X. X. kaebus Eesti Töötukassa 03.03.2022 otsuse nr TVH/22/009376, 04.03.2022 otsuse nr TVT/22/012416 ning 13.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1031 tühistamiseks koos kohustamisnõudega
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.05.2023, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X. X. esitas 06.12.2021 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse.
2.Töötukassa 13.12.2021 otsusega nr TVH/21/050278 tuvastati, et X. X.i töövõime ei ole vähenenud, mistõttu jättis töötukassa 14.12.2021 otsusega nr TVT/21/064616 töövõimetoetuse määramata.
3.X. X. esitas 14.01.2022 töötukassale vaide, mis jäeti 23.02.2022 vaideotsusega rahuldamata.
3-22-1294
4.Töötukassa tunnistas 25.02.2022 kehtetuks oma 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050278 ja 28.02.2022 tunnistas töötukassa kehtetuks ka 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064616.
5.Töötukassa tegi 03.03.2022 uue töövõime hindamise otsuse nr TVH/22/009376, milles tuvastas, et X. X.i töövõime ei ole vähenenud. Töötukassa jättis 04.03.2022 otsusega nr TVT/22/012416 X. X.ile töövõimetoetuse määramata.
6.X. X. esitas 04.04.2022 töötukassale vaide Töötukassa 03.03.2022 ja 04.03.2022 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluste uuesti läbi vaatamiseks. Töötukassa jättis 13.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/1031 vaide rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 13.06.2022 X. X.i (kaebaja) kaebus töötukassa 03.03.2022 otsuse nr TVH/22/009376, 04.03.2022 otsuse nr TVT/22/012416 ja 13.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1031 tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
8.Eesti Töötukassa (vastustaja) esitas vastuse kaebusele 15.07.2022.
9.Kohus määras asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja 13.04.2023. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja taotleb töötukassa otsuste ja vaideotsuse tühistamist ning talle töövõimetustoetuse määramist. Kaebajale jääb arusaamatuks miks otsuses ei ole märgitud ajavahemikku, mis on võetud otsuses esitatud töövõime hinnangu aluseks ehk kaebaja ei mõista millise ajavahemikuga on võrreldud tema käesolevat seisundit. Kaebaja leiab, et töötukassa otsuses esitatud seisukoht on võrdlus, mis peab ning tuleb rajada vähemalt kahel terviseuuringul ja ajavahemikul.
11.Juba 11.01.2017 tuvastati otsusega nr 1426058, et tal on püsiv töövõimetus 40%. Järelikult oli tema töövõime juba 2017. aastal 60%. Töövõimetoetus määrati siis suuruses 204,14 EUR. Lähtudes Töötukassa otsusest, et tema „töövõime ei ole vähenenud“, on tema töövõime säilinud järelikult 60% ning töötukassa otsustega jäeti teda ilma varem määratud töövõimetoetusest 204,14 eurot, mis oli määratud juba 2017 aastal seoses töövõime kaotusega.
12.Ükski kaebaja raviarst ei ole epikriisis märkinud, et tema tervislik seisund on paranenud ja töövõime on taastunud. Vastupidi- raviarstide seisukohad, mis kinnitavad tema tervise halvenemist, pidid olema määravaks talle just töövõimetustoetuse määramisel.
13.Töötukassa põhjendab Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohas oma keeldumist väidetavalt uue ja muutunud metoodikaga töövõimetoetuse määramisel. Kaeba sõnul on ilmne, et uus ja muutunud töövõimetoetuse määramise metoodika ei saa olla töövõimetoetuse määramisest keeldumise aluseks kui töövõime 60% ning töövõimetus 40% oli tuvastatud juba Sotsiaalkindlustusameti 11.01.2017 otsusega ning töötukassa ise kinnitab 03.03.2022 otsusega nr TVH/22/009376 et tuvastati, et minu töövõime ei ole vähenenud.
14.Kaebaja arvates ilmneb, et töötukassa ei tee vahet „töövõimetuse“ ja „töövõime“ vahel, mis ongi ebaõigete otsuste põhjuseks. Töötukassale on jäänud mõistmatuks, et töövõimetus ja töövõime on üksteisest sõltuvad – kui üks suureneb, siis teine väheneb ja vastupidi. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
16.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende 2(11)
3-22-1294 prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, arvesse võttes taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes; tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmeid ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ja tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
17.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 06.12.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka: TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja on 06.12.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.
18.Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS (TTO) ekspertarst dr Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 08.12.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa 03.03.2022 otsusega nr TVH/22/009376 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, millest tulenevalt jäeti Eesti Töötukassa 04.03.2022 otsusega nr TVT/22/012416 töövõimetoetus määramata.
19.Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/22/1031.
20.Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.
21.Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 07.07.2022 oma seisukoha töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Kaarina Ristmägi. Dr Kaarina Ristmägi jääb samuti esialgse eksperdiarvamuse seisukoha juurde.
22.Kaebaja on 06.12.2021 tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
22.1.1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Minu võimekus liikuda on muutlik. Olenevalt koormusest võib kaks-kolm korda nädalas olla raskusi trepist üles liikumisega ja mul tuleb toetuda piirdele või vahepeal puhata. Suudan treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada mõõdukate raskusega. Trepist liikudes võib tekkida valu ja tasakaalutus. 1.2. Ohutu ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Suudan ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust väikeste 3(11)
3-22-1294 raskustega. Üle 1 tunni istudes tekib seljavalu ja tahan asendit vahetada või püsti tõusta, et valu taanduks. Minu võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Olenevalt päevasest koormusest võib kehaasendite vahetamine tekitada kergeid raskusi. 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.
22.2.2. Käelise tegevuse valdkond: 2.1. Käte sirutamine – Suudan käsi tõsta nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada mõõdukate raskustega. Parema käega tehtavad toimingud on piiratud ja põhjustavad mõnes asendis valu. 2.2. Asjade liigutamine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 2.3. Käteosavus – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud – Parema käega ei suuda alati eset hoida ilma vasaku käe abita ja see võib painutamisel/sirutamisel valu põhjustada.
23.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0–4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
24.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: – 0 (piirangut ei tuvastatud); – 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); – 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); – 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); – 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste kulust.
25.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
26.TTO ekspertarst hindas 08.12.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
27.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esinevad kroonilised nimmevalud, valude kiirgumine mõlema reie tagaküljele. Liikuvus on mõõdukalt piiratud taha ja külgedele. Laseque 80 mõlemapoolselt. Pareese ega atroofiaid ei ole. Tundlikkuse häireid ei ole. KPR vallanduvad külgühtlaselt. MRTuuringul närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esine, on mõõdukas neuraalava ahenemine. Kaebaja on taastusravi saanud, kuid valuravi vajaks korrigeerimist, 4(11)
3-22-1294 regulaarsemalt on ta seda saanud viimase kahe aasta jooksul, soovitav on pöörduda valuraviarsti vastuvõtule. Tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita.
28.Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst perearsti dr Jelena Lukitšjova 05.04.2022 epikriisile, neuroloogi dr Niina Bojarkina 29.11.2021 epikriisile ning neuroloogi dr Pille Letjuka 07.07.2021 epikriisile. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Kaebajal on nimmevalude tõttu takistatud pikkade vahemaade käimine, treppidest liikumine, pikemaaegsem istumine ja kehaasendi muutmine.
29.Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevus „2.1. Käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarsti hinnangul ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. TTO ekspertarst selgitab, et käte kahjustust ei ole neuroloogi poolt kirjeldatud.
30.Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevus „2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piiranguid tema terviseandmed ei kinnita. TTO ekspertarst selgitab, et käte kahjustust ei ole neuroloogi poolt kirjeldatud.
31.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eeltoodu alusel hinnati kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Eelmainitud piirangute osas on kaebajale ravi määratud ja kaebaja on nendega kohanenud. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
32.Sotsiaalkindlustusameti 11.01.2017 otsusega tuvastati kaebajal püsiv töövõimetus 40% kuni 31.01.2022. Vastustaja selgitab, et kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib töövõimetoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust. Praegu kehtiv töövõime hindamise metoodika põhineb 2001. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil.
33.Ühtlasi selgitab vastustaja, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 06.12.2021 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Töövõime hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised 5(11)
3-22-1294 täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud. Eelnevalt on kaebajal hinnatud osaline töövõime 2017. aastal.
