X kaebus Eesti Töötukassa 27.02.2023 ja 08.03.2023 otsustele ja Eesti Töötukassa keelamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.15.03.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Eesti Töötukassa (ETK) 27.02.2023 ja 08.03.2023 otsustele. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023 keeldumine kaebajale töövõimetoetuste määramisest ja maksmisest (selle vältimiseks tulevikus). Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada ETK-d määrata kaebajale töövõimetoetus ja maksta see kaebaja ema kontole (või kohaliku omavalitsusele Vilniusesse saata). Kaebaja selgitab, et 24.02.2023 saatis ta Leedu Vabariigist e-postiga ETK-le allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks ema pangakontole Eestis (07.03.2023 saatis kaebaja ETK-le need dokumendid ka tavapostiga). Kaebaja selgitab, et ta elab hetkel Leedu Vabariigis kodutuna (sissetulekuta), sest tema vastu on algatatud kriminaalasi ja passi äravõtmise tõttu ei saa kaebaja riigist lahkuda. Kaebaja esitas 14.03.2023 Eesti saatkonnas Leedu Vabariigis taotluse uue ID-kaardi saamiseks, kuid ka seda ei saa kaebaja enne kätte, kui Leedu ametivõimud kaebaja passi tagastavad (vt saatkonna 07.03.2023 e-kirjas toodud teade dtl 32). Kaebaja selgitab, et on samalt meiliaadressilt ETK-ga regulaarselt suhelnud alates 2016. aasta suvest ja sellest tulenevalt ei tohiks ETK-l olla kahtlust, et just kaebaja saadab sealt kirju. Eesti
kohtud (sealhulgas Riigikohus) võtavad kaebajalt sellelt meiliaadressilt pidevalt vastu allkirjastamata dokumente aastast 2019, juhindudes HKMS § 52 lõikest 6 ja TsMS § 336 lõikest 4 (näiteks kohtuasjadest nr 3-22-1971 ja nr 3-22-1981 ning 2-18-3800). Kaebaja lisab veel, et see ei ole esimene kord, kui ETK ei võta kaebajalt e-posti teel vastu erinevaid avaldusi, millele pole kaebajal võimalust digitaalselt allkirja anda. See rikub kaebaja õigusi näiteks vaie esitada (vt dokument "Tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamise" nr 53/22/2830 02.11.2022 (kohtuasi nr 3-22-2290) ja saada töövõimetoetusi. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et kui kohus ei keela ETK-l seda teha, siis võib kaebajal tekkida raskusi pensioni saamisega alates 24.02.2023, s.o taotluse esitamise hetkest. Sel põhjusel, palub kaebaja kohtul alternatiivselt esialgse õiguskaitse tagamiseks keelata ETK-l jätta kaebaja töövõimetoetuse taotlus läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvalda puudusi ettenähtud aja jooksul. Lisaks teatab kaebaja kohtule, et Leedu politsei poolt kaebajale väljastatud passi koopiaga ei ole kaebajal Vilniuses probleeme kohaliku omavalitsuse kaudu pensioni saamisega. Kaebaja selgitab veelkord, et on Leedu Vabariigis ja elab tänaval. Politsei võttis kaebajalt passi ära, kuna kaebaja vastu algatati kriminaalasi. Kaebaja ID-kaart on juba aegunud (foto on lisatud dtl 76). Kaebaja ei saa dokumente allkirjastada. ETK-l on juba kaebaja ema pangakonto number. Kunagi ammu sai kaebaja sellele töövõimetoetust. Kaebajal pole ka postikuludeks raha, et saata vajalikud dokumendid puuduste kõrvaldamiseks tava postiga. Eesti saatkond Leedus ja Valgevenes on kaebaja hädaolukorrast teadlik.
