Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 19. mai 2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-493
Haldusasi
R.P. kaebus Pärnu linnapea 03.02.2023 käskkirja nr 4.21/32 õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ning õigusvastase teenistusest vabastamise eest kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise välja mõistmise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: R.P. Vastustaja: Pärnu linn Esindaja: linnasekretär Tiina Roht
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.P. kaebus ning
1.1.tunnistada õigusvastaseks Pärnu linnapea 03.02.2023 käskkiri nr 4.2-1/32 „Ametniku teenistusest vabastamine“;
1.2.muuta R.P. teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta teenistusest vabastatuks omal soovil (ATS § 87 lg 1) selliselt, et tema viimaseks tööpäevaks loetakse 03.02.2023.
mõista Pärnu linnalt R.P. kasuks välja hüvitis 4400 (neli tuhat nelisada) eurot.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 19. juunil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule
esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.1.Kaebaja nimetati Pärnu Linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja ametikohale alates 17.10.2022, kohaldades 4-kuulist katseaega.
2.1.02.02.2023 toimus kaebajaga katseajavestlus, mille viisid läbi linnamajanduse osakonna juhataja ja personalijuht ja mille tulemusel leiti, et kaebaja katseaja tulemused on mitterahuldavad. Kokkuvõttes on märgitud, et kaebaja ei oma juhtimisalaseid oskusi ega oskust planeerida tööprotsessi ja alluvate tööd, tema ameti- ja kutsealased teadmised vajavad täiendamist arvestades kohaliku omavalitsuse spetsiifikat ning tal on ebapiisav suhtlemisoskus kodanikega ja meeskonnaga ning puudulik kirjalik väljendusoskus dokumentide koostamisel. Kokkuvõttes kajastuvad järgmised sisulised etteheited kaebaja tööle: rahul ei saa olla kaebaja koostatud kirjadega, mis ei ole korrektsed ning mille kohta on linnamajanduse osakonna juhataja saanud korduvaid selgitustaotlusi või kaebusi; kaebajal oli alates 2022. aasta novembrist lahendamata probleem seoses „J. M. lepinguga“, mille lahendas ära linnamajanduse osakonna juhataja kaebaja puhkuse ajal 2023. aasta alguses, ent mille tõttu oleks linn võinud kaotada väga suure summa Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusest; kaebaja ei koostanud taristu- ja ehitusteenistuse ametijuhendeid ega põhimäärust, probleemid oli autokompensatsioonidega, välja kuulutamata oli konkurss tehnovõrkude spetsialisti ametikoha täitmiseks; kaebaja ei vastanud valdkonda juhtinud abilinnapea kirjadele;
2.2.Pärnu linnapea andis 03.02.2023 käskkirja nr 4.2-1/32, millega vabastas kaebaja teenistusest alates 06.02.2023 avaliku teenistuse seaduse § 91 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Käskkirjas ühtki sisulist põhjendust esitatud ei ole, ent on viidatud 02.02.2023 läbi viidud katseaja lõpuvestlusele.
3.1.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles sõnastatud nõudeid tõlgendasin 06.03.2023 kohtumääruses selliselt, et kaebaja taotleb Pärnu linnapea 03.02.2023 käskkirja nr 4.2-1/32 õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist selliselt, et kaebaja loetakse teenistusest vabastatuks omal soovil ning kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise välja mõistmist.
3.2.Kõigepealt heidab kaebaja vastustajale ette seda, et vastustaja rikkus avaliku teenistuse seaduse (edaspidi „ATS“) § 91 lõiget 2 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) §-i 40, kui ei andnud kaebajale võimalust esitada oma vastuväiteid katseajavestluse kokkuvõttele, mis edastati kaebajale kolm ja pool tundi enne teenistusest vabastamise käskkirja allkirjastamist.
