Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 31. mai 2023, Tartu 3-20-2168
Haldusasi
Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada talle pikaajalisi kokkusaamisi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Tagastada Xile apellatsioonimenetluses tema poolt esitatud täiendav tõend.
4.Jätta Xi taotlused istungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. juuni 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas vanglale taotluse kaheööpäevaseks pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga. Viru Vangla 14. septembri 2020. a otsusega rahuldati taotlus osaliselt ning võimaldati talle pikaajaline kokkusaamine abikaasaga üheks ööpäevaks. Otsuse kohaselt võimaldab vangistusseadus (VangS) § 25 lg 2 lubada kuni kolme ööpäeva pikaajalist kokkusaamist põhjendatud juhtudel, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on olnud hea. Kaebaja käitumine on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud, talle on 11. maist kuni 7. septembrini 2020 määratud kokku 24 distsiplinaarkaristust.
2.X esitas kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Viru Vangla kohustamine võimaldada talle pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga kestusega kaks ööpäeva. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja käitumine olnud ideaalne, kuid on arusaamatu, mis on sellel pistmist pereliikmetega
suhtlemisega. Kaebaja abikaasa tuleb Soomest, sõidu pikkus on 8-9 tundi ning üksnes ööpäevane kokkusaamine ei täidaks eesmärki, kuna see kulub väljapuhkamiseks. Teised kinnipeetavad, kelle lähedased tulevad Soomest või muudest välisriikidest, saavad pikaajalisi kokkusaamisi.
3.Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks ning sellele alternatiivse nõude (kohustada kaebaja üleviimiseks Tallinna Vanglasse) lisamiseks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Kaebuse muutmise taotlust ei saa rahuldada, kuna kaebaja pole uue nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Lisaks ei oleks see ka otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, kuna pole põhjust arvata, et ainuüksi Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine tagaks kaebajale võimaluse saada kokkusaamisi kaheks ööpäevaks.
3.2.Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja käitumine enne taotletud kokkusaamist ei olnud hea. Umbes nelja kuu jooksul 24 distsipliinirikkumise toimepanemine kinnitab kaebaja negatiivset suhtumist vanglas kehtivasse korda ning soovimatust seda parandada. Kaebaja on ise tunnistanud, et tema suhtes tehti sel perioodil eriti palju ettekandeid. Kaebaja väited rikkumiste põhjuste kohta on ennastõigustavad ega vabanda rikkumise toimepanemist. Pikem kui üheööpäevane kokkusaamine on sisuliselt soodustus, mille saamiseks tuleb kinnipeetaval oma head käitumist ja õiguskuulekale teele asumist eelnevalt tõestada.
3.3.Kaebajale ei anna õigust kaheööpäevasteks kokkusaamiseks see, et vangla on neid varem võimaldanud. Vangla on selgitanud, et kaebaja käitumine on halvenenud just viimasel ajal.
3.4.Kuna kaebaja käitumine ei olnud hea, oli vanglal õigus VangS § 25 lg 2 alusel keelduda kaheööpäevastest kokkusaamistest.
3.5.Kaebajal säilib võimalus üheööpäevasteks kokkusaamisteks, samuti saab ta kasutada muid suhtlemise viise. Seega ei ole vangla rikkunud VangS § 23 lg-t 2, mille järgi on vangla kohustatud soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.
3.6.Rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kaebaja, kelle käitumine pole olnud hea, ei saa nõuda samasuguseid võimalusi, mida on ette nähtud hästi käituvatele kinnipeetavatele.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Perega pikema aja veetmist ei saa asendada teiste suhtlemisviisidega.
4.2.Kaebaja käitumine on paranenud, kuid kaheööpäevaseid kokkusaamisi ei võimaldata jätkuvalt.
4.3.Kaebaja abikaasal on samuti õiguspärane ootus pikemateks kokkusaamisteks ning ta ei ole rikkunud ühtegi normi. Samuti tuleb ta välisriigist.
4.4.Hea käitumine ei tähenda, et peab käituma ideaalselt.
4.5.Kaebaja paigutamine Tallinna Vanglasse soodustab suhtlemist lähedastega, kuna tema lähedased on kas Soomes või Tallinnas.
4.6.Kaebajat ja tema abikaasat diskrimineeritakse, kuna kaebaja käitumine on paranenud ja tema abikaasa pole rikkunud ühtegi kokkusaamisega seotud reeglit. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja kohtuistungi korraldamist ning sinna tema abikaas, isa, ämma ning tütre kutsumist. Samuti esitati tõendina vaie, mis oli seotud kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamisega. Hilisemas menetluses esitas ta veel ühe taotluse uute tunnistajate ülekuulamiseks põhjendusega, et need isikud saavad selgitada, miks kaebaja käitumine on selline, nagu see on.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta senises menetluses juba esitatud põhjendustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.VangS § 25 lg 2 sätestab: „ Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.“ Seega tuleneb eeltoodud normist, et üldreeglina on kinnipeetaval õigus saada pikaajalist kokkusaamist üheks ööpäevaks. Kuni kolmepäevane kokkusaamine on erand, mille saamise üheks eelduseks on, et kinnipeetava käitumine oleks olnud hea. Vangla 14. septembri 2020. a otsuses on selgitatud, et kaebajale on 11. maist 2020 kuni 7. septembrini 2020 määratud 24 distsiplinaarkaristust. Lisaks on ta vanglateenistujate suhtes väljendanud lugupidamatust ja soovimatust oma käitumist tulevikus muuta (dtl 43). Ringkonnakohus nõustub täielikult, et nii lühikese aja jooksul nii suurel arvul distsipliinirikkumiste toimepanemine näitab ilmekalt, et kaebaja käitumine pole olnud hea. Seega ei ole kaebaja täitnud vajalikku eeldust kahepäevaseks kokkusaamiseks. Vangla keeldumine oli seega õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kaebaja arvamus, et perega pikema aja koosveetmist ei saa asendada teiste suhtlemisviisidega, ei ole asjassepuutuv. Halduskohus ega vastustaja pole leidnud, et kaebajal pole soovitud mahus kokkusaamise õigust seetõttu, et pikaajaline kokkusaamine on võimalik asendada teiste suhtlemisviisidega. Mõlemad leidsid, et kaebajal pole õigust soovitud mahus pikaajalisele kokkusaamisele seetõttu, et tema käitumine pole hea.
9.Samuti pole asjassepuutuv kaebaja selgitus, et tema käitumine on paranenud, kuid pikaajalisi kokkusaamisi soovitud mahus ei võimaldata jätkuvalt. Vaidlus asjas käib vangla 14. septembri 2020. a otsuse ja sellega seotud asjaolude üle. Sellesse vaidlusesse ei saa tõmmata küsimusi, mis seonduvad kaebaja või vastustaja hilisema, st kohtumenetluse ajal toimunud käitumisega. Kaebajal on võimalik esitada uus taotlus kokkusaamiseks ning selle rahuldamata jätmisel see vaidlustada.
10.Asjassepuutuv pole ka kaebaja arutlus selle üle, et kaebaja abikaasa pole rikkunud ühtegi õigusnormi, et ta tuleb välisriigist ja et tal on õiguspärane ootus pikemateks kokkusaamisteks. Vangla ei ole otsustanud kaebaja abikaasa õiguste üle, vaid üksnes kaebaja õiguste üle, st täpsemalt selle üle, kas kaebajal on õigus saada kaheööpäevast kokkusaamist või mitte. Lisaks ei tulene VangS § 25 lg-st 2, et vangla võib kinnipeetava halva käitumise tähelepanuta jätta üksnes seetõttu, et viimase abikaasale oleks tagatud võimalus kokkusaamiseks rohkem kui üheks ööpäevaks.
11.Kaebaja leiab, et hea käitumine ei tähenda, et käituma peab ideaalselt. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et ta oli toime pannud 24 distsipliinirikkumist. On ilmne, et selline käitumine pole kindlasti hea. Seetõttu puudub vajadus hinnata seda, kas kinnipeetaval peaks olema õigus lisapikkusega kokkusaamisele hea või ideaalse käitumise korral.
12.Apellatsioonkaebuse arutlus selle üle, kui kasulik oleks kaebaja ja tema lähedaste jaoks see, kui kaebaja paigutataks Tallinna Vanglasse, ei ole samuti käesolevas asjas asjassepuutuv. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebajale keelduti õiguspäraselt kaheööpäevasest
kokkusaamisest, mitte selle üle, kas kaebaja tuleks paigutada Tallinna Vanglasse. Halduskohus jättis viimati nimetatud küsimuses kohustamisnõude põhjendatult vastu võtmata, kuna kaebaja ei olnud läbinud selle osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Apellatsioonkaebuses ei esita kaebaja midagi sellist, mis annaks alust selle asjaolu arvestamata jätmiseks. Kuna Tallinna Vanglasse paigutamise küsimust käesolevas asjas ei lahendata, pole vajalik asja materjalide juurde võtta tõendina ka vaiet, mille kaebaja on selles küsimuses esitanud. See tõend kuulub kaebajale tagastamisele.
13.See, et kaebaja ei saa soovitud mahus kokkusaamist, ei tähenda tema ega tema abikaasa diskrimineerimist. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta, kuna kaebaja ja pikemaid kokkusaamisi saavad kinnipeetavad on erinevates olukordades – pikemaid kokkusaamisi saavate kinnipeetavate käitumine on hea, kuid kaebaja oma mitte. See, kui erinevates olukordades olevaid inimesi koheldakse ebavõrdselt, ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, vaid vastupidi, on sellega kooskõlas.
14.Kaebaja on taotlenud asjas nii istungi korraldamist kui erinevate isikute ülekuulamist tunnistajatena. Seoses tunnistajate ülekuulamise taotlusega leiab ringkonnakohus, et asjas puudub vajadus tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebaja nägemuses aitaksid tunnistajad selgitada, miks on kaebaja käitumine kujunenud selliseks, nagu see on, kuid selle asjaolu tuvastamine ei ole käesolevas vaidluses vajalik. Isegi kui need asjaolud õnnestuks tuvastada, ei muudaks see fakti, et kaebaja käitumine vanglas ei olnud piisavalt hea, õigustamaks kaheööpäevase kokkusaamise võimaldamist. Seetõttu pole nende asjaolude tuvastamine ja selleks tunnistajate ülekuulamine vajalik. Kaebaja taotlus istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidluse asjaolud piisavalt selged ning kohtuistungi korraldamine nende täpsustamiseks ei ole vajalik. Vaidlus asjas ei käi otseselt faktiliste küsimuste üle. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et tema käitumine polnud tõepoolest hea. Paljud tema väited pole vaidluse lahendamisel ka asjassepuutuvad. Niisuguses olukorras ei ole ringkonnakohtu arvates kohtuistungi korraldamine vajalik. Kirjalikus menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka see, et nii õnnestub asi lahendada märgatavalt kiiremini.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot jääb kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.