X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.01.2022 otsuse nr 1, 03.02.2022 otsuse nr 1010350-1 ja 17.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/11354-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 24.11.2021 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse1 paindliku vanaduspensioni määramiseks alates 02.01.2022.
2.Vastustaja määras 31.01.2022 otsusega nr 12 kaebajale paindliku vanaduspensioni alates 02.01.2022 eluaegselt. Pensioni suuruseks on 522,07 eurot kuus.
3.Vastustaja otsustas 03.02.2022 otsusega nr 1010350-13 mitte arvestada kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka töötamist Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haridusosakonnas perioodil 01.02.1997–29.02.2000, Tallinna Haridusametis perioodil 01.03.-31.07.2000 ja ametniku reservis oleku aega perioodil 08.08.2000–07.02.2001. Kaebajal oli 01.01.1996 seisuga avaliku teenistuse staaži 7 aastat 6 kuud 4 päeva. Kaebaja nimetati 01.01.1996 ametisse Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusse vanemraamatupidaja ametikohale, kust vabastati 29.02.2000 teisele ametikohale asumise tõttu. Kaebaja asus 01.03.2000 tööle Tallinna Haridusametisse vanemraamatupidajana, kust koondati 31.07.2000. Kaebaja arvati 08.08.2000 ametnike reservi ja reservist välja 07.02.2001 tähtaja möödumise tõttu. Kontrollimisel selgus, et kaebaja ei olnud 01.01.1996 seisuga Eesti kodanik. Rahvastikuregistri andmetel sai ta Eesti kodakondsuse 08.03.2007. Kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse4 (ATS v.r) § 169 lg 1 järgi võis ilma kodakondsuseta teenistuses olla kuni 01.02.1997. Seetõttu katkeb kaebaja teenistusstaaži arvestus 01.02.1997 ja kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka ei saa arvata töötamist pärast seda kuupäeva. Kaebaja teenistusstaaži pikkuseks perioodil 27.06.1988– 31.01.1997 on 8 aastat 7 kuud 4 päeva, mis ei anna avaliku teenistuse seaduse5 (ATS) § 113 lg 7 järgi õigust vanaduspensioni suurendamisele.
4.Kaebaja esitas 21.02.2022 vastustajale vaided6 31.01.2022 ja 03.02.2022 otsuste peale, taotledes, et tema teenistusstaaži hulka arvataks töötamine Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haridusosakonnas perioodil 01.02.1997–29.02.2000, Tallinna Haridusametis perioodil 01.03.-31.07.2000 ja reservis oleku aeg perioodil 08.08.2000–07.02.2001, ning pensioni suurendamist 10% võrra avaliku teenistusstaaži eest.
5.Vastustaja jättis 17.05.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/11354-27 kaebaja vaided rahuldamata. Kaebajal on õigus selles, et ATS v.r § 169 lg 1 ei kohaldu, sest kaebaja ei olnud riigiametnik, vaid kohaliku omavalitsuse ametnik. Kuid ATS v.r § 14 lg 1 kehtestas alates 01.01.1996 nõude, et nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse ametnik peab olema Eesti kodanik. Kaebaja omandas Eesti kodakondsuse alles 08.03.2007. Seega puudus alus teda ametisse nimetada ja tema avaliku teenistusstaaži hulka ei saa arvata töötamist vaidlusalustel perioodidel.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 31.01.2022 ja 03.02.2022 otsuste ning 17.05.2022 vaideotsuse tühistamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks arvama kaebaja avaliku teenistusstaaži hulka töötamine Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haridusosakonnas perioodil 01.02.1997–29.02.2000, Tallinna Haridusametis perioodil 01.03.31.07.2000 ja reservis oleku aeg perioodil 08.08.2000–07.02.2001 ning suurendama kaebaja pensioni 10% võrra avaliku teenistusstaaži eest. Vaidlusalused otsused rikuvad kaebaja õigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32), sest kaebajale määratud pensioni suurus on vale. Vastustaja 05.03.2020 teatise kohaselt on kaebajal avaliku teenistuse staaži 12 aastat 7 kuud
Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 1. Kaebaja 12.06.2022 esitatud lisa „Otsus_X_1“.
Kaebaja 12.06.2022 esitatud lisa „Otsus_X_1010350-1“.
Kehtis 01.01.1996-31.03.2013.
Kehtib alates 01.04.2013.
Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 9 ja 10.
Kaebaja 12.06.2022 esitatud lisa „Vaideotsus_ 5.2-311354-2“.
2(5)
3-22-1284
4 päeva, mis annab õiguse pensioni suurendamiseks 10% võrra (ATS v.r § 57 lg 2 p 1, ATS § 113 lg-d 2 ja 7). Pensioni määramisel ei ole avaliku teenistuse staažiga arvestatud ja sellega arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Kaebajal tekkis vastustaja 05.03.2020 teatise alusel õiguspärane ootus pensioni suurendamiseks. Vastustaja ei ole põhjendanud oma seisukoha muutmist 2 aasta hiljem. Kaebaja oli pärast 01.01.1996 avalikus teenistuses kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Vastustaja viide ATS v.r § 169 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei olnud riigiametnik. Seadus ei näinud ette kohaliku omavalitsuse ametniku vabastamist juhul, kui tal puudub Eesti kodakondsus. Ka ATS v.r § 14 lg 1 ei kohaldu kaebaja suhtes, sest kaebajat ei vabastatud teenistusest, vaid ta jätkas töötamist sama tööandja juures. Kui tööandja nõudnuks kaebajalt Eesti kodakondsuse olemasolu enne 01.02.1997, siis oleks kaebaja seda taotlenud. Kaebajat koheldakse ebavõrdselt võrreldes teiste ametnikega, kes tegid sama tööd, kuid kelle pensioni suurendatakse erinevalt kaebajast 10% võrra (PS §-d 9 ja 12).
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. ATS v.r § 14 sätestas kohaliku omavalitsuse ametnikule alates 01.01.1996 Eesti kodakondsuse nõude. Samasugune nõue kehtib tänaseni. Pensionistaaži teatis väljastati pärast kaebaja tööraamatu andmete sisestamist sotsiaalkaitse infosüsteemi. Ekslikult sisestatud andmete pinnalt ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust. Vastasel juhul ei oleks haldusorganil võimalik haldusmenetluses vigu parandada. Staažiteatise näol on tegemist informatiivse teatisega, mitte haldusaktiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsuseid, millega ei arvestatud kaebaja pensioni suurendamisel pärast 31.01.1997 omandatud avaliku teenistuse staažiga. Kaebaja eesmärgiks on saavutada pensioni suurendamine 10% võrra. ATS § 113 lg 2 võimaldab isikul, kellel on selle seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks ATS v.r alusel, saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt sama paragrahvi lg-le 7. Vastustaja 03.02.2022 otsusest nähtuvalt oli kaebaja teenistusstaaži pikkuseks perioodil 27.06.1988–31.01.1997 kokku 8 aastat 7 kuud 4 päeva. Kui arvata sinna juurde ka kaebaja taotletud staaž, oleks kaebaja avaliku teenistuse staaži pikkuseks 12 aastat 7 kuud 4 päeva8, mis annaks kaebajale õiguse vanaduspensioni suurendamisele 10% võrra (ATS § 113 lg 7 p 1). Alla 10-aastane avaliku teenistuse staaž vanaduspensioni suurendamist ei võimalda.
9.Vastustaja keeldus kaebaja avaliku teenistuse staažiga pensioni suurendamisel arvestamast, sest kaebaja ei olnud avaliku teenistuse ajal Eesti kodanik, nagu nõuab ATS v.r § 14 lg 1. Viidatud säte nägi ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja omandas Eesti kodakondsuse alles 08.03.20079. Seega puudus tal ATS v.r jõustumise ajal (01.01.1996) ning kogu avalikus teenistuses ja reservis oleku ajal Eesti kodakondsus.
10.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja 03.02.2022 otsuses toodud viide ATS v.r § 169 lg-le 1 on ebaõige. Nimetatud säte reguleeris Eesti kodakondsust mitte omavate riigiametnike teenistusest vabastamist ja tähtaega (01.02.1997). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja oli kuni 31.07.2000 kohaliku omavalitsuse teenistuses ja 08.08.2000–07.02.2001 ametnike reservis. ATS v.r ei sätesta §-ga 169 sarnast sätet kohaliku omavalitsuse ametnike kohta ega määra tähtaega, mille jooksul tuleb Eesti kodakondsust mitteomav kohaliku omavalitsuse teenistuja vabastada või mis ajani võib ta Eesti kodakondsust taotleda ilma, et ta
Kaebaja 12.06.2022 esitatud lisa „Staaziteatis_05.03.2020_X“. Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 11.
