Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
30.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-620
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu teenistusest vabastamise vaidlustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja KV Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja IP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juht RA koostas 18.01.2023 ettepaneku jätta Kuressaare politseijaoskonna patrulligrupi I grupijuhi vaneminspektor X teenistusaste ülendamata.
2.X esitas 18.01.2023 teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku peale 23.01.2023 vaide, mis jäeti PPA 03.03.2023 vaideotsusega nr 1.2-3/1-5 rahuldamata.
3.PPA 30.01.2023 koondamisteate nr 1.9-3/305-1 kohaselt korraldatakse alates 01.04.2023 ümber PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna struktuur, kus senise nelja merepääste- ja patrulligrupi asemel jätkab kaks merepääste- ja patrulligruppi.
3-23-620 Struktuurimuudatuse eesmärgiks on muuta teenistus efektiivsemaks läbi grupijuhtide rolli võimendamise ja teenistuse parema planeerimise võimekuse loomise. Seoses struktuurimuudatusega kaotatakse alates 01.04.2023 Kuressaare politseijaoskonna koosseisust kaks grupijuhi ametikohta ning senise nelja merepääste- ja patrulligrupi ning nelja grupijuhi asemel jätkab kaks gruppi koos grupijuhtidega. Alates 01.04.2023 ümberkorralduste tulemusel kaotatakse koosseisust merepääste- ja patrulligrupi I grupijuhi ametikoht, millele X on tähtajaliselt üle viidud kuni LP avaliku võimu teostamise õiguse peatamise lõppemiseni. Koondamisteates pakuti X-le võimalust jätkata alates 01.04.2023 teenistust patrullpolitseiniku ametikohal Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna merepääste- ja patrullgrupis I ning teatati, et pakkumisega mittenõustumise korral vabastatakse X teenistusest 31.03.2023 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel.
4.PPA peadirektori 07.03.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.7/40p vabastati Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna merepääste- ja patrulligrupp I grupijuhi komissar X politseiteenistusest koondamise tõttu ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Teenistussuhte viimane päev on 31.03.2023.
5.X esitas 20.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada PPA 07.03.2023 käskkiri nr 1.9-2.7/40p; tühistada PPA 03.03.2023 vaideotsus nr 1.2-3/1-5; mõista välja saamata jäänud palk ajavahemiku 01.01.2022–02.06.2022 eest politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) § 70 lg 2 ja 3 alusel; mõista välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel töökiusu, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ning õigusvastase teenistusest vabastamise eest ATS § 105 lg-te 1 ja 3, § 13 lg 1 ning § 131 lg 1 alusel. Samuti esitas kaebaja taotlused tunnistada tema teenistusest vabastamine ATS § 105 lg 1 alusel õigusvastaseks; tuvastada, et PPA kaalutlused teenistusastme ülendamata jätmisel ja koondamisel on lähtunud töökiusust, ning kohustada PPA-d ülendama kaebaja teenistusastet. PPA poolt aluseks võetud asjaolud kaebaja teenistusastme ülendamata jätmisel ning kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole olnud objektiivsed, need ei järgi kaalutlusõiguse eesmärki ega lähtu kaebajale esitatud nõudmistest. Teenistusastme ülendamata jätmisel ja koondamisel on lähtutud vaid töökiusust. Teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku tegemiseks oli asjaolu, et kaebaja vaidlustas Kuressaare politseijaoskonna juhi RA poolt tehtud nõusolekuta ametikohalt üleviimise käskkirja nr 1.9-2.7/248p, mille PPA ise vaidlustuse tulemusena 13.01.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.7/4p kehtetuks tunnistas. Selle järgselt tegi RA kaebaja osas 19.01.2023 teenistusastme ülendamata jätmise ettepaneku, mille kaalutlusteks olnud asjaolud ei vasta tõele ja on oluliselt moonutatud, et jätta kaebaja halba valgusesse teenistusastme ülendamise komisjoni ees. Järgnesid 30.01.2023 ametikoha koondamise teavitus ja 07.03.2023 politseiteenistusest vabastamise käskkiri, mis viitavad sisuliselt samadele kaalutlustele. Tegemist on korduva töökiusuga selle eest, et kaebaja on söandanud juhtida tähelepanu eksimusele juhi töös. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse PPA käskkirja nr 1.9-2.7/40p kehtivuse peatamiseks kuni siinses kohtuasjas jõustuva otsuseni ning PPA keelamiseks koondada lapsehoolduspuhkusel viibiva ja ametnike esindaja LP ametikohta, millele kaebaja on üle viidud, kuni LP tööle naasmiseni või vähemalt kuni käesoleva menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korra kaotab kaebaja võimaluse jääda tööle ainsasse asutusse, kus töötamiseks on tal omandatud erialane kõrgharidus. Kaebaja ei kasvata alla 7aastast last, mistõttu ei näe ATS § 105 ette võimalust tema tööle ennistamiseks. Kaebaja peab oluliseks, et LP ametikohta ei koondataks enne tema teenistusse naasmist lapsehoolduspuhkuselt, et tal oleks võimalik oma õigusi koondamisolukorras efektiivselt kaitsta. Kuivõrd LP ametikoha kaotamine toob kaasa ka kaebaja asenduskohal töötamise võimatuse, on kaebaja koondamine otseselt seotud LP ametikoha staatusega. Kaebaja on 2(5)
3-23-620 pidanud taluma töökiusu ning avalikes huvides ei saa olla olukord, kus PPA ei toimi haldusmenetluses õiguspäraselt ning töökiusu tulemusena vabastab teenistusest eeskujuliku politseiametniku.
