Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“; c) parandada ilmne ebatäpsus korralduses seoses Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III lubjakivikarjääri (idapoolse osa) puur-lõhketööde projekti käsitlemisega.

Kontrollida 2026. aastal ja edaspidi iga kolme aasta tagant (kuni karjääris maavaravaru ammendumiseni) karjääritöö müratasemeid otseste mõõtmiste abil karjäärile lähimate majapidamiste (Kõrgemaa ja Tammetõru) õueala piiril ajavahemikul 01.05.-31.08. Juhul kui korralise mõõtmisaja saabumisel ajavahemikul 01.05 kuni 31.08 karjääris tootmist ei toimu, siis tuleb mõõtmised läbi viia esimesel võimalusel pärast karjääris tavapärase tootmise jätkumist. Mõõtmiste ajal peavad seadmed töötama maksimaalse

Akrediteeringuga labor nt Terviseamet.

Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks nädalat pärast mõõtmistulemuste aruande laekumist keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis. Piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud meetmetest tuleb teavitada Keskkonnaametit.

võimsusega ning üheaegselt. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust ja töötanud tehnikat. Juhul kui loa muutmisele järgneval kahel müratasemete mõõtmisel ülenormatiivset müra ei tuvasta, teostada mõõtmised kolmeaastase ajasammu asemel iga viie aasta tagant ülaltoodud tingimustel tootmistegevuse toimumise ajal kuni karjääris maavaravaru ammendumiseni.

b. Lõhketööde teostamine: Praegu kehtivas seirekava punktis 3 asuv seirekava tingimus asendatakse järgnevaga:

Lõhketöid tuleb läbi viia vastavalt lõhketööde projektile.

Litsentseeritud firma. Keskkonnaloa omaja vastutav isik.

Lõhketöödel on keelatud ületada kehtivaid piirnorme. Põhjendatud pretensioonide korral teeb ekspertiisi erapooletu litsentseeritud firma ning teeb vajadusel ettepaneku kahe astanguga lõhkamiseks vmt. Puuduste avastamisel peab lõhketöid teostav firma muutma

lõhketööde projekti ja viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega. Lõhkamisega kaasnenud kahjud tuleb kahjusaajale hüvitada.

• Seada keskkonnaloa välisõhu ossa eritingimuseks seirekavast välja jäetavad tingimused: Lõhketöid on keelatud läbi viia samal ajal kui Sutlema I lubjakivikarjääris ja Sutlema III lubjakivikarjääris. Lõhkamine ja lõhkepuuraukude puurimine on lubatud märtsist detsembrini ER kl 8.00 – 17.00. Riigipühade ajal on lõhkamine keelatud. Lõhkamine on keelatud kui tuule suund on lähimate majade suunal. c. Kaevude seire: Praegu kehtivas seirekava punktis 1 asuv seirekava tingimus asendatakse arvestades põhjavee liikumise suunda ja olemasolevaid seireandmeid järgnevaga:

Teostada Pärniku kaevu joogivee kvaliteedi määramine ja veetaseme mõõtmine. Regulaarselt seiratavast kaevust võetavas veeproovis määratakse naftaproduktid, heljum, NO3, NO2 ja NH4 ning mõõdetakse kaevu veetaset. Seiratakse 2 korda aastas (kevadine maksimum ja suvine miinimum). Seiret teostada juhul kui kinnistu omanik on taganud, et puurkaev on avatav viisil, mis võimaldab vee kättesaadavuse enne filtrite ja torustiku läbimist. Vajadusel teostada üks kord aastas (v.a loa omaniku poolt põhjustatud õnnetusjuhtumite korral kui joogivee kvaliteedi määramine

Atesteeritud veeproovide võtja, akrediteeritud laboratoorium.

Seire andmed tuleb Keskkonnaametile esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Esitada tuleb veetaseme mõõtmise aktid ja vee kvaliteedi analüüsi aktid. Seiratud kaevudes (põhjendatud juhtudel ka teistes ümbruskonna kaevudes) kaevandamise tulemusel toimunud vee kvaliteedi halvenemisel kohustatakse keskkonnaloa omajat kaevud rekonstrueerima või rajama uued.

ja veetaseme mõõtmine peab toimuma esimesel võimalusel ning ilma üks kord aastas piirangut arvestamata) Keskkonnaameti kaalutlusel põhjendatud asjaoludel ka teiste kaevude joogivee kvaliteedi määramine ja veetasemete mõõtmine.

3) Pooled lepivad kokku järgnevates parandustes ja täiendustes: a. Eelhinnangu (30.11.2022 kiri nr DM-121553-11) punktis 1.5. (lk 14) esialgselt märgitud lause, mis põhines aktsiaseltsi KIIRKANDUR poolt esitatud taotluse seletuskirjal (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2008 nr 39-9-3-/17275 all) “Lähimad talud (Kõrgemaa ja Tammetõru) paiknevad mäeeraldisest lõuna (300 m) ja kirde (900 m) pool.“ asendatakse lausega „Lähimate talude (Kõrgemaa ja Tammetõru) eluhooned paiknevad mäeeraldise piirist lõuna (364 m) ja kirde (565 m) pool.“ b. Eelhinnangu punktis 2.4. (lk 10) esialgselt märgitud lause: „Lähimad eluhooned paiknevad mäeeraldise piiri suhtes järgmiselt: Kõrgemaa talu 370 m kaugusel lõunas, Pärniku talu 480 m kaugusel lõunas, Tammetõru talu 600 m kaugusel kirdes, Kuivakünka talu 850 m kaugusel loodes ja Vindi talu 980 m kaugusel idas.“ asendatakse lausega „Lähimad eluhooned paiknevad mäeeraldise piiri suhtes järgmiselt: Kõrgemaa talu 364 m kaugusel lõunas, Pärniku talu 480 m kaugusel lõunas, Tammetõru talu 565 m kaugusel kirdes, Kuivakünka talu 850 m kaugusel loodes ja Vindi talu 980 m kaugusel idas.“ c. Aktsiaselts KIIRKANDUR soovib loa andmise korralduse asjaolude peatükist lk 8 märgitud lause „Nüüdseks on selgunud, et karjäärides vaid esimeste lõhkamiste lõhkelaengute mõju kontrolli nõue ei ole piisav ega anna karjääritöö edenedes toimuvate lõhkamiste kohta infot.“ täiendamist järgmises sõnastuses; „Nüüdseks on selgunud, et karjäärides vaid esimeste lõhkamiste lõhkelaengute mõju kontrolli nõue ei ole alati piisav ega anna karjääritöö edenedes toimuvate lõhkamiste kohta infot. Keskkonnaloa menetluses ei ole tuvastatud, et varasemad Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel teostatud mõõtmised oleksid ebapiisavad teostatavate puur- ja lõhketöödel tulenevate mõjude hindamisel.“ Keskkonnaamet täiendab loa andmise korraldusest viidatud lauset vastavalt. 4) Pooled lõpetavad mistahes vaidlused seoses Keskkonnaameti otsusega, millega väljastati keskkonnaluba nr Rapm-062 ning kinnitavad, et täidavad nõuetekohaselt kõik endale Kompromissiga võetud kohustused. 5) Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigused allkirjastada käesolev Kompromiss, nad on Kompromissi tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad selle sisu, tähendust ja tagajärgi.

6) Pooled sõlmivad Kompromissi käesolevas asjas eeldusel, et kõik Kompromissi üksikud tingimused on kohtuliku Kompromissina kinnitatavad kohtumääruses ning käesolev haldusasi lõpetatakse Pooltevahelise Kompromissiga käesolevas Kompromissis sätestatud tingimustel.“

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.