X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsuse tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
1.X. X on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 13.09.2019.
2.Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsusega keelduti X. X suunamisest joogaõpetaja koolitusele. Otsust põhjendatakse järgmiselt. Tööturuteenustele, kaasa arvatud koolitusele suunamist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS). Teenuse vajaduse väljaselgitamisel lähtume kliendi eelnevast töökogemusest, omandatud haridusest, tööotsimisvaldkonnast, töö otsimise aktiivsusest ja tööturu olukorrast piirkonnas ning olemasolevatele oskustele vastavatest tööpakkumistest (vt TTTS § 9 lg-d 3 ja 4). Töötukassa võimaldab oma klientidele koolitust, kui olemasolevate teadmiste ja oskustega ei ole võimalik kliendil leida tööd ning vajalik on oskusi täiendada. Koolitusele suunamisel lähtume põhimõttest, et koolitus peab toetama kliendi tööle saamist ja peab olema põhjendatud eelnevate tööotsingute tulemustega ja vabade töökohtade olemasoluga, kuhu klient saab kandideerida pärast vajaliku koolituse läbimist ja kvalifikatsiooni saamist. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. Tööturukoolitusel saab isik osaleda siis, kui ta ei ole vaatamata aktiivsetele otsingutele tööd leidnud ja tööotsingute käigus on selgunud, et isiku tööle saamise peamiseks takistuseks on konkreetsete teadmiste ja oskuste puudumine või nõutust madalam tase. Kaebaja on töötuna arvele registreeritud alates 13.09.2019. Antud perioodil on kaebaja osalenud karjäärinõustamisel ja kahel tööturukoolitusel (personalitöö baasoskused ja inglise keel). Vaatamata läbitud tööturuteenustele, ei ole kaebaja veel seni tööle asunud. Kaebaja omab pikaajalist töökogemust valvurina. Lisaks on kaebaja töösoovidena välja toodud personalitöötaja, personalispetsialist ja personalijuht. Käesoleva seisuga ei ole töötukassal piisvalt alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine abistaks kaebajal siseneda ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja koolituse läbimist. Nimelt puuduvad 16.09.2022 seisuga tööturult joogaõpetaja töökuulutused ning lisaks ei too vastava tööjõu vajadust välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele tuginedes töötukassa kliente tööturukoolitusele suunab. Lisaks on joogaõpetaja koolituse osas tegemist koolitusega, mis kvalifitseerub töötukassa mõistes isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma, mistõttu toetatakse taolistel koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varasemalt omandatud teaduspõhine haridus antud valdkonnas. Kaebajal selline haridus puudub. Nimetatud koolituse mitte läbimine ei ole takistuseks tööle asumisel, eriti kui kaebaja pikaajalise töötuna arveloleku tõttu rakendub TTTS § 12 lg 4 järgi kirjeldatud sobiva töö mõiste.
3.X. X esitas 14.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.09.2022 keeldumise tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalune otsus on tühine ja õigusvastane.
4.1.Vaidlusalune haldusakt rikub kaebaja õigusi. TTTS § 12 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus vabalt tööd valida.
4.2.Vaidlusalune otsus saadeti kaebajale e-kirjana, milles ei sisaldu manust vormikohase dokumendiga-otsusega. Vaidlusaluses otsuses ei ole märgitud, kelle volitusel on haldusakt tehtud. Samuti puudub haldusaktis asja menetlemise number ja digitaalne allkiri.
4.3.Vaidlusalune otsus on ebaproportsionaalne, kaalutlusvigadega ning teadlikult on rikutud vormistusnõudeid (vt avaliku teabe seadus (AvTS) § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 17 lg 1 p 1; haldusmenetluse seadus (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg 1). See tingib haldusakti tühisuse. E-posti aadress on üksnes vahend dokumentide esitamiseks ja vastu võtmiseks ning 2(9)
3-22-2191
e-kirja kirjutamise keskkond ise ei ole kohaks, kus vastustaja võiks koostada enda haldusakte ja neid sealsamas ka esitada.
