Hea Õhtu OÜ kaebus Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 12 640,07 eurot koos viivisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Hea Õhtu OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Ahto Kalda Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Ave Henberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „FB 15_03_2022“, „FB 16_03_2022“, „FB jaanuar 2022“, „FB märts 2022“, „FB november 2021“, „Level“, „MTR1“, „MTR2“ ja „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.
Jätta Hea Õhtu OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Hea Õhtu OÜ (kaebaja) peab toitlustusettevõtet asukohaga Ülikooli tn 6a, Tartu linn. Tegemist on ööklubiga1.
Kohtu poolt juurde võetud dokumendid „MTR1“, „MTR2“ ja „Level“.
3-22-329
2.Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 nägi Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil ette mitmeid meetmeid ja piiranguid erinevates tegevustes osalemiseks (sportimisele, huvitegevusele, koolitustel osalemisele, kultuuriüritustel osalemisele, toitlustusettevõtete külastamisele jms). Korralduse nr 305 p 82 nägi ette, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–06.00. Piirangut ei kohaldata p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul (tegevusega seotud või tegevuse eest vastutav isik). Korralduse nr 305 p 82 kehtestati Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korralduse nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) p 1 ap-ga 3 ja hakkas kehtima 01.11.2021.
3.Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse korraldus nr 305 p 82 tühistamiseks. Kohus võttis 14.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korralduse nr 82 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap-ga 2 tunnistati korralduse nr 305 p 82 alates 15.03.2022 kehtetuks. Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistati korraldus nr 305 alates 15.04.2022 kehtetuks.
5.Kaebaja avaldas 29.03.2022 soovi muuta kaebuse nõuet ja taotleda kahju hüvitamist perioodi 10.01.-14.03.2022 eest summas 12 640,07 eurot koos viivisega. Kohus lubas 11.05.2022 määruses kaebuse nõuet muuta.
Vastustaja palus 15.03.2022 ja 13.06.2022 vastustes jätta kaebus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja kokkuvõtlikud põhjendused:
7.1.Kaebaja peab ööklubi Level. Enne Covid-viiruse pandeemiat oli kaebaja keskmine käive 29 188 eurot kuus. Covid-piirangute tõttu kaotas kaebaja sisuliselt võimaluse majandustegevusega tegeleda. Ööklubide tegevus on suunatud öisel ajal inimestele meelelahutuse pakkumisele. Seega on ööklubide jaoks tegemist väga ulatusliku piiranguga. Ööklubi saab hoida avatuna enne kl 23, aga inimeste harjumusi ei ole võimalik nii kiiresti muuta. Kaebaja ööklubi oli 2022. a jaanuaris avatud kuni kl 23 ja tema käive oli ligi 100 korda väiksem kui koroonaeelsel perioodil. Piirang oli pikaajaline. Ettevõtjad ei saa püsikulutusi kiiresti vähendada. Ka töötajate koondamine toob kaasa kulusid ning uuesti värbamine on ajamahukas ja kulukas tegevus. Mõju kaebaja tegevusele oli oluline ja kaebaja ei ole kohustatud sellist mõju taluma.
7.2.2021. a detsembriks oli selge, et omikron-tüvi on küll nakkavam, aga vähem intensiivne, mis haiglate koormust kardetud määral ei mõjuta. Sellele vaatamata otsustas vastustaja piirangut jätkata. Tervise- ja tööminister kinnitas kaebuse esitamise päeval, et koroonatõendi esitamise nõue kaotatakse, kuid ei lõpetata öise meelelahutuse tegevuspiirangut. Vastustaja ei ole esitanud täiendavaid teaduspõhiseid tõendeid selle kohta, et Covid-viirus oleks ohtlikum alates kl 23 või öine tegevuspiirang oleks leebem Covid-tõendi esitamise kohustusest.
2(12)
3-22-329
7.3.Piirangud pidi kehtima kuni 10.01.2022 ja on alates sellest kuupäevast õigusvastased. Öise meelelahutuse piirang rikub kaebaja põhiõigust tegeleda ettevõtlusega. Kuna aastavahetuse ajaks peeti võimalikuks piirangud kaotada, siis ei ole tõendatud vajadus piirangu jätkuvaks kehtestamiseks.
Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused:
8.1.Korraldus nr 305 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse tagamiseks ja haiglavõrgu koormuse leevendamiseks. Arvestades Covidviiruse leviku järjepidevat kasvu ja haiglaravi koormuse tõusu, oli vastustaja sunnitud 2021. a sügisel koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid järjest rangemaks muutma. Muu hulgas kehtestati öise meelelahutuse piirang. Korralduse nr 373 selgitustes ja seletuskirjas põhjendati ööklubide lahtiolekuaja piirangut ja seda, miks see on oluline koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja haiglavõrgu koormuse langetamiseks. Vastustaja hindas piirangut iga 2 nädala tagant üle. Selget lõpptähtaega piirangule ei kehtestatud. Vastustaja pidas alles 2022. a märtsis võimalikuks tunnistada korralduse nr 305 p 82 kehtetuks, sest sellest ajast alates oli näha koroonaviirusest tingitud haiglaravi koormuse ja viirusesse nakatumise selge langustrend, mis viitas, et ohtu haiglasüsteemi ja riigi toimepidevusele enam polnud. Seega kehtis ööklubide lahtiolekuaja piirang perioodil 01.11.2021–14.03.2022. Ainus erand kehtestati Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 445 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine“ (korraldus nr 445), kui otsustati piirangut ajavahemikul 31.12.2021 kl 23 kuni 02.01.2022 kl 6 mitte kohaldada. Erandit kehtestades selgitas vastustaja, et leevendus on ajutine, sest jaanuari algusest on prognoos nakatumiste arvu ja haiglaravi koormuse kasvule, mistõttu kehtivad piirangud jaanuaris 2022 edasi. Vastustaja prognoosid osutusid tõeks. Vastustaja hindas ka jaanuaris-veebruaris piirangu vajalikkust pidevalt üle, kuid kuna haiglavõrgu koormus oli suur ja ööklubides toimuva tegevuse iseloomu arvestades on viiruse levik seal väga tõenäoline, siis ei pidanud vastustaja võimalikuks ööklubide lahtiolekuaja piirangu kaotamist. Aastavahetusel piirangu ajutise leevendamise järel hakkas viirus just noorte seas eriti levima, mis näitas piirangu asjakohasust ja vajalikkust.
8.2.Õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitise nõude rahuldamise eeldus on, et kaebaja oleks üritanud oma olukorda lahendada õigeaegse tühistamis- või kohustamiskaebusega. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse tähtaega ületades. Samuti ei ole ta esitanud kohustamiskaebust.
8.3.Kahju hüvitamiseks puudub alus ka põhjusel, et öise meelelahutuse piirang oli kogu selle kehtivuse ajal õiguspärane. Koroonaviirus on uudne ohtlik nakkushaigus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 2 lg 2 tähenduses. See on jätkuvalt muteeruv, mille kohta teave pidevalt muutub, mille ravi alles hakkab tekkima ja mille levik on viinud kahel korral (2021. a kevadel ja sügisel) Eesti tervishoiusüsteemi krahhi äärele. Arstid ja teadlased alles õpivad viirust tundma, mistõttu oli selle leviku tõkestamiseks võetavaid meetmeid vähemalt kuni 2022. a kevadeni pidevalt vaja ümber vaadata ja kohandada. Öise meelelahutuse piirang kehtestati NETS § 28 lg-te 5, 6 ja 8 alusel, mis volitavad vastustajat eriti ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks kehtestama vältimatult vajalikke ajutisi meetmeid ja piiranguid. Meetmete kehtestamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. See, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul on seadusandja haldusorganit avaramalt volitanud, on loomulik, sest uudse haiguse osas ei ole kellelegi palju teada, mistõttu ei oska ka seadusandja ammendavat meetmekataloogi ja nende rakendamise tingimusi ette näha. Lisaks on teatud ettevaatlikkus võõra ohtliku asja osas asjakohane, et mitte tagantjärgi avastada, et meetmeid võeti vähe, need kehtestati liiga 3(12)
3-22-329
lühiajaliselt ja haiglasüsteem on seetõttu kokku kukkunud. Piirang riivas kaebaja ettevõtlusvabadust, kuid ettevõtlusvabadust võib riivata igal Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kooskõlas oleval eesmärgil. Kohtud on pidanud rahva tervise, haiglavõrgu koormuse alandamise ja riigi toimepidevuse eesmärke põhiõiguste piiramise legitiimseks eesmärgiks. Korralduse kehtestamise ajal oli koroonaviiruse leviku risk Eesti väga kõrge ja haiglaravi koormuse olukord ääretult kriitiline. Katkenud oli plaaniline statsionaarne ravi ja abita jäi väga palju inimesi. Lisaks ei suudetud vastu võtta kõiki koroonahaigeid, kes seda vajanuks, mistõttu tõusis viirusesse suremus. Vastustajal oli vältimatu kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid. Riigikohus rõhutas 25.11.2021 määruses asjas nr 3-21-2241 (p 29), et riigil pole mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus võtta inimeste tervise kaitsmiseks meetmeid. Kuna koroonaviirus on inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib hästi siseruumis, siis oli asjakohane just siseruumidele piirangute kehtestamine. Lisaks arvestas vastustaja seda, et enne 28.10.2021 kehtestatud öise meelelahutuse kellaajalist piirangut olid tegevused öisel ajal lubatud piiratud tingimustel, st kas koroonapassi või negatiivse testi alusel, kuid vaatamata sellele nakatumisnäitajad vaid kasvasid. Seega ei olnud alternatiivsed meetmed efektiivsed ja vastustajal tuli kehtestada inimkontakte füüsiliselt piiravad meetmed, et takistada viiruse levikut.
