Xi kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood aaaaaaaaaaa), volitatud esindaja MK Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja HS
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 242 eurot, mille moodustab põhinõue 226,55 eurot ja viivis 15,45 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 517,50 eurot.
4.Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.06.2023. a.
1.X esitas oma bb.bb.bbbb sündinud lapsele Rae valla lasteaiakoha saamiseks taotluse 06.07.2021 sooviga saada lasteaiakoht alates 06.07.2021 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Aruheina Lasteaed, teise eelistusena Peetri Lasteaed) (dtl 58). Lapse järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi Arno.
2.Kaebaja lapsele tehti 10.05.2022 kohapakkumine 2022/2023 õppeaastaks Aruheina Lasteaeda koha kasutamisega alates 15.08.2022 (dtl 63). Lasteasutuse koha pakkumine võeti vastu.
3.Kaebaja pöördus 20.08.2022 Rae valla poole nõudega (dtl 38 jj) hüvitada tema lapse eralasteaiateenuse kasutamisega seotud lisakulutus. Taotluse kohaselt ei võimaldanud Rae vald kaebaja lapsele ajavahemikul mai 2021 kuni 15.08.2022 käia teeninduspiirkonna lasteasutuses, millise toidupäeva tasu on eralasteaia toidupäeva tasust oluliselt madalam. Eralasteaia kasutamisest tekkis toiduraha 1(8)
lisakulu summas 258,95 eurot. Rae vald lisakulu ei hüvitanud (14.09.2022 e-kiri nr 10-1.1/8053-1; dtl 42).
4.Kaebaja esitas 05.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Rae vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 258,95 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta õigeaegselt ning seetõttu tuli kaebajal eralasteaias võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem toiduraha. Kaebajate esitatud kulude arvestustabeli (dtl 3) kohaselt on kaebaja maksnud lapse eest ajavahemikul 21.05.2021–15.08.2022 toiduraha rohkem 258,95 eurot. Ühtlasi taotleb kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 20.08.2022. Kaebuse põhjendused:
1.KELS § 10 lg-s 1 toodud eeldused on kaebaja lapse puhul täidetud. Rae vald ei võimaldanud kaebaja lapsele 2021. aasta maist 2022. aasta 15. augustini käia teeninduspiirkonna lasteasutuses hoolimata sellest, et kaebaja laps ja tema isa on rahvastikuregistri andmetel Rae valla elanikud ning kaebaja laps oli vastavasisulise sooviavalduse esitamise hetkel rohkem kui 1,5 aastat vana.
2.Lasteaia koha saamise haldusmenetlus algas 2021. a maikuus toimunud telefonivestlustega Rae valda ehk enne Arno-s lasteaiakoha 06.07.2021 taotluse esitamist. Sisuliselt keelduti suuliselt esitatud lasteaia koha saamise taotlusest suulise haldusaktiga. HMS §-st 15 tulenevalt ei anna vormilised puudused taotluses õigust jätta taotlus läbi vaatamata. Koha saamiseks juhendati kaebajat registreerima laps ja üks tema vanematest Rae valda elama ning esitama lasteaiakoha taotlus Arno-s. Vastavasisulise info saamisel asus kaebaja otsima lapsele kohta Peetrisse lastehoidu või eralasteaeda ning sai eralasteaiast Tiki-Triki kohapakkumise. Kaeba esitas 10.05.2021 eralasteaia toetuse taotluse Arno-s. Kaebaja unustas esitada samal päeval ka lasteaiakoha taotluse, ent sisuliselt see midagi ei saanud muuta, kuna Rae vald oli kaebajale varasemalt öelnud, et kuivõrd kaebaja laps pole siiani olnud Rae valla lasteaia järjekorras, siis talle munitsipaallasteaias peatselt kohta pakkuda nagunii võimalik ei ole.
3.Rae vallal kulus taotluse menetlemiseks ja rahuldamiseks kohtupraktikas mõistlikuks peetud 2 kuulise tähtaja asemel rohkem kui 13 kuud. Kuna taotluse lahendamise viivitus oli niivõrd pikaaegne ja ebamõistlik ning seetõttu ka õigusvastane, siis oleks paari esimese kuu kahjunõude rahuldamata jätmine kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Mõistlik aeg oleks kaebuse juures oluline üksnes juhul, kui vastustaja oleks kaebajale maikuu alguses selgitanud, et taotlus koha saamiseks tuleb esitada läbi Arno ning seejärel saab kaebaja laps lasteaias koha paari kuu jooksul.
4.Rae valla ja eralasteaia vahel sõlmitud leping ei ole kolmandatele osapooltele siduv. Rae vald ei saa oma seadusest tulenevatest kohustustest kolmanda poolega sõlmitud lepinguga loobuda.
5.KELS § 24 lg 3 p-ga 5 hoolekogule antud õigus ei võta Rae valla tegevusetuse tõttu eralasteaias käivatelt lastelt õigust võrdsele kohtlemisele lastega, kelle suhtes on Rae vald oma seaduslikke kohustusi täitnud ning kellele on seetõttu võimaldatud kohta teeninduspiirkonna lasteaias ja ühtlasi madalamat söögipäeva maksumust.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja on heauskselt asunud maksma eralasteasutuse toetust enne kaebaja poolt lasteaiakoha taotluse esitamist. Eralasteasutuse toetust maksti eralasteaiale Rae valla ja OÜ Esteetika ja tantsukool Eralasteaed Tiki-Triki Harjumaa lasteaiad vahel sõlmitud koolieelse eralasteasutuse toetamise lepingu nr 13-16/15 alusel (dtl 78 jj). Vastustaja maksab eralasteasutuse toetust Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määruses nr 49 1 toodud korras ja sätestatud määras. Nimetatud määrus ei näe ette eralasteasutuse toiduraha osas toetuse maksmist.
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - Kaebaja lapse ja lapse isa elukoht on rahvastikuregistri kohaselt alates 10.05.2021 Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja taotles lapsele (snd bb.bb.bbbb) lasteaiakohta 06.07.2021, sooviga saada koht alates 06.07.2021. Laps hakkas eralasteaias käima 21.05.2021 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 15.08.2022.
7.Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. KELS § 15 lg 4 kohaselt kehtestab laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra vallavõi linnavalitsus. Nimetatud korra all tuleb mõista menetlust ehk seda, kuidas toimub pöördumine lasteaiakoha saamiseks, kuidas pöördumisi menetletakse, ja muid tehnilisi küsimusi, mis puudutavad lasteaiakoha eraldamist või lasteaiast väljaarvamist. Rae vallas reguleeris 11.01.2021–05.02.2023 laste lasteasutusse vastuvõtu menetlust Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“2 (edaspidi määrus nr 4). Lasteasutuse koha taotlemine on ette nähtud määruse nr 4 §-s 3. Lapse lasteasutusse koha taotlemiseks esitab vanem taotluse e-keskkonnas Arno või vallavalitsuse kehtestatud vormil (§ 3 lg 1). Määruse nr 4 § 3 lg-s 3 on loetletud taotluses märgitavad andmed. Lasteaiakoha taotluse avaldus oli 2021. aastal leitav ka Rae valla kodulehel.3 Kohus selgitab kohtuasja materjalidest nähtuvat kronoloogiat: - 2021. aasta kevadel (dtl 54, „eelmisel nädalal“, s.o 03.-07.05.2021) helistas (2 korda) kaebaja Rae valda, kust selgitati, et koheselt kohta kaebaja lapsele pakkuda ei ole; koha saamiseks juhendati kaebajat registreerima laps ja üks tema vanematest Rae valda elama ning esitama lasteaiakoha taotlus Arno-s; ajavahemikul 03.05–07.05 selgus, et kaebaja laps ei saa kohta Tallinna Suitsupääsupesa lasteaias (enne seda ei soovitud Rae valda elukohta registreerida); - 07.05.2021 selgus (dtl 54, „reedel“), et eralasteaed Peetris on valmis kaebaja lapsele kohta pakkuma alates 21.05.2021 - 10.05.2021 esitati rahvastikuregistris kaebaja lapse ja lapse isa elukohaandmete muutmise taotlus; - 10.05.2021 esitas kaebaja eralastaia toetuse taotluse Arno-s;