4.4.Vastustaja on takistanud kontrolli enda tegevuse üle ja teinud kaebajal enda õiguste kaitsmise tahtlikult ebamugavamaks, kui ei edastanud kaebajale vormikohast haldusakti.
4.5.Kaebaja on 15.07.2022 leppinud vastustaja konsultandiga kokku tegevuskava, kuidas võiks kaebaja joogaõpetajaks saada ja sel alal ka tööd leida (vt kaebuse lisa 4). Kaebaja esitas 10.08.2022 vastustajale kava, et isikuteenuse pakkumiseks on erinevad võimalused (vt kaebuse lisa 5). Kaebaja leppis 12.08.2022 vastustajat esindava konsultandiga kokku toimiva tegevuskava, milles sisaldus konkreetne plaan joogaõpetajana töökoha saamiseks/loomiseks (vt kaebuse lisa 6). Kaebaja leppis 09.09.2022 konsultandiga kokku tegevuskava (vt kaebuse lisa 7). Kaebaja ei ole varasemalt joogaõpetaja koolitust omandanud ja seega on koolituse saamine õigustatud. Vastustaja eirab asjaolu, et kaebaja loob joogaõpetaja töökoha iseendale ja on selles osas esitanud vastustajale konkreetse toimiva tegevusplaani. Vastustaja lubas samale koolitusele samal ajal teise isiku. Kaebaja vastab samadele koolitaja nõuetele nagu need 114 inimest, kes vastustajalt joogaõpetaja koolituse said. Vastustaja on kaebajat ebavõrdselt kohelnud.
4.6.Otsitud on vastustaja väide, et tööturult puuduvad joogaõpetaja töökuulutused või arutlus sellest, mida näitab tööjõubaromeeter.
4.7.Vastustaja valetab nagu joogaõpetaja koolitus oleks ainult kaebaja isiklikuks otstarbeks. Vastustaja enda infosüsteemis olevas koolituse andmetes on kirjas, et joogaõpetaja koolituse õppesuund on isikuteenindus. Seega on ekslik väide nagu joogaõpetajaks õppimine oleks isiklikuks otstarbeks. Ekslik on vastustaja väide, et kaebaja on lihtsalt niisama joogaõpetajaks õppimise ja enda loodava ettevõtte vahendusel teenuse pakkumise üle arutlenud vastustajaga. Kaebaja on koostanud tegevuskava selle kohta, mis eesmärgil kaebaja joogaõpetaja õpet soovib.
4.8.Ekslik on vastustaja väide, et joogakoolitus eeldab teaduspõhist haridust vastavas valdkonnas. Vastustaja infosüsteemis on kirjas, et koolituse tase on algtase ja koolitus lõppeb õpiväljundite hindamisega. Vastustaja esitas kohtule eksitava väite, nagu joogaõpetaja koolitusel osalemine eeldaks eelnevat praktiseerimist. Kõikide joogaõpetaja koolituste samastamine on teadlik valetamine kohtule. Kaebaja soovitud algtasemel joogaõpetaja koolitus ei ole võrreldav kõrgematele nõuetele vastavate koolitustega.
4.9.Vastustaja on vaidlusaluse otsuse aluseks võtnud ebaõiged kaebaja tahteavaldused. Vastustajal tuli lähtuda kaebaja kõige värskemast tahteavaldusest ja sellega otseses seoses olevast teabest. Kui kaebaja on teinud vastustajale tahteavalduse õppida joogaõpetajaks, siis vastustaja kontrollib ja menetleb asjas olulist infot. Vastustajal ei ole õigust spekuleerida selle üle, millised on ühe või teise inimese võimed või kui tõenäoliselt keegi konkreetse projektiga toime tuleb, vaid peab andma kõikidele võimaluse.
4.10.Vastustaja esitatud kaebaja CV ei ole asjassepuutuv. Kõik vastustaja valduses olev teave kaebaja kohta kuulub kaebajale ja vastustaja ei ole kaebajalt küsinud luba kaebaja kohta olevat teavet kohtus kasutada. Kaebaja ei luba vastustajal teavet kohtus kasutada.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada konkreetselt kaebaja poolt taotletud või soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks.
5.2.Vaidlusalune otsus ei ole tühine (haldusmenetluse seadus (HMS) § 63 lg 2). Tegemist on haldusaktiga. Kaebajale 19.09.2022 saadetud otsusest nähtub üheselt, kes on selle isikuliselt
3(9)
3-22-2191
koostanud ja samuti nähtub, et otsuse väljastaja on olnud Eesti Töötukassa (TTTS § 2, § 9, § 13). Vaidlustatud otsuselt allkirja ja asja menetlemise numbri puudumine ei ole HMS § 63 lg 2 kohaselt tühisuse aluseks. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3). Seadusandja ega Eesti Töötukassa ei ole kehtestanud koolitusest keeldumise otsustele kohustuslikku vormi, sh ei ole otsuse digitaalselt allkirjastamise nõuet ega nõuet otsuse nummerdamiseks jms. 19.09.2022 e-kirjana vormistatud otsus on õiguspärane. Samuti on haldusakt kaebajale kätte toimetatud ja kehtiv (HMS § 61 lg 1).
5.3.Kaebajale on vaidlusalune otsus edastatud e-kirjana ja vastus teabenõudele on edastatud 03.10.2022 e-kirjana. Kaebaja väited nagu peaks vastustaja vormistama oma vastuse teabenõudele digitaalselt allkirjastatud dokumendina, on alusetud ja põhjendamatud. Seadus sellist kohustust ette ei näe (vt avaliku teabe seadus (AvTS) § 17 lg 1 p 1). Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et haldusakt peab olema tingimata eraldiseisev kirja manusega saadetud korrektne vormikohane dokument. HMS § 55 lg 2 nõuete täitmiseks võib haldusakti vormistada nii otsusena, istungi protokolli osana kui ka ametikirjana – oluline on, et selles sisalduksid kõik vajalikud rekvisiidid (vt Haldusmenetluse käsiraamat, lk 295). E-kirjana vormistatud otsus ei ole mõjutanud kaebaja võimalust otsust kohtus vaidlustada või tekitanud ebaselgust, miks kaebaja suhtes just selline otsus tehti.
5.4.Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2, TTTS § 9 lg-d 2-4 ja § 13 lg 1. Vaidlusaluses otsuses on õigesti leitud, et kaebaja suunamine joogakoolitusele ei ole põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta. Arvestades kaebaja eelnevaid kogemusi (valvur) ja töösoove (töösoov personalivaldkonnas), siis ei toeta need kuidagi kaebaja tööle rakendamist joogaõpetaja erialal. Kaebaja ei ole selgitanud, milles otsuse ebaproportsionaalsus seisneb. Vastustajal oli enne otsuse tegemist kohustus veenduda koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente. Koolitusvajaduse välja selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, koostati tegevuskavasid koostöös kaebajaga ning kaebaja osales ka karjäärinõustamisel.
5.5.TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud otsustest nähtub, et kõiki viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema töökogemusega (valvur), läbitud tööturukoolitusi (personalitöö baasoskused ja inglise keel), soovi töötada personalitöötajana, personalispetsialistina või personalijuhina ning vestlustel ilmnenud asjaoludega (vt tegevuskavad). Selle pinnalt on langetatud vastav otsus selle kohta, et kaebaja eelnev töökogemus ja töösoovid, ei toeta kuidagi kaebaja antud erialal tööle rakendumist. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et pelgalt joogakoolituse läbimine ei tähendanuks antud juhul kaebajale võimalust hakata joogateenust pakkuma iseseisvalt, olles endale tööandjaks. Kaebajal puudub ettevõtluskogemus. Pärast joogakoolituse läbimist tulnuks kaebajal läbida ka ettevõtluse alustamise koolitus ja taotleda töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust nagu see kajastub 12.08.2022 koostatud tegevuskavas. Toetuse saamise osas puudub täna kindlus. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult märgitud, et käesoleva seisuga ei ole Eesti Töötukassal piisavat alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine abistaks kaebajal siseneda ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja koolituse läbimist.
5.6.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli võimalus kandideerida teistele töökohtadele (nt personalivaldkond). Arvestamata ei saanud jätta ka asjaolu, et kaebaja puhul rakendub TTTS § 12 lg 4 sätestatud sobiva töö mõiste. See tähendab, et alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest arvates loetakse töö sobivaks: mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud; mis 4(9)
3-22-2191
võib olla tähtajaline; mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast ja; mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.
5.7.Vastustaja on 19.09.2022 otsuses põhjendatult selgitanud, et arvestades, et tööturul vajatakse ka muud tööjõudu ning tööturukoolituse võimaldamise üle otsustamise hetkel puudus vastustajale teadaolevalt tööturul nõudlus joogaõpetajate vastu, siis ei olnud vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Lisaks ei toonud vastava tööjõu vajadust välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele tuginedes võidakse töötuid tööturukoolitustele suunatakse. Puudub vaidlus selle üle, et vastava tööjõu vajadust tööturul tööjõubaromeeter ei kajastanud. Seega koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele ka seda, milliseid spetsialiste tööturul just sel hetkel vajatakse. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et kaebaja on vastuses kohtule toonud välja töötukassalt saadud andmed, selle kohta paljudele töötutele on võimaldatud 2022. aastal joogakoolitust. Samale koolitusele, mida kaebaja taotles on vastustaja suunanud 5 inimest. Seejuures on vastustaja suunanud koolitusele kaks inimest kaebajaga samast büroost ja vastustaja on vastavad otsused kinnitanud 21.09.2022 ja 28.09.2022. Nimetatud dokumendist ei saa vastustaja hinnangul teha järeldust selle kohta, et ka kaebajale tuleks joogakoolitust võimaldada. Nagu vastustaja eelnevalt märkis, siis tulenevalt TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tuli tööturuteenuseid (tööturukoolitust) osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vastustaja märgib, et isikute varasem töökogemus, sh nt taotletava koolitusega samas valdkonnas, töösoovid, haridus, oskused ja seega võimalused tööturul konkureerida või oskus luua endale ise töökoht ongi erinevad, mistõttu igat otsust koolituse võimaldamise kohta tulebki hinnata eraldi. Konkreetselt kaebaja puhul aga puudus kindlus, kas nimetatud koolituse läbimine tagab talle töö joogaõpetajana, arvestades tema varasema töökogemusega, läbitud tööturukoolitustega ning seniste töösoovidega.
5.8.Tööle saamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekita isikule veel subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. TTTS eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (vt TTTS § 3 1 lg 1 p 3). Viidatud regulatsioonist lähtudes tuleb ka tööturuteenuse, milleks on mh tööturukoolitus, andmise otsustamisel arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Antud juhul on vaidlusaluse otsuse tegemisel seda ka tehtud.
5.9.Kaebaja töösoovide muutmine toimub koostöös nõustajaga nõustamisvestluse ja tööotsingute käigus. TTTS § 10 lg 2 p 5 kohaselt kajastatakse tööle rakendamiseks vajalikud tööturuteenused individuaalses tööotsimiskavas (tegevuskavas). Viidatud koostöö sisuks on eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1-2). TTTS § 9 lg 4 teine lause sätestab üheselt, et otsuse töötule tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa.