34.Vastustaja selgitab, et töövõime hindamine ei toimu isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse ka asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele. Terviseandmed ei kinnita kaebaja terviseseisundi märkimisväärset muutumist, sh halvenemist. Ükski raviarst ei kirjelda epikriisides haiguse negatiivset dünaamikat. Kaebaja ravi ei ole alates 2017. aastast muudetud – perearst määrab regulaarselt valuvaigisteid tablettide ja geelina, raviannus püsib stabiilsena. Kaebaja ei ole realiseerinud või ei ole vajanud kõiki talle pakutud ravivõimalusi – 07.07.2021 neuroloogi dr Pille Letjuka poolt määratud taastusravile kaebaja ei läinud, muid eriarstide konsultatsioone (nt valuarsti konsultatsiooni) ei ole kaebajale määratud. Kaebaja töötab täiskoormusega mootorsõidukite ülevaatajana, ajutisel töövõimetuslehel seljavalu tõttu on viibinud lühiajaliselt vaid ühel korral 03.–16.02.2021, diagnoos M54.1 – Radikulopaatia. Töövõime säilitamine eeldab ka kaebaja omapoolset panust tervisesse – kaebaja saab ise rakendada kodus ravikehakultuuri ning vahetada töökohta vähem füüsilise sobilikuma töö vastu.
35.Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Seega ei too isikul esinevad terviseprobleemid tingimata kaasa seda, et isikul tuvastatakse vähemalt osaline, kui mitte puuduv töövõime. Iga isiku puhul tuleb individuaalselt hinnata, kas temal esinevad terviseprobleemid takistavad tal igal juhul töötamast. Eeltoodud seisukohta toetab ka kohtupraktika. Vastustaja rõhutab, et töötukassa poolt töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem Sotsiaalkindlustusameti pool määratud töövõime kaotuse ulatusest või tuvastatud puude raskusastmest.
36.Kaebaja on vastuses selgitanud miks muudeti 13.12.2021 otsust nr TVH/21/050278 ja seda miks on laekunud Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja pangakontole summa 204,14 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
38.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud
osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
39.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst
nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse 6(11)
3-22-1294 soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
40.Kuivõrd kaebusest võib aru saada, et kaebaja põhiliseks argumendiks on see, et tema töövõimet on varasemalt hinnatud teisiti (kaebajal oli varasemalt tuvastatud töövõimekaotus 40 % ulatuses ehk ta oli 60% ulatuses tunnistatud töövõimeliseks), pean vajalikuks selgitada, et alates 01.01.2017 jõustunud töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning nende seaduste rakendusaktid muutsid varasemalt kehtinud töövõime tuvastamise metoodikat, samuti riigi poolt määratavate toetuste tingimusi, mille tõttu võibki kaebaja osas läbi viidud uue hindamise tulemusel olla tulemus varasemast teistsugune, vaatamata sellele, et kaebaja tervislik seisund ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Töötukassa on selgitanud, et kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindamisel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib töövõimetoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Tegemist oli n-ö töövõimeskeemi reformiga. Seadusandja on tööhõive reformi käigus töövõime tuvastamise süsteemi muutmisega soovinud kaasata senisest suurema tööealise elanikkonna tööjõuturule ning vähendada riigi kulutusi töövõimetuspensionide ja -toetuste maksmisele, sest seni kehtinud töövõimetusskeem oli jätkusuutmatu. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud töövõimet.
41.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud kordushindamisel, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.
42.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
43.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
44.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud.
7(11)
3-22-1294
45.Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
46.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
46.1.Kaebaja on 06.12.2021 töövõime hindamise taotluses (dtl 45-51) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel hinnates, et tema võimekus liikuda on muutlik. Olenevalt koormusest võib tal kaks-kolm korda nädalas olla raskusi trepist üles liikumisega ja tal tuleb toetuda piirdele või vahepeal puhata. Suudab treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada mõõdukate raskusega. Trepist liikudes võib tekkida valu ja tasakaalutus. Ohutu ringiliikumise valdkonnas kaebaja piiranguid ei esitanud. Seismise ja istumise osas leiab kaebaja, et suudab ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust väikeste raskustega. Üle 1 tunni istudes tekib seljavalu ja tahab asendit vahetada või püsti tõusta, et valu taanduks. Tema võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Olenevalt päevasest koormusest võib kehaasendite vahetamine tekitada kergeid raskusi. Liikumisega seotud muid piiranguid kaebaja ei esitanud.
46.2.TTO ekspertarst Niina Neglason on 08.12.2021 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 76-84) (hilisemalt samasisulised 21.02.2022 ja 14.04.2022) kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Nimmevalude tõttu on piirangud pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Valude tõttu on pikemaaegsem istumine raskendatud. Kehaasendi muutmine võib olla raskendatud. Ei 8(11)
3-22-1294 sobi raske füüsiline koormus. Piirangu põhjuseks on lülisamba struktuur. TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esinevad kroonilised nimmevalud, valude kiirgumine mõlema reie tagaküljele. Liikuvus on mõõdukalt piiratud taha ja külgedele. Laseque 80 mõlemapoolselt. Pareese ega atroofiaid ei ole. Tundlikkuse häireid ei ole. KPR (kõõlusperiostaalrefleksid) vallanduvad külgühtlaselt. MRT-uuringul närvijuurte survet ja lülisambakanali ahenemist ei esine, on mõõdukas neuraalava ahenemine. Kaebaja on taastusravi saanud, kuid valuravi vajaks korrigeerimist, regulaarsemalt on ta seda saanud viimase kahe aasta jooksul, soovitav on pöörduda valuraviarsti vastuvõtule. Tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita.
46.3.TTO ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst Kaarina Ristmägi (dtl 103-111), kes kohtumenetluses vaatas kaebaja taotluse veelkord üle. Töötukassa ekspertarst täiendab TTO ekspertarsti selgitusi. Tema sõnul nähtub TIS-ist, et kaebaja on pöördunud regulaarselt perearstile seljavalu ravi saamiseks alates 2017. aastast. Kaebajal esineb seljavalu kiirgumist jalgadesse, mis segab liikumist. Seljavalu on algselt kirjeldatud ülekoormusega seonduvalt (16.08.2017 perearsti dr Jelena Lukitšjova epikriis, 07.11.2017 neuroloogi dr Olena Kostyukovska epikriis, 10.01.2020 perearsti dr Jelena Lukitšjova epikriis). Peaasjalikult on kaebaja saanud leevendust valuvaigistavast tablettravist, perearst on väljastanud valuvaigistite retsepte regulaarsusega 1-2 korda kvartalis (olenevalt määratud tablettide arvust), aastate jooksul ei ole raviannust muudetud. neuroloogi dr Olena Kostyukovska 07.11.2017 epikriisis on selja kompuutertomograafilise uuringu (teostatud 27.03.2017) kirjeldus, mille alusel spinaalkanali olulist ahenemist ja neuraalavade olulist kitsenemist ei ole tuvastatud, neuroloog on saatnud kaebaja taastusravile. tastusraviarsti dr Ruslan Kim 26.04.2018 epikriisi alusel on kaebaja läbinud taastusravikuuri selja liikuvuse parandamiseks. 07.07.2021 neuroloogi dr Pille Letjuka epikriisis on selja liikuvust objektiviseeritud: nimmelordoos normis, selja pikilihased mõõdukas pinges, liikuvus mõõdukalt piiratud taha ja külgedele, Laseque 80 mõlemapoolselt, pareese ega atroofiaid ei ole, tundlikkuse häireid ei ole, KPR (kõõlusperiostaalrefleksid) vallanduvad külgühtlselt. Neuroloog märgib ka, et kaebajat on aidanud füsioterapeudi teenus, aparaatne füsioteraapia ja valuvaigisti Arcoxia kuuridena, väljastatud on saatekiri taastusarstile. Taastusraviarstile kaebaja pöördunud ei ole. Viimast ägenemise episoodi kirjeldab 05.04.2022 perearsti dr Jelena Lukitšjova epikriis, raviks on taaskord määratud valuvaigistid, taastusravile või valuraviarsti konsultatsioonile suunamist ei ole tehtud. Kaebaja töötab koormusega 1,0 mootorsõidukite ülevaatajana, ajutisel töövõimetuslehel seljavalu tõttu on viibinud lühiajaliselt vaid ühel korral 03.-16.02.2021, diagnoos M54.1 – Radikulopaatia.
46.4.Töötukassa ekspertarsti sõnul TIS püsivaid tasakaaluhäireid ei kirjeldata. TISis on üks perearstipoolne pearinglusepisoodi kirjeldus: 23.07.2019 perearsti dr Jelena Lukitšjova epikriisis 16.07.2019 sissekandes on märgitud, et kaebaja pöördus perearstile pearingluse tõttu, talle määrati raviks beetahistiin ning kordusvisiidil 23.07.2019 kaebaja pearinglust enam ei kurtnud. Lisaks on kirje teise pearinglusepisoodi ja tasakaaluhäirete kohta: 11.09.2019 neuroloogi dr Niina Bojarkina epikriisis on märgitud kaebusena pearinglust ja tasakaaluhäireid, vormistatud diagnoosiks H81.9 - Vestibulaarfunktsiooni täpsustamata haigusseisund, kuid täiendavaid uuringuid ja eriravi ei ole määratud, tagasikutset ei ole vormistatud. 03.06.2021 perearsti dr Jelena Lukitšjova epikriisis on mainitud kaebusena pearinglust, objektiivselt on kirjeldatud vaid pinges kaelalihaseid, eriravi määratud ei ole. Perearst on suunanud kaebaja neuroloogile, kuhu kaebaja läinud ei ole. Üheski hilisemas sissekandes enam pearinglust ja tasakaaluhäireid ei kirjeldata, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei olnud püsipiiranguga.
46.5.Töötukassa ekspertarst lisab, et kaebaja terviseandmed ei kinnita tema terviseseisundi märkimisväärset muutumist, sh halvenemist. Ükski raviarst ei kirjelda epikriisides haiguse negatiivset dünaamikat. Kaebaja ravi ei ole alates 2017. aastast muudetud – perearst määrab regulaarselt valuvaigisteid tablettide ja geelina, raviannus püsib stabiilsena. Kaebaja ei ole 9(11)
3-22-1294 realiseerinud või ei ole vajanud kõiki talle pakutud ravivõimalusi – 07.07.2021 neuroloogi dr Pille Letjuka poolt määratud taastusravile kaebaja ei läinud, muid eriarstidele konsultatsioone (nt valuarsti konsultatsiooni) ei ole määratud. Kaebaja töötab koormusega 1,0 mootorsõidukite ülevaatajana, ajutisel töövõimetuslehel seljavalu tõttu on viibinud lühiajaliselt vaid ühel korral 03.-16.02.2021, diagnoos M54.1 – radikulopaatia.
46.6.Töötukassa ekspertarst leiab kokkuvõtvalt, et kaebaja terviseandmete ja isiku enesekirjelduse alusel on võtmetegevuse piirang hinnatud kergeks, sest kaebaja ravipotentsiaal on kasutamata, st tegemist ei ole lõplikult välja kujunenud püsipiiranguga. Käesolevalt saab kaebaja leevendust valuvaigistavast ravist, valuravi on võimalik tõhustada. Samuti on positiivset mõju avaldanud taastusravi, kaebaja ei ole kõiki talle pakutud võimalusi rakendanud (viimane suunamine taastusravile jäi realiseerimata). Vähemtähtis pole ka kaebaja enda panus tervise parandamisesse – kaebaja saab ise rakendada kodus ravikehakultuuri ning vahetada töökohta vähem füüsilise töö vastu.
46.7.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses (dtl 45-51) kirjeldanud tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas järgmiselt: Käsi suudan tõsta mõõdukate raskustega. Parema käega tehtavad toimingud on piiratud ja põhjustavad mõnes asendis valu. Parema käega ei suuda alati eset hoida ilma vasaku käe abita ja käsi võib painutamisel/sirutamisel valu põhjustada.
46.8.TTO ekspertarst selgitab, et käte kahjustust ei ole neuroloogi poolt kirjeldatud. Töötukassa ekspertarst täiendab (dtl 107), et vanemates terviseandmetes on 16.03.2016 ortopeedi dr Marat Fahrutdinov epikriis, mille 14.01.2016 sissekande alusel on kaebaja pöördunud arstile parema õlaliigese valu tõttu, vormistatud diagnoosid M75.4 Õlanuki kiildumisesündroom Liigesevalu, raviks määratud ravikehakultuur ja valuvaigistid, 16.03.2016 on märge väljendunud positiivse dünaamika kohta. 01.12.2016 taastusraviarsti dr Valentina Blankina epikriisi kohaselt on kaebaja läbinud taastusravikuuri käelise tegevuse funktsioonide parandamiseks. Hilisemates sissekannetes õlaliigese probleeme enam ei märgita. Neuroloogi Pille Letjuka 07.07.2021 epikriisis käelise tegevuse piiranguid ei kirjeldata, ravi ei vaja. Terviseandmete alusel kaebajal püsivaid piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ei esine.
47.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (valuvaigistid ja geelid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi. Samuti on arvesse võetud seda kuidas on kaebaja realiseerinud talle pakutud ravivõimalusi (füsioteraapia) ja ning milline ravipotentsiaal on kaebajal veel kasutada (valuravi, aparaatne füsioteraapia, füsioteraapia). Kaebaja terviseandmed on vaidemenetluses üle vaadatud ning TTO ekspertarsti hinnanguga on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst oma seisukohas.
48.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus ja ei sobi püsiv sundasend. Töövõime toetamise vajaduseks on taastusravi.
10(11)
3-22-1294
49.Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
50.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
52.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.