3(5)
3-22-1284
tuleks teenistusest vabastada (vt nt ATS v.r § 169 lg-d 2-31). Seega ei olnud kohaliku omavalitsuse ametnikele sarnast üleminekuaega ette nähtud. See aga ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse ametnikele Eesti kodakondsuse nõue ei kehtinud. ATS v.r § 14 lg 1 nägi kõigile ametnikele, sh kohaliku omavalitsuse ametnikele ette Eesti kodakondsuse nõude. Ka PS § 30 lg 1 näeb ette, et ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. Nii näiteks võimaldab ATS § 14 lg 2 ametnikuna teenistusse võtta Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku. Muude riikide kodanike puhul sellist erandit sätestatud ei ole. ATS v.r sätestas ainsad erandid Eesti kodakondsuse nõude osas §-s 169, mis aga kaebajale ei kohaldunud. See, et kohaliku omavalitsuse ametnikele ei olnud ette nähtud ATS v.r §-ga 169 sarnast üleminekuaega, näitab, et kohaliku omavalitsuse ametnikud pidid juba teenistusse nimetamise ajal (ATS v.r § 163 lg 1 järgi hiljemalt 29.02.1996) vastama avalikule teenistujale ette nähtud nõuetele, mh Eesti kodakondsuse nõudele. Vastasel korral ei saanud neid teenistusse ümber vormistada ja nad oleks tulnud kas töölt vabastada või üle viia kohale, mis ei eeldanud ametnikuna teenistusse võtmist ja ametniku ülesannete täitmist.
11.Ekslik on kaebaja arusaam, et kuna ta jätkas töötamist sama tööandja juures, siis tema suhtes kodakondsuse nõue ei kehtinud. Kodakondsuse nõue kehtis kõigi ametnike suhtes, nii uute kui ka olemasolevate töötajate suhtes. Selle tingimuse täitmist tuli kontrollida teenistusse nimetamisel ja ka ümbervormistamisel. ATS v.r § 168 nägi ette erandi ATS v.r §-des 14 ja 15 sätestatud vanuse ja hariduse nõuete osas, st seaduse jõustumise ajal teenistuses olnud isikutelt ei nõutud hariduse ega vanuse nõuete täitmist, kuid Eesti kodakondsuse nõude osas samasugust erandit ei tehtud. Seega puudus seaduslik alus olemasolevate töötajate osas kodakondsuse nõuet mitte järgida ja võimalus nimetada teenistusse isikut, kes ei olnud Eesti kodanik.
12.Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et ATS v.r ei kohustanud ametnikku vabastama, kui tal puudus Eesti kodakondsus. ATS v.r § 128 lg 1 nägi ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui ta kaotab Eesti kodakondsuse. Kui juba teenistuses olnud ametnikku oli võimalik kodakondsuse kaotuse tõttu teenistusest vabastada, siis järelikult ei saanud olla suuremat kaitset ka nendel isikutel, kes töötasid ATS v.r jõustumise ajal riigi- või kohaliku omavalitsuse organites, kuid ei omanud Eesti kodakondsust. Selliseid isikud ei saanud ametisse nimetada või kui seda tehti, siis tuli nad teenistusest vabastada (ATS v.r § 117 p 3, § 124 lg 1).
13.Eeltoodust järeldub, et kaebaja vormistati õigusvastaselt Tallinna Lasnamäe Linnaosa haridusosakonna 29.02.1996 käskkirjaga nr 1-7/3410 ATS v.r § 163 lg 1 alusel teenistusse vanemraamatupidaja ametikohale. Samamoodi on õigusvastane Tallinna Haridusameti 11.02.2000 käskkiri nr 25-k11, millega nimetati kaebaja Tallinna Haridusameti Lasnamäe piirkonna vanemraamatupidaja ametikohale.
14.Ka kaebaja reservis arvel oleku aeg on saadud seadusevastaselt. ATS v.r § 150 p 3 välistas mittekodanike reservis arvel oleku.