5.10.Kaebaja CV tõendab asjaolu, et kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta kuidagi tema tööle rakendumist joogaõpetajana. Tegemist on tõendiga HKMS § 54 p 6 tähenduses ning selle esitamiseks kohtule ei ole vajalik kaebajalt eraldi luba taotleda. 5(9)
3-22-2191
5.11.Üldjuhul eeldab joogaõpetaja koolitusel osalemine eelnevat praktiseerimist. Infra Stuudio OÜ poolt läbiviidava joogakoolituse õppekavas on koolituse sihtgrupi kohta märgitud järgmine info: „Koolitusele on oodatud inimesed, kes on eelnevalt praktiseerinud joogat ning soovivad süvendada oma joogapraktikat ja jagada läbi joogatundide juhendamise omandatud teadmisi, kogemusi ning oma pühendumist jooga vastu.“1
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale tööturukoolitusele suunamisest (joogaõpetaja algtaseme koolitusel osalemine).
8.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.Tööturuteenuse osutamist reguleerib TTTS. Vastavalt TTTS § 9 lg 1 punktile 3 on tööturuteenuseks ka tööturukoolitus. Töötule osutatakse mh tööturukoolitust individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2). Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3). Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast (TTTS § 9 lg 4).
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tööturukoolitusele suunamisest keeldumise otsus on tühine, kuivõrd sellel puudub menetlemise number ja allkiri ning ei nähtu, et selle on teinud isik, kes on selleks volitatud.
11.TTTS ei reguleeri haldusakti vorminõudeid, sh kohustust märkida sellele menetlemise number ja lisada allkiri. Tulenevalt TTTS § 1 lg-st 3 kohaldatakse TTTS-s ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades TTTS erisusi. Tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lg-s 2. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ühtegi nimetatud alust käesoleval juhul ei esine. Esmalt ei ole tühisuse alusena nimetatud allkirja puudumist. Viimane saaks olla tühisuse aluseks, kui haldusaktist ei selgu haldusakti andnud organ. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlusaluse otsuse lõppu on märgitud Eesti Töötukassa, samuti töötaja nimi ja ametikoht, kes otsuse on teinud. Seetõttu seondub allkirja puudumine haldusakti formaalse õiguspärasusega. Ühtlasi ei nimeta HMS § 63 lg 2 tühisuse alusena dokumendinumbri puudumist, mistõttu ka juhul, kui selline kohustus oleks, ei mõjutaks see haldusakti kehtivust.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd vaidlusalusest otsusest ei nähtu töötukassa töötaja volitust selline otsus teha, siis on tegemist tühise haldusaktiga. Ka juhul, kui konkreetsel töötukassa töötajal puudus õigus vastava otsuse tegemiseks, siis on tegemist sisepädevuse küsimusega ning see ei saanud mõjutada otsuse kehtivust. Vastavalt TTTS § 4 lg-le 1 korraldab tööturuteenuste osutamist töötukassa. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb
Infra Stuudio OÜ joogakoolituse õppekava. Kättesaadav: https://www.infrajoog.ee/vinyasa-joogaotildepetajakoolituse-otildeppekava-tallinn.html
6(9)
3-22-2191
Eesti Töötukassa (TTTS § 9 lg 4). Asjaolus, et vaidlusaluse otsuse on teinud töötukassa, vaidlust ei ole. Seega ei ole otsus tühine.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt haldusmenetluses kehtivast vormivabaduse põhimõttest ning asjaolust, et õigusaktide tasandil ei ole sätestatud, et tööturukoolitusele suunamisest keeldumine peab olema vormistatud kirjaplangile, oli vastustaja kaalutlusotsus, millises vormis otsus teha. Küll aga ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et tegemist on haldusaktiga, mistõttu kohalduvad vaidlusalusele otsusele haldusakti kohta sätestatud nõuded.
