Kerli Kivi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kuldev Kallaste määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik 2): Kuldev Kallaste (ik: XXXXXXXX), esindaja Andres Kuusk Vastustaja (avaldaja): Kerli Kivi (ik: XXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom Puudutatud isik 1: Hele Ellermaa (ik: XXXXXXXXXX) Kohalik omavalitsus: XXX vald (vallavalitsuse kaudu)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. aprilli 2016 määrus osas, millega maakohus määras CCC kinnistu omanikule juurdepääsutee talumise kohustuse eest tasu 50 eurot aastas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata CCC kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee talumise kohustuse eest tasu suuruseks 100 eurot aastas.
3.Jätta maakohtu määrus muus osas sisuliselt muutmata, muutes maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust.
4.1.Rahuldada Kerli Kivi avaldus juurdepääsu määramiseks.
4.2.Määrata juurdepääs XXX kinnistule (registriosa nr XXX, asukoht XXX küla XXX vald Jõgevamaa) CCC kinnistu (registriosa nr XXX, asukoht XXX küla XXX vald Jõgevamaa) kaudu järgmiselt:
4.2.1.Juurdepääs algab avalikult XXX-XXX-XXX maanteelt nr 43 ja kulgeb CCC kinnistul asuval pinnasteel paralleelselt DDD kinnistu piiriga kuni DDD kinnistu nurgani (CCC kinnistu kõrvalhooneni) ning pöörab seejärel paremale XXX ja BBB kinnistu ühise piirinurga suunas, kus pöörab vasakule XXX kinnistule;
4.2.2.Juurdepääsuteeks kasutatava maa-ala laius CCC kinnistul on 2,8 meetrit ja pikkus 105 meetrit;
4.2.3.Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, perioodil märts-aprill on keelatud juurdepääsu kasutada veoautodel;
4.2.4.XXX kinnistu (registriosa nr XXX) igakordne omanik on kohustatud tasuma juurdepääsutee talumise kohustuse eest CCC kinnistu (registriosa nr XXX) igakordsele omanikule 100 eurot aastas, kusjuures tasu maksmise tähtaeg on iga aasta 1. veebruar. Samuti on XXX kinnistu igakordne omaniku kohustatud osalema juurdepääsutee korrashoiul alates XXX-XXX-XXX maanteest nr 43 kuni juurdepääsutee parempöördeni, s.o kuni CCC kinnistul oleva kõrvalhooneni, ning hoidma korras juurdepääsuteed nimetatud parempöördest kuni XXX kinnistu piirini;
4.3.Kohustada Kuldev Kallastet andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (CCC) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnistule registriosa nr-ga XXX (XXX) selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse resolutsiooni p-des 4.2.1 kuni 4.2.4 märgitud tingimustel. Käesolev määrus asendab Kuldev Kallaste tahteavaldust.
4.4.Käesoleva määruse lahutamatuks lisaks on maa-ameti kaardiserveri väljatrükk, millele on märgitud juurdepääsu asukoht (t.l 80).
4.5.Jätta menetluskulud maakohtus Kerli Kivi kanda ning välja mõista Kerli Kivilt Kuldav Kallaste kasuks menetluskulud summas 533 eurot ja 33 senti. Kerli Kivi on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt praeguse määruse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
6.Kuldav Kallaste määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kerli Kivi (avaldaja) esitas 18.01.2016 maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Jõgevamaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistu (registriosa nr XXX). Hele Ellermaale (puudutatud isik 1) kuulub samas külas BBB kinnistu (registriosa nr XXX) ja Adele Lilleojale (puudutatud isik 2) CCC kinnistu (registriosa nr XXX). XXX kinnistu ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Avaldaja pääseb avalikult teelt oma kinnistule puudutatud isikutele kuuluvatel kinnistutel asuvaid teid mööda. Puudutatud isikud on keeldunud kinnistusraamatusse märke kandmisest. Avaldaja eelistuseks on juurdepääs üle CCC kinnistu, sest sellelt teelt on ohutu väljapääs XXXXXX-XXX maanteele nr 43 ning seda teed on võimalik läbida ka prügiauto ja päästeautoga. Lisaks asub CCC kinnistu elamu teest kaugemal kui BBB kinnistu elamu. Avaldaja on nõus maksma juurdepääsu eest tasu 100 eurot aastas.
2.Hele Ellermaa (puudutatud isik 1) leidis, et avaldus juurdepääsu määramiseks tema kinnistu kaudu tuleks jätta rahuldamata. Väljasõit avalikule teele tema kinnistu kaudu on piiratud nähtavusega ja kitsas.
3.Adele Lilleoja (puudutatud isik 2) leidis, et CCC kinnistu koormamine ei ole õigustatud. CCC kinnistul asuv tee poolitab kinnistut ja on seetõttu liigselt koormav. Tee asub elamu lähedal ning juurdepääsu määramine takistaks sõidukite parkimist. Juurdepääs teeks võimatuks kinnistu kaitsmise Peipsi järvelt puhuvate tuulte eest plankaia ja väravatega. XXX ja CCC kinnistute vahelisel alal koguneb pinnaseniiskus, tee vajub ning vajalik on teha kuivendustöid. CCC kinnistut kasutab ajutiselt juurdepääsuks DDD ja DDDvarre kinnistute omanik, kuid neil kinnistutel on ka iseseisev juurdepääs ilma CCC kinnistut läbimata. CCC kinnistu asemel peaks koormama BBB kinnistut, sest sealt on kulgenud ajalooline tee ning seda teed kasutab ka Jõe kinnistu.
4.XXX vald nõustus avalduses tooduga. Ajalooliselt on kasutatud avaldaja kinnistule juurdepääsuks BBB ja CCC kinnistutel asuvaid teid. BBB kinnistult ei saa suurte autodega läbi sõita. CCC kinnistult on ohutum välja sõita ning tee jääb hoonetest kaugemale, kuid poolitab kinnistu.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 28. aprilli 2016 määrusega avalduse ja määras XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsu üle CCC kinnistu järgmiselt: - juurdepääs algab avalikult XXX-XXX-XXX maanteelt nr 43 ja kulgeb CCC kinnistul asuval pinnasteel paralleelselt DDD kinnistu piiriga kuni DDD kinnistu nurgani (CCC kinnistu kõrvalhooneni) ning pöörab seejärel paremale XXX ja BBB kinnistu ühise piirinurga suunas, kus pöörab vasakule XXX kinnistule; - juurdepääsuteeks kasutatava maa-ala laius CCC kinnistul on 2,8 m ja pikkus 105 m; - juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt, kuid perioodil märts–aprill on keelatud juurdepääsu kasutada veoautodel. Maakohus määras tähtajatu juurdepääsu iga-aastaseks hüvitiseks 50 eurot, mida XXX kinnistu omanik peab tasuma iga aasta 1. veebruariks. XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoidma korras juurdepääsu järgmiselt: osakohustusena alal XXX-XXX-XXX maanteest nr 43 kuni juurdepääsutee parempöördeni, s.o kuni CCC kinnistul oleva kõrvalhooneni, ning ainukohustusena alal nimetatud parempöördest kuni XXX kinnistu piirini.
Maakohus tuvastas Adele Lilleoja nõusoleku märke kandmiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku CCC kinnistule määruse resolutsiooni p-des 2, 3 ja 4 märgitud tingimustel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning mõistis Kerli Kivilt Adele Lilleoja kasuks välja menetluskulud 533,33 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Määruse põhjenduste kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. XXX kinnistu ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega. Kinnistu on piiratud teiste eraomandis olevate kinnistutega ning puuduvad kokkulepped nimetatud kinnistute või eratee kasutamiseks. XXX kinnistu on kasutanud juurdepääsuna BBB kinnistut ja CCC kinnistut. Mõlema kinnistu omanikud teatasid kohtule, et nad ei ole takistanud avaldajal oma kinnistut juurdepääsuna kasutada, kuid ei olnud nõus vastava õiguse kandmisega kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS §-le 641 on avaldaja nõue oma õiguse kinnistusraamatusse kandmiseks põhjendatud. Avalduse eesmärk on õiguskindluse tagamine. Juurdepääsu määramine üle CCC kinnistu poolitab kinnistut. Samas ei ole poolitamine absoluutne. Kohus tegi vaatlusel kindlaks, et CCC kinnistul on kuni majani ja ka sealt edasi (kõrvalhooneni) heas korras sissesõidutee. Nimetatud tee kulgeb kinnistu servas. Seda kasutab CCC kinnistu omanik ise ning samuti kõrvaloleva DDD kinnistu omanik. CCC kinnistul asuv sissesõidutee on kaetud kuni DDD kinnistu väravateni tugevama kattega – osaliselt maasse vajunud killustikuga. Seega toimuks poolitamine vaid osas, mis jääb CCC kinnistu kõrvalhoonest kuni BBB kinnistu piirini. Tegemist on tavalise rohumaaga. Puudutatud isik 2 ei esitanud ühtegi põhjendust, miks juurdepääsutee määramine koormaks tema kinnistut liigselt. Enamikku juurdepääsualast kasutab CCC kinnistu omanik ka ise ja lubab seda kasutada teisel naabril. Nõustuda ei saa ka väitega, et hooned on ehitatud selliselt, et läbisõit on välistatud. Üle paisutatud on ka puudutatud isiku 2 nägemus liiklusohtlikest olukordadest, sest sissesõidutee on lai ning kõrvahoone juures piisvalt ruumi, et seal autot parkida. Kõrvalhoone juurest paremale XXX kinnistu suunas oli teeala niiske, kuid porilompe näha ei olnud. Alal olid sissesõidetud autojäljed, mis näitavad, et teed kasutatakse sõitmiseks ja tegemist ei ole õueala või hooviga. Paikvaatlus toimus aprillis, mis on märg aeg. CCC kinnistu elumaja on teest eraldatud aiaga 2–3 m kaugusel ja maja ise asub teest 10–15 m kaugusel. CCC kinnistult on väga hea väljasõit avalikule teele ning nähtavus on hea mõlemale poole. BBB kinnistul asuva tee pinnas on sama, mis CCC kinnistul. Teekate oli niiske ja aukude katteks oli pandud telliskive. CCC kinnistut läbiva tee kate kuni kõrvalhooneni on paremas seisus kui BBB kinnistul asuva tee kate. Juurdepääs kulgeks BBB kinnistu elumajast 5-6 m kaugusel ning ka siin on vahel aed, mis asub tee servas. BBB kinnistul asuva tee teisel poolel on Jõe kinnistu kuurid, mis asuvad teest 2–3 m ja elumajast 4 m kaugusel. BBB kinnistul asuv juurdepääsuks sobiv ala on oluliselt kitsam ning avalikult kasutatavale teele pööramine on ohtlik vähese nähtavuse tõttu. Vaadet piirab vasakul võsastik ja paremal Jõe kinnistu noor kuusehekk. Ristmik on kitsas ning sõidetav üksnes väikeste ja lühikeste sõiduautodega. Kohus kaalus mõlema kinnistu eeliseid ja puudusi ning leidis, et need on peaaegu võrdsed, kuid siiski on koormatavate kinnistute omanikke veidi vähem koormav juurdepääs üle CCC kinnistu. XXX kinnistu omanike poolt teel sõitmine ei takista ega sega oluliselt CCC kinnistu omanike kinnistu kasutamist. Oluline on ka ohutum väljasõit avalikult kasutatavale teele. Vastuseks puudutatud isiku 2 väitele, et ajalooliselt kulges küla vaheline avalik tee üle BBB kinnistu, märkis kohus, et enne XXX-XXX-XXX tee rajamist 1980. aastatel võis külavaheline avalik tee kulgeda üle BBB kinnistu piki selle piiri Jõe kinnistuga, kuid pärast uue tee ehitamist
on kohalikud teekasutuse tavad muutunud ja selline olukord on kestnud ligi 30 aastat. Puudub põhjus minna tagasi eelmiste tavade juurde, kui ka muud asjaolud toetavad uuemat lahendust. Aastatega on muutunud nii inimeste vajadused (prügiauto juurdepääs) kui ka liikumisvahendid (kasutatakse rohkem sõiduautosid) ning seetõttu on vajalikud juurdepääsud laiemad. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Kohus ei analüüsinud avaldaja kulusid juurdepääsu korrashoiule, kuivõrd avaldaja on nõus üksinda hooldama teed, mida ta ise kasutab. Selles osas, mida kasutavad ka teised isikud, on avaldaja nõus hooldama võrdeliselt teistega. CCC kinnistu omanik ei tegele tootmistegevusega. CCC kinnistul asuva tee pindala on 294 m2. Avaldaja rendihinna alusel tehtud arvestuse järgi tuleks iga-aastaseks tasuks 1,176 eurot. Samas ei saa lähtuda ka puudutatud isiku 2 ettepanekust, et tasu peaks olema 12-kordne CCC kinnistu maamaksu summa ehk 185,28 eurot (12 × 15,44), sest avaldaja ei kasuta tervet kinnistut. Maamaksust sõltuv tasu lähtudes tee pindalast oleks 0,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt on õiglane ja põhjendatud määrata juurdepääsu tasuks kindel summa 50 eurot aastas, mida avaldaja on ka nõus maksma ning mis on oluliselt suurem kui rendihinna või maamaksu alusel arvestatud tasu. Sellele lisandub juurdepääsu korrashoiu kohustus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kuldev Kallaste (puudutatud isiku 2 A. Lilleoja õigusjärglane) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. aprilli 2016 määruse osalist tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata XXX kinnistu kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle BBB kinnistu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on juurdepääsu määramine CCC kinnistu kaudu määruskaebuse esitaja suhtes ebaõiglane ja ülekohtune. BBB kinnistu elumaja lähedus teele ei saa olla selleks otsustavaks kaalukeeleks juurdepääsu määramisel CCC kinnistu kaudu; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et CCC kinnistu poolitamine ei ole absoluutne. Tegelikkuses toimub täielik CCC kinnistu poolitamine. Kuni XXX-XXX-XXX riigimaantee nr 43 valmimiseni läbis CCC kinnistut lõunas asuv avalik tee suunaga BBB kinnistult DDDvarre kinnistule, mida kasutasid kinnistutele pääsemiseks Jõe, CCC, DDDvarre, DDD ja XXX kinnistute omanikud ning kogu ülejäänud külarahvas. Vana külatee ja riigimaantee nr 43 vaheline ala ei ole tee, mis on ehitatud tee-ehituslikke normatiive järgides, vaid õuemaa ning seda kasutas üksnes CCC kinnistu oma vajadusteks, kuni riigimaantee nr 43 valmimiseni 1990. aastate algul. Ka see, et hoovis on näha sõiduauto liikumisest tekkinud roopad, ei tähenda, et tegu on teega. Alles riigimaantee nr 43 valmimisega tekkis XXX kinnistul võimalus lisaks vanale külateele saada alternatiivne juurdepääs läbi CCC kinnistu; 3) on kohtu järeldus, et CCC kinnistule jääv juurdepääsu osa ei ole liigniiske ega vaja kuivendamist, vastuolus paikvaatluse protokollis märgituga. Niiskustaseme vähendamiseks on CCC kinnistu kuuri taha kaevatud tiik; 4) asudes seisukohale, et BBB kinnistul asuv juurdepääsuks sobiv ala on oluliselt kitsam ja avalikult kasutatavale teele pööramine on ohtlik vähese nähtavuse tõttu, on kohus asunud võrdlema CCC kinnistu õueala/hoovi ja vana külateed, mis ei ole õiglane. XXX-XXX-XXX riigimaantee, millele väljasõit toimub CCC kinnistu kaudu, on oluliselt suurema liiklustiheduse ja kiirusrežiimiga kui BBB kinnistult avalikule kohalikule teele väljuv vana külatee; 5) on ekslik kohtu seisukoht, et XXX-XXX-XXX tee rajati 1980. aastatel. Tee võidi rajada 1990. aastate algul. Samuti ei ole õige seisukoht, et peale uue tee ehitamist muutus teekasutuse tava. Kergsõidukite osas toimus mitteoluline muudatus, st tekkis võimalus DDD ja XXX
kinnistutele pääseda uuelt teelt CCC kinnistu hoovi/õueala kaudu. Raskemate sõidukitega kasutasid DDD, CCC, XXX ja Jõe kinnistud BBB kinnistu teed; 6) ei ole kohus käsitlenud väidet, et CCC kinnistu omanikul on plaanis sarnaselt DDD kinnistuga kaitsta kinnistut Peipsi järvelt puhuvate tuulte eest plankaia ja väravatega. Selle küsimuse lahendamine on eluliselt vajalik; 7) ei põhjenda kohus kõrvalekaldumist poolte konsensuslikust arusaamast tasu osas (avaldaja oli nõus maksma 100 eurot aastas).
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Hele Ellermaa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus arvestanud kõiki asjaolusid ja teinud õiglase otsuse; 2) on määruskaebuse väide, et enne XXX-XXX-XXX tugimaantee nr 43 väljaehitamist seal teed ei olnud, vale. Mööda Peipsi kallast kulges 1,3 km pikkuses postitee praeguste TTT, JJJ, CCC, DDD, PPP jt kinnistute äärest kuni XXX küla lõpuni. 1981-1983 toimus teelõigu rekonstrueerimine kuni UUU kinnistuni ning muutmine tugimaanteeks; 3) on CCC ja DDD kinnistute vahel olev tee heas seisukorras. BBB kinnistut läbiv tee on kitsas, aastakümneid hooldamata ja halvas seisus. CCC kinnistu eelmine omanik müüs 1990. aastatel osa maast DDD kinnistu omanikule hoonete ehitamiseks, CCC kinnistu vana elumaja ja laut lammutati ning viimane ehitati uuesti üles teisel pool vaidlusalust teed. Seega sulges CCC kinnistu koos DDD ja DDDvarre kinnistutega ise nn ajaloolise tee, mida mööda oli XXX kinnistu elanikel võimalus sõita otse läbi PPP kinnistu maanteele nr 43; 4) on väide, et DDD kinnistu omanikul on iseseisev ligipääs maanteele nr 43, eksitav, sest tara sees oleva värava juurde ei vii maanteelt isegi jalgrada; 5) ei ole elulist vajadust ehitada CCC kinnistule tara, sest elumaja kaitsevad müra ja tuulte eest riigimaantee nr 43 ääres olevad puud ja kõrvalhooned ning kõrkjad ja pajupõõsad. Pigem on tara ehitamine ajendatud soovist tagada täielik privaatsus; 6) on BBB kinnistul VVV tee ääres elumajast 3–4 m kaugusel enelahekk, mis maja ja õue müra, tolmu ja võõraste pilkude eest kaitseb. JJJ kinnistu omanik istutas kuuseheki 25 aastat tagasi kohaliku tähtsusega VVV tee äärde vajadusest kaitsta elumaja kruusakattega teelt tuleva pori ja tolmu eest. BBB kinnistu elumaja on ehitatud 1890. aastatel, mil teed kasutasid jalakäijad ja hobuveokid. JJJ ja XXX kinnistu praeguste hoonete ehitusaeg jääb 20. sajandi I poolde. JJJ kinnistu omanikud kasutavad sõiduautoga õue sõitmiseks umbes 20 m ulatuses BBB kinnistu teed, kuid JJJ kinnistul on võimalus ka otse VVV teelt oma kinnistule pääseda.
KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHT
8.XXX vald vaidleb määruskaebusele vastu. Seisukoha kohaselt: 1) nõustub vald maakohtu järeldustega. CCC kinnistut läbib tee, mida kasutakse liiklemiseks sõidukitega ja jalgsi. Maa-ameti ajaloolisel kaardirakendusel aastast 1989 on näha, et on olemas XXX-XXX-XXX riigimaantee ning ka CCC kinnistut läbiv teelõik. CCC kinnistut läbiva tee kate on paremas seisus kui BBB kinnistul asuva tee kate;
2) piirneb DDD kinnistu XXX-XXX-XXX maanteega, kuid mahasõit maanteelt DDD kinnistule puudub.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus määras CCC kinnistu omanikule juurdepääsutee talumise kohustuse eest tasu 50 eurot aastas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab CCC kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee talumise kohustuse eest tasu suuruseks 100 eurot aastas. Lisaks nähtub asja materjalidest, et maakohtu menetluses osalenud CCC kinnistu omanik Adele Lilleoja suri XX.XX.XXXX ning tema asemel astus üldõigusjärglasena menetlusse Kuldev Kallaste, kes esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Sellest tulenevalt tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni ja kohustada Kuldev Kallastet andma nõusolek CCC registriosa III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks. Käesolev määrus asendab Kuldev Kallaste vastavat tahteavaldust. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu määruse resolutsiooni p 4 sõnastust, täpsustades, et XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud osalema juurdepääsutee korrashoiul alates XXX-XXX-XXX maanteest nr 43 kuni juurdepääsutee parempöördeni, s.o kuni CCC kinnistul oleva kõrvalhooneni, ning hoidma korras juurdepääsuteed nimetatud parempöördest kuni XXX kinnistu piirini. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
10.Vastavalt AÕS § 156 lg-le 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sättest tuleneb, et juurdepääsuõigus üle võõra kinnisasja on tasuline. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosnev kahest komponendist, s.o esiteks hüvitisest omandi väärtuse vähenemise (juurdepääsutee talumise kohustuse) eest ja teiseks juurdepääsutee korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Maakohus määras, et juurdepääsutee korrashoiuga kaasnevad kulud jäävad XXX kinnistu igakordse omaniku kanda ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. CCC kinnistu omanik vaidlustas maakohtu määruse muuhulgas osas, milles maakohus määras tasu suuruseks CCC kinnistu väärtuse vähenemise eest 50 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt oli avaldaja nõus maksma juurdepääsu tasu 100 eurot aastas ning maakohtu määrusest ei nähtu, miks maakohus ei arvestanud osapoolte konsensuslikku arusaama tasu suuruse kohta. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on selles osas põhjendatud. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahend nr 3-2-1-172-13, p 16; lahend nr 3-2-1-180-15, p 45) asunud seisukohale, et tasu määramisel peab kohus arvestama avaldaja ja teeniva kinnisasja omanike seisukohtadega. Praegusel juhul oli avaldaja nõus tasuma juurdepääsu tasu 100 eurot aastas ning CCC kinnistu omanik on ka määruskaebuses kinnitanud, et selline tasu suurus väljendas osapoolte konsensuslikku arusaama juhuks, kui juurdepääs määratakse üle CCC kinnistu. Seetõttu puudus maakohtul alus jätta arvestamata CCC ja XXX kinnistu omanike seisukohtadega ning määrata juurdepääsu tasu suuruseks 50 eurot aastas.
Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab juurdepääsu tasu (omandi väärtuse vähenemise eest) suuruseks 100 eurot aastas.
11.Muus osas, s.o juurdepääsu määramise osas üle CCC kinnistu, on maakohtu vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on juurdepääsu määramisel kaalunud poolte huvisid ning seejuures andnud hinnangu esitatud tõenditele ja XXX, CCC ja BBB kui naaberkinnistute omanike poolt esiletoodud asjaoludele. Määruskaebuses esitatud väide, et CCC kui teeniva kinnisasja omaniku huvid on jäetud tähelepanuta, ei ole õige. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et juurdepääsu määramise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada avaldaja ja huvitatud isikute huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigusi tuleb vastastikku arvestada, et võimaldada nendele mõistlik ühiselu, sh juurdepääs enda kinnisasjale. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus igakülgselt kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid seoses kahe erineva alternatiiviga avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning asunud põhjendatud ja õiglasele seisukohale, et XXX (avaldaja) kinnistu omanikul on õigus kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele CCC kinnistul olemasolevat ja pikaajaliselt kasutuses olnud teed. Seejuures on maakohus arvestanud juurdepääsu koormavust CCC kinnistul elavatele inimestele kui ka seda, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele BBB kinnistu kaudu on ohtlik vähese nähtavuse tõttu. Kaalumine on kohtu diskretsooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel üle CCC kinnistu diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ka alus määruskaebuse rahuldamiseks. Ainuüksi see, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda seda, et maakohus oleks juurdepääsu määramisel seadusest tulenevat põhjendamiskohustust rikkunud. Määruskaebuses on CCC kinnistu omanik tuginenud samadele vastuväidetele, milliseid ta esitas maakohtu menetluses. Maakohtus on juurdepääsu määramisel üle CCC kinnistu andnud hinnangu kõikidele CCC kinnistu omaniku vastuväidetele ning arvestanud seejuures ka XXX Vallavalitsuse arvamuse ja paikvaatlusel kindlakstehtud asjaoludega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu määruse kõiki põhjendusi korrata. 22.02.2016 seisukohas (tl 36-39) on CCC kinnistu omanik kinnitanud, et temale kuuluvat kinnistut on kasutatud juurdepääsuna avalikult kasutatavale teele alates 1984. a. Seega on tegemist pikema aja jooksul väljakujunenud tavaga, mida maakohus juurdepääsu määramisel arvestas. Samuti on CCC kinnistu omanik maakohtu 08.03.2016 istungil (tl 52-53) kinnitanud, et ta ei tee avaldajale takistusi enda kinnistule pääsemiseks. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad ka eelmärgitud asjaolud, et maakohtu poolt juurdepääsu määramine üle CCC kinnistu on kaalutletud otsustus ning arvestatud on CCC kinnistul elavate inimeste huve. Juurdepääsu määramisel ei ole oluline, et juurdepääsutee vastaks seaduses kehtestatud tee nõuetele ning määruskaebuses esitatud vastupidine väide ei ole põhjendatud. Juurdepääsu määramist üle CCC kinnistu ei välista CCC kinnistu omaniku kavatsus piirata tulevikus oma kinnistu aia ja väravatega.
12.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega on põhjendatud jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.