15.Kuigi kaebaja teenistusse nimetamise haldusaktid kehtivad, neid ei ole muudetud ega tühistatud, ei saa kohtu hinnangul kaebaja ebaseadusliku teenistusstaažiga tema pensioni suurendamisel arvestada. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui seaduses ettenähtud soodustusi oleks võimalik taotleda ka isikutel, kes saavad soodustusi seadust rikkudes. Oluline ei ole, et kaebaja tööandja ei teavitanud kaebajat Eesti kodakondsuse nõudest ega nõudnud seda temalt teenistusse vormistamisel. Kaebaja pidi ka ise tundma ja teadma tema teenistust
Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 8. Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 6.
4(5)
3-22-1284
reguleerivaid õigusakte, sh nõudeid, millele ta peab vastama. Seega on seaduse nõuetele vastavuses sama palju vastutust kaebajal endal.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et pensioni suurendamata jätmisel koheldakse teda põhjendamatult ebavõrdselt. Võrdselt tuleb kohelda võrdses olukorras olevaid isikuid. Kaebaja ei ole võrdses olukorras nende isikutega, kes vastasid avalikku teenistusse nimetamisel seaduses toodud nõuetele, mh nägid vaeva selleks, et ATS v.r jõustumise ajaks Eesti kodakondsust omandada. Seega ei saa kaebaja erinevat kohtlemist käsitleda ebavõrdse kohtlemisena. Kaebaja tuleb kohelda võrdselt nende isikutega, kes samuti ei vastanud Eesti kodakondsuse nõudele ja ei saanud sel põhjusel avalikku teenistusse asuda või tuli ametist vabastada. Ka nendel isikutel puudub sarnaselt kaebajaga võimalus pensioni suurendamisele.
17.Põhjendamatud on ka kaebaja viited õiguspärase ootuse rikkumisele. Vastustaja 05.03.2020 staažiteatis ei ole haldusakt, mis saaks anda kaebajale õiguskindlust selles välja toodud staaži osas. Selles on välja toodud vaid kaebaja tööraamatus nähtuvad andmed (vt vastustaja 05.03.2020 kiri12 kaebajale). Vastustajal on haldusorganina kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel (haldusmenetluse seaduse § 6). Seega ei saanud vastustaja lähtuda kaebajale pensioni määramisel üksnes kaebaja esitatud dokumentidest, vaid tal oli õigus ja kohustus uurida ka omalt poolt pensioni määramiseks vajalikke asjaolusid. Praegusel juhul tuvastas vastustaja rahvastikuregistri andmete alusel, et kaebajal puudus teenistuses ja reservis viibimise ajal Eesti kodakondsus. Tegemist oli asjaoluga, mis oli pensioni suuruse kindlaks määramisel oluline ja millega tuli arvestada. Õiguspärase ootuse kaitsele ei saa tugineda isik, kes on ise käitunud teadlikult õigusvastaselt. Kaebaja pidi teadma ametnikele seatud kodakondsuse nõudest, samuti teadis ta, et tal puudub nõutav kodakondsus, sellele vaatamata jättis ta tööandja teavitamata nõudele mitte vastavusest ja lasi end korduvalt ametisse nimetada. Õigusvastane käitumine ei saa anda alust õiguspärasele ootusele soodustuse saamiseks.
18.Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust, vaid on selgitanud, mis põhjusel ei saa kaebaja töötamisega kohalikus omavalitsuses arvestada pensioni suurendamisel. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja ei oleks oma otsust põhjendanud.
19.Kuigi kohtu hinnangul pidanuks kaebaja avaliku teenistuse staaž katkema juba 01.01.1996, mil jõustus ATS v.r, või vähemalt 29.02.1996, mil tuli ametnikud hiljemalt teenistusse vormistada, mitte 31.01.1997, nagu on välja toodud vastustaja 03.02.2022 otsuses, ei muuda see lõppjäreldust, mille kohaselt ei saanud kaebaja vanaduspensioni avaliku teenistuse staaži arvelt suurendada. Seetõttu puudub vajadus otsust ainuüksi selle eksimuse tõttu tühistada. Otsuse tühistamine ei kaitseks kaebaja õigusi, sest vastustajal tuleks anda välja uus samasisuline otsus, millega jäetakse kaebaja vanaduspension suurendamata.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusaluste otsuste tühistamiseks puudub alus ja kaebus tuleb tühistamisnõuetes jätta rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata ka kohustamisnõude osas, sest kaebajal puudub õigus nõuda tema pensioni suurendamist avaliku teenistuse staaži osas.
21.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude välja mõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavad dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Vastustaja 04.07.2022 esitatud lisa 12.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.