Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
18.05.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1047
Haldusasi
ABC INVEST EST LLC kaebus kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 osaliseks tühistamiseks ja Muinsuskaitseameti 30.04.2021 kirja nr 1.1-7/1290-5 tühistamiseks või Muinsuskaitseameti kohustamiseks X kaebus kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 osaliseks tühistamiseks ja Muinsuskaitseameti 28.04.2021 kirja nr 1.1-7/1283 tühistamiseks või Muinsuskaitseameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I ABC INVEST EST LLC (CH International LLC eriõigusjärglane) Kaebaja II X kaebajate ühine esindaja vandeadvokaat Janar Urres Vastustaja I Muinsuskaitseamet, esindajad Aivi Lintnermann ja Kristo-Taavi Ruus Vastustaja II kultuuriminister, esindaja Merle Põld Kolmas isik Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Muinsuskaitseameti, apellatsioonkaebused
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
kultuuriministri
ja
X
RESOLUTSIOON
Tühistada otsuse avalikult teatavakstegemise aeg 19.05.2023 kell 15.00.
2.Kinnitada ABC INVEST EST LLC, X, Muinsuskaitseameti ja kultuuriministri vahel haldusasjas nr 3-21-1047 sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega: „2.1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad haldusasja nr 3-21-1047 menetluse täies ulatuses kompromissiga.
Vastustaja I korraldab arheoloogilise uuringu, mille tulemus on aluseks kultuurimälestise kalmistu “Kirikunukk” (kultuurimälestiste reg nr 11723) olemasolu, piiri ja ulatuse täpsustamiseks ja viib läbi vastavasisulise haldusmenetluse.
2.3.Kaebajad I ja II ei tee takistusi vastustaja I korraldatud arheoloogilise uuringu läbiviimiseks.
3-21-1047
2.4.Muinsuskaitseameti ettepanekul teeb vastustaja II mälestise piiride parandamise või mälestiseks olemise lõpetamise otsuse.
2.5.Uuringu teostamise metoodika määramiseks teevad vastustaja I ja kaebaja I ja II koostööd, kuid pooled lähtuvad põhimõtetest, et:
2.5.1.Uuringu käigus tehakse šurfid tihedusega, mis lepitakse kokku uuringu tellimise lähteülesandes;
2.5.2.Uuring (sh šurfide tihedus) viiakse läbi sellise täpsusastmega, mis annab piisava aluse hinnata kaitsevööndi mittekohaldamise vajadust; uuringu läbiviimisel võetakse eesmärgiks teabe kogumine, mis võimaldab kaitsevööndit mitte kohaldada;
2.6.Kui mälestise alal toimuvatele kaevetöödele määratud arheoloogilise uuringu või tööde käigus kaebaja I ja II kinnistu piires ilmneb arheoloogilisi matuseid või leide, siis lähtub vastustaja I kaalutlusotsuse alusel järgmistest põhimõtetest:
2.6.1.vastustaja I võimaldab kaebajate I ja II soovi korral matuste üleskaevamist ja ümbermatmist;
2.6.2.kui leitakse üksikuid luid või arheoloogilisi leide, siis korjatakse need üles, dokumenteeritakse ja hoiustatakse;
2.6.3.matuste üleskaevamine toimub arheoloogilise kaevamise meetodil.
2.7.Kaebaja I ja II kinnistul mälestise alal asuvate matuste üleskaevamise ja ümbermatmise kulud kannab kaebaja I või II oma kinnistu piires.
2.8.Pooled on kokku leppinud, et kaebaja I ja II kinnistul, olenemata seal asuda võiva mälestise olemasolust:
2.8.1.kaebajad I ja II võivad ilma vastutaja I nõusolekuta teha oma kinnistul taimede kasvatamisega seotud töid, muru külvata, telgi- ja aiaposte (v.a kinnistu välispiirile aia rajamine) paigaldada ja teha muud sarnast igapäevast kinnistu hooldamise ja aiatöödega seotud töid;
2.8.2.kaebajad I ja II võivad oma kinnistul pinnast kuhjata tavapärase aiapidamise tegevuse ulatuses, mis ei ületa MuKS § 52 lg-s 3 toodud piiranguid;
2.8.3.pooled on nõus, et mälestise juurde on ligipääs tagatud arvestades MuKS § 41 lg 1 tingimusi, kui tõkkepuu või värava juures on kontakttelefon, et juurdepääsu soovija saab avaldada soovi, millal ja kuidas külastaja soovib teisele poole tõkkepuud või väravat (ringkonnakohtu parandus, kompromissi tekstis „värat“) minna.
2.9.Kaebajate I ja II muinsuskaitseseaduse kohaste loataotluste lahendamisel lähtub vastustaja I põhimõttest, et need lahendatakse kiiresti. Erakorralisel juhul (nt loataotluse lahendamisest sõltub elektri või vee olemasolu) on vastustajal I valmidus jagada infot arheoloogi või muu spetsialisti leidmiseks või saadab töid jälgima vastustaja I esindaja.
2.10.Vastustajad I ja II hüvitavad kaebajatele I ja II menetluskulusid kokku 5000 eurot järgnevalt: Vastustaja I hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Vastustaja II hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kompromissi kinnitamisel ning menetluse lõpetamisel poolte endi kanda.
2.11.Kompromiss jõustub siinses asjas kompromissi kinnitava kohtumääruse ja Tallinna Halduskohtu menetluses oleva kohtuasja nr 3-21-420 kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 2(6)
3-21-1047
2.12.Kui kohus siinses asjas või kohtuasjas nr 3-21-420 kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.“
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1047 ja lõpetada haldusasja menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kultuuriminister tunnistas 01.09.1997 määrusega nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks mh Pärnu maakonnas Liu külas asuva kalmistu „Kirikunukk“ (määruses jrk nr 2774, kultuurimälestiste registris nr 11723).
2.Muinsuskaitseamet (MKA) korrigeeris kultuurimälestiste registris 23.10.2020 Kirikunuki kalmistu asukohaandmeid, sh mälestise ja selle kaitsevööndi piire. MKA tehtud muudatused kajastusid ka Maa-ameti peetava maakatastri kitsenduste kaardil (kultuurimälestiste kaart).
3.MKA teavitas Xt 28.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/1283, et korrigeeris kultuurimälestise kaardil Kirikunuki kalmistu asukohaandmeid, sh mälestise ja selle kaitsevööndi piire, ning kalmistu kaitsevöönd ulatub talle kuuluvale Abrami kinnistule (katastritunnus 15905:004:0686, registriosa nr 747006). Ühtlasi andis MKA teada, et tellib mälestise seisundi hindamiseks ja piiride täpseks määratlemiseks 2021. a-l uuringu, mille tulemuste alusel valmivas eksperdihinnangus analüüsitakse mälestise piiride ja kaitsevööndi ulatuse muutmise vajadust. Kuni ekspertiisi valmimiseni ja selle alusel läbiviidava menetluse lõpuni kehtivad kultuurimälestiste kaardile kantud piirid. Uuringute käigus teeb arheoloog maapinna vaatlusi ja väikesemahulisi kaevetöid ning uuringute lõppedes taastatakse endine heakord. Kinnistu omanikul paluti teatada, kas ta nõustub kinnistul uuringu tegemisega, samuti anda infot kinnistul asuvate maa-aluste rajatiste asukoha kohta, et arheoloog saaks seda uuringut tehes arvesse võtta. Kirjale oli lisatud kultuurimälestiste kaardi väljavõte Abrami kinnistu kohta.
4.MKA teavitas 30.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/1290-5 CH International LLC-d (ABC INVEST EST LLC õiguseellane), et Kirikunuki kalmistu ja selle kaitsevöönd asuvad talle kuuluval Sepa kinnistul (katastritunnus 15905:004:0183, registriosa nr 1899906). Kirja muu sisu oli sama, mis X saadetud kirjas. Kirjale oli lisatud kultuurimälestiste kaardi väljavõte Sepa kinnistu kohta.