14.Tulenevalt HMS § 55 lg-st 2 antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt HMS § 55 lg-le 3 võib kirjalikus vormis haldusakti anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed (HMS § 55 lg 4). Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg 4 lause 2). Käesoleval juhul on kaebajale vaidlusalune otsus kätte toimetatud vastustaja töötaja ametialaselt meililt ([email protected]) (vt kaebuse lisa 1). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud otsus olema digitaalallkirjaga varustatud.
15.Kaebaja on viidanud AvTS §-dele § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 17 lg 1 p 1. AvTS eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1). Käesoleval juhul ei ole vaidlus selles, et kaebaja ei oleks saanud juurdepääsu avalikule teabele, mistõttu AvTS sätted ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud. Ühtlasi ei tule viidatud normidest kohustust vormistada tööturukoolitusele suunamisest keeldumise otsus kirjaplangil ja digitaalselt allkirjastatuna. HMS § 55 lg 4 näeb sõnaselgelt ette õiguse elektrooniliselt haldusakti vormistamiseks, millele ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav. Need eeldused on täidetud.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja on takistanud kontrolli enda tegevuse üle. Kuigi vaidlusaluses otsuses oleks korrektsem olnud, kui lisaks vaide esitamise õigusele oleks selgitatud ka kaebuse esitamise õigust, siiski ei mõjuta see haldusakti kehtivust (HMS § 57 lg 2). Ühtlasi on vastustaja oma 03.10.2022 e-kirjas selgitanud kaebajale ka õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt kaebuse lisa 3). Seega ei ole olnud kaebajal oma õiguste kaitse takistatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebus esitati halduskohtule tähtaegselt (HKMS § 46 lg 1).
17.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse otsusega on rikutud tema subjektiivseid õigusi. Kuigi TTTS § 9 lg-st 4 tulenevalt on töötul õigus vabalt valida tööd, siiski ei saa sellest lugeda välja töötu subjektiivset õigust saada ükskõik millist tööturukoolitust. „Kaebajal on õigus valida elukutset ja end vabalt koolitada enda rahaliste vahendite arvelt, kuid töötukassa suunamisel koolitust taotledes tuleb arvestada seda reguleeriva õigusraamistikuga.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 11).
18.Vaidlus puudub selles, et tegevuskava kohaselt on kaebaja töösoovideks personalijuht, personalispetsialist ning personalitöötaja (vt kaebuse lisad 4-7). Samuti nähtub 15.07.2022 koostatud tegevuskavast, et kaebajal on juhtumikorraldajaga olnud arutlusel jooga koolitusel osalemine, kuid samas on juhtumikorraldaja palunud kaebajal läbi mõelda, mis nõudmised ja ootused on õpetajatele ja ettevõtlusevormid sobivad teenuse osutamiseks (vt kaebuse lisa 4). 12.08.2022 koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebajal on peale jooga koolitust plaan läbida 7(9)
3-22-2191
ettevõtluskoolitus ja hiljem esitada ettevõtlustoetuse taotlus (vt kaebuse lisa 6). 09.09.2022 koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebaja ja juhtumikorraldaja rääkisid sobiva töö mõistest; kaebaja avaldas soovi minna õppima jooga õpetajaks; juhtumikorraldaja selgitas, et kuna kaebajal puudub varasem töökogemus ja joogaõpetaja väljaõpe, siis töötukassa ei saa kaebajat joogakoolitusega toetada, kuna antud juhul on tegemist pigem isiklikuks tarbeks suunatud koolitusega, mis liigub koolituse sisust tulenevalt õppekavarühma isikuareng ja neid koolitusi töötukassa ei toeta (vt kaebuse lisa 7). Eeltoodust järeldub, et vastustaja on küll kaebaja soovi tegevuskavasse lisanud, kuid samas ka selgitanud, miks töötukassa ei saa joogakoolitusega kaebajat toetada.
