lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1014/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1014/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1014/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-1740/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.08.20233-23-1472/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.07.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1014

Määruse kuupäev

16. mai 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt ravimi väljastamata jätmisega ning arsti vastuvõtu mittevõimaldamisega

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemikku 3. jaanuar 2023 kuni 2. mai 2023 puudutavas osas.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus arsti vastuvõtu võimaldamiseks läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 3. mail 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles heidab Viru Vanglale ette seda, et talle ei väljastata neuroloogi poolt 2022. a juulikuus määratud ravimit „Neurontin“ ning teda ei kutsuta arsti vastuvõtule. Taotleja selgitab, et viibides 16. märtsil 2023 meditsiiniosakonnas ja oodates arsti vastuvõttu teatas valvur talle, et vastuvõttu ei toimu, sest ta ähvardas arsti. Taotleja märgib, et ta ei ole arsti ähvardanud, vaid rääkis temaga sellest, kuidas viimane määrab diagnoose Google otsingusüsteemi vahendusel. Taotleja märgib, et ta vaevleb tugevate seljavalude käes ning neuroloog kirjutas talle 2022. a juulikuus valuvaigistina välja ravimi „Neurontin“. Talle ei ole seda aga kordagi veel antud. Vangla arstid on keelanud meditsiiniõel nimetatud ravimit taotlejale väljastada. Vangla pakutud ravimid „Ibumetin“ ja „Paracetamol“ taotlejat ei aita ning meditsiiniõde keeldub ütlemast, millal arsti järjekord taotlejani jõuab. Neuroloogi poolt ettenähtud ravimite mitteväljastamine tekitab taotlejale seljavalusid, unetust ja depressiooni. Taotleja märgib, et esialgse õiguskaitse eesmärk on saada teada, millal toimub arsti vastuvõtt ning saada ravimit „Neurontin“, mille neuroloog välja kirjutas.
2.Kohus edastas 9. mail 2023 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas X on esitanud Viru Vanglale taotlusi, vaideid või muid pöördumisi, milles heidab vanglale ette

3-23-1014 ravimi „Neurontin“ mitteväljastamist ja alates 16. märtsist 2023 arsti vastuvõtu mittevõimaldamist ning nõuab nimetatud ravimi väljastamist ja arsti vastuvõttu. Ühtlasi palus kohus vanglal väljastada Xi tervisekaardi väljavõtte.

3.Viru Vangla edastas 12. mail 2023 kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte alates 5. juulist 2022, neuroloogi epikriisi (5. juuli 2022 kuni 29. september 2022, digiloo haigusjuhtum nr 15759520) ning taotleja pöördumised ja vangla vastused, mis võivad olla seotud taotluse esemega.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus mõistab, et X soovib esialgse õiguskaitse korras vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mis näeks ette talle ravimi „Neurontin“ väljastamise ja tema arsti juurde viimise (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kuigi taotleja viitab, et tema eesmärk on saada teada, millal toimub arsti vastuvõtt, siis mõistab kohus, et kaebaja eesmärk ei ole üksnes teada saamine, millal vastuvõtt toimub, vaid ka vastuvõtule viimine, sest teda vaevavad mitmesugused terviseprobleemid.
5.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus märgib, et Viru Vangla 12. mail 2023 kohtule edastatud dokumentidest ei nähtu, et X oleks pärast 16. märtsi 2023 (s.o päev, mil arsti vastuvõtt jäeti ära) pöördunud vangla poole mõne taotluse või vaidega, milles oleks taotlenud enda arsti juurde viimist või teavet selle kohta, millal toimub vastuvõtt uuesti. Kuigi taotleja väidab, et ta on vastuvõtule kutsumise kohta teavet küsinud vanglaametnikelt ja meditsiiniõelt, siis ei nähtu vangla poolt kohtule edastatud dokumentidest, et taotleja oleks pöördunud selles osas vaidega vangla poole. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleval ajal ei ole käimas vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotleja arsti vastuvõtule saamine. Kuna vastavasisulist vaidemenetlust hetkel läbi ei viida, siis ei ole Xi esialgse õiguskaitse taotlus arsti vastuvõtule saamist puudutavas osas kohtus lubatav ning kohus jätab taotluse selles osas HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse puudumine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. Mis puudutab ravimi „Neurontin“ väljastamisega seonduvat esialgse õiguskaitse taotlust, siis nähtub vangla
12.mail 2023 kohtule edastatud dokumentidest, et X on esitanud vanglale mitmel korral pöördumisi, milles on palunud väljastada neuroloogi poolt välja kirjutatud ravimid. Seega ei välista kohus praegusel juhul selles osas vaidemenetluse olemasolu ning Xi esialgse õiguskaitse taotlus on ravimi „Neurontin“ väljastamist puudutavas osas HKMS § 249 lg 2 tähenduses kohtus lubatav. Kohus lahendab seega taotluse selles osas sisuliselt.
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 pst 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (3. jaanuar 2023 kuni 2. mai 2023 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3-23-1014

7.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kohtu abil ravimite väljastamine esialgse õiguskaitse korras on peaasjalikult võimalik juhul, kui varasemalt on arst isikule tema tervislikku seisundit kajastavatele andmetele tuginedes konkreetse ravimi tarvitamise ette näinud ning vastustaja ei väljasta põhjendamatult ravimit taotlejale. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras asuda ise kaebaja terviseprobleeme diagnoosima ning ravimite väljastamist otsustama, sest see eeldab meditsiinilisi erialateadmisi, mida kohtul ei ole. Kohus saab esialgse õiguskaitse raames kontrollida taotleja tervisekaarti sissekandeid ning arsti otsuste tegemisel arvestatud terviseandmeid ning nendest kinnipidamist, samuti seda, kas arst on otsuste tegemisel arvestanud kõigi asjakohaste terviseandmetega. Lisaks tuleb arvestada, et tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, p 24). Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole patsiendil õigust anda arstile üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes ehk teisisõnu, patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi (sh ravimeid) tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus ravist keelduda (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2018. a otsus asjas 2-15-123028 (p 21.3), sama kolleegiumi
26.septembri 2019. a määrus asjas nr 2-19-1366 (p 10)). Nendest põhimõtetest tuleb lähtuda ka vanglas tervishoiuteenuse osutamisel ning seda puudutavate esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ning taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla poolt kohtule edastatud neuroloogi epikriisist saab järeldada, et taotlejale on näidustatud ravim „Neurontin“. Samas jääb epikriisist selgusetuks, kas neuroloog on 5. juulil 2022 toimunud vastuvõtul nimetatud ravimi taotlejale välja kirjutanud või üksnes märkinud, et taotleja on seda tarvitanud. Taotleja tervisekaardile 2. veebruaril 2023 tehtud sissekandest nähtub, et taotleja on näidanud meedikule vanu sissekandeid ja „Neurontin“ 300 mg ravikuur on lõppenud. Viru Vangla
20.märtsi 2023. a vastuse nr 1-8/6357-2 (vastus kohtunõudele asjas nr 3-23-501) kohaselt on arst ravimite pregabaliin ja neurotiin (toimeaine gabapetiin) eemaldamist ravimipinalist Xile korduvalt vastuvõttudel selgitanud ning see on dokumenteeritud infosüsteemis. Seega ei saa kohtu hinnangul tõsikindlalt väita, et kaebaja peaks nimetatud ravimit praegusel ajal saama. Ka olukorras, kus kaebaja peaks seda ravimit hetkel saama, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et ravimi mittesaamine vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal tooks endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi. „Neurontin“ ravimi infolehe kohaselt kuulub see ravimite rühma, mida kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks1. Kohtule arusaadavalt oli ravim taotlejale välja kirjutatud valu leevendamiseks. Samas nähtub kaebaja tervisekaardilt, et olukorras, kus ta on tundnud valusid, on ta keeldunud teiste valu leevendavate ravimite („Ibumetin“ ja „Paracetamol“) võtmisest, kuid on siiski hommikusel ajal valude kurtmise ajal suutnud püsti seista ja liikuda (vt 24. novembri 2022. a sissekanne). Kui taotleja on ravimi „Ibumetin“ hommikul vastu võtnud, siis on ta juba kell 10.10 liikunud probleemideta ja lubanud ümberpaigutamise korral kambrit lõhkuda (vt
2.novembri 2022. a sissekanne). Samuti nähtub tervisekaardilt, et kaebaja on kogunud erinevaid ravimeid, mistõttu on need mingil ajahetkel tema ravimipinalist eemaldatud. Ka epikriisilt nr 69365187 nähtub, et taotleja on üldiselt vangla arsti vastuvõtul oma seljavalu hinnanud pigem väikseks ja arstile on jäänud mulje, et isik soovib raviskeemi ravimeid tagasi

Vt https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1353327.pdf

3-23-1014 ravimite kogumise ja peitmise eesmärgil. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et taotlejal ei esine ülekaalukat vajadust selleks, et kohus peaks praegusel ajal sekkuma talle valu leevendavate ravimite andmisesse. Taotleja tervisekaardilt nähtub, et pidev meditsiiniline abi on talle vajadusel tagatud ning tagatud on ka valuvaigistid. Arvestades vaidluse asjaolusid ei pea kohus vaidemenetluse ja sellele järgneva võimaliku kohtumenetluse ajaks taotlejale konkreetse ravimi väljastamist õigustatuks.

9.Eelnevat arvesse võttes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja