X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.2022 otsuse nr 4.2-1/5010-1 ja 16.06.2022 vaideotsuse nr 4.2-1/5010-3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Jüri Reede Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X.X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X-ile (kaebaja) väljastati viimane relvaluba 25.02.2016 kehtivusega 08.02.2021, millele kanti enese ja vara kaitse otstarbel revolver.
Kaebaja esitas 28.01.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) relvaloataotluse revolvri liigile enese ja vara kaitse otstarbel seoses eelmise loa tähtaja möödumise tõttu.
3.Vastustaja saatis 02.02.2022 kaebajale e-kirja, pöörates tähelepanu tema liikluskäitumisele. Kaebaja vastas 02.02.2022, et on teinud eelnevate liiklusrikkumiste osas tõsise järelduse.
3-22-1400
4.Vastustaja teavitas 15.02.2022 e-kirjaga kaebajat, et relvaeksamiks on pakkuda ajad 18.02.2022 või 04.03.2022 ja palus kaebajal vastata, milline aeg sobib, et saata täiendav info.
Kaebaja teavitas 16.02.2022 e-kirjaga, et broneerib aja 04.03.2022.
6.Vastustaja teavitas 17.02.2022, et kuna kaebaja viibib välismaal, siis pärast lisahoiukohas relvahoiutingimuste kontrolli 28.02.2022 kohta tagasiside saamist võtab vastustaja ühendust seoses relvaeksamiga.
7.Kaebaja informeeris 01.03.2022 vastustajat, et sel päeval kontrolliti relvahoiutingimusi lisahoiukohas, ja palus anda teada, millal oleks võimalik relvaeksam sooritada.
Vastustaja palus 02.03.2022 kaebajal täpsustada lisahoiukoha omanikku/üürisuhet.
Kaebaja vastas 02.03.2022 vastustajale.
10.Vastustaja teavitas 02.03.2022 e-kirjaga kaebajat, et ta on registreeritud relvaeksamile toimumisajaga 04.03.2022. Vastustaja informeeris, et kui kaebaja ei saa eksamile ilmuda, tuleb sellest teavitada vähemalt 3 tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva. Kui kaebaja ei ilmu eksamile ja ei ole ettenähtud aja jooksul vastustajat teavitanud, loetakse eksam mittesooritatuks ja eksami eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Vastustaja võib mõjuval põhjusel eksamile ilmumata jätmisel haldusmenetluse lõpetada.
11.Kaebaja palus 02.03.2022 e-kirjas vastustajal teavitada järgmisest eksami sooritamise võimalusest, kuna kaebaja on ajahädas enda graafikuga ja kaalub võimalust sooritada eksam hiljem.
12.Kaebaja teavitas 04.03.2022 e-kirjaga vastustajat, et tal ei ole võimalik relvaeksamil osaleda, kuna selgusid ootamatud asjaolud ja päris, et millal on võimalik uuesti eksamile tulla.
13.Vastustaja muutis kaebaja taotlusel eksamiaega ja määras uueks ajaks 25.03.2022.
14.Eksamineerija luges kaebaja 25.03.2022 relvaeksami teooriaosa mittesooritatuks.
15.Kaebaja esitas 02.04.2022 mittesooritatuks lugemise kohta.
vastustajale
vaide
tema
relvaeksami
teooriaosa
16.Vastustaja rahuldas 06.04.2022 vaideotsuse nr 4.2-1/3313-2 resolutsiooni p-ga 1 vaide ja otsustas tunnistada relvaeksami komisjoni 25.03.2022 otsuse kaebaja teooriaeksami mittesooritamise osas kehtetuks ning lugeda teooriaeksam sooritatuks. Sama otsuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati määrama kaebajale laskekatse aeg, kui tema suhtes ei esine relvaloa andmist välistavaid asjaolusid.
17.Vastustaja teavitas 14.04.2022 e-kirjaga kaebajat, et talle keeldutakse relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 alusel relvaluba väljastamast.
18.Kaebaja esitas vastuväited.
19.Vastustaja keeldus 12.05.2022 otsusega nr 4.2-1/5010-1 kaebajale RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel relvaloa väljastamisest. Põhjendused:
19.1.Aastatel 1998-2012 on kaebajal fikseeritud vähemalt 20 liiklusalast rikkumist: 09.01.2014 kiiruseületamine (liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1); 26.04.2014 kiiruse ületamine (LS § 227 lg 1); 16.02.2015 kiiruse ületamine (LS § 227 lg 2); 01.04.2015 kiiruse ületamine (LS § 227 lg 2); 29.09.2015 kiiruse ületamine (LS § 227 lg 3); 23.10.2016 kiiruse ületamine (LS § 227 lg 1); 10.08.2017 mootorsõiduki juhtimine ajal, mil juhtimisõigus oli peatunud, 2(13)
3-22-1400
juhtimiselt kõrvaldamine (LS § 201 lg 1); 26.02.2019 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 02.06.2020 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 01.07.2020 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 16.09.2020 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 09.10.2020 liiklusõnnetuse põhjustamine (LS § 223 lg 1), mille osas väärteomenetlus lõpetati, kuna kaebajal tuvastati alkoholijoove ja muud liiklusrikkumised loeti joobes juhtimisega üheks teoks, käsitleti ideaalkogumis olevatena; 09.11.2020 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 10.11.2020 foori keelava tulega ristmikule sõitmine (lühimenetlus, LS § 221 lg 1); 31.05.2021 suuline hoiatus (liiklusmärgi nõuete eiramine); 06.07.2021 tegi politseipatrull talle suulise hoiatuse (keeras ristmikul teisele sõidukile ette); 27.01.2022 parkimine eraterritooriumil, liikluse takistamine (siin vastustaja ei sekkunud, kuna tegemist ei ole politsei pädevusega); 06.03.2022 foori keelava tulega ristmikul sõitmine (lühimenetlus, LS § 221 lg 1); 17.03.2022 kiiruse ületamine (lühimenetlus, LS § 227 lg 1); 10.10.2020 esitati kaebajale kriminaalasja raames kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) järgi. Vastustaja peatas 16.10.2022 otsusega RelvS § 43 lg 1 p 2 alusel tema relvaloa kehtivuse. Relvaloa kehtivuse peatatuse ajal kaebaja relvaloa kehtivus lõppes. Kuna kahtlustus KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest on relvaloa andmist välistav asjaolu, siis teatati kaebajale, et tema relvaluba vahetada ega uut luba talle väljastada ei saa. Kriminaalasi KarS § 424 järgi lõpetati 14.05.2021 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 järgi (avaliku menetlushuvi puudumine ja isiku süü ei ole suur) ning kaebajale pandi kohustus läbida programm „Kaine Elu“ tähtajaks 14.10.2021. Kaebaja täitis kohustuse.
19.2.Vastustajal on lai kaalutlusruumi RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel ja see ei eelda, et isik oleks karistatud või toime pannud vägivallakuriteo või kuriteo tulirelvaga. Relvaloa väljastamisest on õigus keelduda ka siis, kui isikut ei saa pidada usaldusväärseks või isiku usaldusväärsus on langenud selliselt, et relvaluba ei ole mõistlik anda tulenevalt õigusrikkumiste korduvusest. Isiku käitumisele ja eluviisile hinnangu andmisel võetakse arvesse kõiki taotlusega seotud sündmusi, mis iseloomustavad isikut. Arvesse võetakse ka varasemaid, aastaid tagasi aset leidnud sündmusi, kui need näitavad teatud käitumismustrit, süstemaatilisust. Relvaloa taotluse menetluses ei anta hinnangut isiku tegudele karistusõiguslikus mõttes, vaid need iseloomustavad isiku käitumist ja selle põhjal saab teha järelduse, kas isik sobib tulirelva valdama.
19.3.Kaebajale väljastati esmane relvaluba aastaid tagasi. Kaebaja pani relvaloa kehtivuse ajal toime arvukalt õigusrikkumisi, kuid teda peeti siiski tollal usaldusväärseks. Maailm ei ole muutumatu ja ei saa eeldada, et vastustaja praktika relvalubade väljastamisel püsib aastaid muutumatuna. Ka viimaste aastate kohtupraktika toetab lähenemist, kus hinnatakse taotleja või relvaloa omaja üldist õiguskuulekust, mitte vaid vägivalla ja tulirelvaga seotud juhtumeid.
19.4.Kaebaja eirab süstemaatiliselt liikluses kehtivaid reegleid ja nende eiramine on talle loomuomaseks käitumismustriks. Ka pärast 2017. a-t jätkas ta liikluses kehtivate reeglite eiramist. Asjaolu, et kaebajat ei ole karistatud väärteokorras, ei tee reeglite eiramist olematuks. Kaebajat ei karistatud 2020. a-l mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise kui kuriteo toimepanemise eest, kuid alkoholijoobes sõiduki juhtimise fakt oli tuvastatud. Kaebaja süstemaatiline õiguskuulmatu käitumine liikluses ja reeglite eiramise pisendamine näitab, et ta ei saa aru relvaloa omajale seatud kõrgendatud nõuetest.
19.5.Tulirelv kui kõrgendatud ohu allikas usaldatakse vaid usaldusväärsele isikule. Ka avalikkuse huvi on, et isikul, kes süstemaatiliselt käitub õiguskuulmatult, ei oleks tulirelva valdamise õigust.
20.Kaebaja esitas 12.05.2022 otsuse peale 09.06.2022 vaide.
3(13)
3-22-1400
21.Vastustaja jättis 16.06.2022 vaideotsusega nr 4.2-1/5010-3 vaide rahuldamata. Põhjendused:
21.1.Relvaeksami aja määramine ei tähenda, et isikule on otsustatud relvaluba väljastada. Relvaeksami aja määramisega otsustab vastustaja menetlusega edasi minna. Isegi laskekatse sooritamine ei tähenda, et luba väljastatakse. Kui isik sooritab laskekatse, siis tuleb menetlejal veelkord tuvastada, kas isiku osas võib esineda RelvS §-s 36 nimetatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid.
21.2.Kaebajal ei olnud eksamiteavituse lühikese etteteatamisaja kohta varasemalt etteheiteid, vaid need on tagantjärele otsitud. Menetleja küsis kaebajalt 15.02.2022 e-kirjas, kas ta soovib tulla eksamile 18.02.2022 või 04.03.2022. Kaebaja valis viimase aja. Kaebaja uuris 02.03.2022 e-kirjas, milline on järgmine eksami sooritamise võimalus ja 04.03.2022 varahommikul teavitas, et ta eksamile ei jõua. Eksamile tulemata jätmine ei toonud kaasa mingeid tagajärgi, kaebaja sai uue eksamiaja, menetlust ei lõpetatud.
21.3.Keeldumise aluseks oli relvatoimikus ja politsei andmebaasides olev teave. Tõenditest nähtus, et kaebaja on pikaajaliselt käitunud õiguskuulmatult, eirates liikluses kehtivaid reegleid ja see käitumine jätkub. Kaebaja ei suuda end allutada reeglitest kinnipidamisele. Asjaolu, et kehtivad karistused puuduvad ja käitumisaktidele ei järgnenud karistusõiguslikke meetmeid, ei tähenda, et sündmused ei leidnud aset. Relvaloa väljastamisel ei anta isiku tegudele karistusõiguslikku hinnangut, vaid kohustus on anda hinnang isiku käitumisele ja eluviisile. Vaadatakse, milliste ühiskonnas kehtivate reeglite rikkumist isik endale lubab. Eraparkla juhtumile on viidatud, kuna see iseloomustab kaebaja käitumist ja et ta lubab endale reeglite rikkumist. Selle arvestamine ei ole kaalutlusõiguse rikkumine.
21.4.Pikaajaline relvaomaniku staatus ei tähenda, et kaebaja on usaldusväärne relvaloa omanik. Muutunud on RelvS ja ka vastustaja nõudmised relvaomanikele on tõusnud. Varasem praktika liikluskäitumise arvestamise osas ei tähenda, et need asjaolud ei võiks olla praegu suurema kaaluga. Varasem politseiteenistus ei tee isikut automaatselt usaldusväärseks. Iga uue relvaloa väljastamisel ja ka kehtiva relvaloa omaja järelevalves tulebki tähelepanu pöörata ka loa andmisele eelnenud ja loa kehtivuse ajal aset leidnud negatiivsetele sündmustele. Need viitavad isiku käitumismustrile ja võimaldavad prognoosida tema käitumist tulevikus. Kaebaja vastas menetleja 02.02.2022 e-kirjale, et on teinud enda eelnevate liiklusrikkumiste osas tõsise järelduse, millest menetleja järeldas, et kaebaja on enda käitumist muutnud. Relvaloa menetluse käigus liiklusreeglite rikkumise pisendamine ja marginaalseks pidamine näitab, et sarnast käitumist lubab kaebaja endale ilmselt ka tulevikus.
21.5.Keeldumise otsuses on toodud sisulised kaalutlused, on jälgitav, mida mõeldakse usaldusväärsuse alla ja kuidas jõuti järeldusele, et kaebaja ei ole usaldusväärne.
22.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.05.2022 otsuse ja 16.06.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks täitma 06.04.2022 vaideotsuse resolutsiooni p 2 ja määrama kaebajale laskekatse aeg. Põhjendused:
22.1.Relvaeksami aeg 04.03.2022 määrati kaebajale vaid 2 päeva enne eksamit, s.o 02.03.2022, mis on vastuolus siseministri 18.03.2015 määrusega nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ (kord) § 2 lg 4 sätte mõttega (mitteilmumise takistusest teatamise tähtaeg 3 päeva ette). Kui eksamineerija oleks käitunud õiguspäraselt ja lugenud kaebaja teooriaeksami sooritatuks 25.03.2022, siis oleks kaebaja samal päeval saanud teha laskekatse ja selle positiivse sooritamise korral oleks talle automaatselt väljastatud relvaluba. Teooriaeksami vaidlustamine tõi kaebajale kaasa õigusliku tagajärje – relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse. 4(13)
3-22-1400
22.2.Vaidlustatud haldusaktidega rikuti kaebaja õigust elule (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16), vabale eneseteostusele (PS § 19), õigusele enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32) ning kaebajat on koheldud ebavõrdselt ja diskrimineeritud (PS § 12) kättemaksuks vaide esitamise eest. Vastustaja hakkas alles pärast vaide rahuldamist otsima meelevaldseid ja kohatuid põhjendusi relvaloa väljastamisest keeldumiseks. Vaidlustatud otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, on oluliste kaalutlusvigadega (läbivalt lubamatud kaalutlused) ja piirab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi. Põhjendamata on, millised on kaebajat ennast ja teisi tema eluviisist või käitumisest tulenevad ohustavad asjaolud ning milles selline oht seisneb. Vastustaja on lähtunud lubamatutest kaalutlustest.
22.3.Vastustaja on vaid paljasõnaliselt väitnud, et ei pea kaebajat usaldusväärseks. See on määratlemata õigusmõiste ja seab haldusorganile tavapärasest põhjalikuma sisulise motiveerimise kohustuse.
22.4.Vastustaja on lubamatu kaalutlusena tuginenud KrMS § 202 järgi lõpetatud kriminaalasja faktile ning valed on väited, et nagu oleks kaebaja põhjustanud liiklusõnnetuse ja juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kui see olnuks tõsi ja kaebaja oleks ohustanud sellise teoga enda või teiste isikute elu, tervist ja vara, siis kriminaalpoliitilise suuna tõttu ei oleks riik kuidagi saanud nentida, et asjas puudub avalik menetlushuvi ja kaebaja süü ei ole suur. Tartu Ringkonnakohus pidas 09.01.2018 otsuses asjas nr 3-16-1619 (p 9) sellist kaalutlust lubamatuks.
22.5.Kaebajat ei ole kunagi karistatud mõne kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras ja tal ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Ei ole võimalik aru saada, millisele politsei abstraktsele andmebaasile ja mitte-õigusrikkumiste (parkimine eraterritooriumil) faktiväidetele vastustaja tugineb. Mitmed esitatud faktiväited ei ole tõesed. See muudab ka kaalutluse väidetavate varasemate sündmuste osas kontrollimatuks. Kui vastustaja tugines osaliselt karistusregistrist kustutatud, st rohkem kui 5 aasta tagustele andmetele liiklusalaste väärtegude kohta, on vastustaja karistusregistri arhiivi andmed välja võtnud õigusvastaselt ja neile tugineda ei saa. RelvS-is on sätestatud põhimõte, mille kohaselt karistusandmete kustutamisel ei laiene isikule enam relvaloa andmise keeld (RelvS § 36 lg 2) või õigus talle relvaloa andmisest keelduda (RelvS § 36 lg 4 p 5). Tartu Ringkonnakohus hindas 17.03.2021 otsuses asjas nr 3-19-1641 kaebajale RelvS § 36 lg 4 p 3 põhjal relvaloa väljastamisest keeldumisel karistusregistri arhiivi andmetele tuginemise õigusvastaseks. Tuginemine mittekehtivatele ja karistusregistrist kustutatud väärteokaristustele on lubamatu ja õigusvastane, kuna see läheb vastuollu seadusandja tahtega RelvS § 36 sätete süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt.
22.6.Kaebaja relvaeksamile lubamisel 02.03.2022 ja eksami aja muutmise seisuga ei esinenud kaebaja suhtes RelvS §-s 36 loetletud relvaloa väljastamisest keeldumise absoluutseid või suhtelisi aluseid. Keskmisele mõistlikule isikule on arusaadav, et RelvS § 34 lg 1 p-des 1-3 nimetatud toiming järgneb eelnevale, mis tähendab, et relvaloa taotlemisel füüsilise isiku poolt ei hinnata tema puhul RelvS § 36 lg-des 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavate asjaolude esinemist ning teda ei lubata relvaeksamile enne seda, kui isik on esitanud RelvS § 35 lg-s 2 nimetatud dokumendid. Samuti seda, et relvaluba taotlevat füüsilist isikut ei lubata RelvS § 35 lg-s 5 sätestatud eksamile enne seda, kui on tuvastatud, et tema puhul ei esine RelvS § 36 lg-tes 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid. Kuna vastustaja saatis kaebajale 02.03.2022 kirjaliku teate, et ta on registreeritud 04.03.2022 toimuvale relvaeksamile ja kaebaja taotlusel lubati tal relvaeksam hilisema otsuse alusel sooritada 25.03.2022, siis näitab see, et vastustaja kui haldusorgan on teinud menetluses otsuse, et kaebaja puhul ei esine RelvS § 36 lg-tes 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid.
5(13)
3-22-1400
22.7.Korra § 2 lg 4 sätestab, et kui eksamile registreerunud isik ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta sellest kirjalikult teavitama vähemalt 3 tööpäeva enne eksamit. Järelikult peab vastustaja eksamist teavitama piisava ajavaruga, et isik saaks määrusest tulenevat nõuet täita. Vastustaja jättis teadlikult tähelepanuta kaebaja 02.03.2022 e-kirja, milles taotles eksamiaja hilisemat sooritamist. Sellise teguviisiga näitab vastustaja kaebajat negatiivses valguses, märkides, et kaebaja ei ilmunud eksamile.
22.8.Ebaproportsionaalne ja lubamatu on tugineda relvaloa andmisest keeldumisel mõnel korral liikluses mõjutustrahvi saamisele (06.03.2022 foori keelava tulega ristmikul sõitmine LS § 221 lg 1 järgi ja 17.03.2022 kiiruse ületamine LS § 227 lg 1 järgi). Kaebaja ei pidanud mõistlikuks neid mõjutustrahve vaidlustada endale täiendavate kulude vältimiseks ja riigiorganite halduskoormuse tõusu ärahoidmiseks. Kaebaja oli sunnitud vähesel määral formaalselt õigust rikkuma liikluses suurema kahju ärahoidmiseks (mõlemal korral oli oht, et tagant kiiresti lähenev sõiduk ei suuda peatuda ja toimub kokkupõrge), mis tähendab hädaseisundis tegutsemist ja on KarS § 29 tähenduses teo õigusvastasust välistav asjaolu. Kummalgi korral ei põhjustanud kaebaja mingit ohtu, kuna vastupidisel juhul ei oleks menetleja piirdunud mõjutustrahviga. Mõjutustrahv (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 548 lg 6) ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Riigikohus asus 23.05.2013 otsuses asjas nr 3-4-1-12-13 seisukohale, et isegi igasuguse kuriteo ja iga isiku puhul ei saa ka tõenäosus, et kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnatakse, olla sedavõrd suur, et ilma kaalumata tunnistada isiku relvaluba kehtetuks. Ka Tallinna Halduskohus leidis 07.03.2022 otsuses asjas nr 3-21-1014, et on lubamatu uue relvaloa väljastamisest keeldumisel tugineda RelvS § 36 lg 4 p 3 kontekstis karistusregistrist kustutatud andmetele väärtegude osas ning kahele mittekaristuslikule mõjutustrahvile liiklusalaste, formaalselt õigusvastaste, kuid materiaalsest aspektist hädaseisundis toimepandud mittekaristuslikule pisirikkumisele.
22.9.Rikutud on võrdsuspõhiõigust. Kui eksamineerija oleks koheselt lugenud 25.03.2022 relvaeksami teooriaosa positiivselt sooritatuks, siis kaebaja oleks võrdselt teiste teooriaosa sooritanud isikutega saanud teostada laskekatse. Kaebajal on see õigus säilinud, kuna 02.03.2022 haldusakt eksamile lubamise kohta on otsus, et kaebaja puhul ei esine RelvS § 36 lg-des 1 ja 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid. Samuti on kehtiv vastustaja 06.04.2022 vaideotsuse resolutsiooni p 2, mis kohustab vastustajat määrama kaebajale laskekaitse aja. Riigikohus on asjas nr 3-15-1203 (p-d 9 ja 12) öelnud, et kehtivast haldusaktist tulenev kohustus on haldusakti adressaadile täitmiseks kohustuslik. Vastustaja diskrimineeris relvaloa väljastamisest keeldumisega kaebajat vaide esitamise tõttu, kuna 16.06.2022 vaideotsuses on vastustaja märkinud, et „Eksamiaja määramine tähendab, et PPA hinnangul taotleja osas sel hetkel puuduvad relvaloa andmist välistavad asjaolud.“ (vt vaideotsuse lk 3 põhjenduste lõik 3).
22.10.Kohane ei ole väita, et kaebaja, kes on kandnud relva turvaliselt ca 30 aastat on äkki muutunud selleks kõlbmatuks ja ebausaldusväärseks mõne marginaalse liiklustrahvi pärast liikluses, millele ei ole isegi järgnenud väärteokaristust. Kaebaja relvalubade kehtivusajal aastatel 1996-2021 pidas vastustaja teda relvaomanikuna usaldusväärseks.
22.11.RelvS § 36 lg 41 välistab üheselt kaebaja suhtes relvaloa väljastamisest keeldumise puhul KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjale tuginemise ja seega on tegemist lubamatu kaalutlusega. RelvS § 36 lg 41 muutuks sisutühjaks ja mõttetuks, kui diskretsiooniõiguse kasutaja saaks välistusele tugineda RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et RelvS § 36 lg 4 p 3 ja lg 4 1 vahel esineb kollisioon, siis prevaleerib seadusandja hilisem tahe ning juhinduma peab kollisiooni kõrvaldamise reeglist lex posterior derogat legi 6(13)
3-22-1400
priori. Seadusandja on RelvS § 36 lg 41 kehtestanud 01.07.2018 pärast RelvS § 36 lg 4 p 3 normi jõustumist 31.03.2001. Seega on seadusandja väljendanud selgelt tahet, et ametiasutus ei tohi RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel tugineda RelvS § 36 lg-s 41 avaldatud välistusele.
22.12.Kaebaja oli nõus lühimenetluse otsustega ainult vastustaja poolt VTMS § 54 8 lg-le 6 tugineva selgitusega ja antud lubadusega, et nendest otsustest ei sa tuleneda muid õigusjärelmeid.
22.13.Kuna kaebaja ei saanud realiseerida 06.04.2022 vaideotsusega antud õigust sooritada laskekatse, ei saa väita, et kaebaja on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 tähenduses realiseerinud lõplikult oma õiguse laskekatse tegemiseks. 06.04.2022 vaideotsuses ei ole määratud selle kehtivusaega, ja seega on alusetu väita, et selle kehtivusaeg on lõppenud.
22.14.Kaebajale on vaja relva enda ja perekonnaliikmete elu ning tervise kaitseks, kuna tema peamine elukoht asub väga üksikus ja eraldatud kohas. Teenistuse ajal keskkriminaalpolitseis oli kaebaja põhiliseks ülesandeks võitlus organiseeritud kuritegevusega, mille grupeeringud võivad olla küll ümberstruktureeritud, kuid paljud liikmed viibivad ja tegutsevad pärast pikaajalisi vangistusi jätkuvalt riigis. Kaebajat ohustab kättemaks, millest tulenevalt on ohutase temale keskmisest kõrgem.
23.Vastustaja palus jätta kaebuse tühistamise nõuetes rahuldamata ja tagastada kaebuse kohustamise nõudes. Põhjendused:
23.1.Relva omamine ei ole absoluutne põhiõigus. Relvaloa taotleja põhiõiguste kõrval tuleb pidada tähtsaks ja arvestada ka teiste isikute sama väärtuse ja kaaluga põhiõigusi, sh õigust elule.
23.2.Relvaeksam on menetluse etapp, mis ei oma vahetut mõju praegusele vaidlusele. Kaebaja omistab põhjendamatult suurt kaalu relvaeksamile ja teeb menetlemise käigust ning tulemustest meelevaldseid järeldusi. Isegi juhul, kui vastustaja oleks teinud keelduva otsuse enne eksamit või eksamile lubamist ning kohus oleks kaebuse rahuldanud ja kohustanud vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama, tuleks otsustada kaebaja eksamile pääsemine relvaloa väljastamise ühe kohustusliku tingimusena (RelvS § 34 lg 1 p 3).
23.3.Vastustajal on kohustus hinnata taotleja vastavust RelvS-i nõuetele igas menetluse staadiumis. Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille isikule andmise peamiseks eelduseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid ainult selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud ootustele. Politsei ülesanne on avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul. Seega tuleb relvaluba taotleval isikul arvestada, et loa saamise eelduseks on keskmisest vastutustundlikum käitumine. Vastustajal on õigus otsustada, millist käitumist käsitada enda või teiste isikute turvalisust ohustavana määral, mis toob kaasa relvaloa andmisest keeldumise. Sätte sõnastus hõlmab laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja tema valikuid enda käitumise osas, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele juhul, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Vastustaja saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul aluseks võtta tema poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab enda suhtumist nendesse.
23.4.Avalik huvi vältida tulirelvi selliste isikute käes, kes on oma kohustustesse, mis sarnanevad relva valdamisega seotud kohustustega, suhtunud hoolimatult sellisel määral, et see on õigustanud nende karistamist, kaalub üles sellise isiku huvi relvaloast tulenevate
7(13)
3-22-1400
õiguste teostamise vastu1. Asjaolu, et isik on toime pannud õigusvastaseid tegusid, mis seonduvad mingisuguse muu tegevusega, õigustab järeldust, et kaebaja ei pruugi teatud olukordades olla suuteline täitma ka relva käitlemisega seotud kohustusi ning seeläbi võivad tema hoolimatuse või vastutustundetu käitumise tõttu edaspidi realiseeruda ka tulirelvast lähtuvad ohud.
23.5.Taotluse saamisel pöördus vastustaja lubade ametnik koheselt kaebaja poole uurimaks kaebaja suhtumist oma rikkumistesse. Kaebaja mõistis õiguskuuleka käitumise olulisust ja lubas käitumist muuta. Seega oli kaebajale teada algusest peale, et vastustaja omistab suurt tähendust kaebaja käitumisele ja uurib seda põhjalikult. Kaebaja pani taotluse menetlemise ajal toime uusi rikkumisi, millega murdis antud lubadust. See tähendab, et taotluse esitamise ja eksamile lubamise aegne faktiline olukord muutus, millist asjaolu tuli vastustajal taotluse lahendamisel arvestada. Relvaloa taotleja käitumist tuleb jälgida ja hinnata jooksvalt kogu taotluse menetlemise aja jooksul. Kaebaja käitumine 06.03.2022 ja 17.03.2022 andis selge indikatsiooni, et kaebaja on vastutustundetu ega arvesta suurema ohu allikast lähtuvaid riske.
23.6.Kohtupraktika lubab arvestada taotleja varasemat käitumist, sh toime pandud õigusrikkumisi. Taotleja isiksuseomadustele ja käitumisele antakse terviklik hinnang. Asjaolu, et varasemalt ei ole vastustaja kaebaja süütegusid ja signaale ohtliku käitumise kohta otsuse tegemisel arvestanud, näitab seda, et haldusorgani leebus on osutunud põhjendamatuks. See aga ei tähenda, et kui vastustaja varasemalt põhjendamatult loa väljastas, ei tohiks ta hiljem nende asjaoludega üldse arvestada. Ohtu ei muuda olematuks rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud 2. Kohtud ei ole pikaajalist relvakogemust, positiivseid iseloomustusi laske- või jahiseltsist pidanud kaalukamaks teiste isikute turvalisusest, arvestades relva käitlemisega kätkevaid ohte 3. Liiklusnõuete eiramise õigustamisega otstarbekuse ja vajalikkusega väljendab kaebaja oma suhtumist õiguskorda ja teistesse isikutesse. Ta on oma käitumisega andnud mõista, et ta võib täita talle relvaloast tuleneva eriõigusega loomult sarnase juhtimisõigusega seonduvaid kohustusi niivõrd, kui see talle parasjagu sobiv või meelepärane tundub.
23.7.Kaebaja suhtes väärteo- ja kriminaalmenetluses tehtud otsuste kaalutlused ei ole haldusmenetluses määravad. Varasemalt politseis töötanud kaebaja pidi mõistma oma rikkumiste tagajärgi ja süüteomenetlustes tehtud otsuste mõju relvaloa taotlusele. Need kaks tegu näitavad üheselt, et kaebaja kas ei soovi või ei suuda mõista mootorsõiduki kui kõrgema ohu allika valdamisega kaasnevat hoolsuskohustust ja vastutust.
23.8.Relvast ilmajäämine ei ole pöördumatu. Kaebajal on õigus ja võimalus taotleda uuesti relvaluba, mille menetluse käigus on kaebajal võimalik esitada tõendid, mis kinnitavad, et ta on õiguskuulekas ja usaldusväärne ning sobiv isik relvi omama enese ja vara kaitse eesmärgil.
23.9.Kuna vastustajal on avar kaalutlusõigus relvaomaniku käitumise tõttu relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, siis otsuse tühistamiseks on alust vaid juhul, kui otsuse tegemisel on lähtutud asjakohatutest kaalutlustest või on enne otsuse tegemist jäetud nõuetekohaselt välja selgitamata otsuse langetamise seisukohast olulised asjaolud või on kaalumise tulemusena antud hinnangud ilmselgelt ebaõiged.
Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 otsus asjas nr 3-20-1675, p 11. Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 47.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2282, p 14.
8(13)
3-22-1400
KOHTU PÕHJENDUSED
Tühistamisnõuded
24.Kaebaja heidab vastustajale ette 12.05.2022 otsuses kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist, menetluskorra järgimata jätmist (hiline eksamiteavitus) ja otsusega kaebaja põhiõiguste rikkumist.
25.Kaebajale keelduti relvaloa andmisest RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel, mis sätestab, et relvaloa andmisest võib keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on eelkõige oluline tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Osundatud säte annab vastustajale laia kaalutlusõiguse otsustamaks selle üle, kas isik on sobiv relva omama. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata isiku käitumisharjumusi ja õiguskuulekust arvestades. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale kehtiva karistatuse ehk loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse 4. Ohuhinnang hõlmab nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist. Kontrollides haldusorgani prognoosotsust faktilisest ja õiguslikust küljest, ei sekku kohus lubamatult täitevvõimu tegevussfääri.
26.Vaidlusalusest otsusest on näha, et kaebaja on ületanud korduvalt lubatavat sõidukiirust, sõitnud keelava fooritule ajal ristmikule, eiranud liiklusmärgi nõudeid, juhtinud mootorsõidukit ajal, mil tema juhtimisõigus oli peatunud. Kõik viidatud rikkumised olid sellised, mis võinuks põhjustada nii kaebajale endale kui ka teisele isikule suure kahju. Isegi kui lugeda, et vastustaja tugines kaalutlust tehes vääralt mõnedele kaebaja tegudele, ja jätta need arvestamata (09.10.2020 liiklusõnnetuse põhjustamine, 27.01.2022 parkimine eraterritooriumil, liikluse takistamine, 2020. a-l mootorsõiduki joobes juhtimine), siis kohtu hinnangul on ka teiste kaebaja poolt LS-is sätestatud nõudeid rikkuvate tegude toimepanemine piisav, iseloomustamaks kaebaja käitumist. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2023 otsuses asjas nr 3-21-2047 märkinud: „[E]t tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viited karistatuse puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36 lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365).“. Kohus leiab, et ka mootorsõiduki kasutamisel võib esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta senini ühtegi relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. Seega hinnates isiku liikluskäitumist, saab teha järeldusi isiku
Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus asjas nr 3-20-1675, p 9.
9(13)
3-22-1400
usaldusväärsuse osas relvanõuete järgimisel ja teiste ohutuse tagamisel. Niisiis iseloomustavad kaebajat lisaks kehtivate karistuste puudumisele ka politsei andmebaasis fikseeritud kaebajaga toimunud sündmused, sh lühimenetlustes fikseeritud kiiruseületamised ja muud liiklusrikkumised.
27.Kohus ei leia, et vastustaja oleks andnud mingile sündmusele eraldiseisvalt suure kaalu, vaid kõiki teadaolevaid kaebaja poolt toimepandud tegusid on hinnatud kogumis. Ei saa väita, et kaebaja liiklusrikkumiste arv enne 28.01.2022 taotluse esitamist oli väike, mis võimaldab hinnata kaebaja käitumist teiste isikute (liikluses osalejate) suhtes nende õigustega mittearvestavana. Kokkuvõttes ei saa nende rikkumiste pinnalt teha järeldust kaebaja kui relvaomaniku võimaliku tulevase korrektse ja seaduskuuleka käitumise kohta. Vastustaja on eraldi toonitanud, et hoolimata kaebaja poolt lubaduse andmisest on kaebaja jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist (06.03.2022 ja 17.03.2022). Mõjutustrahvi võib VTMS § 548 lg 1 järgi määrata väärteomenetluse alustamisel, kui isik on toime pandud väärteo tunnustega teo. Vaatamata asjaolule, et sama paragrahvi lg 6 alusel ei ole mõjutustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel, ei tähenda see, et isik ei oleks rikkumist toime pannud. Ilma rikkumiseta ei oleks isikule trahvi määratud. Kaebaja põhjendused tegude toimepanemise põhjustele ei tee tema tegusid olematuks. Kaebaja kohta esitatud andmetest saab järeldada, et teda iseloomustab varasemate relvalubade kehtivuse ajal lubatud sõidukiiruse ületamine korduvalt mitme aasta jooksul ja LS-is sätestatud lubamatute tegude jätkuv toimepanek ka relvaloa menetlemise ajal. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et ta kas ei soovi või ei suuda mõista mootorsõiduki kui kõrgema ohu allika valdamisega kaasnevat hoolsuskohustust ja vastutust. Kaebaja pisendab enda rikkumisi ja peab neid vähetähtsateks.
28.Asjaolu, et kaebaja on ka varasemalt relvaloa kehtivuse ajal toime pannud liiklusrikkumisi, ent sellele ei ole järgnenud mingeid negatiivseid tagajärgi, ei tähenda, et kaebaja on käitunud õiguskuulekalt ja tema suhtes ei esine RelvS § 36 lg 4 p-s 3 sätestatud aluseid relvaloa väljastamisest keeldumiseks. Vastustaja poolt varasemalt kaebaja rikkumistele tähelepanu mittepööramine ja jätkuv relvakandmise võimaldamine ei tähenda, et sama praktikat tuleb jätkata. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et tema varasemaid ja jätkuvaid LS-i norme mittejärgivaid tegevusi ei arvestata relvaloa väljaandmise kaalumisel. Kui kaebaja ei arvesta liikluses suurema ohuallika valdajana kehtestatud õigusnorme, ei pruugi ta samuti olla õiguskuulekas relva kasutaja.
29.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on alles vaideotsuses asunud otsima põhjendusi relvaloa väljastamisest keeldumiseks. Vastustaja on esitanud keeldumise põhjendused juba 12.05.2022 otsuses. 16.06.2022 vaideotsuses vastas vastustaja kaebaja vastuväidetele ja selgitas enda kaalutlusi.
30.Kokkuvõttes ei ole vastustaja 12.05.2022 otsus kaalutlusvigadega. Kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2018 otsuses asjas nr 3-16-1619 leiti, et kuna kuriteo toimepanemise fakt oli kaalukas asjaolu, mida otsuse tegemisel arvesse võeti, siis teistsuguse hinnangu andmisel võinuks ka kaalutlusotsus olla teistsugune. Seega ei ole viidatud ringkonnakohtu lahendis väljendatud seisukoht kohaldatav praeguses asjas, sest vastustaja ei ole praeguses vaidluses kaebaja tegu arvestanud kui kuritegu, vaid andnud kaebaja käitumise alusel hinnangu kaebaja võimalikule tulevikus toimuvale käitumisele ehk usaldusväärsusele. Vastustaja viitas otsuse andmise alusena RelvS § 36 lg 4 p-le 3, mitte RelvS § 36 lg 4 p-le 6 ega § 36 lg-le 41.
10(13)
3-22-1400
31.Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada enne otsuse tegemist enda arvamus. Kaebaja kasutas seda võimalust 19.04.2022. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja selgitusega arvestanud. Seega oli kaebajale ärakuulamisõigus tagatud.
32.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 12.05.2022 otsus on õiguspärane. Vastustaja ei ole arvestanud otsuse tegemisel asjakohatute asjaoludega, ei ole teinud kaalumisvigu ega asjaoludest ebaõigeid järeldusi. Kaebaja poolne teisi isikuid ohustav käitumine (korduv liiklusnõuete rikkumine) ei ärata usaldust, et ta järgib relva käsitsemisel ohutusnõudeid. Seetõttu oli kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumine põhjendatud ja kaebus selle otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
33.Kohus leiab, et kaebaja väited vaidlustatud haldusaktidega tema põhiõiguste rikkumisest on üldsõnalised. Ehkki ei saa välistada, et oht kaebaja elule võib realiseeruda, võib siiski isiku põhiõigust piirata (vt PS § 11), kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja viidatud Riigikohtu 26.03.2009 otsuses asjas nr 3-4-1-16-08 tunnistas kohus RelvS § 43 lg 1 p 2 PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda politseiprefektuuril arvestada kahtlustatava või süüdistatava relvasoetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Viidatud otsuses märkis Riigikohus, et kõige paremini tagab ühelt poolt inimeste elu ja tervise kaitse ja teiselt poolt kahtlustatava või süüdistatava üldise vabaduspõhiõiguse kaitse, kui seaduse rakendajal on võimalik arvestada relvaloa või soetamisloa kehtivuse peatamisel kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega, kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustega ning muude võimalike oluliste asjaolude ja põhjendatud huvidega. Üldise vabaduspõhiõiguse piiramisel ette nähtud kaalutlusruum väldib isiku muutumist riigivõimu objektiks ja aitab kaasa inimväärikuse tagamisele. Riigikohus lisas, et see ei tähenda, nagu ei võiks seadusandja näha ette situatsioone, kus politseiprefektuuril kaalutlusõigus puudub. Ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib rakendamisel anda proportsionaalse tulemuse. Seega on viidatud lahendis Riigikohus pidanud võimalikuks, et isegi kui seaduses ei ole haldusorganile kaalutlusõiguse teostamist ette nähtud, ei pruugi säte olla PS-iga vastuolus. Riigikohus pidas 14.12.2010 otsuses asjas nr 3-4-1-10-10 (p 40) võimalikuks, et isiku õigus soetada ja omada relva võib olla hõlmatud PS § 19 lg-s 1 nimetatud vaba eneseteostuse õiguse ehk üldise vabaduspõhiõigusega. Turvalisuse tagamine, nagu jahipidaminegi, ei eelda alati relva kasutamist, kuid relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise eesmärgil on üks vaba eneseteostuse lubatud viise, mis kuulub PS § 19 lg-s 1 sätestatud vaba eneseteostuse õiguse kaitsealasse. Vaba eneseteostust võib piirata seadusega, mis ei ole PS-iga vastuolus. Riigikohus pidas osundatud lahendis võimalikuks vaba eneseteostuse piiramist, tagamaks inimeste elu ja tervise kaitset, riigi julgeolekut, avalikku korda, aga pidas piiramist õigustatuks ka muude asjaoludega (p 49).
34.Kohtule jääb mõistetamatuks, kuidas relvaloa väljastamisest keeldumine avaldab mõju kaebaja õigusele enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (PS § 32). Juhul kui kaebaja pidas silmas, et tal ei ole võimalik ilma relvaluba omamata enda omandit kaitsta, siis ei ole kaebaja esitanud väiteid, millest saaks järeldada, et ilma relvaloata jääks kaebaja omand kaitseta. Juhul, kui kaebaja peab silmas, et ilma relvaloata ei ole kaebajal võimalik enda omandis olevat relva kasutada, siis praegusel juhul ei ole kohtule ilmnenud, et kaebaja omandis oleks relv. Kaebaja väited omandiõiguse kaitsmise võimatusest on üldsõnalised ega anna alust väita kaebaja sellekohase põhiõiguse rikkumise võimalusest.
35.Samuti ei nõustu kohus kaebaja väidetega, et teda diskrimineeriti seetõttu, et 25.03.2022 eksamitulemuse koheselt positiivselt sooritatuks lugemisel olnuks kaebajal võimalik teostada
11(13)
3-22-1400
laskekatse. Kohtu hinnangul ei ole vastustajal kohustust lubada relvaloa taotlejal eksami sooritamist jätkata üksnes sellel alusel, et teooriaeksam on hinnatud positiivse tulemusega. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene, et vastustaja, olles lubanud taotleja teooriaeksamit sooritama, ei saa muuta enda seisukohta taotleja laskekatsetele lubamise osas. Ka vastustaja 16.06.2022 vaideotsuses väljendatu, et eksamiaja määramine tähendab, et vastustaja hinnangul taotleja osas sel hetkel puuduvad relvaloa andmist välistavad asjaolud, ei tähenda, et vastustaja ei saanud pärast eksamiaja määramist ja selle muutmist asjaolude täiendaval uurimisel jõuda järeldusele, et kaebajale ei ole võimalik relvaluba väljastada.
36.Kaebaja heidab ette vastustaja poolt tema eksamiajast teavitamise lühikest tähtaega, mis ei vasta korra § 2 lg 4 sätte mõttele. Korra § 2 lg 4 sätestab, et kui eksamile registreerinud isik ei saa määratud ajaks eksamile ilmuda, peab ta sellest vastustajat teavitama vähemalt 3 tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hilisema teavitamise korral eksamiaega ei muudeta, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile asjakohase tõendi.
37.Kohus nõustub väitega, et vastustaja peaks üldjuhul saatma teavituse ajavaruga, mis võimaldaks kaebajal eksamile mitteilmumise võimatusest teavitada vähemalt 3 tööpäeva enne eksami toimumist. Vastustaja poolt kohtule esitatud väljavõttest kaebaja relvatoimiku kohta selgub, et kaebaja oli ise teinud kahest pakutud kuupäevast valiku (18.02.2022 või 04.03.2022) 04.03.2022 kuupäeval eksami toimumiseks. Kohtule esitatud kaebaja-vastutaja e-kirjavahetusest (väljavõte relvatoimikust) selgub, et menetluse läbiviimisel ei esitanud kaebaja ühtki vastuväidet eksamiajast hilisele teavitamisele. Kohtule ei nähtu ka, et selle tõttu oleks kaebajal olnud üleüldse võimatu eksamit sooritada või et see mõjutas kaebajale relvaloa väljastamisest keeldumist. Seega ei ole nähtav, et kaebajale tekkinuks mingeid negatiivseid tagajärgi sellest, et tal ei õnnestunud äraütlemise tähtaega järgida. Samuti ei ole vastustaja seda kaebajale ette heitnud.
38.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei pea vastustaja poolt kaebaja teavitamist eksami toimumise ajast haldusaktiks. Praeguses asjas on haldusaktideks vastustaja 12.05.2022 otsus ja 16.06.2022 vaideotsus. Kuna vastustaja poolt kaebaja teavitamine eksami toimumise ajast 02.03.2022, s.o 2 päeva enne eksami toimumist ei mõjutanud relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse langetamist, ei saa vastustaja minetust pidada oluliseks ja see ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et vähese etteteatamisaja tõttu ei saanud vastustaja kaebaja sooritatud 25.03.2022 eksamit positiivselt läbituks lugeda. Eksamiajast teavitamine ja 25.03.2022 eksami negatiivsete või positiivsete tulemustega sooritamine ei ole omavahel seotud. Samuti ei ole kaebaja arutelud laskekatse sooritamise võimalikkusest kuidagi seotud eksamiaja kohta teavituse saatmise vähese etteteatamisajaga. Seega ei oma vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel korra § 2 lg 4 võimalik rikkumine mingit mõju.
39.Kohus märgib, et vastustaja poolt menetlustoimingute tegemine – kaebaja lubamine teooriaeksamile ja selle toimumise ajast teavitamine – ei tähenda, et vastustaja hinnangul puuduvad taotleja suhtes loa väljastamist välistavad asjaolud. Loa väljastamise või sellest keeldumise otsustuse teeb vastustaja lõplikult kindlaks vastava haldusaktiga, praeguses vaidluses oli selleks vastustaja 12.05.2022 otsus.
12(13)
3-22-1400
40.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 12.05.2022 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samuti ei ole vastustaja 16.06.2022 vaideotsus õigusvastane, ka mitte eraldiseisvalt. Kaebaja tühistamisnõuded tuleb jätta rahuldamata.
Kohustamisnõue
41.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kohustamisnõue on esitatud tähtaega ületades. Vastustaja kohustas 06.04.2022 vaideotsuses resolutsiooni p-ga 2 määrama kaebajale uue laskekatse aja, kui kaebaja suhtes ei esine relvaloa andmist välistavaid asjaolusid. Seega on laskekatse aja määramise kohustus esitatud tingimuslikult, s.o sõltuvalt kaebaja suhtes tuvastatavatest asjaoludest. Vastustaja ei olnud kohustatud täitma 06.04.2022 vaideotsusega pandud kohustust uue laskekatse aja määramiseks, kui relvaloa andmist välistavad asjaolud esinevad.
42.HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada 2 aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.
43.Kuna kaebaja esitas vastustaja 12.05.2022 otsuse peale vaide ja vaideotsus koostati 16.06.2022, siis võib lugeda, et sellest vaideotsusest teadasaamisest alates oli kaebajale selge, et vastustaja ei täida 06.04.2022 vaideotsuse resolutsioonis p 2 sätestatud juhist laskekatse võimaldamiseks. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 29.06.2022, seega tähtaegselt.
44.Kuna kohus leidis, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus, siis jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue, sest vastustaja leidis haldusaktides, et kaebaja suhtes esinevad relvaloa andmist välistavad asjaolud. Kohus jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
45.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.