Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

liikumine (käimine). Kaebaja saab olla sundasendis veel vähem - kuni 15-20 min. Kirjeldatud aja ületamise tulemusena tekib alaseljavalu, jalad muutuvad vatiseks ja ei ole piisavalt hästi juhitavad. See võib kaasa tuua komistuse ja kukumise. Alaseljavalu saab maha valuvaigistiga, jalgade tundlikkuse tagasi aga üksnes horisontaalasendis puhkamisega. Kõik kirjeldatu tähendab reaalelus seda, et kaebaja ei saa teha füüsilist tööd ja saab teha üksnes arvutitööd istudes vaheaegadega või lamades. Kaebaja saab osaleda lühikestel kuni 1,5-2 tundi nõupidamisel ja istungitel. Kaebaja ei nõustu, et selliste sümptomite ja diagnoosidega ei ole kaebaja töövõime piiratud. Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamine ei toimu mitte üksnes isikul diagnoositud haiguste põhjal ja punktide arvutamisel, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad. Antud juhul on kaebaja seisukohal, et ekspertarst on suhtunud hindamisesse pealiskaudselt ja formaalselt.

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja palub kohust asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus ilmselt sisaldab kaebaja terviseandmeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

27.10.2022

- Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. - Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine – arvväärtusega 1, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. - Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et pikemate vahemaade läbimisel tekib seljavalu, väsimus. Seljavalu tekib koormusel ja sundasendites. Kaasuvana ülekaal, sagedased kaelavalud. Neuroloogi epikriisi alusel muskuloskeletaalne valu radikulaarse komponendita. Tegemist kerge piiranguga. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst nõustus kaebaja enesehinnanguga. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes „1.2 Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4 Liikumisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja dorsopaatiad. Kaebajal esineb piirang pikkade vahemaade kõndimisel, keha põhiasendi säilitamisel pikemat aega ja kehaasendi muutmisel. Piirangute põhjuseks on kaela- ja seljavalu ning kiire väsimine. Kahjustunud struktuurid on südame-veresoonkonna ja lülisamba struktuur.

TTO ekspertarst on hinnangu andmisel tuginenud perearst Madli Lillepruun 05.09.2022 ja neurokirurg Tarmi Areda 19.08.2022 epikriisidele. Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused „6.1 Väljaskäimine“ ja „6.3 Toimetulek muutustega“ arvväärtustega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst on tuginenud perearsti 09.2022 epikriisile, mille kohaselt: meeleolu-ärevuse osas seisund parem. Üldseisund hea. Võtmetegevuses „6.1 Väljaskäimine“ on TTO ekspertarst nõustunud kaebaja enesehinnanguga. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.2 Riski või ohu tajumine“ ning „6.4 Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on piiratud probleemide lahendamine ja stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek emotsioonide funktsioonide häirest, muutustel tekib ärevus. Kahjustunud struktuur on peaaju. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3 Käteosavus“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on selgitanud, et kätevärinat, mis oleks nii väljendunud, et põhjustaks piirangu selles võtmetegevuses, kirjeldatud ei ole. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid suhtlemise valdkonna võtmetegevustes „2.1 Käte sirutamine“, „2.2 Asjade liigutamine“, „2.4 Käelise tegevusega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebajal hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevus „.5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on selgitanud, et perearsti epikriisi kohaselt on meelolu - ärevuse osas seisund parem. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevustes „.5.1 Tegevuste õppimine“ ja „5.3 Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebajal hinnati suhtlemise valdkonna võtmetegevus „7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst on selgitanud, et see on loomulik, et võõrastega kohtumisel on vajalik harjumiseks aega, suhtlemisraskusi terviseandmed ei kajasta. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid suhtlemise valdkonna võtmetegevustes „7.2 Kohane käitumine“ ja „7.3 Suhtlemisega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati need arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on

väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, keha põhiasendi muutmine, pikemaajaline seismine ja istumine. Emotsioonide muutlikkuse ja ärevuse tõttu on raskendatud probleemide lahendamine, stressi ja muutustega toimetulek. Taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud liikumise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti Töötukassa 31.10.2022 otsusega nr TVT/22/054988 jäetud toetus määramata. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. 5.2 Vastustaja selgitab täiendavalt, et antud juhul on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas mõõdukaks ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

(leitav

arvutivõrgus:

kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3). Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul on vastustaja ekspertarst eksinud hinnangute andmisel piirangute raskusastmetega liikumise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning õppimise ja tegevuste sooritamine valdkondades. Kaebaja leiab seejuures, et vastustaja on rikkunud oluliselt HMS § 6 ning määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3. Nimelt ei ole vaidlustatud otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud kaebaja raviarst psühhiaater dr Margus Lõokene (PERH) seisukohaga ja hinnanguga. Kaebaja külastab arsti 1 kord kvartalis ja tema seisukoht töövõime hindamisel on oluline (vastavad andmed nähtuvad ka taotluselt, kuhu on märgitud, et kaebaja külastas viimati arsti 2022 aprillis vt dtl 12). Ekspertarst lähtus üksnes perearsti arvamusest. Kaebaja leiab, et psühhiaatri arvamusega mittearvestamine võis mõjutada ekspertartise isukohta ja hinnangut vaimsele võimekusele (valdkonnad 5 ja 6). Lisaks ei nähtu vaidlustatud otsusest, miks kaebaja suhtes just selline otsus tehti. Olukorras, kus vastustaja arvates oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise puudumine, tulnuks ka seletada miks ja kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2020. aasta töövõime hindamisega võrreldes paranenud. Kaebaja on hinnanud oma tervislikku seisundit halvemaks. Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest, selle aluseks olevast eksperthinnangust (dtl 19-30) ning kohtumenetluse käigus ETK ekspertarsti hinnangust (dtl 265-272) nähtub, et ETK on rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet ning jätnud asjas välja selgitamata olulised asjaolud, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Samuti tuleb nõustuda sellega, et otsuses on rikutud põhjendamiskohustust.

Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja kirjeldatud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on kaela- ja seljavalu ning kiire väsimise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, keha põhiasendi muutmine, pikemaajaline seismine ja istumine. Taotlejal on emotsioonide muutlikkuse ja ärevuse tõttu raskendatud probleemide lahendamine, stressi ja muutustega toimetulek. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul nähtub kohtule, et osa asjas tähtust omavaid kaebaja terviseandmeid on vastustaja jätnud välja selgitamata. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud, mida vastustaja on valesti hinnanud kolmes valdkonnas – liikumise valdkonnas, õppimine ja tegevuste sooritamise valdkonnas ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 7-18). Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt 27.10.2022 ekspertarst Tiia Jasjukevits Qvalitas Arstikeskus AS (ekspertarvamus dtl 19-30) ja kohtumenetluses 29.11.2022 ETK ekspertarst Lembi Aug (dtl 265-272). Kohus leiab kohtule esitatud haldusmenetluse materjale analüüsides, et praegusel juhul ei ole erinevusi kaebaja hinnangutes seoses vaimse võimekusega ja ekspertarsti hinnangutes vastustaja tellitud ekspertiisiaktis piisavalt põhjendatud, et loobuda täiendavate andmete kogumisest sh vajadusel isiku läbivaatusest. Nimelt kaebaja on ära näidanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed olid puudlikud. Kaebaja viitas ka oma taotluses, et külastas viimati dr M. Lõokest 2022 aprillis (vt dtl 12). Samas TIS-is selle visiidi kohta kanded puuduvad. Andmete puudumist TIS-is ja sellest tulenevalt nende kogumise vajadust kinnitab seejuures asjaolu, et vastustaja on teinud kolm päringut dr M. Lõekesele (dtl 274-278), kuid haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks neile vastuse saanud, samuti ei ole päringute alusel tehtud TIS-i 2022 aprilli visiidi kohta kannet. Eeltoodut on kinnitanud ka kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst L. Aug oma arvamuses. L. Aug on oma arvamuses märkinud, et „Töötukassa on töövõime hindamise taotluse menetlemisel edastanud psühhiaater dr M. Lõokesele terviseseisundi andmete väljastamise taotluse kolmel korral, 26.09.2022, 10.10.2022 ja 18.10.2022 (vastustaja vastuse lisa 4, 5, 6 dtl 274-278), kuid eksperdiarvamuse koostamise ajaks psühhiaater andmeid TISi ei lisanud. Psühhiaater dr M. Lõokene on kaebaja terviseandmeid täiendanud alles 01.11.2022 seisuga ning ka see terviseseisundi kirjeldus ja varasema anamneesi osa on üldsõnaline, puuduvad konkreetsed varasemate külastuste objektiivsed andmed, teostatud vaimse võimekuse valdkonna testid, hinnang seisundi dünaamikale, ravivajadusele (aastaid sama ravim), psühholoogi kaasamisele raviprotsessi.“

Arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on diagnoositud mõõdukas depressioon ja ärevushäired, mille osas on ka ravi määratud, nähtub eeltoodust üheselt, et TIS andmed olid puudulikud, kuivõrd kaebaja psühhiaater dr M. Lõokene ei ole kaebaja terviseandmeid TIS-i korrektselt kandnud ning vastustaja oli sellest ka teadlik. Vaatamata vastustaja poolsetele pöördumistele, dr M. Lõokene ETK-le ei vastanud, samuti ei täiendanud ta TIS andmeid enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et arst ei täida korrektset TISi. Sellises olukorras oleks vastustajal tulnud rakendada uurimiskohustust ja enne oma otsuse tegemist selgitada välja asjas tähtust omavad asjaolud, mitte aga teha otsust puudulike terviseandmete põhjal. Vajadusel oleks saanud vastustaja pöörduda PERH-i poole kohustamaks dr M. Lõokest esitada vastavad andmed või suunata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule juhindudes TVTS 7 lg 3. Ka vastustaja enda poolt kohtule esitatud juhendis töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks lisas 4 on märgitud, et visiidipõhine hindamine on põhjendatud, kui ekspertarst on täiendavalt pärinud terviseandmeid taotleja pere- ja/või eriarstidelt, kuid täiendavaid andmeid ei lisandunud või ei ole saadud andmete alusel endiselt piirangute raskusastet võimalik hinnata. Käesoleval juhul on arvestades kohtule esitatud faktilisi asjaolusid tegemist just sellise olukorraga. ETK pöördus kolm korda kaebaja eriarsti poole, kuid ei saanud sealt täiendavaid andmeid. Ringkonnakohus selgitas 19.06.2018 otsuses haldusasjas nr 3-17-2484 (p 17) järgmist: „Vastustajale on seega antud kaalutlusruum täiendavate tõendite kogumise üle otsustamisel. Sellise menetlustoimingu vajaduse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta haldusorganil lasuvat uurimiskohustust (HMS § 6). TVTS ega määrus nr 39 ei näe sellest põhimõttest ette erandeid. Täiendavate tõendite kogumiseks taotleja arsti vastuvõtule suunamise või arsti vastuvõtul käimiseks tähtaja andmise eesmärk ei ole üksnes tervise infosüsteemi kantud terviseandmete vastuolude kõrvaldamine. Määruse nr 39 § 8 lg 6 sätestab, et töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse § 5 lg 1 näeb eksperdiarvamuse andmise ette nii isiku taotlusel olevate andmete, tervise infosüsteemis kajastatud andmete kui ka taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavalt tervishoiutöötajatelt kogutavate andmete alusel. Seega võivad vastuolud erinevate andmete vahel tekkida ka olukorras, kus isiku enda taotluses kirjeldatud probleemid ei vasta tervishoiutöötajate poolt tuvastatule.“. Need selgitused on asjakohased ka praegusel juhul, kus kaebaja vaimse võimekuse kohta ei ole võimalik anda kõiki asjaolusid arvestavat hinnangut vaid olemasolevate dokumentide põhjal. Määrusest nr 39 tulenevatele nõuetele vastava eksperdiarvamuse saab anda antud juhul, kas täiendavate andmete kogumisel dr M. Lõokeselt (sh vajadusel küsida täiendavad selgitused arvestades, et ETK ekspertarst on märkinud, et ka peale vaidlusaluse otsuse tegemist sisse kantud 01.11.2022 epikriis on üldsõnaline ega kajasta varasemaid visiite) või haldusmenetluses isikut läbi vaadates. Kuna vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel tuginenud ekspertiisiaktile, mis on tehtud üksnes TIS andmete alusel ja mille osas oli vastustajale teada, et need on puudulikud ja täiendavaid andmeid ei kogutud (täpsemalt loobuti nende kogumisest menetluse kestel kui ETK ei saanud dr M. Lõokeselt vastust oma pöördumistele) ega ei viidud läbi isiku läbivaatust ekspertiisiakti koostamisel või töötukassa poolt läbiviidud menetluses muus menetlusetapis, on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased ja tuleb tühistada.

põhjendusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Vastustaja viitab üksnes ekspertarvamustele. Vastustaja märgib küll õigesti, et vastustaja ei ole seotud varasema otsusega ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus hindamine toimus vana regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav kehtiva regulatsiooniga, kus hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja et isikul ei ole õiguspärast ootust, et hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on läbi viidud sama regulatsiooni alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu käesoleval juhul), peab otsusest ja selle põhjendustest olema üheselt arusaadav, milles see paranemine seisneb lähtudes meditsiinilistest andmetest ehk välja tuleb tuua, kas mõni varasem piirang on ära langenud või selle raskusaste muutunud ja miks selline hinnang anti. Käesoleval juhul nähtub eksperthinnanguid võrreldes, et muutunud on vaimse võimekuse piirangu (muutustega kohanemine ja ohu tajumine, mis hinnati 30.09.2020 raskusastmega 2, kuid 27.10.2022 raskusastmega 1) raskusaste, kuid otsuses ega selle aluseks olevas ekspertiisis seda vähemalt kohtule arusaadavalt selgitatud ega põhjendatud ei ole. Sellises olukorras tuleks isikule otsuses siiski selgitada, kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on nüüd varem tuvastatust erinev töövõime. Seda eriti olukorras, kus piirangud isikule tulenevad endiselt samast diagnoosist.

sundasendites. Kaasuvana ülekaal, sagedased kaelavalud. Neuroloogi epikriisi alusel muskuloskeletaalne valu radikulaarse komponendita. Tegemist kerge piiranguga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.