- 10.05.2021 e-kirjas (dtl 54) Rae Vallavalitsuse hariduse spetsialistile küsis kaebaja, mida peaks edasi tegema, et eralasteaiaga saaks võimalikult kiiresti lepingu sõlmida ja alates 21.05.2021 kohta kasutama hakata; - 10.05.2021 kinnitas hariduse spetsialist, et lapsevanema registreeritud elukoht asub alates 10.05.2021 Rae vallas ning kinnitus Rae valla eralasteaiatoetuse andmise kohta saadetakse eraldi kirjaga (saadetud 10.05.2021; dtl 57); - 06.07.2021 esitas kaebaja Arno-s lasteaiakoha taotluse; - 27.07.2021 e-kirjas (dtl 59) kinnitati kaebajale, et kaebaja laps on lisatud Rae valla Peetri teeninduspiirkonna lasteaiajärjekorda. Kohtule nähtub eeltoodud kronoloogiast, et kaebaja pere ei vastanud maikuus, mil võeti telefoni teel vallaga ühendust, veel KELS § 10 lg 1 nõuetele, mis toonuks vallale kaasa kohustuse lasteaiakoht tagada. Kaebaja eesmärgiks oli sel ajal saada veel lasteaiakoht Tallinnas. Kaebaja enda selgituste kohaselt suunati teda nii nõudeid täitma (rahvastikuregistris elukohaandmeid muutma) ning ka Arnos taotlust esitama. Kuni puudus nõuetekohane taotlus, sh täitmata olid ka eeldused, millest tuleneks vastustaja kohustus koht lapsele tagada, ei saa hakata kulgema ka taotluse lahendamiseks antud mõistlik tähtaeg. Kaebaja enda selgitustest tuleneb, et vald andis talle asjakohased selgitused ning nende järgimine oli kaebaja mõjuväljas, sh Arno-s taotluse esitamine. Kohtule ei nähtu, et vastustaja pidanuks sellises olukorras täiendavaid toiminguid tegema. Kaebaja poolt 06.07.2021 esitatud avalduses (dtl 58) on kaebaja kohasoov alates samast päevast, s.o 06.07.2021. Kohus märgib, et kaebaja esitas taotluse õhtul kell 20.47, mis tähendab, et on ilmselge, et vastustajal ei olnud võimalik samaks päevaks tagasiulatuvalt lasteaiakohta pakkuda. Ka koha andmise korraldamiseks peab kohalikul omavalitsusel jääma mõistlik ajavaru. Nagu ringkonnakohtu praktikast tuleneb, on selleks mõistlikuks ajaks ligikaudu kaks kuud. Kuivõrd 2 kuud on sisustatud kui mõistlik aeg, siis põhjendatud juhul võib koha andmiseks mõistlik aeg olla ka lühem. Küll aga peab koha taotleja KOV-i teavitama, et ta vajab kohta tavapärasest kiiremini või viivitamatult. Kaebaja 06.07.2023 taotlusest ega ka muust kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks mingit moodi vastustajat teavitanud vajadusest saada koht kiiremini. Ka ei ole kaebaja enam pöördunud valda koha saamise nõudega, vaid sooviga sõlmida kiirelt eralasteaiaga leping. Sealjuures oskas kaebaja Arno-t kasutada ja esitada seal teise asjakohase taotluse eralasteaia toetuse saamiseks. Kui vastustaja ei olnud teadlik perekonna, lapse või lapsevanema kiiremast kohavajadusest, ei saanud vastustaja ka varem koha andmist kaaluda. Kohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks kaebajat kuidagi eksitanud või suunanud Arno-s koha enda saamiseks taotlust mitte esitama. Kaebaja on 10.05.2021 e-kirjast (dtl 54) lähtuvalt soovinud lasteaiakohta varem ka Tallinna linnas, mis tähendab, et kaebaja ei ole teadmatuses koha taotluse esitamise kohustusest. Kaebajal oli korrektse kohataotluse esitamiseks ja vajaduse põhjendamiseks piisav aeg (10.-21.05.2021). Samuti ei ole käesolevas asjas oluline see, et kaebaja teavitas vastustajat varem soovist, et eralasteasutuses käimist toetataks. Rae Vallavolikogu 18.01.2011 nr 494 „Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord“ ei seo eralasteasutuse toetust ennast kohaga teeninduspiirkonna lasteasutuses, v.a toetuse suuruse osas (§ 1 lg 4). Ka juhul, kui vastustaja asus varem eralasteaias käimist rahastama, ei olnud vastustajal võimalik kaebajate lapsele kohta pakkuda, sest koha pakkumise aeg ja eelistus oli teadmata. Kohus möönab, et konkreetsel vastustajal on süsteemne probleem lasteasutuse kohtade tagamisel, millest nähtub, et käesoleval juhul suudeti koht tagada alles 13 kuud soovitust hiljem. Sellegipoolest tuleb lähtuda eeldusest, kuidas saanuks ja pidanuks käituma õiguspäraselt toimiv vastustaja. Kohus peab kaht kuud koha andmisel jätkuvalt mõistlikuks menetlustähtajaks. Menetlustähtaja alguseks loeb kohus taotluse esitamise aega.
Eeltoodust tulenevalt võtab kohus arvesse, et vastustaja on õigusvastases viivituses alates 06.09.2021. Seega puudub õigusvastane viivitus ja kaebus tuleb rahuldamata jätta osas, milles kaebaja taotleb: - mai-august 2021 tekitatud kahju hüvitamist; - septembris 2021 tekitatud kahju hüvitamist 4/22 ulatuses5. Hilisemate ajaperioodide osas on vastustaja olnud õigusvastases viivituses. Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesoleval juhul ei ole ka kaebaja laps saanud hoiuteenust, vaid on käinud eralasteaias. Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati eralasteaia ja teeninduspiirkonna lasteasutuse (munitsipaallasteaia) koha erinevusi pärast seda, kui kaebaja oli koha saamiseks taotluse esitanud ja taotlust ei olnud mõistliku aja jooksul lahendatud. Alates taotluse menetlemiseks mõistliku aja möödumisest oli eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps eralasteaeda, lastehoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks ka siis, kui lugeda eralasteaed võrdväärseks lastehoiuga. Igal juhul ei ole eralasteaed käesoleval juhul teeninduspiirkonna lasteasutuseks KELS § 10 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
8.Ajal, mil kaebaja soovis oma taotluse lahendamist kehtis Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
9.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek eralasteaias koha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
Kohus võtab aluseks septembris 2021 tööpäevade arvu. 01.-04.09.2022 on tööpäevad, mille osas ei ole vastustaja õigusvastases viivituses.
5(8)
Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks mõistliku aja jooksul kaebaja taotluse saamisel taganud lapsele lasteaiakoha. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist eralasteaias, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses. Kohus märgib, et kuigi toiduraha tasumise kohustus on lapsevanemal (KELS § 27 lg 2), võib toiduraha suurus sõltuda sellest, kas tegemist on teeninduspiirkonna lasteasutusega või eralasteaiaga. Sageli on teeninduspiirkonna lasteasutused munitsipaalomandis, mis tähendab, et toidukulu hind kujuneb hanke käigus ja on odavam. Igal juhul kasutas kaebaja eralasteaeda seetõttu, et vastustaja ei täitnud KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille tõttu tekkis kaebajal ka suurem kulu. Munitsipaallasteasutuses ei oleks kaebajal sellist kulu tekkinud.