8.4.Piirang oli mõõdukas. Meetmete kehtestamisel arvestas vastustaja nii erinevate tegevuste nakkusohtlikkuse ja iseloomuga, st sellega, kuidas nakkus erinevate tegevuste raames levib ja millised kontaktid inimeste vahel on, kui ka vastava tegevuse tähtsusega inimeste esmavajaduste ja riigi toimimise seisukohalt. Arvestades öise meelelahutusteenuse iseloomu ja tegevuskohta, on selge, et selle raames toimub lähikontakte ja lisaks toimub vähemasti talvisel ajal tegevus siseruumis, kus on väga kerge koroonaviiruse aerosoollevik. Korralduse kehtestamise ajal oli delta viirustüvi väga nakkav, kordades nakkavam kui viiruse eelmised tüved. Viiruse leviku riski öise meelelahutuse ajal suurendab see, et inimesed viibivad meelelahutusasutuses sageli pikemat aega ja alkohoolsete jookide tarbimine tõstab inimeste riskikäitumist, mh maskide mittekandmist. Erinevus päevase ja öise nakkusleviku vahel on selles, et öisel ajal on rohkem juhukontakte, st suureneb inimeste hulk, kelle hulgas saab viirus levida. Päevased ja varase õhtu üritused on sageli seotud päevaste tegevuste ja inimestega, kellega isikud niigi kokku puutuvad (nt koos töötavad kolleegid). Öise aja kontaktid on juhuslikud, mille piiramisele meede oligi suunatud. Arvestades, et öine meelelahutus ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks ja riigi toimimiseks vältimatu, ning eriti selle tegevuse kõrget nakkusohtlikkust, kehtestaski vastustaja öisele meelelahutusele ranged piirangud. Piirates kontakte öistes tegevustes ja vähendades sellega viiruse levikut, oli vastustajal võimalik ühtlasi avatumana hoida inimeste esmavajaduste rahuldamiseks olulisemad tegevused, nt hoida koolid avatuna. Võrreldes vastustaja kaalukaid eesmärke, kaaluvad need kaebajale tekkinud riive üles, eriti arvestades, et kaebajal oli võimalik tegevust vähemasti teatud osas jätkata, st enne kl 23.
8.5.Piirang oli õiguspärane kogu selle kehtimise aja, sh 10.01.2022. 28.10.2021 kehtestatud piirangute tulemusena oli 2021. a detsembriks koroonaviiruse levik ajutiselt mõnevõrra kahanenud ja haiglaravi koormus stabiliseerunud, kuid Terviseameti epiidülevaadetest selgub, et haiglavõrgu koormus oli siiski suur. 2021. a novembri lõpust levima hakanud omikrontüvi ennustas nakatumiste arvu kohest kasvu. Nii oli vastustajale ette näha juba 2021. a detsembris, et viiruse leviku vähenemine ja haiglaravi koormuse stabiliseerumine on ajutine ning kohe jaanuaris tuleb uus tõus. Terviseameti epiidülevaadetest selgub, et alates 2022. a jaanuarist oli koroonaviirusesse nakatunute arv kasvutrendis ja kasvas ka hospitaliseeritute arv. Hospitaliseeritute arv hakkas langema alles 2022. a veebruari lõpust. Seega oli väär arvata, et omikrontüvi on leebe ja haiglasse ei saada. Kuigi omikrontüvi oli mõneti kergem kui deltatüvi,
4(12)
3-22-329
levis omikrontüvi kiiremini ja tõhusamalt ning põhjustas hüppelist haigestumuse tõusu. Suurem üldine nakatumiste arv tõi kaasa haiglavõrgukoormuse kasvu vaatamata sellele, et haiglasse sattunute protsent nakatunute üldarvust oli väiksem kui deltatüvega. Seega olid viiruse leviku peatamiseks võetavad meetmed ääretult asjakohased ka jaanuaris-veebruaris 2022. Isegi kui jätta haiglavõrgu eesmärk kõrvale, oli jaanuaris-veebruaris omikrontüvega nakatumine nii kõrge, et kui seda ei oleks piiratud, oleks võinud jääda esmavajalikud teenused isikutele tagamata ja riigi toimepidevus oleks ohtu sattunud. Vastustaja tunnistas öise meelelahutuse piirangu kehtetuks kohe, kui oli selge, et nakatumiste arv ja haiglavõrgu koormus on püsivas langustrendis ning oht haiglavõrgu ülekoormuseks ja riigi toimepidevuseks ei olnud enam tõenäoline.
8.6.Nii koroonapassi nõue kui ka öise meelelahutuse piirang kaotati 14.03.2022 korraldusega. Koroonaviiruse tõrjemeetmeid oli palju ja need olid sektorite lõikes erinevad, arvestades sektori tegevuste iseloomu. Terve ühiskond oli ühel või teisel viisil koormatud koroonaviiruse tõrje meetmetega, et tagada ühiskonna toimine ja rahva tervise kaitse. Kaebajale kahju hüvitamine tähendaks, et kaebaja ei olekski osalenud solidaarselt teiste ühiskonna liikmetega piirangute kandmises. Seadusandja on eeldanud, et NETS § 28 alusel kehtestatud piirangud on kõik proportsionaalsed ilma hüvitiseta.
8.7.Öise meelelahutuse piirang polnud õigusvastane ja vastustaja ei ole selle kehtimises süüdi. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus kaitsta isikute tervisepõhiõigust ja tagada meditsiiniabi kõigile isikutele, sh plaaniline ravi neile, kel pole koroonaviirust, aga abi ka koroonahaigetele. Samamoodi on vastustaja ülesanne hoida riigi toimepidevust ja seda, et kõigi elualade esindajad oleksid töövõimelised ning teenused tagatud. Hoopis vastustaja poolne piirangute kehtetuks tunnistamine jaanuaris-veebruaris 2022 oleks olnud õigusvastane tervisepõhiõiguse kaitse osas ning toonuks kaasa vajaduse kehtestada uuemad ja rangemad piirangud, mis kehtinud kauem kui 15.03.2022. Seega on saamata jäänud tulu väljamõistmine vastustajalt põhjendamatu.
8.8.Piirangul ei olnud kaebaja ettevõtlusele märkimisväärset mõju majandusaasta lõike. Kaebaja tegevus ei olnud piirangu kehtimise perioodil täiesti võimatu, vaid üksnes kl 23-st. Sotsiaalmeedia andmetel on kaebaja ööklubi ka täna tegutsev. Selle käive oli 2022. a IV kvartalis äriregistri andmetel 88 868 eurot. Lisaks on aasta algus ööklubi sektoris madalkuud, mistõttu on ka piiranguvabal perioodil nende kuude tegevus vähemtulus kui kõrgkuudel. Kaebaja sai ajutiselt tegutseda aastavahetusel. Kaebaja on ka ise viidanud, et pärast piirangute leevenemist tarbisid inimesed tavapärasest rohkem öise meelelahutuse teenuseid, mistõttu õnnestus kaebajal piirangutest tingitud kahju märtsis-aprillis 2022 leevendada. Maksuja Tolliameti andmetel oli kaebaja 2022. a II kvartali käive 103 042,48 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja poolt vaidlustatud korralduse nr 305 p-ga 82 seati piirang, mille järgi ei võinud korralduse nr 305 p-s 10 sätestatud korraldatud tegevustes, mis toimusid avalikus siseruumis, osa võtta ajavahemikus kl 23.00–06.00. Kaebaja peab oma majandustegevuse raames ööklubi Level, mille peamine majandustegevus toimub ajal, mil vaidlusaluse piirangu järgi oli korraldatud tegevustes osalemine keelatud. Järelikult piiras vaidlusalune piirang kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja võimalust valitud majandustegevuse käigus tulu teenida. Kaebusest nähtuvalt muutis kaebaja ööklubi avamisaegu, seega ei olnud tegemist täieliku tegevuspiiranguga. Kuid arvestades ööklubi eesmärki, ei olnud kaebaja ööklubi külastatavus varasemal kellaajal sama suur kui ilma piiranguteta ajal ja sissetulek oli sellest tulenevalt
5(12)
3-22-329
väiksem. Piirang kehtis 01.11.2021–14.03.2022. Kaebaja arvates muutus piirang õigusvastaseks 10.01.2022, sest selleks ajaks oli viiruse leviku näitajad muutunud madalamaks.
10.Vaidlusaluse piirangu kehtestamist on põhjendatud nii korralduses nr 373 endas, millega piirang kehtestati, kui ka selle korralduse seletuskirjas2. Korralduses toodud selgituse kohaselt on korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Seega kaitsti inimeste elu ja tervist, riigi toimepidevust ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. Seletuskirjast nähtuvalt oli koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge, nakkuse levik hüppeline ja haiglaravi vajavate isikute arv suur. Prognoositi haigestumise kasvu jätkumist järgnevatel nädalatel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega oli Eestis epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt kõrge haigestumisega oli Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Terviseamet soovitas 25.10.2021 epidemioloogilises ülevaates kehtestada rangemaid ühiskondlikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Kohus peab toodud põhjendusi asjakohasteks, mis õigustasid täiendavate piirangute kehtestamist. Samuti nõustub kohus vastustaja poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega, mis puudutavad piirangu õiguspärasust ja proportsionaalsust kaebaja õiguste riive suhtes.
11.Ettevõtlusvabadus on seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (PS § 11). Inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28) kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud valdkonnas. Seetõttu kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks ja Covid-viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud ja meetmed üles kaebaja ettevõtlusvabadusele tekkiva riive. Mh kaitsevad Covid-viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ka kaebaja enda õigusi ja huve – aitavad vältida tema töötajate nakatumist, viiruse väga laiaulatusliku leviku korral hakkaksid kliendid ise kaebaja ettevõtte külastamist vältima või ei saaks haigestumise tõttu seda külastada, viiruse laiaulatuslik levik tooks kaasa tõrked majanduses ning vajaduse kehtestada veel rangemaid ja pikemaajaliselt kehtivaid piiranguid kuni ühiskonna sulgemiseni.
12.Piirangud on kehtestatud NETS § 28 lg-te 2, 5, 6 ja 8 alusel, mis võimaldavad vastustajal uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piirata ettevõtete tegevust ja kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Covid-viirus on uudne ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg võib olla raske või eluohtlik (NETS § 2 lg 1 p 3). Sellel puudub ravi ja selle levik võib ületada haiglate ravivõimekust (NETS § 2 lg 2 p 2). Seda, et ka seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas mh Covid-viirust, näitab meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE esimese lugemise seletuskiri (lk 3)3. Seega oli vastustajal vaidlusaluse piirangu kehtestamiseks olemas seadusest tulenev volitusnorm.
13.NETS § 28 lg-s 6 on seadusandja andnud vastustajale volituse kehtestada nakkushaiguse leviku tõkestamiseks erinevad liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Selliste piirangute sisu ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel, on vastustajal avar kaalutlusõigus. Selle kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on leida tasakaal meetmetest isikutele tekkivate piirangute intensiivsuse ja taotletava eesmärgi – milleks on nakkushaiguse leviku kontrolli all hoidmine ja eelkõige selle haiguse leviku tõkestamine määral, mis võib ohtu seada tervishoiusüsteemi toimepidevuse – saavutamise eeldusliku tõhususe vahel. Kaalutlusõigus
tähendab õigust valida üks mitme põhimõtteliselt lubatava ja võimaliku lahenduse vahel. Kaalutlusõiguse tulemusel tehtud otsus ei pruugi olla, iseäranis mitte tagasivaatelise hinnangu alusel, võimalikest kõige parem või kõige tulemuslikum. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui selle tegemisel on mõistlikult arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning nende mõistliku kaalumise tulemusena valitud lahendus, mis ei ole ilmselgelt meelevaldne. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et Covid-haiguse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed on oma laadilt kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida viiruse levikuga seotud tulevasi arenguid. Selliste meetmete kehtestamine saab tugineda vaid prognoosidele selle kohta, milliseks need arengud ühe või teise lahenduse kasuks otsustamise korral kujunevad. Iseäranis sellisel juhul, nagu käesolevas olukorras, kus tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega, mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla üheselt teada, kas või kuivõrd tõhus üks või teine põhimõtteliselt võimalik lahendus oleks. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks sellest, et see on põhimõtteliselt eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud põhimõtteliselt meelevaldsetest kaalutlustest. Seega on aktsepteeritavad kõik meetmed ja piirangud, mille efektiivsust pole põhjust seni teadaolevate andmete pinnalt ilmselgelt välistada. Riik ei saa jääda uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ära ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haiguse osas täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse, tervishoiusüsteem kokkukukkumise ning ühiskonna ja majandusruumi täieliku sulgemise. Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt efektiivsed olla. Seejuures ei pea valima kõige leebemaid meetmeid, mille efektiivsus võib olla kaheldav. Valida tuleb meetmed, mis suudavad eelduslikult seatud eesmärke saavutada. See, et mõni meede või piirang võib hiljem selgunud asjaoludest tulenevalt olla veelgi efektiivsem või mõni meede/piirang osutuda ebaefektiivseks, ei muuda kasutusele võetud meetmeid ja piiranguid iseenesest õigusvastasteks. Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid/meetmeid, mis ei saa olemasolevate teadmiste järgi mitte mingil juhul efektiivsed olla ega seatud eesmärke saavutada. Samuti on ilmne, et valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Sel põhjusel näiteks ei ole põhimõtteliselt võimalik väita, et kuna nakatumiste arv pärast teatud täiendavate piirangute kehtestamist suurenes, olid piirangud tarbetud, sest ei ole teda, millised oleksid olnud tagajärjed siis, kui neid piiranguid ei oleks kehtestatud. Vastustaja on piirangute/meetmete kehtestamisel lähtunud Terviseameti ja Teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning Terviseameti avaldatud epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale aktuaalsemat ülemaailmset teaduslikku teavet Covid-viiruse kohta. Seega on piirangu kehtestamisel olemas ka teadlikult põhjendatud alus.
