Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 14.04.2023, Tartu 3-22-595 Xi kaebus Toila valla kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 04.04.2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Toila vald
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xile määruskaebuse lisad 5-l lehel.
2.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2023. a määrus muutmata.
3.Kuulutada haldusasja menetlus terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (tl 8-8p, 12-12p, 14-15p, 37-37p ja 75-81) puudutavas osas kinniseks.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses Xi nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 02.09.2021 Toila Vallavalitsusele pöördumise, milles ta tõi välja, et alates 2021. a kevadest kostub naaberkinnistult Xxx, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald tema kinnistule Xxx häirivaid pinisevaid hääli, millest tingituna on tal tekkinud vastumeelsus viibida enda kinnistul. Pinisevat häält tekitavad rottide/muttide peletajad. X soovis, et naaber eemaldaks pinisevad seadmed ning ta palus leida vallal müraprobleemile lahendus.
2.X esitas 23.01.2022 Toila Vallavalitsusele pöördumise, milles ta viitas enda 02.09.2021. a pöördumisele seoses naaberkinnistult kostva väljakannatamatu müraga. X märkis, et müraprobleem kestis 2021. a kevadest kuni detsembri lõpuni ning kuigi hetkel müraprobleemi ei ole, on tal kartus, et kevadel tekib see taas, mis on talle tekitanud olulist kahju. X soovis vallalt seisukohta müraprobleemi asjus.
3.Toila vald selgitas 21.02.2022. a vastuses nr 6.4-5.2/200-1 (allkirjastatud 22.02.2022), et kinnistu Xxx puhul ei ole tegemist avaliku kohaga ning et vallale teadaolevalt hetkel müraprobleemi ei ole, mistõttu puudub vajadus midagi ette võtta.
4.X esitas 10.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väitel kostus 2021. a kevadest kuni detsembri lõpuni Xxx kinnistult tema kinnistule katkematu ja häiriv müra, mida tekitasid ööpäevaringselt katkematult töötavad akustilised mutipeletajad. Toila vald ei ole tegelenud müraprobleemiga. Kaebaja on pidanud mürast tingituna külastama psühhiaatrit, kliinilist psühholoogi ja tarbima ravimeid. Müra on põhjustanud kaebajale täiendavat majanduslikku kulu (ravimid, arsti külastused). Kaebaja märkis, et mittevaralise kahju korral või kui varalise kahju suuruse kindlaks tegemine on võimatu või ebamõistlikult keeruline, võib ta jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
5.X palus 17.04.2022. a täienduses esialgse õiguskaitse korras kohustada Toila valda eemaldama Xxx kinnistult ööpäevaringselt häirivad mutipeletajate seadmed. Kaebaja teatas, et 2022. a aprillis algas Xxx kinnistul uuesti ööpäevaringne katkematu, intensiivne ja väga häiriv müra, mida tekitavad loomapeletajad.
6.Toila vald palus 27.04.2022. a seisukohas jätta kaebus menetlusse võtmata ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus tagastas 24.05.2022. a määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.10.2022. a määrusega Tartu Halduskohtu 24.05.2022. a määruse ja saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
9.Tartu Halduskohus jättis 09.03.2023. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja põhistamiseks tähtaja.
10.Kaebaja märkis 14.03.2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta nõuab Toila vallalt varalise kahju hüvitist summas 829,19 eurot ja mittevaralist kahju summas 1170,81 eurot.
11.Tartu Halduskohus võttis 23.03.2023. a määrusega Xi kaebuse menetlusse.
12.X palus 24.03.2023. a esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Toila valda keelama Toila vallas ja/või Kohtla-Nõmme alevis (alates 01. aprillist Kohtla-Uueküla) akustiliste loomapeletajate kasutamine moel, mis häirib teisi isikuid. Kaebaja väitel ligikaudu 26.02.2023 hakkasid jälle xxx kinnistul tööle müra tekitavad mutipeletajad. Kaebaja hoiab seadmetest kaugele, vältides võimalikku häiringut. Kaebaja märkis, et elukutselised kahjuritõrjujad kinnitavad akustiliste loomapeletajate olematut efekti. Seega on võimalik õigusriive loomapeletajate kasutajatele väga väike ja majanduslikku kahju neile ei teki. Kaebaja ei peaks taluma vaimset piinamist ja tervise kahjustamist ning müraga kaasnevat varalist ja mittevaralist kahju.
13.Toila vald leidis 03.04.2023. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja taotlusest ei selgu, kas ja millised kahjustavad tagajärjed kaasnevad kaebajale, kui esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Ka ei ole kaebaja välja toonud, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega võrreldes.
14.Tartu Halduskohus jättis 04.04.2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse võimalik kohaldamine saab kõne alla tulla kohustamisnõude osas, milleks on Toila valla kohustamine algatada järelevalvemenetlus seoses Xxx kinnistult tuleva katkematu ja häiriva müraga. 24.03.2023 taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei oma puutumust kaebuse põhivaidluse esemega ega ole seetõttu kohaseks abinõuks. Menetlusse võetud kohustamiskaebuse rahuldamise korral ei saaks kohus teha Toila vallale ettekirjutust akustiliste loomapeletajate kasutamise reguleerimise osas Toila vallas. Kohus otsustab vaidluse lahendamisel üksnes selle üle, kas Toila vald peab seonduvalt kaebaja naaberkinnistult tuleva müraga läbi viima järelevalvemenetluse. 2) 17.04.2022. a pöördumises mainitud meetme – kohustada Toila valda eemaldama Xxx kinnistult ööpäevaringselt häirivad mutipeletajate seadmed – rakendamine esialgse õiguskaitse korras ei oleks kaebuse põhinõuet arvestades lubatav. Asjas ei ole definitiivse ettekirjutuse tegemise eeldused täidetud, kuna järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamine ja järelevalvemenetluse läbiviimise korral vastavate meetmete rakendamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning samuti ei ole asjaolud praegusel juhul niivõrd selged, et oleks alust asuda seisukohale, et vald ei saaks järelevalvemenetluse algatamisest ja vaidlusaluste mutipeletite eemaldamise kohustamisest ühelgi juhul keelduda. Põhjendatud ei ole teha vastustajale esialgse õiguskaitse korras ettekirjutust järelevalvemenetluse läbiviimiseks, kuivõrd sel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära. Esialgse õiguskaitse korras on põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui kaebusel on head eduväljavaated, kaebajal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad. Kaebaja vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole praegusel juhul selleks niivõrd tungiv ning ka ei saa antud menetlusstaadiumis hinnata kaebust sedavõrd perspektiivikaks, et see õigustaks põhivaidluse tulemuse äraotsustamise esialgse õiguskaitse korras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.X esitas 09.04.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.2023. a määrus ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Veel palub kaebaja määruskaebuse jaoks arvestada enammakstud riigilõivust maha 20 eurot. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus jättis arvestamata avaliku huviga. Kaebaja poole on pöördunud meediaväljaanded ja muud isikud, kellele on huvi pakkunud loomapeletajate mure. Kohus jättis arvestamata, et kaebuse menetlusse võtmisel pidi kaebaja hinnangul kohus hindama kaebuse perspektiivikaks, samas väidab kohus, et kaebus on perspektiivitu. Vastasel juhul ei oleks tohtinud halduskohus kaebaja kaebust menetlusse võtta. 2) Ei nõustunud kohtu seisukohaga, et õiguskaitse abinõu ei oma puutumust kaebuse põhivaidluse esemega. Kaebuse eesmärk on kohustada Toila valda leidma müraprobleemile lahendus ja hüvitama tekitatud kahju. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ära otsustamine on erandlikult põhjendatud, sest kaebusel on head eduväljavaated, kaebajal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt arvamust kaebaja määruskaebusele, vaid saab lähtuda vastustaja poolt halduskohtule esitatud seisukohtadest (tl 49 ja 93).
18.Tartu Halduskohus jättis 04.04.2023. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebaja, viidates asjaolule, et tema poole on pöördunud meediaväljaanded ja muud isikud, väidab, et halduskohus jättis arvestamata avaliku huviga. Kaebaja väidet arvestades, ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja avaliku huvina silmas asjaolu, et tema poole on pöördunud meediaväljaanded ja muud tema murest huvitatud isikud. Seonduvalt kaebaja murega akustiliste loomapeletajate üle on tõepoolest ajalehes Maaleht avaldatud artikkel1. Kaebaja mainitu ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul käsitletav avaliku huvina, mida halduskohus pidanuks arvestama. Avaliku huvina saab käsitleda2 selliseid väärtusi, nagu kultuur, üldised meetmed rahvatervise edendamiseks, iibe kasv, keskkonnakaitse, riigi sisemine ja välimine julgeolek, keskkonnaga seotud hüved (puhas õhk ja joogivesi, puhas elukeskkond), tänavavalgustus, madal kuritegevuse tase jms. Kaebaja mainitu ei seostu eeltooduga ehk avalikuga huviga, millega halduskohtul tulnuks arvestada. Seega on kaebaja etteheide sisutu.
20.Kaebaja väitel jättis halduskohus arvestamata, et kaebuse menetlusse võtmisel pidi kaebaja arvates halduskohus hindama kaebuse perspektiivikaks, samas väidab halduskohus, et kaebus on perspektiivitu ning sel juhul ei oleks tohtinud halduskohus kaebaja kaebust menetlusse võtta. Kaebaja arusaam on ebaõige. Halduskohus leidis 04.04.2023. a määruses (põhjenduste p 16, tl 95-96p) üksnes, et antud menetlusstaadiumis ei saa hinnata kaebust sedavõrd perspektiivikaks, et see õigustaks põhivaidluse tulemuse äraotsustamise esialgse õiguskaitse korras. Seega eeltoodud seisukoha andis halduskohus üksnes seonduvalt esialgse õiguskaitse taotlusega, mitte halduskohtule esitatud kaebuse osas.
21.Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et õiguskaitse abinõu ei oma puutumust kaebuse põhivaidluse esemega. Haldusasja materjalidest nähtuvalt mõistis Tartu Halduskohus juba 24.05.2022. a määruses (põhjenduste p 7, tl 51-52p), millega tagastas kaebaja kaebuse, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse Toila valla vastu, et viimane algataks järelevalvemenetluse seoses Xxx kinnistult tuleva katkematu ja häiriva müraga ning hüvitamiskaebuse. Tartu Ringkonnakohus sisustas 06.10.2022. a määruses (tl 61-62p) kaebaja nõuet samamoodi. Ka märkis Tartu Halduskohus 09.03.2023. a määruses (põhjenduste p 8, tl 63-64), millega jättis kaebuse käiguta, et kaebusest on välja loetav Toila valla järelevalvemenetluseks kohustamise nõue ning seoses müraga tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samas määruses märkis halduskohus, et kui kohus on kaebaja arvates kaebuse nõuete sisustamisel eksinud, siis tuleb sellest teada anda. Kaebaja ei ole järgnevalt halduskohtule esitatud 14.03.2023. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 65-66) märkinud, et halduskohus on kaebuse nõuete sisustamisel eksinud. Kaebaja palus 24.03.2023. a esialgse õiguskaitse taotluses (tl 85-85p) kohustada Toila valda keelama Toila vallas ja/või Kohtla-Nõmme alevis (alates 01. aprillist Kohtla-Uueküla) akustiliste loomapeletajate kasutamine moel, mis häirib teisi isikuid. Arvestades kaebaja 24.03.2023. a taotluses märgitut, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei oma puutumust kaebuse põhivaidluse esemega ega ole seetõttu kohaseks abinõuks. Menetlusse võetud kohustamiskaebuse rahuldamise korral ei saaks kohus teha Toila vallale ettekirjutust akustiliste loomapeletajate kasutamise reguleerimise osas Toila vallas. Kohus otsustab vaidluse lahendamisel üksnes selle
üle, kas Toila vald peab seonduvalt kaebaja naaberkinnistult tuleva müraga läbi viima järelevalvemenetluse. Kaebaja määruskaebuse väited ei lükka eeltoodut ümber. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtupraktikas sedastatu kohaselt peab esialgne õiguskaitse teenima põhivaidlusega sama eesmärki ja seonduma kohtumenetluse esemeks oleva nõudega. Teisisõnu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad ega kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui asjas tehtav kaebajale soodne kohtulahend (RKHKm 16.06.2021, 3-20-1245, p 16; 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 16).
22.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2023. a määruse muutmata.
23.Kaebaja palub määruskaebuse jaoks arvestada enammakstud riigilõivust maha 20 eurot. Eeltoodut tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja arvates tuleb tal määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba ja kaebajal puudub vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.
24.Kaebaja esitas määruskaebuse lisadena retseptide väljatrüki, digiloo väljavõtte, Insecto OÜ 16.12.2021. a e-kirja, J. Tomsoni 16.12.2021. a e-kirja ja T. Trei 16.12.2021. a e-kirja. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Eelnimetatud tõendid on haldusasja toimikus juba olemas (vastavalt tl 12-12p, 76-76p, 7, 11 ja 13), mistõttu ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad kaebajale.
25.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja arstiretseptide väljatrükid (tl 8-8p, 12-12p, 14-15p, 77-81), saatekiri (tl 37-37p) ja broneeringu kinnitus arsti juurde (tl 75) ning digiloo väljavõte (tl 76-76p). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus terviseandmete osas kinniseks. Huvi asja avaliku arutelu vastu puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel eelmärgitud osas kinniseks.
26.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.