10.Järgnevalt kontrollib kohus kahju tekkimist. Nagu kohus eelneval sedastas, jätab kohus kahjuarvestusest välja mai-august 2021 tekkinud toiduraha kulud. Septembris 2021 käis kaebaja laps eralasteaias kokku 11 päeva jooksul, millelt toiduraha erinevuseks on 14,29 eurot (vt ka dtl 3). Kuna kohus selgitas eelnevalt, et arvestab kulusid proportsionaalselt kohustuse tekkimise aja ja tööpäevade arvuga (4/22), arvestab kohus maha 2 päeva toidupäeva raha, mille tõttu kujuneb toiduraha vaheks septembris 2021 11,69 eurot (14,29 x 18/22). Kuigi kaebaja arvetel on toodud toidupäeva tasu suurus ilma käibemaksuta, kajastab kohus järgnevad tabelis arvutuste kontrollimiseks toidupäeva tasu summaarselt koos käibemaksuga. Selguse mõttes sedastab kohus, et september-november oli toiduraha päevatasu 3,3996 (2,833x1,2) ja hilisematel kuudel 4,1004 (3,417x1,2) eurot, kuid käibemaksu arvestuse ümardamise tõttu, on arvutuse aluseks võetud lõppsumma (toiduraha + lisanduv käibemaks, nagu on ka arvetel KM% märkega tähistatud). Vaidlust ei ole selle üle, et eralasteaias oli toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuse toiduraha päevatasust suurem.
Kuu September
Oktoober 2021 November
Detsember
Jaanuar 2022 Veebruar 2022 Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022
Eralasteaias arvestatud toidupäevade arv
Tasutud toiduraha
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Arvestuslik toiduraha munitsipaallasteasutuses
Tõend (dtl)
37,39 € 23,80 €
2,10 € 2,10 €
23,10 € dtl 13, 8 14,70 € dtl 14, 8
toiduraha vahe (kokku 14,29 €), kohtu arvestatud 11,69 € 9,10 €
Kaebaja on lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 226,55 eurot rohkem, mis on ka kaebajale tekkinud kahjuks.
11.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 20.08.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 15.08.2022 seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 20.08.2022–31.12.2022 – kokku 134 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%6 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.2023–15.05.2023 – kokku 135 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%7 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (226,55 ×0,08×160÷365) 6,65 eurot; - 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (226,55 ×0,105×107÷365) 8,8 eurot. Kokku on viivis 15,45 eurot (6,65+8,8). Kaebaja on taotlenud viivist alates 20.08.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
12.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 7-9) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja teeninduspiirkonna lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et te6
gemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
13.Kohus mõistab kokku välja 242 eurot (põhinõue 226,55 eurot ja viivis 15,45 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
14.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 520 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 226,55 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 87 % ulatuses (226,55 / 258,95), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 17,50 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Kaebaja on taotlenud ka lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmist summas 2100 eurot, kokku 21 tunni eest. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev kohtuasi on keskmisest lihtsam, sealjuures on tegemist keskmise lasteaiakulude asjast lihtsama kohtuasjaga. Kohtu kogemuse kohaselt saavad 90-95% lapsevanematest analoogsete kaebuste esitamisega ja enda esindamisega kohtus ise hakkama nii, et enamikel juhtudel kaebused rahuldatakse. Kuigi kaebajal on õigus kasutada esindajat, ei pea kohus kaebuse lihtsust arvestades 21 tundi põhjendatuks ega vajalikuks. Asja ei iseloomusta erakordne keerukus ega ka kaebaja eriline abivajadus, sh arvestades, et kaebajal endal on õigusteaduse magistrikraad 8. Käesolev asi ei ole õiguslikult keerukas, taandub sisuliselt ühele või kahele normile ning peamine keerukus võib seisneda arvete ja maksekorralduste korrektses esitamises ja muudes faktilistes asjaoludes, mida teab ennekõike lapsevanem, s.o kaebaja ise ja mis tal tuleb esindajale esitada. Menetluskulu on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne ja seega ebaõiglane kaitstava õiguse enda suhtes, st summa osas, mille väljanõudmiseks kaebaja kohtusse pöördus (HKMS § 108 lg 11). Seega peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks ainult õigusabikulu 5 tunni ulatuses ehk summas 500 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 517,50 eurot. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.08.2024 KOHTUOTSUSEGA.
https://dspace.ut.ee/handle/10062/26710
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.