2.Kohus palus ettevalmistava menetluse toimingute sooritamiseks ETK-l esitada vastavad haldusmenetluse materjalid, mida ei ole kaebaja poolt veel kohtule esitatud. Samuti palus kohus esitada ETK-l omapoolne lühike seisukoht kaebaja 24.02.2023 avalduse menetluse seisu kohta ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
3.ETK selgitab vastuseks kohtunõudele järgmist. ETK 17.06.2020 otsusega nr TVH/20/063368 on X(kaebaja) tuvastatud puuduv töövõime, perioodiks 22.05.2020 21.05.2023 ning ETK 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 on talle määratud töövõimetoetus perioodiks 30.12.2020-21.05.2023. ETK 25.10.2022 otsusega nr TVT/22/053878 lõpetati kaebajale töövõimetoetuse maksmine alates 17.10.2022. Viimati nimetatud otsuse on kaebaja halduskohtus ka vaidlustanud (haldusasi nr 3-22-2290). Töövõimetoetuse maksmise jätkamiseks on kaebaja esitanud 24.02.2023 uue avalduse, mis on puudustega. Vastuseks kohtunõudele selgitab ETK, et kaebaja esitatud kohustamiskaebus on esitatud ennatlikult, kuna kaebaja 24.02.2023 esitatud avalduse menetlus jätkub. Kaebaja 24.02.2023 esitatud avaldus töövõimetoetuse maksmiseks on puudustega, mistõttu algselt andis ETK 27.02.2023 teatega nr TVT-23009349-1 kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 08.03.2023. Puuduste kõrvaldamise teate põhjenduste kohaselt on avaldusel töövõimetoetuse makseviisiks valitud toetuse maksmine teise isiku kontole, kuid märkimata on teise isiku nimi ja pangakonto (07.03.2023 isik täpsustas kontot). Samuti valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on taotleja/eestkostja isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole paluti taotlus taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses kohapeal. Arvestades kaebaja 27.02.2023 selgitusi, mille kohaselt oli ta Leedus ning Leedu politsei võttis temalt passi ära, seoses tema vastu algatatud kriminaalasjaga, mistõttu ei saa dokumente allkirjastada ja samuti kaebaja 06.03.2023 esitatud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja
pikendamiseks, kuna kaebaja on taotlenud uut ID kaarti, siis pikendas ETK 08.03.2023 avalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega esialgu kuni 08.04.2023 (ETK 08.03.2023 teade nr TVT-23009349-2). Eelnevast tulenevalt ei ole ETK kaebajale töövõimetoetuse maksmist veel otsustanud ning hetkel ei ole ka teada, milline on ETK lõplik otsus. Kohustamiskaebuse lubatavuse üks eeldustest on aga, et kaebaja vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Ka juhul, kui eeldada, et ETK annab haldusakti või teeb toimingu, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega. See tähendab, et kui ETK jätab kaebaja avalduse läbi vaatamata ehk töövõimetoetuse maksmist ei jätkata ning annab selle kohta haldusakti, on kaebajal õigus nimetatud otsust eraldiseisvalt vaidlustada. ETK leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, on tegemist kaebuse ilmselge perspektiivitusega. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus. ETK nõustub kohtunõudes märgituga, et tegemist on ebastandardse olukorraga ning antud olukorras, kus kaebaja ei saa avaldust digitaalselt allkirjastada (ID kaardi saamine võtab aega ja seda ei anta kaebajale kätte enne kui ta on saanud tagasi oma passi Leedu politseist) ega töötukassasse kohapeale tulla ning arvestades, et kehtivat passi või ID-kaarti omamata on Leedu Vabariigis notari teenuse kasutamine tõenäoliselt võimatu, taotleda konsulaarseaduse § 30 lg 1 alusel Eesti konsulaadis tõestamistoimingu tegemist (allkirja õigsuse kinnitamist). Eesti Töötukassa hinnangul saaks sellisel juhul töötukassa lugeda avalduse nõuetekohaseks lähtudes töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2 p 2, kuid tõendid, mis kinnitaksid allkirja õigsust peaks Eesti Töötukassale esitama kaebaja.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd kaebus on kohtule esitatud ennatlikult. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas ETK-le 24.02.2023 e-postiga allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks kaebaja ema pangakontole Eestis. Avaldusel puudus allkiri ja kaebaja ema nimi ning pangakonto number. Vaidlust ei ole ka selles, et 07.03.2023 saatis kaebaja ETK-le need dokumendid ka tavapostiga käsitsi allkirjastatult ja teavitas sellest e-posti teel ETK-d (vt dtl 14-16). Kaebaja täpsustas ühtlasi avaldust märkides ema nime ja pangakonto numbri. ETK 27.02.2023 kirjaga TVT-23009349-1 „Puuduste kõrvaldamine“ palus ETK kaebuse esitajal kõrvaldada kaebaja poolt 24.02.2023 ETK-le esitatud töövõimetoetuse taotlusel esinevad puudused, mis takistavad töövõimetoetuse määramise edasist menetlemist. ETK selgitas, et töövõimetoetuse makseviisiks on valitud toetuse maksmine teise isiku kontole, kuid märkimata on teise isiku nimi ja pangakonto. ETK palus täpsustada konto omaniku nimi ja pangakonto. ETK märkis, et valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on taotleja/eestkostja isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole palub ETK taotlus taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses kohapeal. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ETK 08.03.2023.