19.Samad põhjused on esitatud ka vaidlusaluses otsuses. Nimelt on vaidlusaluses otsuses leitud, et joogaõpetaja koolituse osas on tegemist koolitusega, mis kvalifitseerub töötukassa mõistes isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma, mistõttu toetatakse taolistel koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varasemalt omandatud teaduspõhine haridus antud valdkonnas; kaebaja on osalenud karjäärinõustamisel ja kahel tööturukoolitusel (personalitöö baasoskused ja inglise keel), kuid vaatamata läbitud koolitustele ei ole tööle veel asunud; kaebaja on töösoovidena välja toonud personalitöötaja, personalispetsialist ja personalijuht; käesoleva seisuga ei ole töötukassal alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine abistaks kaebajal siseneda ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja koolituse läbimist (vt kaebuse lisa 1).
20.Vaidlusalune otsus on kaalutlusotsus. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3).
21.Asjaolust, et joogaõpetaja koolitust on võimaldatud teistele isikutele, ei järeldu, et ka kaebajale oleks pidanud vastustaja seda võimaldama. Nagu eelnevalt on selgitatud, siis tööturuteenuse osutamise otsustamisel lähtutakse nii individuaalsest tööotsimiskavast, isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast (vt TTTS § 9 lgd 2 ja 4). Vaidlusaluses otsuses on vastustaja võtnud arvesse nii kaebaja individuaalset tööotsimiskava (tegevuskava), varasemat töökogemust (töötamine valvurina), soovi asuda tööle personalikonsultandi või -juhina, kui ka juba töötukassa poolt läbitud koolitusi ning tööturu olukorrast. Seega ei saa vaidlusalust otsust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Arvesse on võetud olulisi asjaolusid. Fakt, et kaebaja on vahepeal avaldanud soovi asuda hoopis joogateenust osutama ning sellest johtuvalt taotlenud töötukassalt joogakoolitusel osalemist, ei tähenda, et varasemad töökogemused, sooviavaldused, läbitud tööturukoolitused tuleb jätta vastustajal tähelepanuta hindamaks, kas joogaõpetaja koolitusel osalemine on põhjendatud. Vastustaja peab järgima kehtivat õigust. Tulenevalt TTTS § 1 lg-st 1 on seaduse eesmärgiks tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Seda eesmärki on arvestatud, kui on keeldutud kaebajale vaidlusaluse otsusega tööturuteenuse osutamisest. Tallinna Ringkonnakohus on TTTS § 1 lg 1 kohta selgitanud järgmist: „Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija enda kindlast (kuid subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 12). Küsimus sellest, kas vaidlusalusel koolitusel osalemine eeldas varasemat joogaga tegelemise kogemust, ei oma tähtsust, kuivõrd sõltumata sellest on ilmne, et olukorras, kus individuaalses tööotsimiskavas on kaebaja töösoovideks personalijuht, personalispetsialist ning personalitöötaja, lisaks on kaebaja varasemalt läbinud ka personalitöö valdkonda kuuluva koolituse, ei saanud joogakoolitusel 8(9)
3-22-2191
osalemise otsustamisel olla määravaks küsimus, kas koolituse läbimine eeldab eelnevat kogemust jooga praktiseerimisest või mitte. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusaluses otsuses on põhjendatult leitud, et kaebaja puhul puudus kindlus, kas nimetatud koolituse läbimine tagab talle töö joogaõpetajana, arvestades tema varasema töökogemusega, läbitud tööturukoolitustega ning seniste töösoovidega.
22.Kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja tohtinud ilma kaebaja loata esitada kohtule kaebaja CV-d. Kohus sellise väitega ei nõustu. Vastustaja on esitanud kaebaja CV tõendamaks väidet, et kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta kuidagi tema tööle rakendumist joogaõpetajana. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Käesoleval juhul on vastustaja esitanud oma väidete tõenduseks dokumentaalse tõendi (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2). Samuti ei esine HKMS § 62 lg-s 3 nimetatud tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluseid.
23.Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune otsus õiguspärane ning kaebus rahuldamisele ei kuulu.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).
25.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.