Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-213 X kaebus Maa-ameti korralduse ja vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Vastustaja Maa-amet, esindaja KB Kolmandad isikud C ja Y
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-le apellatsioonkaebuse ja 14. aprilli 2023. a menetlusdokumendi lisad (dtl 248–260 ja 327–329).
2.Rahuldada X apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2022. a otsus. Teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Tühistada Maa-ameti 7. septembri 2021. a korraldus nr 1-17/21/2154 ja 20. detsembri 2021. a vaideotsus nr 1-17/21/3081.
3.Mõista Maa-ametilt X kasuks välja menetluskulu 3296 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X-le kuulub kinnisasi (registriosa nr 15210901), mille aadress on Kakumäe tee 215a // Soolalahe tee 49, Tallinn.
2.Maa-amet tegi 7. septembri 2021. a korraldusega nr 1-17/21/2154 järgmised otsused: 1) määrata Kakumäe tee T6, Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuste ühiseks piiritähiseks piiripunktis nr 2 looduses tähistatud ja koordineeritud piirimärk (piirinael) ning määrata piirimärgi asukoht vastavalt 18. aprillil 2019 registreerimiseks esitatud Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse mõõdistusandmetele; 2) määrata Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuste ühisteks piiritähisteks piiripunktides nr 8 ja 9 loodusest leitud ja koordineeritud piirimärgid (piirinaelad), piiripunktides nr 8a ja 14a looduses olemasoleva hoone seina telje punktid, piiripunktis nr 14 paigaldatud ja koordineeritud piirinael ning piiripunktides nr 10 ja 11 loodusest leitud ja koordineeritud metallist aiapostid ning määrata piirimärkide asukohad vastavalt 18. aprillil 2019 registreerimiseks esitatud Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse mõõdistusandmetele; 3) määrata Liivaranna tee, Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuste ühiseks piiritähiseks piiripunktis nr 12 loodusest leitud ja koordineeritud piirimärk (metallist aiapost) ning määrata piirimärgi asukoht vastavalt 18. aprillil 2019 registreerimiseks esitatud Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse mõõdistusandmetele; 4) muuta Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 (katastritunnus 78406:611:7510, registriosa nr 1051201) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse alljärgnev katastriüksus: 78406:611:7510, Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1, elamumaa 80% ning ärimaa 20%, pindala 2054 m2; 5) muuta Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a (katastritunnus 78406:611:7520, registriosa nr 15210901) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse alljärgnev katastriüksus: 78406:611:7520, Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a, elamumaa 100%, pindala 1951 m2; 6) muuta Kakumäe tee T6 (katastritunnus 78406:611:0111, registriosa nr 24376801) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse alljärgnev katastriüksus: 78406:611:0111, Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kakumäe tee T6, transpordimaa 100%, pindala 14488 m2; 7) muuta Liivaranna tee (katastritunnus 78406:611:0166, registriosa nr 26395801) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse alljärgnev katastriüksus: 78406:611:0166, Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Liivaranna tee, transpordimaa 100%, pindala 15958 m2; 8) esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1, Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a, Kakumäe tee T6 ja Liivaranna tee kinnistusraamatu I jaos muudatuste tegemiseks. Maa-amet esitas korralduses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Kakumäe tee 215 katastriüksus registreeriti maakatastris 18. augustil 1998. Maa erastati ostueesõigusega erastamise teel. Kakumäe tee 215 katastriüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks katastriüksuseks (s.o Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a) registreeriti maakatastris 21. mail 2003;
2(13)
3-22-213 2) maamõõtja esitas 22. märtsil 2019 Maa-ametile taotluse väljastada katastrimõõdistamise tingimused Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksusel maakorraldustööde teostamiseks. Maa-amet väljastas tingimused 27. märtsil 2019; 3) piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et loodusest leitud piiritähiste asukohad ei vastanud maakatastris registreeritud piiripunktide asukohtadele. Asukoha andmete plaaniline erinevus on kuni 1,27 m. Vastuolu on maakatastris registreeritud hoone vaheseina asukoha ning maastikul oleva hoone vaheseina asukoha vahel. Kakumäe tee 215 katastriüksus jagati 2003. al ning sellel hetkel oli hoone olemas. Hoone vaheseina telgjoon asub looduses ligikaudu 0,7 m kaugemal kui kajastavad maakatastris andmed; 4) maamõõtja määras Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuste ühiseks piiriks piiripunktide 8a ja 14a vahel oleva hoone vaheseina telgjoone. Piiripunktid 8, 9 ja 14 asuvad hoone sisemise vaheseina pikendusel. Maamõõtja leidis piiripunktis 13 maastikult piirinaela, mille asukoht ei langenud kokku elamu vaheseina asukohaga. Maamõõtja paigaldas piiripunkti 2 piirinaela, mis asub hoone siseseina telgjoone pikendusel. Maamõõtja määras piiripunktides 10–12 piiritähisteks maastikul olemasolevad metallist aiapostid vana aia asukohta. Maamõõtja asus piiriprotokollis seisukohale, et Maaameti 2003. a ja 2016. a ortofotode alusel tundub kõnealune aed olevat ligikaudu samas asukohas ning ei ole võimalik tuvastada, et 2003. a ortofotol olev aed sobiks kindlakstehtud katastriüksuste ühise piiriga paremini. Maamõõtja märgib protokollis, et vanade katastriüksuste plaanide graafilise osa ja piiriandmete tabelis olevate nurgaväärtuste järgi on hoonet läbiv piirilõik sirgjoon; 5) piiriprotokolli allkirjastas Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse omanik C ning Liivaranna tee ja Kakumäe tee T6 katastriüksuse omaniku Tallinna linna esindaja. Piiriprotokollid jätsid allkirjastamata Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a omanikud Y ja X. Seega puudub kinnisasjade omanike nõusolek maakatastris piiriandmete korrigeerimiseks. Kinnisasja asukoht tuleb seega otsustada Maa-ametil (maakorraldusseaduse (MaaKS) § 10 lg 63 ja § 15 lg 5; maakatastriseaduse (MaaKatS) § 8 lg 31 ja § 16 lg 7); 6) Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 maakatastris registreeritud mõõdistusandmete kohaselt on Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuste ühine piir piiripunktis 2 tähistatud metalltoruga, piiripunktide 13–14 vahel kulgeb piir mööda hoone siseseina telgjoont ning piiripunktides 12, 11 ja 5 on piir tähistatud markeeritud aiapostidega. Maakatastris registreeritud katastriüksuste plaanidelt nähtub, et piirilõik piiripunktide 12-13-14-2 vahel on sirgjoon, mille asukoht maastikul on tuvastatav olemasoleva hoone siseseina telgjoone kaudu. Maamõõtja määras piirnevate katastriüksuste ühise piiri piirilõigus 2-8-8a-14a-14-9-10 sirgjoonena, sealjuures piiripunktid 8a ja 14a on tähistatud hoone siseseina telgjoonega, lisaks leiti mõõdistustööde käigus maastikult piiripunktid 9 (piirinael) ja 10 (metallist aiapost), mis paiknevad sirgjoonel. Maamõõtja paigaldas piiripunktidesse 14 ja 2 piirinaelad, mis markeerivad hoone siseseina telgjoone pikendust; 7) maastikult leiti piiripunktidest 10 ja 11 metallist aiapostid, mille vaheline joonepikkus on 2,96 m. Maakatastris registreeritud mõõdistusandmete kohaselt on kirjeldatud piiritähiste vaheline kaugus 2,97 m. Seega on maastikult leitud piiritähiste vaheline joonepikkus kooskõlas maakatastris registreeritud andmetega. Lisaks leiti maastikult metallist aiapost piiripunktis 12. Piirijoone pikkus piiripunktide 11–12 vahel on maastikul 42,57 m. Sama joonepikkus maakatastris registreeritud andmete kohaselt on 42,50 m. Seega on maastikult leitud piiritähiste vaheline joonepikkus kooskõlas maakatastris registreeritud andmetega. Kandes maamõõtja ülemõõdistatud Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse piiri 2003. a ortofotole, nähtub, et kindlakstehtud katastriüksuse piir järgib ligilähedast ühist piirdeaeda. Seetõttu on ebatõenäoline, et uus aed on ehitatud Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksusele; 8) piir peab kulgema selliselt, et hoone osasid oleks piiriandmete järgi võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Eluhoone paikneb kahe erineva kinnistu ja katastriüksuse piiril. Kui kahe kinnisasja piirile rajatud hoone erinevate korruste vaheseinad ei asu samal joonel, siis ei 3(13)
3-22-213 ole kinnistute vahelist piiri võimalik määrata selliselt, et see vastaks hoone osade reaalsele kasutusele. Kinnistute piiril asuva eluhoone esimese ja teise korruse vaheseinad ei ole kohakuti, kuid kui hoone poolitada välisgabariitide järgi, siis sobivad piiriandmed paremini esimesel korrusel asuva vaheseinaga. Hoone teise korruse vaheseinte asukoht ei sobi hoone gabariitide järgi määratud hoonet poolitava mõttelise telje asukohaga, kuid selle olukorra saab vajadusel lahendada asjaõiguslepinguga; 9) maamõõtja võttis arvesse arhiividokumente, maastikult leitud piiritähiseid ja loodusliku situatsiooni ühtset kogumit.
3.Maa-amet jättis 20. detsembri 2021. a vaideotsusega nr 1-17/21/3081 U-M. Möldri vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) asjaolule, et tõenäoliselt võib olla varasemas mõõdistuses viga, viitab ka vaide esitaja nimetatu, et katastriüksuste moodustamisel ei toimunud piiride mahamärkimist. Kuigi maamõõtja arvestas piiride mahamärkimisel hoone asukohta, viitab piiriprotokoll, et arvestati ka välja kujunenud kasutust ja piiri paiknemist maastikul. See omakorda tingib muudatused katastriüksuste paiknemisel ja pindalades. Piiriandmete täpsustumise tagajärjel võib Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuse tegelik pindala osutuda ca 80 m2väiksemaks , kuid see ei taga, et Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse pindala osutub samapalju suuremaks; 2) kinnisasja omanikul ei ole õiguspärast ootust, et katastriüksuse piirid ja pindala jäävad samaks. Katastriüksuse pindala täpsustumine piiride kindlakstegemise tulemusel ei oma õiguslikku tähendust ega tekita omanikele nõudeõigusi; 3) esimese korruse vaheseina paiknemine viitab sellele, et reaalosana kasutamisel oli maja keskosa tõenäoliselt juba nihkes. Kui võrrelda vaide lisaks olevaid jooniseid, siis on näha, et reaalne kasutus oli kergelt nihkes selliselt, et hoone esimese korruse vahesein jääbki hoone keskosast Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuse poole. Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Piiriprotokollis LY1903212257 on toodud välja, et Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a katastriüksuse kaasomanik Y on nõus piiri paiknemisega hoone vaheseinal, kuigi mitte selle kulgemisega aial. Lisaks kinnitasid maaomanikud Y ja X, et hoonet läbiv piir peaks paiknema selliselt, et mõlemal korrusel jääks piir vaheseina sisse. Seega on kinnisasja omanikud nõustunud, et piiri asukoht hoone esimese korruse vaheseina telgjoonel on korrektne. Selleks, et viia omandi ulatus kokku hoone teise korruse vaheseina telgjoonega, on soovitatav seada asjaomane piiratud asjaõigus. Kuna piiriandmed sobivad omavahel kokku esimese korruse vaheseinaga ja aerofotodel ajalooliselt aia paiknemine ei ole oluliselt muutunud, siis on loogiline, et piiri kulgemine oli mõeldud arvestades hoone esimese korruse vaheseina, liikudes sealt edasi mööda aeda; 4) Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksusel olev kivist aed, millele X 30. novembri 2021. a selgitustaotluses viitab, ei ole antud piiride kindlakstegemises oluline ning ei oma Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49 katastriüksuste vahelises piiride kindlakstegemises tähtsust. See ei mõjuta kahe katastriüksuse vahelise piiri kulgemist ega Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49 katastriüksuse pindala.