14.Kohtu hinnangul oli vastustaja kasutusele võetud piirang asjakohane ja eesmärgipärane, sest võimaldas viiruse levikut vähendada. Korralduses nr 373 toodud selgituse kohaselt on Covidi näol tegemist nakkushaigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Järelikult on meetmed ja piirangud, mis on suunatud inimestevahelise lävimise piiramisele, asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku tõkestamiseks. Öise meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Seega ei saa piirangut pidada mingil juhul ebasobivaks. Seda, et piirang oli sobiv, on võimalik järeldada ka tagantjärgi, sest vastustajal õnnestus viiruse levikut teatud ulatuses kontrolli all hoida ja ühiskonda avatuna hoida.
7(12)
3-22-329
15.Viirus levib teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses inimesi4. Ainus vanuserühm, milles viiruse läbipõdemine toimub teadaolevalt suhteliselt kergelt, olid alaealised. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama tervisega ja seetõttu suudavad viirusele suuremat vastupanu osutada, ei välista see igal juhul nende poolt viiruse edasikandmist oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Seejuures tõi vastustaja välja, et pärast piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks tuvastati suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Seda näitab ka Terviseameti koroonaviiruse andmestik5. Seega vaatamata sellele, et noored ei kuulu riskigruppi, võivad nad suure tõenäosusega siiski nakatuda, mõningal juhul sattuda ka haiglasse või lausa intensiivravile või surra. Suuremat ohtu kujutavad nad viiruse levitajatena. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga asjakohane meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud ja vajalik.
16.Piirang oli vajalik. Testimine ei oleks olnud sama efektiivne meede. Sama seisukohta on avaldanud Terviseamet mitmetes halduskohtus menetletud Covid-asjades (nt asjas nr 3-213037). Terviseamet selgitas viidatud asjas 21.03.2022 esitatud seisukohas6, et negatiivne test ei tähenda, et isik on igal juhul nakkusohutu. SARS-CoV-2 RNA määramine hingamisteede materjalist PCR meetodil on Covid-19 diagnoosi kinnitamiseks kõige tundlikum diagnostiline meetod, millega on võimalik tuvastada viiruse olemasolu juba haiguse väga varajases faasis. Positiivne PCR testi tulemus viitab viiruse olemasolule proovi andmise ajal. Negatiivne PCR testi tulemus viitab sellele, et isik ei olnud proovi andmise ajal nakatunud. Antigeeni kiirtestid ei ole tundlikkuselt ja täpsuselt võrreldavad PCR meetodil tehtavate testidega. Mõned antigeeni testid võivad näidata positiivset tulemust alles mitu päeva hiljem kui PCR test. Antigeeni kiirtestid võimaldavad tuvastada viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge – tavaliselt 4-5 päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik aga juba enne sümptomite teket ja veel 10 või enam päeva pärast sümptomite tekkimist. Seega ei ole võimalik väita, et negatiivse antigeeni testi andnud isik ei saa mingil juhul olla teistele nakkusohtlik. Antigeeni kiirtesti positiivne tulemus näitab üldjuhul, et inimene on viirusega nakatunud. Negatiivse antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal aga ei saa väita, et isik viirusega nakatunud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et negatiivne testi tulemus ei taga, et isik on nakkusohutu ka pärast testi tegemist. Omikron tüvi levib 2-5 korda kiiremini kui varasemalt ringelnud viiruse delta tüvi ja omikron tüvega nakatumise korral on sümptomite ilmnemine kiirem. Seega võivad negatiivse testi andnud isikud nakatuda ja haigestuda vahetult pärast testi tegemist ja olla 48-72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud.
17.Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimestevaheliste ebaoluliste kontaktide vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi.
18.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.
8(12)
3-22-329
jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et asjatute juhukontaktide vähendamise kaudu viiruse levikut tõkestada. Seda enam tegevustes, mis võivad olla viiruse leviku seisukohalt ohtlikumad kui teised.
19.Kohus ei pea kehtestatud piirangut ebaproportsionaalseks. Nagu kohus eespool välja tõi, on inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus (arstiabi kättesaadavus) oluliselt kaalukamad õigused ja huvid kui kaebaja soov teenida tulu tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud oli kehtestatud mh ka kaebaja huvides. Samuti oli kaebajal võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Avalikest andmetest on näha, et kaebaja jätkas majandustegevusega ka piirangu kehtimise ajal7. Samuti nähtub avalikest andmetest8, et kaebaja tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist, st kaebaja ei pidanud kulutama ressursse selleks, et varasemat tegevust taastada. Kaebaja 2022. a I kvartali käive oli 6480,27 eurot ja sama aasta II kvartali käive juba 103 042,48 eurot9. Seega oli piirang kaebaja suhtes ajutine ega omanud majandustegevust väljasuretavat mõju. Inimeste elule ja tervisele võinuks nakatumine tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.-2022. aastavahetusel, kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati.
20.Kohus nõustub kaebajaga selles, et viirus levib kellaajast sõltumata nii päevasel kui öisel ajal, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubilises tegevuses on lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja hoitakse oma tuttavate või perekonna seltskonda ning kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi või kasutatakse muid meelemürke, mis ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud muudest nõuetest kinnipidamist ja nõrgendavad organismi vastupanuvõimet viirusele. Jookide joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks ongi otsida lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega erinevalt päevasel ajal peetavatest pidudest, mida reeglina peetakse tuttavate inimeste seltsis. Öise meelelahutuse eesmärgiks ei ole hoida kinni hajutatuse nõudest.
21.Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt. Seega ei olnud lubatud alates kl 23.00 ka muude korraldatud tegevuste elluviimine siseruumides, mida varem sel kellaajal osutati. Nii ei olnud võimalik hoida avatuna ka restorane, baare, teatreid, kinosid, kontserte, spordiklubisid jms. Järelikult ei ole kaebajat erinevalt ega ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik oma tegevusaega varasema kellaaja peale muuta ja seeläbi majandustegevusega piiratud ulatuses tegeleda ning tulu teenida.
22.Kuigi öise meelelahutuse piirang peatati 2021.-2022. aastavahetuse ajaks, ei tähenda see, et piirang ei olnud enam vajalik. Piirangut ei peatatud põhjusel, et see polnud vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud peatamist aastavahetuse tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Piirangu ajutine peatamine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda, sest ka kaebaja sai tänu sellele tulu teenida. Peatamise kestus kuni 02.01.2022 oli tingitud sellest, et tegemist oli nädalavahetusega ja eelduslikult kestab aastavahetuse tähistamispidu kogu nädalavahetuse, mitte ei lõpe 01.01.2022. Samas on korralduse nr 445 seletuskirjas selgitatud, et uus
Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „FB november 2021“, „FB jaanuar 2022“ ja „FB märts 2022“. Vt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „FB 15_03_2022“ ja „FB 16_03_2022“.
omikrontüvi on agressiivse levikuga, millel on üle 30 mutatsiooni. ECDC ja WHO eksperdid hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel on suurenenud ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist põhjustada. Omikrontüve leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata seni kehtinud meetmetega. Kohtu hinnangul oli vastustaja asjakohaselt prognoosile tuginedes põhjendanud, miks ei saanud aasta algusest piiranguid leevendama hakata.
23.Vastustajal oli eesmärk seada vaidlusalune piirang ajutiselt, kuid kuna puudus võimalus ette näha, kui kaua aega viiruse leviku ohjeldamiseks ja tervishoiuolukorra stabiliseerimiseks kulub, siis ei näinud vastustaja ette piirangu lõppkuupäeva. Vastustaja ei ole korralduses nr 373, selles toodud selgitustes ega selle seletuskirjas näinud ette, et piirang kehtib kuni 10.01.2022. Järelikult kehtestati vaidlusalune piirang kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja on seda ka teinud10. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata seda, et iga üksiku piirangu peab uuesti kehtestama või iga üksiku piirangu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust uuesti hindama ning põhjendama. Piirangute vajaduse ülehindamine (eriti arvestades, millise tihedusega seda tehti) võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib uut tekkinud olukorda, viiruse levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning otsustab, kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et soovitud eesmärke saavutada (vastustaja kasutatud riskitasemed11). Kui epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli muutunud veel kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Vastustaja selgitas, et 10.01.2022 ei olnud olukord paranenud või oli tegemist vaid väga lühiajalise muutusega, millele tuginedes ei saanud veel pikemaajalisi plaane teha. Nagu edasine näitas, muutus olukord jaanuaris järsult halvemaks ja piirangute kehtetuks tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui haigestumine hakkas vähenema12. Terviseamet oli 12.01.2022 samuti arvamusel13, et kehtestatud piiranguid, sh öise meelelahutuse piirangut, ei ole omikrontüve laia leviku ja samaaegselt leviva deltatüve tõttu põhjust leevendada. Oluline ei ole seejuures vaadata üksnes intensiivravil olijaid, vaid kõiki nakatumisi, sest ka väljaspool haiglaid olevad haigestunud on koormaks tervishoiusüsteemile (kiirabi, perearst, haigekassa, testivõtjad) ja annavad oma panuse viiruse edasilevitamisel. Samuti on haiglaravil olijatel puhul põhjendatud arvestada lisaks nendega, kes ei ole intensiivravil, sest ka nemad on haiglavõrgule koormuseks, piiravad haiglakohti ja meditsiinilisi ressursse ning seeläbi teisi haigete võimalust saada õigeaegselt ravi.
