2-14-57984/78 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kostja 20.09.2016.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulud õigusabikulud 50 232 eurot ja tasu eksperdile 5 280 eurot. Kostja nõuab õigusabikuluna 47 140 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust 41 860 eurot määraga 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa ja tasumäär) 310,20 t eest (kostja nimekirjas arvutusvea tõttu ekslikult 314,5 t) ning dokumentaalse tõendi saamise kulust 5 280 eurot (koos käibemaksuga summa). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja kostja ei saa tagasi käibemaksu osasummalt 5 280 eurot. Õigusabikulud seisnevad alljärgnevates toimingutes: 25.09.2014.a hagiavalduse ja lisadega tutvumine, nõupidamine kliendiga, materjalide analüüs, objektiga tutvumine, läbirääkimised eksperdiga, materjalidega tutvumine arhiivides; 28.10.2014.a vastuse projekti ettevalmistamine, arutelu kliendiga ja läbirääkimised eksperdiga, materjalidega tutvumine arhiivides; 14.11.2014.a vastuse projekti ettevalmistamine, arutelu kliendiga ja läbirääkimised eksperdiga, materjalidega tutvumine arhiivides; 27.11.2014.a hageja vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga; 05.02.2015.a seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga ja läbirääkimised eksperdiga, materjalidega tutvumine arhiivides; 11.02.2015.a ja 12.02.2015.a: hageja menetlusdokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga; 02.06.2015.a eksperthinnanguga tutvumine, nõupidamine kliendiga ja eksperdiga, seisukoha ettevalmistamine kohtule; 02.06.2015.a ja 06.06.2015.a hageja menetlusdokumentidega tutvumine, arutelu kliendiga ja eksperdiga; 16.06.2015.a ja 22.06.2015.a seisukohtade ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 10.07.2015.a hageja menetlusdokumendiga tutvumine, arutelu kliendiga; 30.07.2015.a kostja seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 04.08.2015.a hageja menetlusdokumendiga tutvumine, arutelu kliendiga; 19.08.2015.a kostja seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 24.11.2015.a kohtuistungiks ettevalmistamime, istungist osavõtt; 29.12.2015.a hageja menetlusdokumendiga tutvumine, arutelu kliendiga; 04.02.2016.a kostja seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 05.04.2016.a hageja arvamusega tutvumine, arutelu kliendiga; 07.04.2016.a kostja seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 02.05.2016.a kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga; 17.05.2016.a kostja seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 17.06.2016.a kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga; juuli 2016.a objekti ülevaatus koos eksperdiga (TR); 08.08.2016.a ekspertiisiga tutvumine, arutelu kliendiga ja ÜL-ga; 16.08.2016.a kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga; 22.08.2016.a seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga; 30.08.2016.a seisukoha ettevalmistamine, arutelu kliendiga. Lisaks palub kostja hüvitada tema poolt eksperdile (ÜL) tasutu kokku summas 5 280 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on ekspert esitanud kostjale 2 arvet: ekspertiisi ettevalmistamise eest summas 3 600 eurot ning konsultatsiooni eest summas 1 680 eurot.

4.Harju Maakohus jättis 26.09.2016.a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel ja jättis kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 113,60 eurot (7 800 eurot lepingulise esindaja tasu 60 tunni eest tasumääraga 130 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 313,60 eurot). Rahuldamata jäi kostja taotlus 37 026,40 euro saamiseks ( = 47 140 – 10 113,60). Kohus võttis aluseks kostja esindaja avaldatud tunnitasu määra 130 eurot tunnis. Kohus leidis, et 130 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva asja puhul põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vrd Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja teatas, et ei soovi õigusabikuludelt käibemaksu hüvitamist, seega arvestas kohus lepingulise esindaja tasuga 130 eurot ilma käibemaksuta. Kohus kontrollis Eesti Maksu- ja Tolliameti andmeid, mille kohaselt kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitas, et dokumentaalse tõendi saamise kulu sisaldab käibemaksu. Seega arvestab kohus vastava kulu hüvitamise koos käibemaksuga. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja poolt 21.09.2016.a esitatud arve tuleks jätta kulude kindlaksmääramisel tähelepanuta. Arvel märgitud tasu ja summad kajastuvad juba kostja 20.09.2016 dokumendis. Menetluslik olukord, kus kostja esitas ühe arve hilinemisega, ei välista võimalust ka sellel arvel kajastatud menetluskulu hüvitamiseks (TsMS § 176 lg 6). Kohus ei pidanud kostja õigusabikulusid täies ulatuses põhjendatuks: 1) Perioodil 03.11.2014-13.11.2014.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 16 tundi. Arvestades hageja nõuet, hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid, kostja vastuse sisu ja sellele lisatud tõendeid, kohus leidis, et kostja vastuse ettevalmistamise, koostamise ning esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 8 tundi; 2) Perioodil 20.11.2014-04.12.2014.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 6,75 tundi. Kohus ei lugenud nimetatud ajakulu põhjendatuks, sest kohus ei määranud tähtaega toimingute tegemiseks ega dokumentide esitamiseks ning kostja toimingud ei seondu konkreetse dokumendiga; 3) Perioodil 15.12.2014-05.02.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 23 tundi. Kohus leidis, et kostja 05.02.2015.a seisukoha ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 5 tundi, arvestades hageja seisukohti ja kostja vastuse sisu, samuti vajadust valmistada ette tõendite kogumine (asjatundjate leidmine ja küsimuste esitamine); 4) 12.02.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 1 tund. Kohus leidis, et kostja esindaja toimingud (hageja dokumendiga tutvumine ja analüüs, nõupidamine ja e-kiri) on selles osas täies ulatuses põhjendatud; 5) Perioodil 13.02.2015-11.05.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 59,25 tundi. Kohus leidis, et kostja esindaja toimingud on selles osas täies ulatuses põhjendamatud. Kohus ei ole pooltele nimetatud perioodil tähtaegu määranud ja pooled ei ole ise ka kohtule sellel perioodil dokumente esitanud, mistõttu

Tsiviilasi nr 2-14-57984 ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik pidada kostja loetletud toiminguid vajalikeks; kohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud toimingute eest hagejalt hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Kohus märkis, et arvestas juba kostja esindajate tunnitasu määra vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, et kostja õiguste kaitseks oli vajalik kvalifitseeritud esindaja kasutamine. Vaidlus oli suures osas tehnilist laadi ja ehitusteadmistega isiku arvamuse esitamise ettevalmistamise mitmed toimingud oleks saanud teha kostja ise või kasutada selleks oluliselt odavamat abilist. Kohus on iga kohtule esitatud dokumendi juures juba arvestanud aega, mis seondub vastava dokumendi (ja selle lisade) kohase ettevalmistamisega; 6) Perioodil 12.05.2015-02.06.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 25,25 tundi. Kohus leidis, et kostja 02.06.15.a menetlusdokumendi ettevalmistamise ja koostamise ajakulu on kokku põhjendatud ja vajalik 10 tunni ulatuses, milles sisaldub asjakohane suhtlus kostja valitud asjatundjaga, talle teabe edastamine ja tulemuste analüüs õigusteadmisi eeldava esindaja poolt; 7) Perioodil 03.06.2015-22.06.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 15,25 tundi. Kohus leidis, et kostja 22.06.15.a dokumendi ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi arvestades hageja ja kostja vastavate menetlusdokumentide sisu ja selles avalduvat vaidluse ulatust; 8) Perioodil 12.07.2015-30.07.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 12,75 tundi. Kohus leidis, et kostja 30.07.15.a seisukoha ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 5 tundi, arvestades selle sisu ja hageja seisukohti; 9) Perioodil 04.08.2015-19.08.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 17,25 tundi. Kohus leidis, et 19.08.15.a seisukoha ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 tundi, milles juba sisaldub nii hageja eelneva menetlusdokumendiga tutvumise kui ka kostja esitatud tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks kulutatud aeg; 10) Perioodil 02.09.2015-09.10.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 5,45 tundi. Kohus leidis, et kostja esindaja toimingud (suhtlus kohtuga ja vaidlusega seonduv õiguslik analüüs, büroosisesed nõupidamised ja dokumentide analüüs) on selles osas täies ulatuses põhjendamatud, kuna asja materjalidest ei nähtu, mis eesmärgi ja tulemusega neid toiminguid tehti: 11) Perioodil 04.11.2015-23.11.2015.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 10 tundi. Kohus leidis, et istungiks ettevalmistamine ei ole üldjuhul põhjendatud pikemas ulatuses kui istungi kestus, aga käesoleval juhul nõudis istung ettevalmistamist ka tehnilistes küsimustes – seetõttu on ettevalmistavate toimingute põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi; 12) 24.11.2015.a tehtud toimingute eest (kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine istungil 2 advokaadi osavõtul) palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 4,25 tundi. Kohus põhjendas, et istung kestis 13:00-14:20, seega põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1,5 tundi, aga kahe esindaja osalemine pole vajalik; 13) Perioodil 30.11.2015-04.02.2016.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 59,5 tundi. Kohus leidis, et kostja 04.02.16.a menetlusdokumendi ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 7 tundi, arvestades selle sisu, lisatud tõendeid ja hageja esitatud dokumente; kohtu hinnangus sisaldub mõistlik ajakulu menetlusväliste isikutega suhtlemiseks. Kohus märkis, et arvestas juba kostja esindajate tunnitasu määra vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, et kostja õiguste kaitseks oli vajalik kvalifitseeritud esindaja kasutamine. Vaidlus oli suures osas

Tsiviilasi nr 2-14-57984 tehnilist laadi ja ehitusteadmistega isiku arvamuse esitamise ettevalmistamise mitmed toimingud oleks saanud teha kostja ise või kasutada selleks oluliselt odavamat abilist; 14) Perioodil 17.02.2016-31.03.2016.a tehtud toimingute (kohturegistri materjalide kontrollimine ja analüüs ning nõupidamised ja e-kirjad telefoninõupidamine hr L-ga ja dokumendi projekti ettevalmistamine) eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 7 tundi. Kohus leidis, et need toimingud pole vajalikud ega põhjendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu, mis eesmärgi ja tulemusega neid toiminguid tehti; 15) Perioodil 01.04.2016-07.04.2016.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 12,75 tundi. Kohus leidis, et kostja 07.04.16.a seisukoha ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1,5 tundi; 16) Perioodil 08.04.2016-11.04.2016.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 3,75 tundi. Kohus leidis, et hageja seisukoha analüüsi ajakuluna on põhjendatud 0,5 tundi; 17) Perioodil 12.04.2016-08.08.2016.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 22,25 tundi. Kohus asus seisukohale, et ekspertiisitoimingute ettevalmistamise ja ekspertiisitoimingutel osalemise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 6 tunni ulatuses, mis sisaldab ka aega eksperdiga suhtlemisel ja ekspertiistoimingutel osalemist; 18) Perioodil 09.08.2016-15.08.2016.a tehtud toimingute eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 5,25 tundi. Kohus leidis, et 22.08.16.a seisukoha ettevalmistamise (sh eksperdi arvamuse analüüs) ja koostamise põhjendatud aeg on 2 tundi; 19) 30.08.2016.a tehtud toimingute (kohtutoimiku materjalide läbitöötamine ja analüüs ning seisukoha koostamine kohtule) eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 2,5 tundi. Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu 30.08.16.a dokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks on 1 tund, arvestades selle sisu ja kohtu esitatud küsimust; 20) 31.08.2016.a tehtud toimingute (e-kirja ettevalmistamine) eest palus kostja hüvitada õigusabi ajakuluga 0,25 tundi. Kohus leidis, et toimingud ei ole põhjendatud, kuna asja materjalide põhjal ei selgu, mis e-kirjaga on tegu ja kas see oli vajalik. Kostja on taotlenud määrata menetluskuluna kindlaks ekspert ÜL-le makstud tasu 5 280 eurot. Kohus märkis, et on käesolevas asjas määranud ekspertiisi ja maksnud välja eksperdile tasu 2 313,60 eurot (koos käibemaksuga summa). Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud asjatundja arvamus väärtuslikum ega selle koostamise kulu ei tohiks mõistlikult võttes olla suurem ekspertiisikulust. Kostja valitud asjatundja ei ole ka ekspert TsMS-i mõttes. TsMS-i mõttes on ekspert kohtu poolt määratud isik, kes viib läbi ekspertiisi. Kohus leidis, et kostja kulu kõnealuse dokumentaalse tõendi saamiseks ei ole põhjendatud suuremas ulatuses, kui kohtu poolt määratud eksperdile, st 2 313,60 eurot.

Tsiviilasi nr 2-14-57984 2) Perioodil 12.05.2015-02.06.2015 tehtud toimingud kostja 02.06.2015 menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks hõlmab samamoodi konsultatsiooni ehitise tehniliste andmete kohta, sealjuures jääb selgusetuks, miks peaks eksperdiga suhtlemise aeg olema koos menetlusdokumendi koostamisega 10 tundi. Ekspert sai ekspertiisi tegemise eest tasu, millega peaks olema kaetud ka dokumentide läbitöötamisega ekspertiisiks vastavatest arhiividest. Eeltoodust tulenevalt ei peaks perioodil 12.05.2015-02.06.2015 tehtud toimingud olema kestusega üle 4 töötunni (3 tundi menetlusdokumendi koostamiseks kohtusse ja 1 tund eksperdiga suhtlemiseks); 3) Perioodil 12.07.2015-30.07.2015 tehtud toimingud kostja 30.07.2015 seisukoha ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning perioodil 04.08.2015-19.08.2015 tehtud toimingud 19.08.2015 seisukoha ettevalmistamiseks ja koostamiseks on põhjendamatu ajakulu. Menetluse selleks staadiumiks olid selged kõik ehitustehnilised andmed ja analüüs kaetud eelnevate toimingutega. Kostja 30.07.15 ja 19.08.15 vastused olid sisult suures osas kattuvad. Kokku võiks maksimaalne ajakulu nende eest olla 4 tundi; 4) Perioodil 04.11.2015-23.11.2015 tehtud toimingud istungiks ettevalmistamiseks võiks maksimaalselt olla 1 tund; 5) Perioodil 30.11.2015-03.02.2016 tehtud toimingud 04.02.2016 menetlusdokumendi ettevalmistamiseks ja koostamiseks 7 tundi, sh suhtlemine eksperdiga ja erinevate asutustega, on põhjendamatu. Kostja võis ka iseseisvalt suhelda nii eksperdiga kui riigiasutustega, selleks ei ole vaja õigusteadmisi. Põhjendatud ajakulu 04.02.16 menetlusdokumendi koostamiseks võiks olla 2 tundi. Sealjuures on Maa-ametis juba 10.11.14 suheldud; 6) Perioodil 12.04.2016-08.08.2016 tehtud toimingud seoses ekspertiisiga on hageja arvates põhjendamatud. Ei selgu, millise eksperdiga on suheldud ja selline suhtus ei ole vajalik, samamoodi ei olnud vajalik eksperdi ehitise ülevaatamise juures viibimine, ekspert sai materjalid kohtutoimikust ja iseseivalt, selle eest tasus hageja ka eksperdi tasu; 7) Perioodil 09.08.2016-15.08.2016 tehtud toimingud seoses eksperdi arvamuse läbitöötamisega (mille järeldus kostjale oli positiivne) ja 22.08.2016 menetlusdokumendi koostamise ajakulu võiks olla maksimaalselt pool tundi. Hageja märgib, et suurema osa kostja õigusabikulutustest moodustab suhtlemine ekspertidega ja materjali hankimine. Kostja esindajad ei ole ehitusalaseid teadmisi omavad isikud. Juhul kui nad vajasid ise ehitusteadmiste alal konsultatsioone, ei ole see põhjendatud kulu, mida peaks tasuma hageja. Eksperdile selle eest makstaksegi, et ta teostab ekspertiisi hankides selleks vajalikud andmed ja materjalid iseseisvalt, mitte ei teosta ekspertiisi lähtuvalt advokaadi seisukohtadest. Lisaks ei olnud põhjendatud kostja koostatud menetlusdokumendid, milles ta vaidles vastu ekspertiisi määramisele kohtu poolt. Hageja ei nõustu ka ekspertiisitasuga summas 2 313,60 eurot. Kostja on esitanud kaks arvet kuid kahte ekspertiisi ei ole kostja esitanud. Sealjuures on kostja esitanud õigusabi kulutused eksperdile materjalide edastamiseks ja suhtlemiseks, kuid kohtu poolt määratud ekspert on kõik materjalid ekspertiisi tegemiseks iseseisvalt hankinud. Arvestades eeltoodut võiks maksimaalne eksperdile makstav tasu olla 1200 eurot koos käibemaksuga.

Tsiviilasi nr 2-14-57984 Kostja märkis, et hageja on ainsa sisulise tõendina oma väidetavate õiguste kinnituseks esitanud hagiavalduse lisana keldri plaani, millest aga ei nähtunud, et tegemist oleks Uus 2 hoone keldriga, kes on antud plaani koostanud, millal vastav plaan on koostatud ning millist seost omas antud plaan esitatud hagiga. Pärast hagiavalduse saamist alustas kostja kõikvõimalike toimingute teostamist kaitsmaks oma õigusi ja tõendamaks esitatud hagi alusetust. 2 aastat kestnud menetluse jooksul on vaid kostja oma lepingulise esindaja kaudu teinud kirjalikus menetluses intensiivset ja sisulist tööd – tõendades igakülgselt oma õigusi ja kaitstes sellega oma kliendi vara, välistamaks hageja nõude rahuldamist. Menetluses kostja poolt esitatud sisulistele ja tõenditel põhinevatele seisukohtadele on hageja vaid esitanud paljasõnalisi vastuväiteid. Paratamatult nõudis selliste arvamuste ümberlükkamine kostja esindajalt sisulist lisatööd veenmaks kohut ja ka hagejat, et varem esitatud seisukohad ei ole ei paljasõnalised ega sisutud vaid kõik varem öeldu ja tõenditena esitatu on asjakohane ja omab tõenduslikku väärtust. Menetluskulude valdavas ulatuses välja mõistmata jättes on kohus jätnud tähelepanuta, et pooltevaheline vaidlus ei põhinenud suuresti mitte asjaõigusseadusele ja selle §-de 80 või 148 kohaldamisel, vaid oli oma sisult seotud keeruka ehitustehnilise vaidlusega, mida hageja lepinguline esindaja ei vallanud, esitades seetõttu põhjendamatuid väiteid ja seisukohti, mis eeldasid aga kostja lepinguliselt esindajalt täiendavat ressurssi, selgitamaks välja ja tõendamaks hageja väidete ebaõigsust. Vaieldamatult ajaressurssi nõudva koostöö tulemusena erinevate valdkondade spetsialistidega tõendas kostja lepinguline esindaja kohtule esitatud järjekordses kirjalikus seisukohas (02.06.2015), et üks ruum, mida hageja hagiavaldusega endale nõuab, ei ole mitte ruum, vaid vundament. Ka kostja lepinguline esindaja ei ole ehitustehniline spetsialist, eristamaks keldrikorrusel asuvate ruumide ja vundamendi erinevat märgistust. Selleni jõudmisele ja seejärel asjaolude kohtule selgitamisele on eelnenud kostja lepingulise esindaja ajamahukas ja sisuline töö. Lisaks ehitustehnilisele spetsialistile (OÜ Ehitusekspert ja hr L) kasutas kostja täiendavalt ka ehitusinsener pr SR kaasabi, kes 1999. aastal teostas autorijärelevalvet Uus tn 4 hoone allvundeerimistöödele. Ka antud suhtlus oma õiguste tõendamiseks nõudis kostja lepinguliselt esindajalt ajaressurssi nii suulises kui kirjalikus vormis ehitusinseneriga suhtlemiseks ja sellega seonduvate tõendite kogumiseks. Samuti oli möödapääsmatu kaasata oma õiguste kaitseks ka arhitektuuriajaloo spetsialistid. Selleks pöörduski kostja lepinguline esindaja hagist teada saades esmalt Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriajaloolase pr KK poole ning seejärel ning peale väga mahukate arhiivimaterjalide läbitöötamist erinevates arhiivides pr LK poole. Viimast tingis juba kostja lepingulise esindaja algne seisukoht 14.11.2014 vastuses Uus tn 2 hoone arhitektuursest korrapäratusest. Vastavate põhjuste väljaselgitamine jõudmaks taaskord kostja õiguste kaitsmiseni nõudis aga vastavate erialaspetsialistide kaasamist ja sellega kaasnevalt kostja lepingulise esindaja sisulist tööd sellega kaasneva ajakuluga. Arvestades, et vaidlusalune objekt asub Tallinna vanalinnas ning on hoonel asuva märgistuse kohaselt valmis saanud aastal 1805, oli arhitektuuriajaloolase kaasamine kohtuvaidlusesse olulise tähtsusega, jõudmaks tõdemuseni, et enamus Tallinna vanalinnas asuvatest, sajandeid tagasi ehitatud ja tänaseni säilinud hoonetest on ehitatud veelgi varasemate hoonete alusmüüridele. Nii leidis tõendamist ka käesolevas vaidluses asjaolu, et Uus tn 2 hoone, mis on ehitatud ca 60 aastat hiljem kui kostjale kuuluv Uus tn 4 hoone, toetub kostja-poolses osas kostja hoone vundamendile ning on ehitus-tehniliselt keerukas ja ebatavaline tänase ehituskultuuri mõistes. Kostja peab ainetuks vaidlustatud kohtumääruses väljendatud kohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole kohus arvestanud ajavahemikus 13.02.2015-11.05.2015 käesoleva tsiviilasjaga seoses kostja poolt menetluskuluna tasutu eest mitte ühtegi tundi, põhjendades seda asjaoluga, et

Tsiviilasi nr 2-14-57984 „kohus ei ole pooltele nimetatud perioodil tähtaegu määranud ja pooled ei ole ise ka sellel perioodil dokumente esitanud”. Nimetatud perioodil tegeles kostja lepinguline esindaja tõendite kogumisega erinevates arhiivides ja nende läbitöötamisega. Kostja valduses on kokku 1133 lehekülge erinevaid dokumentaalseid tõendeid Uus tn 2 ja Uus tn 4 hoonete kohta erinevatest arhiividest. Materjalide sisuline ja põhjalik läbitöötamine on aeganõudev – selleks, et oma tööd kvaliteetselt teha ja kliendi huve parimal viisil kaitsta; ka selleks, et kohus oma tööd kvaliteetselt ja eksimatult teha võiks. Mõistetavalt ei sisalda kohtutoimik kõiki 1133 leheküljel kogutud tõendeid. Ei ole põhjendatud ja asjakohane kostja lepingulise esindaja kirjeldatud sisulise ettevalmistustöö arvestamata jätmine, mille ainus eesmärk oli menetluse võimalikult kiire lõpetamine esimese astme kohtus. Kohtukulude õiglasel väljamõistmisel ei saa mingi juhul jätta arvestamata hageja lepingulise esindaja poolt menetluse käigus tehtud põhimõttelisi ja kardinaalseid muudatusi oma seisukohtades, millega paratamatult kaasnes kostja lepingulise esindaja aeganõudev lisatöö (ning selle raames korduvad käigud arhiividesse). Algselt hageja väitis, et kostja on lammutanud tema omandis oleva Uus tn 4 ehitise osaks olevast keldriruumist vaheseina Uus tn 2 ehitise keldriruumidesse, seejärel aga asus väitma, et vaidlusalusele ruumile ei ole juurdepääsu, aga varem oli. Hageja lepingulise esindaja uus väide 2015. aasta novembris toimunud kohtuistungil sundis kostja lepingulist esindajat tegema täiendavat tööd hageja muutunud seisukoha ümberlükkamiseks. Selline lisatöö oli lisatõendite kogumine kõikidest eespool nimetatud arhiividest. Kostja lepingulise esindaja kogutud tõenditel baseeruvad nii dokumentaalse tõendina kohtule esitatud OÜ Ehitusekspert juhataja, riiklikult tunnustatud eksperdi, hr ÜL ekspertarvamus, ehitusinsener pr SR poolt esitatud seisukoht, arhitektuuriajaloolase, pr LK poolt esitatud seisukoht kui ka kostja lepinguliste esindajate endi korduvad kohtule esitatud sisulised seisukohad. Menetluskulude kindlaksmääramise aspektist ei saa jätta tähelepanuta kompromissiga seonduvat, millele juhtis kohus nõuetekohaselt tähelepanu 24.11.2015 toimunud korraldaval istungil. Protokollis ei ole fikseeritud kostja seisukohta kompromissi võimalikkusest. Küll aga on protokollis fikseeritud, et hageja ei nõustunud kokkuleppega kohtu poolt pakutud viisil, et kostja tasuks ruumi eest mingit perioodilist hüvitist. Protokolli kohaselt pidas hageja lepinguline esindaja võimalikuks, et kostja annab valduse üle ja hageja maksab mingi hüvitise. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, mille kohaselt võtaks hageja hagi tagasi ning kostja ei nõua tema poolt kantud menetluskulusid. Kostja on kohtuekspertiisile kogu menetluse kestel vastu vaielnud ainueesmärgiga hoida kokku aja- ja raharessurssi ning jõudmaks õiglase lahendini seni arvukalt kostja poolt esitatud tõendite alusel. Kostja on leidnud, et antud tõendite alusel oli hagejal võimalik oma õigusi maksimaalselt püüda kaitsta ka ilma kohtuekspertiisita. Oma kliendi õiguste kaitseks võtsid vaid kostja lepingulised esindajad osa kohtuliku ekspertiisi toimingust, Uus tn 2 ja Uus tn 4 hoonete vaatlusel. Ka selleks valmistumine eeldas sisulist eeltööd määratud kohtueksperdile vajadusel tekkida võivatele küsimustele vastamiseks ning vajalike lisadokumentide esitamiseks. Sisuline kaasabi seisnes ka kohapealsel vaatlusel eksperdile tegeliku olukorra selgitamises arvestades, et pelgalt dokumentidele tuginedes keskendus ekspert algselt valede ruumide, st Uus tn 2 hoone all paiknevate ruumide ülevaatusele. Kuigi läbiviidud kohtuekspertiis toimus hageja taotlusel, loobus hageja just sellesama kohtuekspertiisi tulemusena 2 aastat kestnud aktiivse kohtumenetluse järel esitatud hagist. Kohtuekspertiisi tulemus ei kompenseeri kostja poolt

13.Arvestades kostja vastuväiteid, pidi ta esitama tõendid selle kohta, et vaidlusalused keldriruumid kuuluvad Uus tn 4 koosseisu, kuid asuvad Uus tn 2 hoone all. Kolleegium märgib, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja tõendite kogumise ja asjatundjatega suhtlemise osas ka osaliselt rahuldanud. Maakohus on arvestanud põhjendatud ja vajaliku kuluna kostja suhtlust asjatundjaga (nt 12.05.2015-02.06.2015.a toimingud) ja menetlusväliste isikutega (nt 30.11.2015-04.02.2016.a toimingud), mis oli vajalik kostja menetlusdokumentide koostamiseks ja tõendite kogumiseks. Samuti on kohus lugenud osaliselt põhjendatuks kuluks ekspertiisitoimingute ettevalmistamise ja ekspertiisitoimingutes osalemise ning eksperdiga suhtlemise (12.04.2016-08.08.2016.a toimingud). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja etteheide, et maakohus ei ole piisaval määral arvestanud kostja panust asja efektiivseks menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole mõistnud kostja menetluskulude hüvitiseks ebamõistlikult väikest hüvitist ning ei ole sellega ületanud diskretsiooni piire. Vastuseks kostja määruskaebusele kolleegium märgib, et vastaspoole kulude kandmise kohustus ei tähenda seda, et kõik kulude hüvitamiseks õigustatud isikule menetlusega kaasnenud kulutused peaksid saama hüvitatud. Lepingulise esindaja ülesanne on kaitsta ja esindada oma kliendi huve, kuid samal ajal on kliendi huvides ka see, et tema esindamiseks tehakse toiminguid, mis on tema huvide kaitseks vajalikus ja põhjendatud. Seda saab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise arvestada. Kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult vähendanud TsMS § 175 lg 1 alusel asjaolude väljaselgitamisele ja tõendite kogumisele kulunud kostja lepingulise esindaja kulu.