3.3.Kaebaja ei nõustu katseajavestluse kokkuvõttes talle tehtud etteheidetega. Juhtimisalaste ja töö planeerimisega seotud oskuste osas selgitab kaebaja, et oli juba 2022. aasta novembris koostanud taristu- ja ehitusteenistuse põhimääruse muudatuste projekti, mis jäi aga struktuuriüksuste liitmise otsust ootama. Samuti märgib kaebaja, et tegi 2022. aastal korduvalt ettepaneku täita vakantne tehnovõrkude peaspetsialisti ametikoht, mida aga tema toonane juht ei pidanud vajalikuks. Kaebaja selgitab, et asutuse struktuurimuudatuste tõttu sai 02.01.2023 tema vahetuks juhiks linnamajanduse osakonna juhataja, kes veel jaanuari lõpus, kui kaebaja puhkuselt naasis, teatas, et kaebaja kohustusi ei ole veel arutatud ning kaebajal ei ole vaja hakata taristu- ja ehitusteenistuse töötajate ametijuhendeid kaasajastama. Kokkuvõttes märgib kaebaja, et töö planeerimist takistas ebaselgus teenistuse tuleviku suhtes ning kõrgemalseisvate juhtide poolsete selgete suuniste puudumine.
3.4.Katseajavestluses viidatud J. M. lepingu kohta märgib kaebaja, et 2022. aastal korraldas selle isikuga asjaajamist kaebaja toonane juht, kes kaebajale mingeid korraldusi sellega seoses ei andnud ega informeerinud kaebajat toetuse tagasimakse võimalikust nõudest.
3.5.Kaebaja peab põhjendamatuks etteheiteid ebapiisava suhtlemisoskusega seoses, osutades sellele, et ühtki dokumenti selle kohta, et kaebaja juhile on kaevatud kaebaja suhtlemisoskuse peale, ei ole kaebajale esitatud.
4.1.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Esmalt leiab vastustaja, et katseaja lõpuvestlusel sai kaebaja esitada oma vastuväited talle tehtud etteheidetele ning see, et katseaja lõpuvestluse kokkuvõtet eraldi kaebajale arvamuse andmiseks ei esitatud, ei mõjutanud ühelgi juhul teenistusest vabastamise õiguspärasust.
4.2.Vastustaja on seisukohal, et hinnang kaebaja juhtimisalaste oskuste ning tööprotsessi ja alluvate töö planeerimise oskuse puudulikkusele oli põhjendatud, kuna kolme ja poole teenistuses oldud kuu jooksul ei olnud uuendatud taristu- ja ehitusteenistuse teenistujate ametijuhendeid ja teenistuse põhimäärust, teenistujate ametijuhendites sätestatud teenistusülesanded ei vastanud tegelikkusele, väga vajalikule tehnovõrkude peaspetsialisti ametikohale ei korraldatud konkurssi ja nimetatud ametikoha ülesanded olid teenistuses katmata. Vastustaja märgib, et kaebaja ülesandeks teenistusse asumisel oli tegeleda teenistuse juhtimise, arendamise ja õigusaktide ning ametijuhendite aktualiseerimisega, ent kaebaja poolt abilinnapeale esitatud töökorralduslikud ettepanekud ei olnud ellu viimiseks realistlikud ja ei saanud seetõttu abilinnapea toetust.
4.3.Katseajavestluse kokkuvõttes osutatud J. M. lepingu kohta selgitab vastustaja, et jutt on SMIG OÜga 30.11.2020 sõlmitud ehituse projektijuhtimise käsunduslepingust, mis puudutas tänavavalgustuse taristu renoveerimist, milleks sai Pärnu linn toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Vastustaja sõnul oli vajalik eelnimetatud lepingu pikendamine ja uue hanke läbiviimine, millega kaebaja oleks pidanud tegelema, ent millega ta ei tegelenud. Vastustaja selgitab, et selle, et leping on pikendamata, avastas kaebaja juht 2023. aasta alguses ning korraldas selle ära ise. Vastustaja märgib ka, et abilinnapea M. Kukk oli korduvalt kaebajaga nimetatud lepingust rääkinud ja 29.12.2022 saatis ka SMIG OÜ esindaja J. M. kaebajale e-kirja koos lepingu projektiga ja palus vajadusel korrigeerida, millele kaebaja ei reageerinud. Vastustaja hinnangul järeldub sellest, et kaebajal puudus suutlikkus võtta vastu iseseisvalt otsuseid oma ametikoha piires ning võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada
nende eest ning tal puudusid põhjalikud teadmised kohaliku omavalitsuse korraldusest ja seda reguleerivatest õigusaktidest.