24.Piirang oli ajutine. Neli ja pool kuud kehtinud piirangut ei saa pidada kuidagi ajutisuse nõuet rikkuvaks või alaliseks ning seda nii tagasivaates kui ka piirangu kehtimise ajal. Kuigi kaebajal puudus piirangu kehtimise ajal teadmine, kui kaua piirang täpsemalt kehtib, ei saanud tal tekkida arvamust, et piirang jääbki alaliselt kehtima. Vastustaja käitumine alates Covidviiruse levima hakkamisest 2020. a algusest näitab, et viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud on olnud alati ajutised ja olukord on leevenenud kevad-suve hooajaks. Kohus ei leia ka, et piirang oleks kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja selgitas oma seisukohtades, millised olid 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline olukord, nakatumiste arv,
hospitaliseeritute arv, vaktsineerituse tase, millest lähtudes piirangute kehtestamise ja kehtima jätmise üle otsustati. Kohtu hinnangul õigustavad need piirangute kehtestamist ja kehtima jätmist. Viiruse leviku väga lühiajaline ja ajutine leevenemine 2021. a detsembri lõpus ja 2022. a jaanuari alguses ei andnud põhjust piiranguid leevendada või kehtetuks tunnistada, sest oleks toonud kaasa hoopis vastupidised tagajärjed. Vastustaja viitas, et piirangu kehtivuse ajutine peatamine aastavahetuse ajaks tõigi jaanuaris kaasa nakatunute arvu järsu kasvu ja seda eelkõige ööklubiealiste inimeste hulgas. Püsivamate tagajärgede saavutamiseks pidi epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse leviku vähenemist pikema aja jooksul.
25.Riigikohus kontrollis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4 korralduse nr 305 ja selle muutmise korralduste andmise õiguslike aluste NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-te 2, 5‒6 ja 8 põhiseaduspärasust ning leidis need olevat PS-iga kooskõlas. Riigikohus oli seisukohal, et vastustaja ei ületanud volitusnormidest tulenevat õigust piirangute kehtestamiseks. Riigikohus möönis, et hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas vastustaja pidevalt oma korraldusi ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud, mida vaidlusalused normid vastustajal kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse piiramine), oleksid põhimõtteliselt sobimatud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada sobivateks. Samuti ei ole piiranguid alust pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus rõhutas, et riigi kaitsekohustuse täitmine uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada laia ulatusega volituste kehtestamist. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise vajaduse.
26.Kohus ei leia, et kaebaja suhtes kehtinud piirang oli ebaproportsionaalne selle tõttu, et talle ei makstud selle eest hüvitist. Piirangu kehtestamise ajaks oli Covid-viiruse levik muutunud juba sedavõrd laiahaardeliseks ja inimeste haigestumine sedavõrd suureks, et piirangute kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati laiaulatuslikult ja erinevatele isikute gruppidele, seejuures ei makstud kellelegi piirangute talumise eest mingit hüvitist. Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga, seetõttu oli kõigil ühiskonna liikmetel ka talumiskohustus seatud piirangute suhtes, et viiruse levik oleks võimalik kontrolli alla saada ja ühiskond uuesti normaalselt toimima hakata. Hüvitist ei makstud ka teistele ettevõtjatele, samuti mitte isikutele, kelle liikumisvabadust enim piirati (mittevaktsineeritud, karantiinikohustusega lähikontaktsed).
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja korralduse nr 305 p-ga 82 seatud piirang ei olnud õigusvastane.
28.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
29.Kuna kohus leidis, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, siis puudub ainuüksi sel põhjusel alus kaebajale kahju hüvitist välja mõista. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida täpsemalt, kas ja millises ulatuses on kaebaja kahju kandnud.
30.Kaebaja taotles kahju hüvitamist üksnes sellel alusel, et piirang olid õigusvastane. Ta ei ole taotlenud õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, seda ka mitte alternatiivse nõudena. Seega ei saa asja lahendada RVastS § 16 alusel, sest tegemist on teise alusega. Kohus
11(12)
3-22-329
saab asja lahendada üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Seetõttu ei analüüsi kohus, kas RVastS §-s 16 toodud kahju hüvitamise tingimused oleksid täidetud.
31.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
32.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.