lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-590/37

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-590/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1175
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-590

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 27.02.2023 ja 08.03.2023 otsustele ja Eesti Töötukassa keelamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja RL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 11.04.2023 vastuse lisad. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2023 määruse peale menetlusse. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.03.2023 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas pole määrus edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 24.02.2023 Eesti Töötukassale (ETK) allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse määramiseks ja selle maksmiseks tema ema pangakontole.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
ETK palus 27.02.2023 kirjaga TVT-23009349-1 X-l kõrvaldada tema poolt 24.02.2023 ETK-le esitatud töövõimetoetuse taotluses esinevad puudused hiljemalt 08.03.2023. Töövõimetoetuse makseviisiks on valitud toetuse maksmine teise isiku kontole, kuid märkimata on teise isiku nimi ja pangakonto. Kaebajal tuleb täpsustada konto omaniku nimi ja pangakonto. Valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on taotleja/eestkostja isikusamasus.

3-23-590 Toetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb taotleja taotlus allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses.

3.ETK kordas 08.03.2023 kirjas nr TVT-23009349-2 ETK 27.02.2023 kirjas märgitud seisukohti ning palus X-l jätkuvalt täpsustada konto omaniku nimi ja pangakonto ning taotlejal taotlus allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses hiljemalt 08.04.2023.
4.Kaebaja esitas 15.03.2023 halduskohtule kaebuse ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjade õigusvastaseks tunnistamiseks ja töövõimetoetuse avalduse läbivaatamata jätmise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja, et kohus esialgse õiguskaitse korras kohustaks ETK-d määrama kaebajale töövõimetoetuse ja maksaks selle kaebaja ema kontole või saadaks kohalikule omavalitsusele Vilniusesse. Kaebaja saatis 24.02.2023 Leedu Vabariigist e-postiga ETK-le allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks ema pangakontole Eestis ning 07.03.2023 saatis ETK-le need dokumendid ka tavapostiga. Kaebaja elab hetkel Leedu Vabariigis kodutuna (sissetulekuta), sest tema vastu on algatatud kriminaalasi ja passi äravõtmise tõttu ei saa kaebaja riigist lahkuda. Kaebaja esitas 14.03.2023 Eesti saatkonnas Leedu Vabariigis taotluse uue IDkaardi saamiseks, kuid ka seda ei saa kaebaja enne kätte, kui Leedu ametivõimud kaebaja passi tagastavad. Kaebaja on samalt e-posti aadressilt ETK-ga regulaarselt suhelnud alates 2016. a suvest ja sellest tulenevalt ei tohiks ETK-l olla kahtlust, et just kaebaja saadab sealt kirju. Eesti kohtud võtavad kaebajalt sellelt e-posti aadressilt pidevalt vastu allkirjastamata dokumente. Kui kohus ei sekku, siis võib kaebajal tekkida raskusi pensioni saamisega alates 24.02.2023.
5.ETK märkis 21.03.2023 vastuses, et esitatud avaldus oli puudustega. Kohustamiskaebus on esitatud ennatlikult, kuna menetlus jätkus. Isikusamasus on tarvis tuvastada. Kaebaja saab oma õigusi vajadusel kaitsta tühistamiskaebusega.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2023 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebaja kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebus esitati kohtule ennatlikult; 2) kaebaja esitas ETK-le 24.02.2023 e-postiga allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks kaebaja ema pangakontole. Avaldusel puudus allkiri ja kaebaja ema nimi ning pangakonto number. Kaebaja saatis 07.03.2023 ETK-le dokumendid ka tavapostiga ning need olid käsitsi allkirjastatud. Kaebaja täpsustas ühtlasi avaldust märkides ema nime ja pangakonto numbri; 3) ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjad on menetlustoiming. ETK ei olnud 08.03.2023 (s.o puuduste kõrvaldamise kirja koostamise ajaks) saanud kätte tavaposti teel saadetud kaebaja avaldust. Vaidlustatud menetlustoimingud ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes taotluse kohta tehtav lõpplahend, kui see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata. ETK toob oma 21.03.2023 vastuses põhjendatult välja, et ta ei ole praeguseks kaebajale töövõimetoetuse maksmist veel otsustanud ning hetkel ei ole ka teada, milline on ETK lõplik otsus. Kaebajal on vajadusel võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega; 4) alternatiivne taotlus keelata ETK-l kaebaja töövõimetoetuse taotluse läbi vaatamata jätmine jääb rahuldamata. Täidetud ei ole keelamiskaebuse eeldus, mille kohaselt pole õiguste rikkumist võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida (HKMS § 45 lg 1). Kaebaja saab vajadusel oma õigusi kaitsta tühistamiskaebusega; 5) kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 2(4)

3-23-590 6) avalduse allkirjastamise kohustus tuleb seadusest (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 p 2). Arvestades olukorda, saanuks kaebaja taotleda konsulaarseaduse § 30 lg 1 alusel Eesti konsulaadis tõestamistoimingu tegemist (allkirja õigsuse kinnitamist), millisel juhul saaks ETK lugeda avalduse nõuetekohaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras kohustada ETK-d kandma kaebaja töövõimetoetus Välisministeeriumi arvelduskontole või kohalikule omavalitsusele Vilniuses. Halduskohtu seisukoht on ekslik. Lisaks palus kaebaja, et raha saadetakse saatkonda või omavalitsuse kontole. ETK jättis viimati märgitu tähelepanuta. Kuigi kaebajale on pension määratud, siis ei saa kaebaja seda kätte. Põhjust pole saata raha kaebaja ema kontole, kuna ta pole mitu päeva kaine olnud ega saa raha kaebajale võimalikult kiiresti saata. Western Union on raha saatmiseks kulukas viis. ETK saab kaebajale raha saata kirja teel.
7.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. ETK määras 03.04.2023 otsusega nr TVT/23/020747 kaebajale töövõimetoetuse. Toetuse väljamaksed on ootel põhjusel, et kaebaja on 05.04.2023 esitanud vastustajale avalduse peatada toetuse maksmine ema pangakontole seniks, kuni ta oma emaga ühendust saab. TVTS § 17 lg 2 sätestab ammendava loetelu selle kohta, kuhu on ETK-l õigus raha kanda (s.o teise isiku ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda töövõimetoetuse maksmist Välisministeeriumi arvelduskontole või Leedu Vabariigi kohaliku omavalitsusele kontole. Kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu ega raskendatud. Kui ringkonnakohus leiab, et vastustajal tuleb maksta töövõimetoetus välja Välisministeeriumi arvelduskontole või kohaliku omavalitsusele kontole (aadressile) Vilniuses, siis vastustaja jätkab kaebaja avalduse menetlusega ja seda vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele. Töövõimetoetuse summad kantakse tagantjärgi kaebaja soovitud kontole. Asjaolu, et kaebajale võivad kohtumenetluse ajal saabuda negatiivsed tagajärjed, mis on seotud sellega, et tal puudub sissetulek, ei tähenda, et kohtuotsust ei oleks võimalik täita. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Isegi kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust (millega Eesti Töötukassa ei nõustu), siis ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse.
9.Kaebaja esitas kaebuses nõude tuvastada vastustaja 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjade õigusvastasus ning keelata töövõimetoetuse mittemääramise otsuse andmine.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjade puhul on tegemist menetlustoimingutega ning halduskohus on menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuded õigesti tagastanud (HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1). Halduskohus tagastas õigesti ka keelamiskaebuse (HKMS § 45 lg 1). Kaebaja oleks saanud oma õigusi tühistamiskaebusega kaitsta, kui talle oleks jäetud töövõimetoetus määramata. 3(4)

3-23-590 Vastustaja määras 03.04.2023 otsusega kaebajale taotletud töövõimetoetuse. Seega ei ähvarda kaebajat töövõimetoetuse võimalik määramata jätmine, mis on keelamiskaebuse üheks eelduseks.

11.Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus eksinud, jättes esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kaebaja nõudis kaebuses kirjade õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja keelamist väljastada haldusakt, millega kaebaja taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata. Vastustaja talitass selliselt nagu taotleja töövõimehüvitise taotluses oma tahet kajastas (s.o kanda raha ema kontole). Kuna kaebaja taotles 24.02.2023 avalduses raha kandmist ema kontole, väljuks taotletav esialgse õiguskaitse abinõu praeguse kaebuse piiridest.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja