Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 26. mai 2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-46
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 19.09.2022 terviseseisundi hindamise otsuse nr 134.1/2022/3089 ning Kaitseministeeriumi 08.12.2022 vaideotsuse nr 10.5-1/22/4225 tühistamise ning kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustajad: Kaitseressursside Amet ja Kaitseministeerium
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 26. juunil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon (edaspidi „KRA arstlik komisjon“) tegi 19.09.2022 otsuse nr 13-4.1/2022/3089, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja esitas otsuse peale vaide Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile (edaspidi „vaidekomisjon“), mille viimane 08.12.2022 vaideotsusega nr 10.5-1/22/4225 rahuldamata jättis. Vaidekomisjon leidis, et KRA arstlik komisjon ei pidanud oma otsuses kajastama kaebajale 19.07.2022 arsti poolt pandud diagnoosi L11.0, kuna arsti poolt 25.07.2022 tervise infosüsteemi tehtud sissekande kohaselt oli kaebaja ravi lõpetatud paranemisega. Vaidekomisjon leidis, et kaebajal ei ole keskmise või raske kuluga tervisehäiret, mille raviefekt on vähene.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KRA arstliku komisjoni 19.09.2022 terviseseisundi hindamise otsuse nr 13-4.1/2022/3089 ja Kaitseministeeriumi 08.12.2022 vaideotsuse nr 10.5-1/22/4225 tühistamist ning terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et tema terviseseisundi hindamisel ei võetud arvesse kõiki tema poolt esile toodud asjaolusid, eelkõige seda, et kaebajal on tihti korduv Ceratsis follicularis ja mitu erinevat allergiat, mis on diagnoositud 19.07.2022 uuringute tulemusel. Kaebaja selgitab, et kõnealune nahaprobleem vajab igapäevast ja pidevat ravi ning kaebaja peab end iga päev kreemitama ja tarvitama allergiarohtusid, et saaks normaalselt elada ja liikuda looduses. Kaebaja hinnangul on tal tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Kaebaja heidab vaidekomisjonile ette, et viimane on kaebaja terviseseisundi hindamisel lähtunud üksnes dokumentidest, kus kajastuv teave oli mõnel juhul mitu aastat vana ega ole arvesse võtnud meditsiinilisi asjaolusid.
3.Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu, selgitades esmalt, et kaebaja terviseseisundi hindamisel ja vaide läbi vaatamisel on lähtunud eriarstide koostatud dokumenteeritud ja tervise infosüsteemi kantud andmetest, mille õigsuses ei olnud ka vaidekomisjonil kaebaja vaide läbivaatamisel põhjust kahelda. Vastustajad märgivad, et tervise infosüsteemi andmete kohaselt pandi kaebajale 19.07.2022 tõepoolest esialgne nahahaiguse diagnoos ja määrati ravi, ent arst leidis 25.07.2022, et ravi on lõppenud paranemisega. Vastustajate hinnangul on seega alusetu kaebaja väide, et tema tervisehäire on püsiva iseloomuga, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Vastustaja märgib, et ühekordset ravi vajanud tervisehäire puhul ei ole tegemist keskmise või raskelt kulgeva, tihti korduva, pidevat ravi vajava tervisehäirega, mille raviefekt on vähene. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et viimane peab end igapäevaselt kreemitama ja allergiarohtusid tarvitama, võttes arvesse, et pärast dermatoveneroloogi konsultatsiooni ei ole kaebaja enam pikendanud retsepte 19.07.2022 välja kirjutatud kreemile ja allergiaravimile ega ole hiljem ka kaebustega dermatoveneroloogi vastuvõtule pöördunud. Allergiaga seoses märgib vastustaja, et tervise infosüsteemi andmetel ei ole kaebajat suunatud allergoloog-immunoloogi või allergoloog-pulmonoloogi vastuvõtule ning talle ei ole määratud allergia diagnoosi. Viimaks selgitavad vastustajad, et igas väeosas on meditsiinipunkt, kuhu ajateenijal tuleb terviseprobleemide ilmnemisel pöörduda ning Kaitseväe meedikud jälgivad pidevalt ajateenijate tervislikku seisundit ja teevad nõuetekohased raviotsused ja suunavad isiku vajaduse korral raviasutusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“)1 § 29 kohaselt pidi KRA arstlik komisjon hindama kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal kutsealune ja seega kaitseväeteenistuskohustuslane (KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3). KVTS § 31 lõigetest 1 ja 6 tulenes, et KRA arstlik komisjon pidi kutsealuse terviseseisundi hindamisel lähtuma Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tervisenõuetest ning otsustama, kas kutsealune vastab, ajutiselt ei vasta või ei vasta neile tervisenõuetele. Kõnealused tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. aasta määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (edaspidi „VVm 45/2013“) lisas 1.
5.KVTS § 34 lõikes 2 oli sätestatud, et „[k]utsealuse, kelle terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, suunab arstliku komisjoni esimees täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule raviasutusse. Nimetatud sättest järeldub esiteks, et KRA arstlik komisjon pidi terviseseisundit hindama eelkõige kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel. Teiseks järeldub sellest sättest, et täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuli kutsealune suunata vaid juhul, kui KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstliku komisjoni liikmetes tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele. Juhul kui KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatuse ja tervise infosüsteemis kutsealuse terviseseisundit kajastavate või kutsealuse enda poolt esitatud dokumentide pinnalt ei tekkinud ega pidanud tekkima kahtlust tervisenõuetele vastavuse osas, pidi KRA arstlik komisjon tegema otsuse, et kutsealune vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
6.Vastustajad on õigesti selgitanud, et pelgalt KRA arstliku komisjoni ette ilmunud kutsealuse enda ütlused või arvamused oma terviseseisundi kohta ei pidanud komisjonis tekitama kahtlust tema terviseseisundi vastavuse osas, kui seda kahtlust ükski arstlikul läbivaatusel tuvastatud leid ei kinnitanud ning kui puudusid ka andmed, et kutsealune oleks varem vastavasisuliste kaebustega arsti poole pöördunud ja/või talle oleks vastav diagnoos pandud.
7.Käesoleval juhul väidab kaebaja, et arstlik komisjon ei andnud õiget hinnangut kaebaja naha tervisele ja allergilistele reaktsioonidele. Selle väitega ei saa nõustuda. Mis puudutab kaebuses osutatud nahahaigust, siis on vaideotsuses põhjendatult leitud, et KRA arstlikul komisjonil puudusid andmed, mis oleksid viidanud sellele, et kaebajal on nahahaigus, mille tõttu ei vasta ta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastustaja esitatud digiloo haigusjuhtumi kirjeldusest (dtl. 47) nähtuvalt käis kaebaja 19.07.2022 dermatoveneroloog dr Aleinikova vastuvõtul, kus arst tuvastas nahal lööbe ning pani esialgse diagnoosi „L11.0 Muud akantolüütilised haigusseisundid, omandatud follikulaarne e karvanääpsukeratoos“, märkides samas, et tegemist on esmahaigestumisega. Nimetatud arst kirjutas kaebajale välja kaks ravimit ning määras korduvvisiidi 25.07.2022, mille käigus tegi arst tervise infosüsteemi sissekande: „[...] Uurimisel. üld IgE - 1525 kõrge,
Siin ja edaspidi on viidatud kuni 31.03.2023 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonile ehk redaktsioonile, mis kehtis vaidlustatud KRA arstliku komisjoni otsuse ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni otsuse tegemise ajal.
aeroobsed allergotestid positiivsed. Antud seletusi analüüside tulemuste kohta. Raviga positiivne dünaamika, naha lööve taandunud. Nõustatud. Ravi lõpetatud paranemisega“.
8.Nahahaigusi on käsitletud VVm 45/2013 lisa 1 XII peatükis (lk 35 jj), mille teisel real on diagnoosid L10–L14 (mis hõlmab seega ka diagnoosi L11.0), märgitud, et sellise diagnoosi korral ei vasta isiku terviseseisund tervisenõuetele järgmisel juhul: „Keskmise või raske kuluga tervisehäire, raviefekt vähene“. Olukorras, kus kaebaja oli enne KRA arstliku komisjoni ette ilmumist pöördunud nahaarsti poole nahahaigusele viitava kaebusega ühel korral, misjärel kirjutas arst välja ravimid ja millele järgneva korduvvisiidi käigus luges arst ravi lõpetatuks paranemisega, ei olnud KRA arstlikul komisjonil põhjust asuda seisukohale, et kaebajal on nahahaigus, mis kulgeb keskmiselt või raskelt ning allub ravile halvasti. Vastupidi, dr Aleinikova 25.07.2022 sissekanne oli piisav veenmaks KRA arstliku komisjoni selles, et kõnealune nahahaigus kulges kergelt ja allus ravile hästi. Juba 19.07.2022 on dr. Aleinikova märkinud anamneesi „[n]aha lööve ja sügelemine kehal, mis tekkib vahepeal“, mis viitab samuti sellele, et tegemist ei olnud pidevalt esineva tervisehäirega. Samuti ei viita miski sellele, et KRA arstlikus komisjonis toimunud läbivaatusel tuvastatu oleks pidanud komisjonis tekitama kahtluse kaebaja