ETK 08.03.2023 kirjaga nr TVT-23009349-2 „Puuduste kõrvaldamine“ kordas ETK 27.02.2023 kirjas märgitud seisukohti. ETK palus jätkuval täpsustada konto omaniku nimi ja pangakonto ning taotlus taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses kohapeal. Uueks puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ETK 08.04.2023.
6.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjade näol on tegemist menetlustoimingutega. Seejuures arvestades, et kaebaja edastas alles 07.03.2023 Leedu Vabariigist oma avalduse ETK-le ka posti teel, ei olnud 08.03.2023 puuduste kõrvaldamise kirja koostamise ajaks ETK seda veel kätte saanud.
7.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et vaidlustatud menetlustoimingud kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikkuda ei saa. Kaebaja õigusi saab rikkuda ETK poolt kaebaja 24.02.2023 esitatud avalduse suhtes tehtav lõpplahend juhul, kui kaebaja avaldus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvalda avalduse puudusi määratud tähtajaks või ka juhul, kui avaldus vaadatakse läbi ja avaldus peaks jäetama rahuldamata. ETK toob oma taotluses põhjendatult välja, et ta ei ole käesolevaks ajaks kaebajale töövõimetoetuse maksmist veel otsustanud ning hetkel ei ole ka teada, milline on ETK lõplik otsus. Ka juhul, kui eeldada, et ETK annab haldusakti, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebuse esitamisega.
8.Kaebaja täpsustas 17.03.2023 kohtule esitatud avalduses, et palub kohtul alternatiivselt keelata ETK-l jätta kaebaja töövõimetoetuse taotlus läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvalda puudusi ettenähtud aja jooksul (esitades samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse). Kohus selgitab, et keelamiskaebuse esitamisele on sätestatud teatud piirangud. Nimelt võib HKMS § 45 lg 1 kohaselt keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks eelduseks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on seisukohal, et juhul kui ETK otsustab kaebaja 24.02.2023 taotluse jätta õigusvastaselt läbi vaatamata, saab kaebuse esitaja kaitsta oma õigusi kohase kaebusega ehk konkreetsele haldusaktile tühistamiskaebuse esitamisega. Ka HKMS seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul sellist erandlikku asjaolu ei esine, millisel juhul oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav.
9.Kokkuvõtvalt selgitab kohus, et käesoleval hetkel ei ole veel teada, kas ETK kaebaja taotluse sisuliselt lahendab või mitte või millise otsuse ETK teeb. Kaebaja suhtes on vastav haldusmenetlus pooleli. Sellest tulenevalt on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult - kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole hetkel rikutud. Kaebajal tuleb ära oodata oma taotluse menetluse
lõpptulemus ja vajadusel vaidlustada see tühistamisnõudega. Seega tuleb kaebus selle esitajale tagastada.
10.Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jääb rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohtu täiendav selgitus kaebajale
12.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 p 2 sätestab, et töövõimetoetust makstakse vastavalt isiku soovile tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul. Seega ETK nõudel, et kaebaja allkirjastaks oma 24.02.2023 avalduse, milles ta palub kanda töövõimetoetuse oma ema pangakontole ehk teise isiku pangakontole, kas digitaalselt, notariaalselt või ETK-s kohapeal, on seaduslik alus.
13.Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et arvestades, et tegemist on ebastandardse olukorraga, kus kaebaja ei saa avaldust digitaalselt allkirjastada (ID kaardi saamine võtab aega ja seda ei anta kaebajale kätte enne kui ta on saanud tagasi oma passi Leedu Vabariigi politseist) ega ETK-sse kohapeale minna ning arvestades, et kehtivat passi või ID-kaarti omamata on Leedu Vabariigis notari teenuse kasutamine tõenäoliselt võimatu, võiks kaebaja taotleda konsulaarseaduse § 30 lg 1 alusel Eesti konsulaadis tõestamistoimingu tegemist (allkirja õigsuse kinnitamist), millisel juhul saaks ETK lugeda avalduse nõuetekohaseks lähtudes töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2 p-st 2 (kaebajal tuleks vastavad dokumendid esitada ETK-le, vajadusel taotledes selleks puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist).