X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2022 otsuse nr 4.2-1/1790-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30.05.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 07.01.2022 taotluse anda relvaluba sportimise ning enese ja vara kaitse otstarbel.
3-22-677
2.PPA keeldus 22.02.2022 otsusega nr 4.2-1/1790-1 kaebajale relvaloa andmisest relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 alusel. Karistusregistri järgi puuduvad kaebajal kehtivad karistused. PPA ei ole teinud karistusregistri arhiiviandmete päringut, kuid PPA infosüsteemis on teave, et kaebaja oli 2006. a-l kahtlustatav karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi selles, et ta lõi oma elukaaslast korduvalt rusikaga näo-, õla-, roiete ja neerude piirkonda, mille tagajärjel purunes kannatanul üks roie ning tekkisid hematoomid näkku, õlale ja rindkerele. Kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 alusel (avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kui süü ei ole suur), määrates kaebajale täitmiseks kohustused. Kaebaja oli 2008. a-l kahtlustatav KarS § 212 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi selles, et ta tahtlikult kallutas teist inimest kindlustuskelmuse toimepanemisele. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg-te 2 ja 7 alusel, määrates kaebajale täitmiseks rahalise kohustuse. Kaebaja oli 2012. a-l kahtlustatav ka võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramises, kuid kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (kuriteo koosseisu puudumine). Lisaks nähtub PPA infosüsteemist, et kaebaja on korduvalt eiranud liikluses kehtivaid reegleid. Teda karistati Harju Maakohtu 07.10.2016 otsusega nr xxx mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (KarS § 424). Ka aastatel 2006–2007 juhtis kaebaja neljal korral mootorsõidukit alkoholijoobes, neist ühel korral tagurdas otsa teisele sõidukile. 2021. a-l kasutas kaebaja parkimisel teisele isikule väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaarti. 2014. ja 2020. a-l sõitis kaebaja foori keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale. 2015. a-l sõitis ta turvavööta. 2010. a-l ületas kaebaja lubatud sõidukiirust. Samal aastal karistati kaebajat selle eest, et ta ei veendunud mootorsõidukiga tagurdamisel selle ohutuses ja põrkas kokku pargitud sõidukiga, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju, ning lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Ka aastatel 2000–2004 pani kaebaja toime 10 liiklusalast rikkumist (sh turvavööta sõit, liiklusmärgi nõuete rikkumine jms). RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tulirelv on kõrgema ohu allikas ja selle valdajale on seatud kõrged nõuded, et ennetada võimalikku ohtu avalikule korrale ning teiste isikute elule ja tervisele. Hinnangu andmisel vaadeldakse isiku üldist õiguskuulekust. Järelduse, et isiku eluviis ja käitumine on teisi ohustav, saab teha ka sellise käitumise ja tegude alusel, mis ei ole seotud vägivallaga, sh isiku käitumine liikluses. Kaebaja on pannud toime erineva iseloomuga õigusrikkumisi aastatel 2000–2021, mis näitab, et ta ei ole juba aastaid käitunud õiguskuulekalt ega hooli kehtivatest reeglitest. Sellisele isikule ei saa usaldada tulirelva, sest puudub kindlus, et ta suudab kinni pidada tulirelva käitlemise reeglitest. Sellisele inimesele relvaloa väljastamine võib tekitada ohu teistele inimestele ja avalikule korrale. Kaebaja laskespordiklubi ja väidetavalt ka kaebaja töökaaslased, äripartnerid ja pereliikmed on iseloomustanud teda positiivselt. Muude asjaolude valguses ei ole need väidetavad kiitvad hinnangud piisavalt kaalukad, eriti kuna kaebaja ei ole oma õigusrikkumisi kahetsenud ega lubanud, et need ei kordu.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.02.2022 otsuse tühistamiseks. PPA otsus on oluliste kaalutlusvigadega. Kaebajat on tõepoolest karistatud kriminaal- ja väärtegude eest, kuid kõik karistused on kustunud. PPA on lähtunud arhiivi kantud karistusandemetest, mis on lubamatu. Kaebaja ei ole rikkunud RelvS-st tulenevaid nõudeid ajal, kui tal oli varem relvaluba. Kaebajal on kehtiv laskeinstruktori litsents. Laskespordiklubi iseloomustas kaebajat positiivselt.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. 2(5)
3-22-677 Kustunud karistuste arvestamine RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kohtupraktika kohaselt lubatav. Kaebajal oli võimalus anda oma rikkumiste kohta selgitusi ja neid kahetseda, kuid ta ei ole seda teinud. PPA-l puudub kindlus, et kaebaja suudab tulirelvaga ümber käia hoolsalt ja vastutustundlikult. PPA arvestas kaalumisel asjaoludega, mis olid talle teada, sh mille kaebaja oli ärakuulamisel välja toonud. PPA andmebaasi kantud info kohaselt sai politsei 26.08.2022 väljakutse seoses sellega, et kaebaja oli väga purjus, ta nägu oli verine ja ta kukkus toolilt maha. Kuigi see sündmus leidis aset pärast vaidlustatud haldusakti andmist, kinnitab see PPA kahtlust, et kaebaja ei suuda end alkoholijoobes olles kontrollida ega ole sobiv omama relvaluba.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebajale etteheidetud rikkumiste toimepanemise üle ei ole vaidlust, kuid kaebaja arvates ei ole need nii kaalukad, et keelduda relvaloa väljastamisest. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. PPA-l on relvaloa andmisel ulatuslik kaalutlusruum. PPA võttis arvesse, et kaebaja karistused ei olnud enam kehtivad. PPA ei teinud ilmseid või olulisi kaalumisvigu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Kaebajat koheldakse kui retsidiivset inimest, kes on väga ohtlik endale ja teistele. PPA ei oleks tohtinud võtta arvesse süütegusid, mis pole seotud vägivalla või RelvS-i rikkumisega, samuti liiklusseaduse rikkumise eest määratud väärteokaristusi. Kaebaja on õiguskuulekas kodanik, 2011. a-st laskespordiklubi liige ja 2013. a-st laskeinstruktor ning tal on kehtiv spordilitsents, mis võimaldab osaleda laskevõistlustel. Kaebaja ei ole laskevõistlustel kunagi käitunud teisi ohustaval viisil. Pole ka alust arvata, et kaebaja võiks joobeseisundis olla teistele ohtlik. Vaidlustatud haldusakt ei ole proportsionaalne. Kaebajale ei antud võimalust näidata, et ta on relvaloa omamiseks sobiv isik. Kunagised süüteod on toime pandud rumalusest. Kaebaja mõistab nende tõsidust ja on end parandanud. Kaebaja on rahulik inimene, kes ei ole agressiivne isegi siis, kui on tarvitanud alkoholi.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Kohtupraktika kohaselt on relva omamine eriõigus, millega kaasneb kõrgendatud kohustus käituda ühiskonnas kehtivate reeglite järgi nii tulirelvade omamisel ja hoidmisel kui ka muudes valdkondades. Politsei ülesanne on avaliku korra kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes piisavalt usaldusväärsel isikul, kes käitub vastutustundlikult ja õiguskuulekalt. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on PPA-l lai kaalutlusruum. Kaebaja käitumisele tervikliku hinnangu andmiseks pidi PPA lähtuma kaebaja kohta olemasolevast teabest. PPA ei saa jääda ootama esimest relvaga seotud sündmust, millel võivad olla väga rasked tagajärjed, vaid relvaloa andmisest keeldumine on vajalik ohu ennetamiseks. Relvaloa omamise õiguse üle otsustamisel on vastustajal õigus arvestada taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida isikust lähtuvat ohtu. PPA saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku varasemate tegude asjaolud ja suhtumise nendesse. Kaebaja suhtumist õiguskorda ja tema suutmatust järgida kehtestatud reegleid näitavad tema poolt toime pandud õigusrikkumised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-22-677
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
9.Kohtupraktika järgi on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas relvaloa taotleja on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Siin peetakse silmas laiemalt taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab taotlejast lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta tema poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas taotleja väljendab oma suhtumist nendesse. Taotleja elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib inimesele olla loomuomane. Seejuures ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda iseloomustavana. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi inimese käitumise kohta tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2024 otsus nr 3-22-1400, p-d 10 ja 11; 22.03.2023 otsus nr 3-21-2047, p-d 10 ja 11; Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2022 otsus nr 3-21-797, p-d 8 ja 9; vrd relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 31 alusel nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 otsus nr 3-172282, p-d 13 ja 14; 28.04.2021 otsus nr 3-20-1675, p 9; 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571, p-d 10 ja 11; 25.11.2022 otsus nr 3-21-578, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsus nr 320-2002, p 12; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1179, p 12). Seega võis PPA kaebajast lähtuva ohu prognoosimisel põhimõtteliselt arvestada ka kaebaja süütegudega, mille eest määratud karistused olid juba kustunud.
10.On tõsi, et kaebajat on isikuvastase kuriteo toimepanemises kahtlustatud vaid ühel korral 2006. a-l ning kriminaalmenetlus selles asjas lõpetati KrMS § 202 alusel põhjusel, et puudus avalik menetlushuvi ja kaebaja süü ei olnud suur. Ka kindlustuskelmusega kahtlusega seoses 2008. a-l alustatud kriminaalmenetlus lõpetati samal alusel. Nende tegude toimepanemisest oli vaidlustatud haldusakti andmise ajal möödunud küllalt pikk aeg, mistõttu nende tegude tähtsus on ajas vähenenud. PPA on aga lisaks tuvastanud, et kaebaja on pannud ligikaudu 20 aasta jooksul pidevalt toime erinevaid liiklusalaseid rikkumisi, sh on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tallinna Ringkonnakohus on varem relvalubadega seotud vaidlustuses leidnud, et mootorsõidukit kui kõrgema ohu allikat vastutustundetult juhtides ohustab inimene nii ennast kui ka teisi inimesi. Seepärast iseloomustavad ka liiklusalased rikkumised inimese suhtumist õiguskorda ning võivad anda tunnistust inimese enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Kui inimene ei pea oluliseks üldise ohutuse tagamiseks kehtestatud liiklusreeglitest kinnipidamist, esineb oht, et ta ei pea oluliseks ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud tulirelva käitlemise nõuete järgimist (nt 31.10.2024 otsus nr 3-22-1400, p 11; 25.11.2022 otsus nr 3-21-578, p 10 ja 16.06.2022 otsus nr 3-20-2571, p 11). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
11.See ei tähenda, et mistahes liiklusrikkumise puhul saaks relvaloa taotlejat pidada nii ohtlikuks, et see välistab talle relvaloa andmise RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel (või toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise sarnasel RelvS § 431 lg 3 alusel), sest arvestada tuleb konkreetse juhtumi asjaolusid (vrd asjaolusid ja kohtu järeldusi nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsuses nr 3-21-2047, 25.11.2022 otsuses nr 3-21-578, 16.06.2022 otsuses nr 320-2571 ja 28.04.2021 otsuses nr 3-20-1675). Siinse vaidluse asjaoludel nõustub ringkonnakohus PPA järeldusega, et kaebaja aastate pikkune liiklusalaste rikkumiste muster iseloomustab teda kui inimest, kes ei pea avaliku korra ja ohutuse tagamiseks kehtestatud reegleid oluliseks. Kaebaja ei ole rikkumiste toimepanemist eitanud ega neid kahetsenud, vaid 4(5)
3-22-677 on alles apellatsioonkaebuses väljendanud üldsõnaliselt, et tegemist rumalusest toime pandud tegudega, mille tõsidusest ta on aru saanud. Kaebaja apellatsioonkaebuses toodud selgitused, et ta on õiguskuulekas kodanik ega ohusta kedagi, ei mõju kaebaja rikkumiste mustrit arvestades siiralt, vaid ennast õigustavalt.
12.Seega kokkuvõttes ei ole PPA kaebajast lähtuva ohu prognoosimisel eksinud. PPA on arvestanud kaebaja liikmelisust laskespordiklubis, positiivseid iseloomustusi ja seda, et relvaloa andmisest keeldumine piirab kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Ringkonnakohus ei näe kaalumisviga selles, et vastustaja pidas avalikku huvi tagada teiste inimeste turvalisus kaebaja õigustest kaalukamaks. Kaebajale relvaloa andmisest keeldumine on põhjendatud ja proportsionaalne.
13.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.