terviseseisundi vastavuses. Komisjonis toimunud läbivaatusel tuvastas hindav arst, et kaebaja nahk on puhas (dtl. 45). Neil asjaoludel võis KRA arstlik komisjon asuda seisukohale, et kaebajal ei ole nahahaigust, mis annaks aluse tunnistada tema terviseseisund kaitseväekohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Samuti on vaideotsuses õigesti märgitud, et ka isegi vajadus nahka igapäevaselt kreemitada, ei tähenda, et terviseseisund ei võimalda ajateenistuse läbimist. Nagu eelpool märgitud, on ajateenistuse läbimist välistavaks asjaoluks see, kui isikul on keskmise või raske kuluga tervisehäire, mille raviefekt on vähene. Nahale vahetevahel tekkiv lööve ja sellest tingitud sügelus, mida on võimalik ravimite või kreemiga kontrolli all hoida, ei saa olla keskmise või raske kuluga tervisehäire, mille puhul on raviefekt vähene. Ei varasematest meditsiinidokumentidest ega kaebaja väidetest ei saa järeldada, et kaebaja nahaprobleem võiks olla selline, mis takistab ajateenistuse läbimist, sh ajateenistuse osaks olevaid füüsilisi tegevusi. Üksnes kaebaja üldsõnaline väide pideva ravimite tarvitamise või kreemitamise vajaduse kohta ei ole piisav veenmaks vastupidises. Vastustajad on lisaks eeltoodule osutanud ka sellele, et dr Aleinikova poolt kaebajale välja kirjutatud ravimite retsepte ei ole hiljem uuendatud, mis viitab samuti sellele, et kaebaja nahaprobleemid ei saa olla sedavõrd tõsised, nagu kaebuses väidab.
9.Kaebuses on kaebaja osutanud ka mitmetele allergiatele. Vaidlust ei ole selles, et dr Aleinikova määras kaebajale 19.07.2022 uuringud, mille tulemusena tuvastati väga kõrge või kõrge reaktiivsus mitmele allergeenile (dtl. 47 jj), samas ei ole kaebajat suunatud allergoloog-immunoloogi või allergoloog-pulmonoloogi vastuvõtule ning talle ei ole pandud allergia diagnoosi. Laboritesti tulemus allergilise reaktsiooni kohta ei ole asjaolu, mis pidanuks tekitama KRA arstlikus komisjonis kahtluse kaebaja terviseseisundi vastavuses tervisenõuetele.
10.Kaebaja etteheide, et KRA arstlik komisjon on lähtunud üksnes dokumentidest ega ole arvestanud meditsiiniliste asjaoludega, on põhjendamatu. Lisaks eelpool käsitletud diagnoosile L11.0 ei ole kaebaja viidanud mitte mingisugustele meditsiinilistele asjaoludele, mille KRA komisjon on tema väitel arvestamata jätnud. Selle diagnoosiga seoses leidis KRA arstlik komisjon eeltoodud põhjustel aga õigesti, et tegemist ei ole tervisehäirega, mille tõttu ei vastaks kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kokkuvõttes leidis KRA arstlik komisjon seega õigesti, et puudusid andmed või meditsiinilised leiud, mis kinnitaksid, et kaebajal on ajateenistuse läbimist
takistav tervisehäire. Ka käesolevas kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud argumendid ei tekita kahtlust selles, et kuigi kaebaja võib nahakuivuse leevendamiseks või ka aeg-ajalt tekkiva nahalööbe ravimiseks vajada ravimeid, ei esine tal sellist VVm 45/2013 kirjeldatud terviseseisundit, mis välistaks ajateenistuse. Ükski tõend ega veenev põhjendus ei toeta kaebaja väidet, et tal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha.
11.Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud sellega, et tervisenõuetele mittevastavaks loetakse terviseseisund juhul, kui terviseseisundist tingitud tegutsemispiirangud ei võimalda isikul kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse) sisuks olevate tegevustega tegeleda kas põhjusel, et nende tegevustega tegelemine võib tema elu või tervise põhjendamatult suurde ohtu seada või põhjusel, et nende tegevustega tegelemine ei ole funktsionaalsete piirangute või terviseseisundist tingitud erilise ravivajaduse tõttu kas üldse võimalik või ei ole võimalik nii, et konkreetne isik suudaks neid tegevusi teha koos teiste, tervete isikutega. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele tervisehädadele. Vastustajad on õigesti viidanud ka sellele, et ajateenistuse jooksul on tagatud ajateenijatele vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes tervel noorel mehel.
12.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.