Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-647
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 23.02.2021 otsuse nr 5-37/20158-2 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Indrek Västrik Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.05.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-21-647 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustaja on 23.02.2021 otsuses hüvitise kujunemist selgitanud ja jääb toodud põhjenduste juurde. Kaebaja taotles pikaajalist kokkusaamist vaid 18.04.2018 pöördumises, s.o ühel korral. Vangla jättis taotluse VangS § 94 lg 5 alusel rahuldamata. Taotluses puudusid nii soovitav kokkusaamise aeg kui andmed isikute kohta, kellega kokkusaamist sooviti, mistõttu ei oleks vangla saanud taotlust läbi vaadata. Isegi kui vangla oleks kaebajale pikaajalist kokkusaamist lubanud, oleks kaebajal pärast vangla 17.05.2018 vastuse saamist tulnud esitada taotlus konkreetsel kuupäeval pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning ka positiivse vastuse korral ei oleks kokkusaamist toimunud enne 2018. a juulikuud, kuna justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 42 lg 2 kohaselt tuleb pikaajalise kokkusaamise taotlus esitada vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. Seega oli kaebaja õigust tema perekonnaelule piiratud maksimaalselt nelja kuu jooksul. Arvestades, et vangla 2(5)
3-21-647 sisekorraeeskirja § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul, jäi kaebajal potentsiaalselt saamata vaid üks kokkusaamine. Pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju vähendasid kaebajal suhtlemine tema lähedastega kirja, telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel, samuti pakkide saamise võimalus. Kaebajale võimaldati Tallinna Vanglas lähedastega lühiajalisi kokkusaamisi 15-l päeval, nendest 12-l päeval kokkusaamised ka toimusid. Vaidlusalusel perioodil toimusid vanglas lühiajalised kokkusaamised üldjuhul kestvusega 70 minutit. Vangla on kaebajale lapsega kokkusaamist lühiajalise kokkusaamise vormis võimaldanud, kuid last kokkusaamisele ei toodud. Kaebaja on lapsega lühiajaliseks kokkusaamiseks esitanud vaid ühe taotluse. Lisaks ei ole kaebajal pärast 22.12.2017, 10.01.2018 ja 19.01.2018 kokkusaamisi toimunud enam lühiajalisi kokkusaamisi oma emaga. Kaebajal oli võimalik taotleda ka klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalisi kokkusaamisi (vangla sisekorraeeskirja § 31), kuid kaebaja seda ei teinud. Eeltoodud olukorras on küsitav kaebaja pereelu põhiõiguse riive ulatus. Ei ole usutav, et isik, kes soovib tungivalt lähedastega suhelda, kuid kellele pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata, jätab kasutamata võimaluse lähedastega lühiajalise kokkusaamise raames kohtuda. Lähtudes kahjunõude menetlemisel tuvastatud asjaoludest, rikkumise iseloomust ja ulatusest, ja võttes arvesse sarnastes asjades väljamõistetud hüvitise suurust (Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2019 otsus nr 3-16-2015, Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsus nr 3-19-1455), on mõistlik ja piisav hüvitis 100 eurot.
Tallinna Vangla palub 02.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde. Haldusasja nr 3-19-1416 asjaolud on praeguse vaidluse asjaoludest oluliselt erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et vastutaja ei teinud kaebajale takistusi lühiajaliseks kokkusaamiseks lapse, ema ja õega. Kaebaja vabanes vanglast 09.11.2018. Seega olenemata tema pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmisest 3(5)
3-21-647 17.05.2018 sai kaebaja vähem kui pool aastat hiljem ilma igasuguste piirangutega kõigi soovitud isikutega suhelda.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.
4(5)
3-21-647
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.