4.4.Ebapiisava suhtlemisoskusega seoses selgitab vastustaja, et katseaja lõpuvestlusel peeti silmas järgmisi olukordi: 27.10.2022 kirjavahetusest teabekorralduse teenistuse juhatajaga nähtub, et jurist on kaebaja vastuse viies lauses teinud 4 märkust; 16.11.2022 teabekorralduse teenistuse juhataja päringu peale linnakodanikule vastamiseks, teavitas kaebaja, et ta ei soovi/ei oska midagi vastata; 25.11.2022 teabekorralduse teenistuse juhataja meeldetuletuse peale, et kirjale vastamise tähtaeg on saabunud, seadis kaebaja kahtluse alla pöörduja õigustatud huvi teabenõude esitamisel; kaebaja on märkinud dokumendiregistris talle delegeeritud tööülesande täidetuks, kuid kirja välja ei olnud läinud. Vastustaja selgitab ka, et ebapiisava suhtlemisoskuse all pidas linnamajanduse osakonna juhataja katseajavestlusel silmas linnakodanikku Tarva tänavalt, kes talle helistades oli öelnud, et oli äsja rääkinud kaebajaga oma murest seoses sadeveekraavide kinnijäämisega ja uputusega nii linna maal kui tema õues, mille peale oli kaebaja vastanud, et meil sellist ametnikku tööl pole, kes sellega tegeleks. Vastustaja osutab ka sellele, et katseajavestlusel möönis kaebaja, et abilinnapea I. Talviste antud ülesanded on kaebaja jätnud täitmata põhjendusel, et siirdus puhkusele, mis viitab vastustaja hinnangul sellele, et kaebajal puudus võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest, kuna ta oleks pidanud asendajale tööülesanded üle andma ja tööd ümber vastavalt korraldama.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebus tuleb rahuldada, kuna vastustaja on oluliselt rikkunud katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu teenistusest vabastamise korda, tagamata kaebajale ATS § 24 lõikes 7 ja § 91 lõikes 2 ette nähtud ärakuulamisõigust. Katseajavestluse kokkuvõttes esile toodud asjaolusid ning kaebaja poolt nii katseajavestlusel kui ka kaebuses esile toodud vastuväiteid silmas pidades on tõenäoline, et kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu ei olnud vaidlustatud käskkirja andjal, see tähendab linnapeal, piisavat teavet kaebaja vallandamist käsitleva kaalutlusotsuse tegemiseks. Vastustaja märgib õigesti, et asutusel on ametniku katseaja tulemuste hindamisel ning pärast katseaja lõppu temaga teenistussuhte jätkamise või selle lõpetamise üle otsustamisel avar kaalutlusruum. Seda enam on aga oluline tagada ametnikule tõhus ärakuulamisõigus ehk tegelik võimalus esitada oma seisukoht ja vastuväited katseaja soorituste osas tehtud etteheidete kohta.
6.ATS § 91 lõikes 2 on sätestatud, et enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses ning katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et katseajavestlus kaebajaga viidi läbi 02.02.2023 ning katseajavestluse kokkuvõte esitati kaebajale järgmisel päeval ehk samal päeval, mil linnapea allkirjastas vaidlustatud käskkirja. Kaebaja väitel jäi katseajavestluse kokkuvõtte talle edastamise ning vaidlustatud käskkirja allkirjastamise vahele umbes kolm ja pool tundi. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et see oli kuidagi teisti.