4.X esitas halduskohtule kaebuse Maa-ameti 7. septembri 2021. a korralduse ja 20. detsembri 2021. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja ei ole saanud kätte maamõõtja kutset osaleda maastikul piiride kindlakstegemisel. Kaebajat ei kaasatud piiride kindlakstegemise menetlusse; 2) kaebaja enamikele väidetele pole vaideotsuses vastatud; 3) vastustaja jättis kaalumata kaebaja usalduse, et soodne haldusakt jääks kehtima. Haldusakt rikub kaebaja õiguspärast ootust, et tema kaasomandis oleva kinnistu pindalaks jääks 2025 m2;
4(13)
3-22-213 4) piiri ei ole kindlaks tehtud vastavalt MaaKatS § 15 lg-le 3. Vastustaja jätis arvesse võtmata, et looduses leitud piiritähiste asukoht ei vastanud maakatastris registreeritud piiripunktide asukohale, kuna Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 omanik muutis neid. Korraldusest ei selgu, miks piirilõigus 1–2 tehti mõõdistusi, kuigi registreeritud katastriüksuse plaani alusel on nende punktide asukoht võimalik looduses taastada. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et hoone teise korruse vaheseinte asukoht ei sobi hoone gabariitide järgi määratud hoonet poolitava mõttelise telje asukohaga, mille saab vajadusel lahendada asjaõiguslepinguga.
5.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajat ei jäetud ära kuulamata. Eristada tuleb maamõõtja tegevust piiride kättenäitamisel ja piiriprotokolli koostamisel Maa-ameti tegevusest piiri kindlakstegemisel. Maamõõtja tegevus ei ole ette heidetav Maa-ametile. Vastustaja edastas kaebajale 17. novembril 2020 kirja nr 11-2/20/16830, milles teavitas kavatsusest anda piiride kindlaks tegemise haldusakt ja selgitas piiride kindlaks tegemise sisu. Ühtlasi palus vastustaja kaebajal esitada soovi korral oma vastuväited ja ettepanekud. Vastuseks sellele edastasid kaebaja ja kinnisasja kaasomanik Y 14. detsembril 2020 vastustajale e-kirjaga mõlema kaasomaniku digitaalselt allkirjastatud seisukoha ja vastuse vastustaja 17. novembri 2020. a kirjale. Piiriprotokollis LY1903212257 on toodud välja, et kaasomanik Y on nõustunud asjaoluga, et hoonet läbivana peaks piir olema vaheseinal. Seega on ekslik kaebaja väide, et vastustaja pole kaebajat HMS § 40 kohaselt ära kuulanud; 2) vaidlustatud korraldus on põhjendatud. Piiride kindlaks tegemise haldusaktiga otsustab katastripidaja mõõdistamistulemuste ja maamõõtja esitatud dokumentide alusel kinnisasjade vahelise piiri tegeliku asukoha. Tegemist ei ole Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012. a korralduse nr 781-k muutmise või kehtetuks tunnistamisega; 3) kuigi kaebajale kuuluva Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a kinnisasja pindala võib väheneda 80 m2 võrra, siis ei saa väita, et selle võrra suureneb naaberkinnisasja pindala. Kinnisasjade vahelise piiri kindlaks tegemise puhul ei ole tegemist omandi osa üleminekuga, kuna omandi ulatus ei ole teada. Piiri paiknemine enne piiri kindlaks tegemist on vaieldav ja seetõttu ei oleks teada üle antava omandi suurus; 4) Vaidlusalune piirilõik kinnisasjade Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a vahel kulgeb osaliselt hoone teljel. Kinnisomand koosneb maatükist ja selle olulistest osadest (sh ehitised). Sellest tulenevalt ei saa omandiõiguse ulatust käsitleda üksnes hoone ulatuses, vaid omandi ulatus on määratletud kogu kinnisasja ulatust arvestades. Hoonet saab käsitleda reaalosadeks jagatuna mh olukorras, kus sama hoone kuulub erinevate katastriüksuste ja kinnisasjade koosseisu. Kui kahe kinnisasja piirile rajatud hoone erinevate korruste vaheseinad ei asu samal joonel, siis ei saa kinnisasja piiri määrata selliselt, et see vastaks hoone reaalsele kasutusele. MaaKS § 5 lg 2 p-i 5 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda mh nõudest säilitada kinnisaja terviklikkus ja otstarbekas kuju, luua lihtsad ja selged piirid, arvestades looduslikke piire. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-st 2 tulenevalt võetakse piiride kindlakstegemisel aluseks valduse ulatus, kui see muul viisil ei ole võimalik. Kahe kinnisasja vaheline piir kulgeb selliselt, et piiriandmed sobivad paremini esimesel korrusel asuva vaheseina asukohaga. Seda tõendab ka asjaolu, et maamõõtja on toonud piiriprotokollis LY1903212257 välja, et looduses on leitud piirinaelad (piirpunktid nr 8 ja 9), mille asukoht sobib väga hästi hoone vaheseina asukohaga.
6.Kolmas isik C taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist. 2003. a piiriprotokolli alusel märgitud piirimärgid on alles ja need on betoneeritud maa sisse.
Kolmas isik Y seisukohta ei esitanud.
5(13)
3-22-213
8.Tallinna Halduskohus jättis 26. juuli 2022. a otsusega asjas nr 3-22-213 kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) maamõõtja mõõdistas katastriüksuse 11. veebruaril 2003 ja määras katastriüksuste ristkoordinaadid Tallinna linna kohalikus koordinaatsüsteemis. Kakumäe tee 215a ja Kakumäe tee 215 katastriüksuste piiriprotokollide ja katastriüksuste plaani kohaselt tähistavad katastriüksuste ühist piiri piiripunktid 9, 11, 12, 13, 14 ja 2. Kakumäe tee 215 katastrimõõdistamise toimikus olevas piiriprotokollis on piiripunkt 9 nummerdatud kui piiripunkt 5, muudes piirimärkides kasutatakse kahe katastriüksuse vahelisel piirjoonel sama numeratsiooni. Piirimärk 9 (5), 11 ja 12 on mõlema katastriüksuse piiriprotokollis markeeritud aia nurga postid. Piiripunktid 13 ja 14 on tähistamata. Kirjelduses on hiljem veel mõlemas piiriprotokollis täpsustatud, et projekti kohaselt kulgeb piir piiripunktide 13–14 vahel piki (hoone) vaheseina. Piirimärgiks 2 on metalltoru. Piir kulgeb piiripunktide vahel sirgjooneliselt; 2) vastustaja pidi juhinduma 2003. a piiriprotokollidest. Piiri kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas piiri korrigeerimise tulemusel on mõlemad kinnistud ühesuurused. Viimati märgitu võis olla 2003. a-l kinnistu jagamise lähtealuseks, kuid ei oma piiri kindlakstegemisel õiguslikku tähendust; 3) vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja usalduse kaitset ega õiguspärast ootust. Registris olevad valed andmed ei tekita isikule usalduse kaitset; 4) esmalt on vaidlus piiripunktide osas, mis on määratud aiapostide asukohaga (2003. a piiriprotokollide piirimärgid 9 (5), 11, 12). Vastustaja lähtus piiri kindlaksmääramisel sellest, et uus aed asub vana aiaga võrreldes samas asukohas. Tõendid kogumis viitavad sellele, et vastustaja ei ole piiri kindlakstegemisel vaidlusaluses lõigus eksinud. 2003. a-l asus kinnistute piiril puitaed ning selle asukoht ei ole ajas muutunud. Küsimus, millal ehitati aiale betoonvundament, ei oma tähtsust. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber väite, et tuvastatud aiapostide jäänused pärinevad aiast, mis oli samas kohas juba 2003. a-l. Väidetavalt 2003. a-st pärinevad kaks fotot kinnitavad puitaia olemasolu. Kuna fotod on dateerimata, ei saa täie kindlusega väita, et need pärineksid just 2003. a-st. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kinnistute vahel asus 2003. a-l võrkaed ning see võrkaed asues teises kohas võrreldes olemasoleva aiaga; 5) teiseks on vaidlus piiri kulgemise osas hoone vaheseinal. 2003. a piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir piiripunktides 13–14 piki vaheseina. Samuti on välja toodud, et piir kulgeb piiripunktide 2-3-4-5-6-7-8-9-11-12-13-14-2 vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini. Täpsustatud ei ole, millise korruse vaheseina on silmas peetud (asjas pole esitatud tõendeid, mis aastal esitati esimese korruse vahesein). Vastustaja võttis õigesti piiri kindlakstegemisel aluseks hoone esimese korruse vaheseina. Tõenäoline on, et seda seina mõtles ka maamõõtja 2003. a-l. Vastustaja selgitas, et piirimärgid kantakse maapinnale, mitte hoone ülemistele korrustele. Piiri määramine teise korruse vaheseina järgi olnuks ebatraditsiooniline, mistõttu oleks sellisel juhul piiriprotokollis tõenäoliselt seda ka rõhutatud. Vastustaja toob välja, et ka muud andmed klapivad järeldusega, et aluseks oli võetud esimese korruse vahesein. Nimelt 2003. a piiriprotokollide piiripunktid 13, 14 ja 12 asuvad ühel pikal sirgel. Aed asub esimese korruse vaheseina pikendusel. Viimased mõõdistamistulemused kinnitavad viimati tehtud järeldust. Piiriprotokolli nr LY1903212257 lisas 1 toodud skeemil toodud piiripunktide 2 ja 10 vahele jääb sirgjoon, sealjuures jääb sellele sirgele siseseina telgjoon esimesel korrusel. Lisaks toob maamõõtja piiriprotokollis välja, et vanade katastriüksuste plaanide graafilise osa ja piiriandmete tabelis olevate nurgaväärtuste järgi on hoonet läbiv piirilõik sirgjoon. See näitab, et vastustaja on kinnistute vahelist piiri korrigeerinud õigesti ja uus piir on vastavuses 2003. a piiriprotokollidega. Asjaolu, et hoone kasutamine oli nihkes, ei tähenda, et lähtuma ei peaks 2003. a piiriprotokollis märgitust, et piir kulgeb sirgjooneliselt. Kui hoone poolitada väliste gabariitide alusel, sobivad piiriandmed paremini esimesel korrusel asuva vaheseinaga. Hoone teise korruse vaheseina asukoht ei sobi hoone gabariitide järgi määratud hoonet poolitava mõttelise telje asukohaga; 6(13)
3-22-213 6) vastustaja lähtus piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 p-st 5. Kaebaja ja kolmas isik on kinnistu kasutamise piiritlenud ja ehitanud piirdeaia; 7) piiriprotokolli nr LY1903212257 kohaselt saadeti kutse piiri ja piirimärkide maastikul kindlakstegemise ja kättenäitamise kohta mõlemale Kakumäe tee 215a // Soolalahe tee 49 a kaasomanikule. Kaebaja tütar Y sai kutse kätte. Piiriprotokollis nr LY1903212257 on kajastatud (lk 3), et piirimärkide kättenäitamise kutse peale helistas Y ning andis teada, et tema ega kaebaja ei viibi kättenäitamise päeval Eestis. Vastustaja ja Y e-kirjavahetus nähtuvalt oli Y kursis sellega, et toimub piiride kindlaksmääramise menetlus; 8) kaebajale oli ärakuulamine tagatud, kuna talle anti võimalus piiriprotokollile nr LY1903212257 vastuväiteid esitada. Seda võimalust kaebaja kasutas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei põhjendanud, miks ta jättis aastatel 2012–2014 toimunud mõõdistused hindamata; 2) halduskohus tõlgendas MaaKS § 15 lg-d 3 ja 5 ning MaaKatS § 8 lg-t 31 valesti; 3) piir peab läbima hoone kesktelge nii, et mõlema kinnistu pindalaks jääks 2025 m2. Viimati märgitu järeldub EL 2021. a kontrollmõõdistustest. TT ja EE tulemused langesid EL tulemusetega kokku; 4) Maa-amet pole arvesse võtnud Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012. a korraldust nr 781-k, milles maamõõtja EL koostatud mõõdistus ja piiriprotokoll kajastab õiget piiri nii, et mõlema kinnistu pindala on 2025 m2; 5) Maa-amet viis 25. märtsil 2014 läbi mõõdistamise ja koostatud dokumentidest nähtub, et aed, mille kaebaja ehitas, ei ole kinnistute vaheliseks piiriks; 6) õige pole väide, et varasemalt on piiride kindlakstegemisel tuginetud ekslikele piiriprotokollidele; 7) kinnistute jagamisel 2003. a-l puudus piirdeaed ning piiritähised olid olemas. Hoone esimesel korrusel tegutses kauplus ja 2003. a-l puudus vahesein. Vahesein hoone esimesele korrusele ehitati 2011. a-l. Hoone jagati pooleks mööda kesktelgjoont. Hoone vahesein, mis poolitab hoone, asub teisel korrusel; 8) puitaed ilma vundamendita ehitati 2003. a suvel kinnistu piirile võrkaia asemele, mis asus katastris registreeritud piiril. Kuna C ei lubanud oma maa peal aeda värvida, tuli aed aastatel 2006–2007 ehitada kaebaja kinnistule (piirist umbes 80–90 cm); 9) kaebajat ei kaasatud piiriprotokolli koostamisse.
10.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) ekslik on kaebaja käsitlus, et kohus oleks pidanud arvestama maamõõtja EL koostatud dokumente, Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012. a korraldust nr 781-k ning kinnisasjade pindalade võrdsuse eeldust. Ainsana esitas nõuetekohased dokumendid maamõõtja MaarjaNoorka Osa. Väited maamõõtjate EL, TT ja EE mõõdistamiste kohta pole asjakohased. TT ja EE pole taotlenud vaidlusaluse piiri kindlaks tegemiseks mõõdistamistingimusi (MaaKS § 15 lg 5) ning nad pole Maa-ametile esitanud mõõdistamistulemusi. Tegemist on isetegevusega, heal juhul EL tööle hinnangu andmisega. Kuigi EL-le olid väljastatud mõõdistamistingimused, saadeti mõõdistamistulemused talle vigade parandamiseks tagasi. EL parandatud tööd ei esitanud;
7(13)
3-22-213 3) katastriüksuse pindala ei oma piiride kindlakstegemisel tähtsust. Pindala pole kinnistusraamatuseaduse mõttes kanne. Pindala selgub õigete piiriandmete alusel. Omandiõiguse esemeks on maatükk looduses, mitte pindalaühik; 4) tähelepanuta tuleb jätta apellandi ekslik käsitlus selle kohta, justkui piiride kindlaks tegemisel oleks antud juhul pidanud arvestama Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012. a korraldust nr 781-k, millega linnavalitsus otsustas Kakumäe tee 215a, Soolahe tee 47 ja Soolahe tee 49 katastriüksuste piiride muutmise ja määras katastriüksustele sihtotstarbed. Korraldus nr 781-k andis kinnisasjade omanikele õiguse muuta nimetatud katastriüksuste piire, kuid sellega antud õiguste elluviimiseks oleks pidanud kinnisasjade omanikud tellima katastrimõõdistamise ning mõõdistustulemuste alusel taotlema katastrikannete tegemist. Korralduse nr 781-k alusel taotles maamõõtja EL küll mõõdistamistingimused, et viidatud korralduses sätestatud maakorraldus ellu viia, kuid korrektseid mõõdistamisandmeid ega -dokumente ei ole Maaametile esitanud. Eristada tuleb piiride muutmist, mille kinnitab kohalik omavalitsus, piiride kindlakstegemisest. Kohalik omavalitsus ei tee piire kindlaks; 5) kaebaja kuulati menetluses ära; 6) kahe kinnisasja vaheline piir kulgeb selliselt, et piiriandmed sobivad paremini esimesel korrusel asuva vaheseina asukohaga. Seda tõendab ka asjaolu, et maamõõtja on toonud piiriprotokollis LY1903212257 välja, et looduses on leitud piirinaelad (piirpunktid nr 8 ja 9), mille asukoht sobib väga hästi hoone vaheseina asukohaga.
Kolmandad isikud kirjalikke seisukohti ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud dokumendid (dtl 251–260) tuleb kaebajale tagastada, kuna need on toimikus olemas (vt dtl 172–216). Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud dokumendid (dtl 248–250), kuna need oleks tulnud esitada halduskohtule ning need ei anna täiendavat kaalu juba toimikus olemasolevatele dokumentidele (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 2). Ringkonnakohus tagastab kaebaja 14. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud dokumendid (dtl 327–329), kuna need on toimikus olemas (dtl 70, 105 ja 151).
13.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas Maa-amet on katastriüksuste piirid vaidlustatud korraldusega õigesti kindlaks määranud.
13.1.Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa (AÕS § 129 lg 2). Kui piiri kindlakstegemine AÕS § 129 lg-s 2 sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades (AÕS § 129 lg 3).
13.2.Seadusandja ei ole omistanud maaüksuse (katastriüksuse) plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete ees. Maaüksuse plaanil kajastatud joonist ja sellele kantud andmeid tuleb tõlgendada koosmõjus ja seeläbi selgitada välja muu hulgas see, millise tähisega looduses on maamõõtja sidunud katastriüksuse plaanil kajastatud andmed. Katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla eksinud konkreetsele piirimärgi vormile vale 8(13)
3-22-213 koordinaadi andmisega või asub piirimärk koordinaatidele mittevastavas asukohas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1297, p 30 – 30.4).
Haldusasjas on tuvastatud alljärgnevad asjaolud.
14.1.Vaidlusalune maa erastati ostueesõigusega erastamise korras ning Kakumäe tee 215 katastriüksus registreeriti maakatastris 18. augustil 1998.
14.2.Kinnistu jagamise eesmärgil moodustati 2003. a-l kaks eraldi katastriüksust (s.o Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 ja Kakumäe tee 215a // Soolahe tee 49a). Jagamiseks mõõdistati katastriüksused ning mõõdistamise piiriprotokoll koostati 20. veebruaril 2003.
14.3.Kakumäe tee 215a katastriüksuse kohta on piiriprotokolli kantud järgmine teave: „Piirimärkideks on: 2, 3, 4, 5, 6, 7 – metalltorud; 8, 9, 11, 12 – markeeritud aia nurga post; 13, 14 – märgistamata. Piir kulgeb piiripunktide 2-3-4-5-6-7-8-9-11-12-13-14-2 vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Projekti kohaselt kulgeb piir 13-14 piki vaheseina. [---] Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse (asendi-)plaanile [---].“ (dtl 148).
14.4.Kakumäe tee 215 katastriüksuse kohta on piiriprotokolli kantud järgmine teave: „Piirimärkideks on 1, 2, 6, 7, 8, 9, 10 – metalltorud; 11, 12, 5 – markeeritud aia nurga post; 13, 14 – märgistamata. Piir kulgeb piiripunktide 1-2-14-13-12-11-5-6-7-8-9-10-1 vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Projekti kohaselt kulgeb piir 13-14 piki vaheseina. [---] Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse (asendi-)plaanile [---].“ (149).
14.5.Piiriprotokolli kohaselt oli Kakumäe tee 215a katastriüksuse pindalaks 2025 m2 ja Kakumäe tee 215 pindalaks 2025 m2 (dtl 150 ja 151).
14.6.Piiriprotokolli kohaselt määrati katastriüksuste koordinaadid Tallinna kohalikus ristkoordinaatide süsteemis (dtl 150 ja 151). Koordinaatide määramisel ei lähtutud L-Est koordinaatide süsteemist.
14.7.Katastriüksuste jagamisel asus kinnistul hoone.
15.Kuna looduses asunud piiritähiste asukohad ei langenud kokku maakatastris registreeritud piiripunktide asukohtadega, siis väljastas Maa-amet maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused, mille alusel koostas maamõõtja piiriprotokolli nr LY1903212257 (dtl 65–70). Viimati nimetatud piirprotokollis on kajastatud alljärgnev teave.
15.1.Tallinna süsteemist L-Est süsteemi teisendatud koordinaatide plaaniline erinevus on kuni 1,27 m.
15.2.Katastrikaardile kantud konverteeritud ühine piir kulgeb läbi Kakumäe tee 215 hoone osa ning piir peaks kulgema piki hoonet poolitava vaheseina telge.
15.3.Piiripunktides 10, 11 ja 12 on piirimärk olemas (s.o vaheaia aiapostid). Piirilõikude pikkus sobib väga hästi katastris registreeritud andmetega.
9(13)
3-22-213
15.4.Punktid 8 ja 9 on varasema piiriprotokolli kohaselt tähistamata. Looduses on leitud piirinaelad, mille asukoht sobib väga hästi hoone vaheseina asukohaga. Piirilõigu pikkus sobib väga hästi katastris registreeritud andmetega.
15.5.Piiripunkt 9 asub katlaruumi ukseava ees. Kuna punkti 9 juures hoonet poolitav vahesein ei alga, siis on katlaruumi sisse paigaldatud lisaks üks piirinael seina äärde (punkt 14). Piir langeb kokku vaheseina teljega punktide 8 ja 14 vahel.
15.6.Punktis 13 leiti piirinael, mille asukoht sobib Kakumäe tee T6 piiriandmetega, aga mis ei asu hoone vaheseina pikendusel. Punkti 2 paigaldati piirinael, mis asub hoone vaheseina pikendusel ja see on vastavuses katastriüksuse plaani graafilise kujutisega.
15.7.Punktides 4–7 leiti metalltorud ja piirilõigu pikkus sobib katastri andmetega.
15.8.Piiriprotokollis on väite kohta, et aia asukohta on muudetud (algul oli maa sees postidel ning hiljem ehitatud vundamendile), märgitud, et Maa-ameti 2003. a ja 2016. a ortofotodelt tundub aed olevat vähemalt enam-vähem samas kohas.
15.9.Alust on arvata, et 2003. a jagamisel tehti vahepiiri koordineerimisel viga. Ilmselt pidi paarismaja ja katastriüksuse jagamisel kummalegi poolele jääma võrdselt maad. Kui võtta arvesse maja ja vaheaia asukohta, siis ei ole jagunemine pindvõrdselt võimalik.
15.10.Maamõõtja määras ühise piiri hoone esimese korruse vaheseina teljele ja selle pikendusele ning katastriüksuste vahelise vana aia asukohale, millest on säilinud aiapostid ja vundament.
16.1.Vastustaja on vaidlustatud korralduses kokkuvõtlikult nõustunud maamõõtja tulemuste ja hinnangutega. Lisaks on korralduses märgitud, et hoone esimese ja teise korruse vahelised seinad ei ole kohakuti ja kui hoone poolitada välisgabariitide järgi, siis sobivad piiriandmed paremini hoone esimese korruse vaheseinaga. Teise korruse sein ei sobi hoonet poolitava mõttelise telje asukohaga. Vastustaja hinnangul võttis maamõõtja arvesse asjakohaseid arhiividokumente, maastikul leitud piiritähiseid ja looduslikku situatsiooni kogumis.
16.2.Maa-ameti ja maamõõtja tegevusest järeldub, et nende hinnangul asuvad piiritähised õigetes asukohtades, kuid nendele asukohtadele on antud valed koordinaadid. Seda kahtlust kinnitas muu hulgas asjaolu, et 2003. a-l mõõdeti katastriüksus Tallinna kohalikus, mitte L-Est süsteemis. Kaebaja seevastu on seisukohal, et aluseks on võetud valed piiritähised (s.o lähtuma oleks pidanud hoone teise korruse vaheseinast ning algse aia asukohast).
17.Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga maamõõtja tegevusele piiri asukoha kindlaksmääramisel selles asukohas, kus asub praegune aed ja selle postid. Halduskohus leidis, et maamõõtja on piiri õigesti teinud kindlaks selles kohas, kus asusid aiapostid ning tõendatud pole, et algset aia asukohta oleks hiljem muudetud. Selle järelduse tegemisel tugines halduskohus asjaolule, et aiavundamendist on näha mahalõigatud aiapostid ning vastustaja oletuse kohaselt on tegemist algse aiaga. Lisaks tugines halduskohus 2003. a ja 2016. a ortofotodele, milles võib järeldada, et aed asub ligilähedaselt samas asukohas. Piiripunktide 10 ja 11 vaheline kaugus 2,96 m kattub maakatastris oleva kaugusega 2,97 m. Samuti leiti maastikult piiripunktist 12 metallist aiapost ning piiripunktide 11–12 vaheline kaugus 42,57 m kattub maakatastris märgitud kaugusega 42,50 m. Halduskohus lisas, et kaebaja pole tõenditega ümber lükanud asjaolu, et tuvastatud aiaposti jäänused ei pärine aiast, mis asus maatükil juba 2003. a-l. 10(13)
3-22-213
17.1.Vaidlus on selle üle, kas vundament ja aed ehitati samasse või uude asukohta. Kui aed ehitati uude asukohta, siis muudeti sellega piiritähiseid, sest piiriprotokolli kohaselt olid piiripunktides 2, 12, 11 ja 5 piiritähisteks metalltorud ja aia nurga postid (dtl 148–151). Nendega oli maastikul piir kindlaks tehtud ja tähistatud. Selle üle vaidlus puudub, et algselt polnud aed ehitatud vundamendile, vaid aed ehitati vundamendile pärast 2003. a-t.
17.2.Kaebaja väitis istungil, et uus vundamendil asuv aed ehitati 2007. või 2008. a-l. Enne seda oli teine aed ilma vundamendita ja see ehitati kaebaja kinnistule. Aed ehitati vundamendiga kaebaja kinnistu poolsele osale põhjusel, et koer kraapis aia alla augu ja läks teisele kinnistule ning sellel põhjusel ehitati uus aed (helisalvestis 10:59:40–11:01:35). Kaebaja selgitab apellatsioonkaebuses täiendavalt, et algse võrkaia asemel ehitati puitaed, millel puudus vundament. Pärast seda tekkis probleem aia värvimisega (aeda ei saanud kolmanda isiku kinnistult värvida), misjärel ehitati uus puitaed koos vundamendiga piirist umbes 80–90 cm kaebaja kinnistule. Kolmas isik C väitis halduskohtu küsimusele vastuseks, et aed ehitati juba 2001. a-l ja aiapostid paigutati maasse seguga ning sellel aial vundamenti ei olnud. 2003. a-l võeti aialipid maha ning uue aia vundament ehitati olemas olnud aiapostide ümber. Seejärel pandi aialipid tagasi, aia asukohta ei muudetud (helisalvestis 11:01:53–11:09:50). Maa-ameti esindaja oli kokkuvõtlikult seisukohal, et EL määras 2003. a-l koordinaadid valesti, joonepikkused sobivad praeguse aiaga ja olemasolevate aiapostidega. Kui uus aed oleks ehitatud mujale, siis oleksid joonepikkused muutunud (11:22:20–11:23:26).
17.3.Vaidluse all ei ole asjaolu, et aiapostid olid olemas. Selgus tuleb saada asjaolus, kas aiaposte kui piiritähiseid on vahepealsel ajal muudetud, nagu väidab kaebaja. Eelduslikult toimub ühisel piiril asuva aia ehitamine kinnistuomanike kokkuleppe alusel, viimati märgitut eeskätt olukorras, kus kinnistute vahele kaevatakse vundamendi tarvis kraav. Fotodelt on näha, et eelmisel laudaial puudus vundament (dtl 196–203). Maa-ameti esitatud fotodelt nähtub praegusel aial vundament, samuti metalltoru, mis on maha lõigatud (dtl 154–162). Ringkonnakohtu hinnangul pole piiride kindlakstegemise menetluses piisavalt põhjalikult pööratud tähelepanu asjaolule, kas aiale oli võimalik ehitada vundament selliselt, et endised postid jäid samasse asukohta. Puudub selgus, kas ja kuidas on võimalik olemasolevale aiale kaevata vundament, kui postid on ehitustööde ajal maa sees. Tõenäoliseks ei saaks pidada ka seda, et vundamendile kraavi kaevamisel oleksid postid jäänud püsti, kui nende ümbert pinnas eemaldatakse. Seejuures väitis kolmas isik C istungil, et postid olid maasse asetatud seguga. Kui viimati märgitu peaks tõele vastama, siis tähendaks see seda, et olemasolevate postide ümber peab olema varasem segu, mida peaks olema võimalik omakorda eristada uue segu valust (nt segude toonide erinevus, vundamendi kuju erinevus postide juures, segu koostiste erinevus vms). Nimetatud asjaolu vajab täiendavat uurimist. Kui selgub, et aiapostid ei olnud algselt maasse paigutatud seguga, siis võib see viidata asjaolule, et aed ehitati siiski uude asukohta. Põhjust ei ole välistada kaebaja versiooni paikapidavust, et ta ehitas aia nt selle hooldamise eesmärgil enda kinnistule.
17.4.Maamõõtja ja vastustaja hinnangul kinnitavad 2003. a, 2016. a ja 2020. a aerofotod, et kindlaks tehtud piiri asukoht sobib 2003. a aia asukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul nendest fotodest sellist järeldust teha ei ole võimalik. Asukohtade erinevus ei ole nt kümnetes meetrites, vaid sentimeetrites. Fotodel puuduvad mõõtmistulemuste andmed, mida saaks omakorda võrrelda. Näiteks, kui kohus mõõdab Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 kinnistu aedade kaugust kaardirakenduse süsteemis 2003. a ortofotol maja juurest algavat aeda Kruusaranna 11(13)
3-22-213 teel külgneva aiaga, siis on vahekauguseks ligikaudu 25 m. 2020. a ortofotodolt sama vahekauguse mõõtmise tulemuseks on ligikaudu 24,5 m. Seega ei võimalda need ortofotod järeldada, et varem olnud ja hiljem ehitatud aed asuvad jätkuvalt samas asukohas.
17.5.Ka piirijoonte pikkuste suurele kattuvusele ei saa omistada määravat tähendust, kuna sama tulemus võidakse saada ka siis, kui piir peaks kulgema kohas, mida taotleb kaebaja.
18.Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga maamõõtja tegevusele piiri asukoha kindlaksmääramisel hoone esimese korruse vaheseina asukohas. Halduskohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult lähtunud esimese korruse vaheseinast, kuna piirimärgid kantakse maapinnale ja need ei ole hoone ülemistel korrustel. Halduskohus lisab, et piiri määramine teise korruse vaheseina kaudu oleks olnud ebatraditsiooniline ja seda oleks piiriprotokollis rõhutatud. Halduskohus märgib täiendavalt, et piiripunktid 13, 14 ja 12 asusid ühe pika sirge peal ja aed asub esimese korruse vaheseina pikendusel.
18.1.Kaebaja toob välja, et tegemist on hoonega, mille esimesel korrusel asus kaupluse müügisaal ning teisel korrusel asusid korterid. Kaebaja väidab, et 2003. a piiriprotokolli koostamise ajal ei asunud esimesel korruse müügisaalis vaheseina. Kaebaja tugineb Luisana OÜ 16. detsembri 2010. a üldkoosoleku protokollile, millel osalesid kaebaja ja kolmas isik C. Nimetatud koosolekul otsustati ehitada 5. jaanuarist 2011 kaupluse müügisaali (aadress Kakumäe tee 215a, Tallinn) vahesein. Vaheseina pidi ehitama kaebaja (dtl 191). Kohtuistungil väitis kaebaja, et projekti järgi ei ole esimesel korrusel vaheseina sellesse kohta ette nähtud (helisalvestis 11:29:115–11:30:30).
18.2.Maa-ameti maamõõtja piiriprotokollis nr LY1903212257 märgitakse, et varasema piiriprotokolli kohaselt olid punktid 8 ja 9 tähistamata, kuid looduses leiti piirinaelad, mille asukoht sobib hoone vaheseina asukohaga.
18.3.Piiriprotokolli on tehtud järgmine märge: „Projekti kohaselt kulgeb piir 13–14 piki vaheseina.“ (dtl 148). Piiriprotokollist on seega järeldatav, et maastikul pandi piir kulgema selle vaheseina järgi, mis oli projektis ette nähtud. Viidatud piiriprotokollis pole piiri pandud kulgema hoone keskteljel. Seega, kui 2003. a-l piiriprotokolli koostamise ajal ei olnud hoone esimesel korrusel vaidlusaluses kohas vaheseina ja projekt ei näinud vaidlusalusesse kohta ka vaheseina ette, ei ole õige järeldus, et teise korruse vaheseinast lähtumine oleks praegusel juhul ebatraditsiooniline. Arvestama peab hoone eripäradega, milleks oli see, et hoone esimesel korrusel asus kaupluse müügisaal ja hoone teisel korrusel kaks korterit. Loogiline võib olla ka lähenemine, et piiriprotokollis mõeldigi just seda vaheseina, mis asub korteri teisel korrusel. Selle vaheseina alusel võisidki erinevad elamispinnad olla projekti kohaselt eraldatud. Kuigi esimene korrus on maapinnale lähemal kui teine korrus, siis ei järelduks esimese korruse vaheseinast lähtumine, et piiritähis asuks maapinnal. Hoonel on ka keldrikorrus.
18.4.Maa-ameti maamõõtja piiriprotokollis nr LY1903212257 märgitakse ka seda, et piiripunktis 13 on leitud piirinael (asub Kakumäe tee poolses otsas), mille asukoht sobib Kakumäe tee T6 andmetega, kuid see piiritähis ei asu hoone esimese korruse vaheseina pikendusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda vastustaja tegevus järeldada, et analüüsitud oleks andmeid kogumis, sh ühes piiripunkti 13 piiritähise andmeid selliselt, et aluseks oleks võetud projektijärgne vahesein. Kaebaja tõi välja, et 2003. a piiriprotokollis märgiti piir kindlaks olukorras, kus hoone esimesel korrusel puudus vahesein, vaid see ehitati aastaid hiljem. Ka omal käel rajatud vahesein võidi ehitada valesse asukohta, s.o mitte piirile selliselt, et selle kesktelg asuks ühisel piiril. Eespool toodud andmete analüüsimine kogumis võib kaasa
12(13)
3-22-213 tuua teise järelduse maastikul asuva piiri asukoha kohta, arvestades seejuures ringkonnakohtu toodud märkusi aiapostide võimaliku asukoha osas (vt käesolev otsus, p-d 17–17.5).
19.Maakorraldustöid teostab esmajärjekorras maakorralduse läbiviija ehk maamõõtja, kelle esmaseks ülesandeks on tuvastada asjaolud õigesti ning nende alusel teostada katastrimõõdistamine ja koostada piiriprotokoll (vt MaaKS § 15 lg 1). Kuna maakorraldustööde teostamisel on oluliselt eksitud, tuleb vaidlustatud korraldus tühistada. Tühistada tuleb ka vaideotsus (HMS § 87 lg 2 p 1).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja rahuldab kaebuse.
21.1.Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulu 1796 euro vastustajalt välja mõistmist. Menetluskulud koosnesid riigilõivust 20 eurot ja õigusabikuludest 1776 eurot. Õigusabi osutati 9,2 tundi: materjalide analüüs, kaebuse koostamine, suhtlus kliendiga ja Maa-ametiga ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (dtl 140–147). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
21.2.Kaebaja on apellatsiooniastmes tasunud õigusabikulu eest 3592,80 eurot. Õigusabi osutati 16 tundi ja 38 minutit (nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamine). Apellatsiooniastme menetluskulud ei saa reeglina olla suuremad kui halduskohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 29). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vaidlusküsimuste ring apellatsiooniastmes ei erinenud märkimisväärselt halduskohtus arutatust. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooniastme põhjendatud menetluskuluks 1500 eurot (sisaldab tasutud riigilõivu 20 eurot), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
21.4.Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.