5.CH International LLC (ABC INVEST EST LLC õiguseellane, kaebaja I) ja X (kaebaja II) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 tühistamiseks osas, millega Liu külas asuv Kirikunuki kalmistu tunnistati kultuurimälestiseks, ning MKA 30.04.2021 kirja ja 28.04.2021 kirja tühistamiseks. Pärast haldusasjade liitmist jäi haldusasja numbriks 3-21-1047.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.09.2021 otsusega kaebused (resolutsiooni p 1), tühistas kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 osas, mille järjekorranumbriga 2774 tunnistati kultuurimälestiseks kalmistu „Kirikunukk“ Liu külas, ning MKA 28.04.2021 ja 30.04.2021 kirjad (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajatelt CH International LLC kasuks välja menetluskulud 3400 eurot ja X kasuks 400 eurot. Muus osas jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).
3(6)
3-21-1047
7.Kultuuriministeerium ja MKA palusid apellatsioonkaebustes tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.
8.X palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti tema kasuks välja mõistmata menetluskulud 4615 eurot, ja uue otsusega see summa vastustajatelt täiendavalt välja mõista.
9.Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses asendanud kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 osalise tühistamise nõude osas vastustajaks tunnistatud Kultuuriministeeriumi kultuuriministriga, eemaldanud menetlusest CH International LLC ja kaasanud menetlusse kaebajana tema eriõigusjärglase ABC INVEST EST LLC. Samuti on kaebajad lisanud halduskohtus esitatud nõuetele alternatiivse kohustamisnõude Kirikunuki kalmistu asukoha andmete parandamiseks kultuurimälestiste registris Abrami ja Sepa kinnistuid puudutavas osas ning õigete andmete maakatastrile edastamiseks selliselt, et need kajastuksid kultuuriväärtuste kaardil (07.02.2023 määruse p 30, 21.03.2023 istung 00:11:40–00:18:50). Ringkonnakohus teatas 21.03.2023 istungil, et otsus tehakse avalikult teatavaks 05.05.2023 kell 15.00. Hiljem on otsuse avalikult teatavakstegemise aega poolte taotlusel kompromissiläbirääkimiste tõttu muudetud ja määratud uueks ajaks 19.05.2023 kell 15.00.
10.Kaebajad ja vastustajad esitasid 08.05.2023 ühise taotluse kinnitada poolte vahel 08.05.2023 sõlmitud kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Pooled palusid kompromissi kinnitada järgmistel tingimustel: „2.1. Pooled on kokku leppinud, et lõpetavad haldusasja nr 3-21-1047 menetluse täies ulatuses kompromissiga.
2.2.Vastustaja I korraldab arheoloogilise uuringu, mille tulemus on aluseks kultuurimälestise kalmistu “Kirikunukk” (kultuurimälestiste reg nr 11723) olemasolu, piiri ja ulatuse täpsustamiseks ja viib läbi vastavasisulise haldusmenetluse.
2.3.Kaebajad I ja II ei tee takistusi vastustaja I korraldatud arheoloogilise uuringu läbiviimiseks.
2.4.Muinsuskaitseameti ettepanekul teeb vastustaja II mälestise piiride parandamise või mälestiseks olemise lõpetamise otsuse.
2.5.Uuringu teostamise metoodika määramiseks teevad vastustaja I ja kaebaja I ja II koostööd, kuid pooled lähtuvad põhimõtetest, et:
2.5.1.Uuringu käigus tehakse šurfid tihedusega, mis lepitakse kokku uuringu tellimise lähteülesandes;
2.5.2.Uuring (sh šurfide tihedus) viiakse läbi sellise täpsusastmega, mis annab piisava aluse hinnata kaitsevööndi mittekohaldamise vajadust; uuringu läbiviimisel võetakse eesmärgiks teabe kogumine, mis võimaldab kaitsevööndit mitte kohaldada;
2.6.Kui mälestise alal toimuvatele kaevetöödele määratud arheoloogilise uuringu või tööde käigus kaebaja I ja II kinnistu piires ilmneb arheoloogilisi matuseid või leide, siis lähtub vastustaja I kaalutlusotsuse alusel järgmistest põhimõtetest:
2.6.1.vastustaja I võimaldab kaebajate I ja II soovi korral matuste üleskaevamist ja ümbermatmist;
2.6.2.kui leitakse üksikuid luid või arheoloogilisi leide, siis korjatakse need üles, dokumenteeritakse ja hoiustatakse;
2.6.3.matuste üleskaevamine toimub arheoloogilise kaevamise meetodil.
2.7.Kaebaja I ja II kinnistul mälestise alal asuvate matuste üleskaevamise ja ümbermatmise kulud kannab kaebaja I või II oma kinnistu piires. 4(6)
3-21-1047
2.8.Pooled on kokku leppinud, et kaebaja I ja II kinnistul, olenemata seal asuda võiva mälestise olemasolust:
2.8.1.kaebajad I ja II võivad ilma vastutaja I nõusolekuta teha oma kinnistul taimede kasvatamisega seotud töid, muru külvata, telgi- ja aiaposte (v.a kinnistu välispiirile aia rajamine) paigaldada ja teha muud sarnast igapäevast kinnistu hooldamise ja aiatöödega seotud töid;
2.8.2.kaebajad I ja II võivad oma kinnistul pinnast kuhjata tavapärase aiapidamise tegevuse ulatuses, mis ei ületa MuKS § 52 lg-s 3 toodud piiranguid;
2.8.3.pooled on nõus, et mälestise juurde on ligipääs tagatud arvestades MuKS § 41 lg 1 tingimusi, kui tõkkepuu või värava juures on kontakttelefon, et juurdepääsu soovija saab avaldada soovi, millal ja kuidas külastaja soovib teisele poole tõkkepuud või värat minna.
2.9.Kaebajate I ja II muinsuskaitseseaduse kohaste loataotluste lahendamisel lähtub vastustaja I põhimõttest, et need lahendatakse kiiresti. Erakorralisel juhul (nt loataotluse lahendamisest sõltub elektri või vee olemasolu) on vastustajal I valmidus jagada infot arheoloogi või muu spetsialisti leidmiseks või saadab töid jälgima vastustaja I esindaja.
2.10.Vastustajad I ja II hüvitavad kaebajatele I ja II menetluskulusid kokku 5000 eurot järgnevalt: Vastustaja I hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Vastustaja II hüvitab võrdsetes osades kaebajale I ja II kokku 2500 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kompromissi kinnitamisel ning menetluse lõpetamisel poolte endi kanda.
2.11.Kompromiss jõustub siinses asjas kompromissi kinnitava kohtumääruse ja Tallinna Halduskohtu menetluses oleva kohtuasja nr 3-21-420 kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.
2.12.Kui kohus siinses asjas või kohtuasjas nr 3-21-420 kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.“ Ühtlasi kinnitasid pooled, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning neil pole pärast kompromissi kinnitamist ja sealt tulenevate kohustuste täitmist praegusest haldusasjast ja kompromissi eelsesse perioodi jäävatest tegevustest tulenevaid nõudeid üksteise vastu.
11.Kolmas isik oli 12.05.2023 vastuses seisukohal, et kompromissi ei tohiks kinnitada. Mälestisele ei ole tagatud juurdepääsu muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 41 lg-s 1 sätestatud tingimusi arvestades, kuigi teistel läheduses asuvatel kinnistutel asuvad mitmed matmispaika ja kirikuaset tutvustavad märgid. Sepa kinnistu piiril asub aed ja turvaväravad ning külastajad ei saa territooriumile siseneda muinsuskaitse all oleva ala vaatlemiseks. Tõkkepuu peab olema avatud asendis. Kompromissiga peaks olema tagatud, et kõik pääsevad vabalt muinsuskaitsealale. Teelõiku kasutavad ka naaberkinnistute omanikud, Transpordiamet ja kogukond, kes soovivad liivaranda ja kallasrajale pääseda. Praegu on juurdepääsu reguleeriv punkt kompromissis liiga umbmäärane, jättes kaebajatele õiguse oma suva järgi otsustada, kes pääsevad kinnismälestise juurde. Kaebaja I ja Kalda kinnistu omaniku vahel on pooleli avalikult kasutatavale teele juurdepääsu vaidlus (tsiviilasi nr 2-21-13679). Otstarbekas on korrastada matmispaik ja paigaldada tähised tolles asjas tehtava lahendi jõustumisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, 5(6)
3-21-1047 peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 155 lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides selles kompromissi tingimused, ning ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi (HKMS § 155 lg 3).
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate ja vastustajate esitatud kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning seda on võimalik täita. Kaebajate 08.05.2023 dokumendis on vastustajana II märgitud küll Kultuuriministeerium, kuid kuna ministeeriumil ja ministril on olnud sama esindaja, puudub kahtlus, et kompromissi on sõlminud kultuuriminister. Ringkonnakohus on asendanud kompromissi p-s 2.8.3 oleva sõna „värat“ sõnaga „väravat“. Ringkonnakohtu hinnangul arvestab kompromissi p 2.8.3 MuKS § 41 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimusi kinnismälestisele juurdepääsu tagamisel piisaval määral.
14.Kompromissi kinnitamiseks ei ole vaja kolmanda isiku Yi nõusolekut, sest see ei piira tema õigusi. Kompromissi võib pidada kolmanda isiku õigusi piiravaks, kui tema õiguste või kohustuste sisu või maht kompromissi tõttu muutub, võrreldes olukorraga, kui kaebust ei oleks esitatud või kui see oleks jäetud rahuldamata. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Ringkonnakohus pidas 07.02.2023 määruse p-s 34 võimalikuks, et kohtulahendiga võidakse otsustada Yi õiguste ja kohustuste üle. Kaebajad nõudsid määruse nr 57 tühistamist Kirikunuki kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamise osas. Kuna mälestis ja selle kaitsevöönd ulatusid Yile kuuluvatele Triinu ja Kirikunuki kinnistutele, reguleeris määrus nr 57 ka talle kuuluvate kinnisasjade avalik-õiguslikku seisundit. Halduskohus tühistas määruse nr 57 kogu Kirikunuki kalmistut puudutavas osas. Kolmandat isikut häiris eelkõige Sepa kinnistu ehitustegevus, mille intensiivsus võis sõltuda sellest, kas seal asub mälestis või mitte. Seega võis kohtulahend mõjutada negatiivselt Yi omandiõigust. Kompromissiga ei võta vastustaja II endale kohustust tunnistada määrus nr 57 Kirikunuki kalmistu arheoloogiamälestiseks tunnistamise osas kehtetuks. Selles nähakse ette tingimused arheoloogilise uuringu läbiviimiseks, et täpsustada mälestise olemasolu, asukohta ja piire (sarnaselt MKA 28.04.2021 ja 30.04.2021 kirjades ettenähtuga). Pooled on kokku leppinud, et kaebajad võivad teha kinnisasja igapäevase hooldamise ja aiaga seotud töid, arvestades MuKS § 52 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Seetõttu ei saa eeldada, et kompromissi tingimused võivad mõjutada ebaproportsionaalselt Yi õigusi. Praeguses asjas ei lahendata avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust või servituudi lepinguga seonduvat. Kui kolmandal isikul või teiste naaberkinnistute omanikel on selles osas pretensioone, tuleb neil pöörduda maakohtusse. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kompromissist tulenevad otsesed õigused ja kohustused vaid selle sõlminud pooltele. Juurdepääs kallasrajale tuleb tagada planeeringuga kehtestatud tingimustel (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg-d 7 ja 71). Kallasrajaga seonduvate nõuete täitmise üle teeb järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksus (KeÜS § 621 lg 2).
15.Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus HKMS § 155 lg 3 alusel Tallinna Halduskohtu 29.09.2021 otsuse ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
16.Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuse. Riigilõiv ei kuulu HKMS § 104 lg 6 p-i 1 arvestades tagastamisele. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamisega seotud taotlusi esitanud (vt HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.