7.Katseajavestluse kokkuvõttes ei ole viidatud arvamuse esitamise võimalusele. Tõhusa ärakuulamisõiguse tagamine eeldab seda, et haldusorgan on asjaomasele isikule selgitanud, kuidas ja mis ajaks on tal võimalik oma arvamus ja vastuväited esitada. ATS § 91 lg 2 kontekstis tähendab see eelkõige seda, et olgu siis katseajavestluse kokkuvõttes endas või selle saatedokumendis tuleb selgelt
märkida, et ametnikul on õigus esitada kokkuvõtte kohta oma arvamus ning anda talle selleks mõistlik tähtaeg. Tähtaja pikkus sõltub katseajavestluse kokkuvõttes ametniku teenistusalase toimetuleku osas esitatud etteheidete mahust ja sisust, asjaoludest ja tõenditest, millele asutus oma etteheidetes tugineb jms asjaoludest, ent vähemalt üldjuhul peab ametnikule katseajavestluse kokkuvõttega tutvumiseks, seal esitatud etteheidete põhjendatuse hindamiseks, vastuväidete koostamiseks ja esitamiseks jääma vähemalt ühe tööpäeva jagu aega. Seejuures ei saa eeldada, et ametnik saab oma arvamust koostada ajal, mil ta peab samas täitma muid teenistusülesandeid. Ametnik vajab seda aega muuhulgas selleks, et koguda andmeid või dokumente, millega ta soovib oma arvamust ja vastuväiteid kinnitada. Olukord, kus vallandamisotsus tehakse samal tööpäeval kui toimus katseajavestluse kokkuvõtte edastamine ametnikule, võiks mõeldav olla mingisugustel väga erilistel asjaoludel, mille korral on katseaja tulemuse rahuldavaks lugemine üheselt mõistetavalt välistatud. Käesoleval juhul aga selliseid erandlikke asjaolusid ei esinenud. Lisaks sellele eeldab tõhus ärakuulamisõigus seda, et etteheited, mis ametnikule katseaja sooritusele esitatakse, on sõnastatud piisavalt selgelt ja konkreetselt, et ametnik saaks aru, mida talle tegelikult ette heidetakse. Käesoleval juhul on katseajavestluse kokkuvõttes esitatud etteheited üldsõnalised ning rääkimata sellest, et kaebaja ei ole saanud võimalust esitada oma arvamust selle kokkuvõtte kohta, ei kajasta kokkuvõte isegi vestluse läbi viinud ametniku (kes ei olnud seejuures vaidlustatud käskkirja andjaks) seisukohti kaebaja poolt katseajavestlusel esitatud vastuväidete kohta.
8.Sellise otsuse tegemisel, kus haldusorganil on avar kaalutlusruum, nagu see on katseaja tulemuse tõttu ametniku teenistusest vabastamise otsustamisel, on ärakuulamisõiguse rikkumine oluline menetlusviga, mille kõrvaldamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Antud juhul on see seda olulisem, et katseajavestluse läbi viijaks ning vaidlustatud käskkirja andjaks ei olnud sama isik – vaidlustatud käskkirja andnud linnapea ei ole kaebajaga vestelnud ning eelduslikult sai tema otsustamiseks kogu teabe katseajavestluse kokkuvõttest. Selleks, et katseajavestluse kokkuvõttes kajastuv ei looks ühekülgset pilti ametniku teenistusalasest toimetulekust, ongi ette nähtud ametnikule tõhusa võimaluse andmine katseajavestluse kokkuvõtte kohta oma arvamus esitada. Vastustajal on õigus, et seadus ei täpsusta, millises vormis täpselt tuleb kokkuvõte koostada või arvamust küsida, ent selle arvamuse küsimise eesmärk on anda otsustajale igakülgne pilt ametniku teenistusalasest toimetulekust ning sellega seotud võimalikest vastandlikest seisukohtadest selleks, et otsustaja saaks kujundada kaalutlusõiguse eesmärki ja piire arvestades oma arvamuse. Seda eesmärki silmas pidades ei või arvamuse andmiseks valitud vorm muuta arvamuse andmise õigust illusoorseks.
9.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kaebajale oli ärakuulamisõigus piisavalt tagatud seeläbi, et ta sai katseajavestlusel osaleda ja seal oma vastuväited esitada. Esiteks näeb ATS § 91 lg 2 sõnaselgelt ette selle, et ametnik peab saama võimaluse esitada arvamus kirjalikult vormistatud katseajavestluse kokkuvõtte kohta. Teiseks tuleb silmas pidada, katseajavestlust läbi viivatel isikutel on võimalik vestlus ette valmistada, koguda andmeid ja tõendeid, mille pinnalt esitada ametnikule vestlusel omapoolsed etteheited. Ametnik seevastu ei tea või vähemalt ei pruugi teada, milliseid etteheiteid talle vestlusel esitama hakatakse ega saa seega juba vestlusele minnes valmistada ette oma vastuväiteid. Võimalus esitada vestluse käigus jooksvalt vastuväiteid asutuse poolt eeldatavasti hoolega ette valmistatud etteheidetele, mille sisust ja ulatusest ametnik eelnevalt midagi ei teadnud, ei ole ühelgi juhul käsitatav tõhusa ärakuulamisõigusena.
10.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei saanud käesoleval juhul vaidlustatud käskkirja sisu mõjutada. Kaebajale tehti katseajavestluse kokkuvõttes mitmesuguseid etteheiteid ning vähemalt osade puhul neist ei teki ka käesoleva kohtumenetluse käigus täiendavalt esitatu pinnalt veendumust, et need olid põhjendatud. Seda enam ei saanud sellist veendumust tekkida vaidlustatud käskkirja andnud linnapeal. Vastupidi, pigem võis linnapeal jääda katseajavestluse kokkuvõttest ekslik mulje, et üldjoontes nõustub kaebaja sellega, et katseaja tulemus on ebarahuldav. Selline järeldus oleks välistatud, kui kaebaja oleks saanud esitada kokkuvõtte kohta oma seisukoha, tuua seal selgelt esile põhjused, miks ta arvab, et kokkuvõttes talle ette heidetud puudujääke töös ei esinenud või kui esinesid, siis olid need tingitud mingisugustest kaebajast ja tema tahtest sõltumatutest asjaoludest. Võimalik, et linnapeal oleks sel juhul tekkinud küsimus, kas tehtud etteheited on täielikult põhjendatud, võimalik, et ta oleks soovinud etteheidete täpsustamist, konkreetsete asjaolude selgemat esile toomist või tõendamist jms.
11.Isegi kui võtta arvesse neid konkreetseid asjaolusid, millele vastustaja on osutanud käesolevas kohtumenetluses (ja mille osas ei ole tegelikult põhjust eeldada, et need olid teada linnapeale vaidlustatud käskkirja andmise ajal), saaks äärmisel juhul asuda seisukohale, et kaebaja sobivuses talituse juhataja ametikohale võis olla arvestatavaid kahtlusi. Seisukoha võtmine nende kahtluste põhjendatuse suhtes eeldas igal juhul kaebaja arvamuse ära kuulamist ja hinnangu andmist eeskätt kaebaja kesksele vastuväitele, et võimalikud puudused talituse töös olid tingitud kaebaja juhtide tegevusest või tegevusetusest. On võimalik, et lõppkokkuvõttes oleks nõuetekohase kaalumise tulemusena leitud õiguspäraselt, et kaebaja tuleb vallandada, ent samavõrd võimalik on ka see, et kaebaja arvamust ja vastuväiteid arvestades oleks otsustuspädev ametiisik jõudnud teistsugusele järeldusele. Kohtu pädevuses on kaalutlusõiguse nõuetekohase teostamise kontrollimine, mitte aga esmakordselt kohtumenetluses esile toodud asjaolude ja kaalumisargumentide pinnalt pädeva organi asemel uue kaalumise läbi viimine.
12.Kuna eeltoodud põhjustel on vaidlustatud käskkiri õigusvastane, ei ole vajalik üksikasjalikult käsitleda kõiki katseaja kokkuvõttes ja/või vastustaja kirjalikus seletuses kaebaja katseaja soorituse osas tehtud etteheiteid. Selgitamaks siiski, miks ma leian, et ärakuulamisõiguse nõuetekohane tagamine kaebajale oleks võinud viia teistsuguse tulemuseni, käsitlen lühidalt mõnda esitatud etteheidetest.
13.Näiteks heideti kaebajale katseajavestlusel ette ametijuhendite ja põhimääruste koostamata jätmist, samuti seda, et välja on ka kuulutamata konkurss tehnovõrkude spetsialisti kohale. Katseajavestluse kokkuvõtte kohaselt vastas kaebaja katseajavestluse läbi viinud linnamajanduse osakonna juhatajale: „Sina ütlesid möödunud reedel, et ei ole vaja teha ametijuhendeid. Muus osas ei olnud Meelis Kukelt rohelist tuld“. Esiteks ei selgu ei katseajavestluse kokkuvõttest ega ühestki teisest dokumendist, mis probleem kaebaja juhitava talituse ametnike ametijuhenditega tegelikult oli või mis põhjustel peeti senise teenistuses oldud aja jooksul nende koostamata või ajakohastamata jätmist kaebajale ette heidetavaks. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et „[t]eenistujate ametijuhendites sätestatud teenistusülesanded ei vastanud tegelikkusele“. Katseajavestluse kokkuvõttes seda esile toodud ei ole, vaid on piirdutud üldise etteheitega, et ametijuhendid on tegemata. Juhul kui kaebajale oleks tagatud tõhus ärakuulamisõigus ja kaebaja oleks saanud esitada enne vaidlustatud käskkirja andmist needsamad vastuväited, mille ta on esitanud kohtule esitatud kaebuses, oleks vastustaja saanud võtta kaalumisel arvesse ka kaebaja seisukohta, et viivitus
ametijuhendite koostamisel oli tingitud sellest, et kaebaja ei saanud oma juhtidelt selgeid suuniseid ning sellest, et käimas oli asutuse struktuurimuudatuste protsess. Kuigi vaidlust ei ole selles, et struktuurimuudatus, mille raames viidi kaebaja juhitav talitus üle teise osakonda ja vahetus kaebaja juht, otsustati linnavalitsuse 02.01.2023 korraldusega nr 10, saab kaebuses esitatud väidete pinnalt vähemalt võimalikuks pidada seda, et kõnealune struktuurimuudatuse protsess sai olulise sisendi kaebuses viidatud 17.10.2022 koosolekul ning seega on võimalik, et kaebaja pidas õigeks mitte kiirustada oma talituse töökorralduses muudatuste tegemisega kuni struktuurimuudatuse tegemine või mitte tegemine lõplikult selgub ja kui saab selgeks, millised on uue kõrgemalseisva juhi ootused talituse tegevusele. Võimalik, et kaebaja poolt selline äraootava positsiooni võtmine ei olnud põhjendatud, ent kui ta oleks saanud selle katseajavestluse kokkuvõtte kohta esitatavas arvamuses esile tuua, oleks linnapea saanud käskkirja andmisel seda kaaluda ja selles osas oma seisukoha võtta. Seisukoht, et ametijuhendite või struktuuriüksuse põhimääruse ajakohastamine olukorras, kus oli oodata peatselt struktuurimuudatust ja kus ka ükski kaebaja juht otseselt sellise ajakohastamise kiireloomulisusele ei osutanud, ei ole vähemalt üheselt mõistetavalt ja igasuguse kahtluseta põhjendamatu. Sellise viivituse põhjendatuse hindamine oli kõiki asjaolusid ja kaebaja vastuväiteid arvestades ülesanne, mille oleks vastustaja pidanud täitma vaidlustatud käskkirja andmisel, ent mis jäi antud juhul täitmata.
14.Vastuses kohtule kirjutab vastustaja, et „[kaebaja] poolt abilinnapeale esitatud töökorralduslikud ettepanekud (s.h ametijuhendid) ei olnud ellu viimiseks realistlikud ja ei saanud seetõttu abilinnapea toetust “. Mitte kusagilt ei selgu, milles nende ettepanekute ebarealistlikkus seisnes. Sisuliselt väidab kaebaja, et tema valmistas ette teatud muudatused ja need ei leidnud tema toonaseks juhiks olnud abilinnapea heakskiitu. Selle kohta, kas abilinnapea andis ka mingisugused suunised, millised töökorralduslikud ettepanekud oleksid talle meelepärased või põhjenduse, miks esitatud ettepanekud ei sobinud, puudub igasugune teave. Samamoodi märkis kaebaja katseajavestlusel, et puuduoleva peaspetsialisti ametikoht oli täitmata põhjusel, et M. Kukk, kellele kaebaja kuni 2022. aasta lõpuni allus, ei pidanud konkursi väljakuulutamist vajalikuks, kuigi kaebaja vastava ettepaneku tegi. Vastustaja ei ole kaebaja katseaja tulemusi hinnates kontrollinud, kas kaebaja väide oli õige. Kui oli, siis on vähemalt küsitav, kas kaebajale kui talituse juhatajale saab ette heita ametikoha täitmiseks konkursi välja kuulutamata jätmist, kui tema kõrgemalseisev juht on andnud suunise või käsu seda mitte teha. Viimaks on kaebaja märkinud ka n-ö J. M. lepinguga seonduvalt seda, et kõnealuse isikuga suhtles 2022. aastal M. Kukk isiklikult ega andnud kaebajale mingeid korraldusi asjaomase lepinguga seoses. Katseajavestlusel osutas kaebaja sellele, et „Meelis Kukk venitas seda protsessi, minul oli temaga sellest novembris juttu, rohkem ma miskit ei tea. Mina tegin neid asju, mida Meelis Kukk mulle ütles.“ Katseajavestluse kokkuvõttes ei ole selle kaebaja väite kohta mingisugust seisukohta võetud. Kohtule esitatud seletuses märgib vastustaja, et M. Kukk oli kaebajaga korduvalt nimetatud lepingust rääkinud. Sellest nähtub asjaosaliste selge erimeelsus selles, kas või milliseid korraldusi andis kaebajale tema toonane juht. Siinkohal väärib tähelepanu, et katseajavestluse kokkuvõttest nähtuvalt avaldas kaebaja vestlusel, et tema meelest peaks vestlusest osa võtma ka M. Kukk. Eeltoodud asjaoludel on igal juhul mõeldamatu jääda kaebajale esitatud etteheidete juurde ilma vähimalgi määral kontrollimata seda, kas kaebaja selgitus, et tema tegevus oli tingitud tema juhi korraldustest, on õige. Põhimõtteliselt on vastustajal õigus, et talituse juhataja peab üles näitama initsiatiivi talituse funktsioonide täitmiseks vajalike sammude astumisel, suutma ette näha teatud sammude või nende astumata jätmise tagajärgi jms, ent samavõrd õige on ka kaebaja
seisukoht, et keskastme juht peab täitma kõrgemalseisva juhi korraldusi. Kui kaebaja väidab, et tema jättis teatud toimingu tegemata sellepärast, et kõrgemalseisev juht keelas selle, takistas nende toimingute tegemist vms, ei saa nende toimingute tegemata jätmist kaebajale ette heita ilma, et oleks selgeks tehtud, kas või milliseid korraldusi kaebaja juht talle andis. Käesoleval juhul seda välja selgitatud ei ole. See puudutab nii katseajavestluse kokkuvõttes viidatud J. M. lepingut kui ka puuduoleva peaspetsialisti värbamist.
15.Tuleb tõdeda, et kui jätta kõrvale etteheited, mis puudutavad n-ö J. M. lepingut ja puuduoleva ametniku värbamata jätmist (ja mis on juba eeltoodud põhjustel ebapiisavalt põhjendatud), on ülejäänud etteheiteid katseajavestluse kokkuvõttes kajastatud väga üldsõnaliselt. Näiteks on vestlust läbi viinud linnamajanduse osakonna juhataja viidanud mingisugustele hädavajalikele muudatustele, mille alustamiseks oli kaebajal piisavalt aega, ent milles need muudatused ja nende hädavajalikkus seisnes, jääb selgusetuks. Samamoodi viidatud mingisugustele probleemidele autokompensatsioonidega, ent milles need probleemid seisnesid, ei ole märgitud. Kaebaja on põhjendatult esile toonud ka selle, et katseajavestlusel ei osutatud mitte ühelegi konkreetsele kirjale, mille pinnalt leiti, et kaebaja ei oska vastuseid koostada. Konkreetsed näited on vastustaja esitanud alles kohtumenetluses. Ei ole teada, kas tegemist oli üksikute halbade näidetega või ilmestavad need kaebaja tööd üldiselt. Selles küsimuses selguse saamiseks oleks tulnud need konkreetsed näited esile tuua katseajavestluse kokkuvõttes, misjärel oleks kaebaja saanud nende kohta esitada oma arvamuse. Iseenesest on vastustajal õigus selles, et avalikus teenistuses töötav ametnik peab olema kursis avaldustele, märgukirjadele, selgitustaotlustele ja teabenõuetele vastamist reguleerivate eeskirjadega ega saa suvaliselt jätta vastamata või anda vastuseid, millel pole seost pöördumise tegeliku eesmärgiga. Samuti on õige, et asutuse teatava struktuuriüksuse juht ei või põhimõtteliselt selle struktuuriüksuse vastutusvaldkonda kuuluva küsimusega tegelemist pareerida väitega, et konkreetne töölõik ei ole ühegi ametniku ülesanne või vastava ülesandega ametniku ametikoht on täitmata. Juhi ülesanne on tagada oma juhitava struktuuriüksusele seaduse ja selle alusel pandud õigusaktidega ette nähtud ülesannete täitmine. See aga ei tähenda seda, et ebakorrektseid vastuseid koostanud või saatnud ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vallandamist saab hakata tagantjärgi õigustama konkreetsete asjaoludega, mida katseaja lõpuvestlusel ei käsitletud ja mida ei ole kajastatud katseajavestluse kokkuvõttes.
16.Lisaks sellele, kui katseajavestluse kokkuvõttes on ametnikule esitatud mitu etteheidet ning vähemalt osad neist osutuvad kohtumenetluses põhjendamatuteks või ebapiisavalt põhjendatuteks, ei saa üldjuhul kohus võtta seisukohta, et ülejäänud etteheited olid katseaja ebarahuldavaks hindamiseks piisavad. Nii toimides asuks kohus ise teostama kaalutlusõigust vastustaja asemel, mis on aga lubamatu. Põhimõtteliselt õige on vastustaja seisukoht, et hinnang katseaja tulemuslikkusele võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui ka hinnanguliste näitajate põhjal, ent seda olulisem on võtta hinnangu andmisel arvesse kõiki asjaolusid ja ametniku enda arvamust oma tööga toimetuleku kohta. Kuna nõuetekohaselt kaalumist otsuse tegemise etapis käesoleval juhul toimunud ei ole, ei saa rääkida õiguspärasest kaalutlusotsusest. Eeltoodud põhjustel oli kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.
17.ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja on taotlenud
teenistusest vabastamise aluse muutmist selliselt, et ta loetakse vabastatuks omal soovil. See nõue on põhjendatud. Kaebaja taotleb hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Ka see nõue tuleb rahuldada. Asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis saaksid tingida väiksema hüvitise välja mõistmise. Vastustaja on esitanud tõendi, mille kohaselt oli kaebaja keskmine töötasu 2200 eurot kuus. See vastab kaebaja teenistusse võtmise käskkirjas märgitud kuupalga suurusele. Puudub põhjus kahelda keskmise töötasu arvestuse õigsuses. Ka kaebaja ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kaebaja kasuks välja mõista hüvitis 2x2200=4400 eurot.
18.HkMS 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid menetluskulude kandmise kohta ning kaebuse esitamisel ei pidanud ta tasuma riigilõivu. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.