PPA palus 27.03.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebuse nõudeid ja taotlusi arvestades on kaebus perspektiivitu, kuna kaebaja eesmärk ei ole esitatud kujul saavutatav. Kaebaja jätkamise senisel ametikohal välistavad õigusaktid, mis on antud struktuurimuudatuste elluviimiseks. PPA-lt ei ole võimalik nõuda kaebaja ametikoha säilitamist õiguskaitsevahendina ka seetõttu, et kohus ei saa hinnata asutuse kaalutlusotsuse otstarbekust. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamist ei luba ka ATS § 105 lg 1, kuna ametnikul on õigus nõuda üksnes teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eduväljavaated tööturul ei ole kasinad, arvestades tema töökogemust ja juhtimisalast ettevalmistust. Kaebajal on võimalik oma oskusi kasutada turvafirmas, korrakaitseametnikuna kohalikus omavalitsuses jne.
7.Tallinna Halduskohus võttis 27.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse PPA 07.03.2023 käskkirja nr 1.9-2.7/40p õigusvastaseks tunnistamise, hüvitise ning saamata jäänud palga väljamõistmise nõudes ajavahemiku 01.01.2022–02.06.2022 eest (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse ülejäänud osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 5) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kuivõrd kaebaja ei kuulu ATS § 105 lg-s 4 loetletud isikute ringi, kes saaks nõuda teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, tuleb kaebus tagastada PPA 07.03.2023 käskkirja nr 1.9-2.7/40p tühistamise nõude osas. Olukorras, kus kaebaja teenistussuhe PPA-ga lõppeb alates 01.04.2023 ning kaebajal puudub õigus nõuda enda teenistusse ennistamist, puudub kaebajal õigus nõuda enda teenistusastme ülendamist, seega tuleb kaebus tagastada ka nõuete osas, mis on seotud tema teenistusastme ülendamata jätmisega (tuvastada teenistusastme ülendamata jätmise õigusvastasus; tuvastada, et PPA kaalutlused teenistusastme ülendamata jätmisel on lähtunud töökiusust; tühistada PPA 03.03.2023 vaideotsus nr 1.2-3/1-5; kohustada PPA-d kaebaja teenistusastet ülendama). Kaebajal puudub HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus ka nõude – tuvastada, et PPA kaalutlused koondamisel on lähtunud töökiusust – eraldiseisevaks esitamiseks. Neid kaebaja väiteid saab kohus hinnata kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasust kontrollides. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks selle tuvastamist, et PPA kaalutlused koondamisel on lähtunud töökiusust, eraldiseisvalt kohtuotsuse resolutsioonis vaja mingil muul põhjusel. Seega tuleb kaebus tagastada ka nimetatud tuvastamisnõude osas. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja poolt soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks aga seda, et ta saaks PPA-s toimunud struktuurimuudatustest sõltumata jätkata oma tööd praegusel ametikohal, samas kui ATS § 105 lg 1 võimaldab kaebajal nõuda üksnes vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ning hüvitist. Seega soovib kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu saavutada soodsamat tagajärge kui põhinõudega, mis ei ole lubatav. Kaebuse saab esitada enda subjektiivsete õiguste kaitseks. LP teenistuse küsimused kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2023 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
3(5)
3-23-620 Halduskohus on ekslikult leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks kaasa soodsama tagajärje kui kaebuse põhinõude rahuldamine. Kaebaja ei nõua teenistusse ennistamist, vaid töösuhte jätkamist, kui ta koondamissituatsioonis objektiivsetel kaalutlustel osutub teiste grupijuhtidega võrreldes üheks eelistatud isikuks. Kaebaja on täna veel teenistuses ning esialgse õiguskaitse taotlus on seetõttu asjakohane kuni teenistussuhte lõpetamiseni (s.o kuni 31.03.2023). ATS § 105 ei reguleeri õiguskaitsevahendite kasutamist enne teenistussuhte lõpetamist. Selles olukorras on kohaldatavad halduskohtus üldiselt ette nähtud õiguskaitsevahendid, sh keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja ei ole väitnud, et struktuurimuudatus ei tohiks aset leida. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on tuvastada, kas PPA on koondamissituatsioonis lähtunud objektiivsetest kaalutlustest või töökiusust ning kas koondamisele oleks pidanud kuuluma kaebaja asemel pädevuselt madalam grupijuht (EV). Avalikes huvides ei saa olla olukord, kus PPA õiguskorda tagava asutusena ei järgi seadust ja töökiusu tulemusena vabastab teenistusest eeskujuliku politseiametniku, jättes läbipaistmatute ja põhjendamatute kaalutluste alusel teenistusse teise ametniku. Kaalutluste kontrolli järgselt peab olema võimalik ka olukord, kus ebakohaste kaalutluste puhul tuleb uuesti rakendada haldusorgani kaalutlusõigust. Sellist olukorda ei järgne, kui kaebaja on juba enne kaalutlusõiguse kontrollimise otsust (s.o kaebuse osas tehtavat kohtuotsust) teenistusest vabastatud. Kui esialgne õiguskaitse on asjakohane ja kaebuse põhinõue rahuldatakse, siis on võimalik, et uuel kaalutlusõiguse teostamisel ei kuulu koondamisele kaebaja, vaid teine grupijuht. Seega on kaebaja teenistusastet puudutavad nõuded asjakohased, sest need mõjutavad kaebaja edasist teenistust. Kaebaja väide eduväljavaadete puudumise kohta tööturul ei ole otsitud. PPA näited turvafirmas või korrakaitseametnikuna töötamise kohta on asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 27.03.2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
10.ATS § 105 lg 1 piirab teenistusvaidluses tühistamis- ning kohustamiskaebuse esitamise võimalust. See säte näeb ette võimaluse esitada üksnes teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise nõudeid. Haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest on võimalik nõuda üksnes ATS § 105 lg-s 4 sätestatud asjaoludel. Seega, kui ei esine ATS § 105 lg-s 4 sätestatud erandlikke asjaolusid (mille esinemist kaebaja ei väida), ei ole kaebajal võimalik saavutada halduskohtule esitatava kaebusega teenistussuhte jätkamist. Ebaõige on ka kaebaja väide, et tulenevalt Riigikohtu 25.11.2021 määruses asjas nr 3-21-2241 võetud seisukohtadest on tal õigus esitada keelamiskaebus teenistusest vabastamise vältimiseks (teenistussuhte viimane päev 31.03.2023 pole veel saabunud). Riigikohus märkis selle lahendi p-s 12 sõnaselgelt, et ATS § 105 sätestab õiguskaitsevahendid ametniku teenistusest vabastamise korral, st pärast vabastamise kohta käskkirja andmist. Praegusel juhul on teenistussuhte lõpetamine otsustatud ja teenistusest vabastamise käskkiri juba antud, mistõttu kohaldub ATS § 105 lg 1.
11.Kuna teenistusest vabastamise käskkirja tühistamine, koondamissituatsiooni kohta uue analüüsi tegemine ja uue koondatava otsustamine ning kaebaja teenistuse jätkamine PPA-s ei 4(5)
3-23-620 ole siinse kohtuasja tulemusel võimalik, ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise võimatusest või raskendatusest, mis on HKMS § 249 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus jäänud õigesti rahuldamata. Kaebaja õiguste kaitse on tagatud ATS § 105 alusel esitatavate tuvastamise ja hüvitiste nõuetega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.