lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-538/9

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-538/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-538

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes

RESOLUTSIOON

1.Tühistada kaebajale antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 07.03.2023 kaebuse, mille kohaselt ei alustanud Politsei- ja Piirivalveamet kaebaja kui kannatanu süüteoteate alusel väärteomenetlust. Kaebajale on tekkinud varaline kahju 150 eurot (videokaamera) ja mittevaraline kahju 22 222 eurot (salvestised, filmid ja fotod). Kohus jättis kaebuse 08.03.2023 määrusega käiguta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks: - selgitada, mis sündmus kaebajaga juhtus, kuidas kaebaja politsei poole pöördus ja kuidas kaebajale kahju tekkis, samuti tuleb esitada olemasolu korral kaebaja avaldus ja politsei vastus; - selgitada, milles täpsemalt seisneb kaebajale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju ning kuidas on kahju suuruseni jõutud; - tasuda kaebuselt riigilõiv 671,16 eurot vastavalt makseinfolehel toodule. Kaebaja esitas kohtule 17.03.2023 menetlusabi taotluse, kus on märgitud, et kõrvaldab puudused tähtaegselt.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus pöördus täiendava teabe saamiseks 19.03.2023 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole. PPA esitas asjakohased materjalid 22.03.2023.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et PPA edastatud materjalide pinnalt tuleb kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja tahe ja eesmärk on sõltumata puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajast juba esitatud ja kohtute infosüsteemist nähtuvatest materjalidest tuvastatav ning kaebaja vastused käiguta jätmise määrusele ei muudaks kohtu seisukohta.

1(3)

4.Kaebaja esitas 13.02.2023 maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-2435), milles selgitab, et esitas politseile süüteoteate. Ametnik keeldus menetlust alustamast, põhjendades, et tegemist on väärteoga ja soovitas kaebajal olukord ise lahendada. Kaebaja pöördus prokuratuuri, kes seletas, et prokuratuur ei sekku väärteomenetlusse. Kaebaja pöördus korduvalt politsei poole, kus ta sai sama vastuse. Hagi nõue on 22 222 eurot ning kaebaja palub see välja mõista PPA-lt. PPA on rikkunud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni. Pärnu Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hagi lahendamine ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Antud nõue tuleb esitada riigivastutuse seaduse alusel, kuna halduskohtul on õigus välja mõista kahjuhüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.
5.PPA esitatud materjalidest nähtub järgmine: - Kaebaja esitas 14.11.2022 süüteoteate, et 04.11.2022 pöördus ta laadimiskaabli ostmiseks poodi. Töötaja võttis kaebaja kaamera, leidis, et selliseid kaableid ei ole ning andis kaamera tagasi. Kaebaja avastas kodus mitu päeva hiljem, et tegemist pole tema kaameraga ning soovib õiget kaamerat tagasi. Kahju väärtus 130 eurot. - PPA vastas 25.11.2022, et, tagantjärele pole võimalik kindlaks teha, millise kaamera isik poodi viis ning tõendada, et müüja selle vanema kaamera vastu vahetas. Politsei ei teosta järelevalvet kaupluse müüjate tegevuse üle ja isikul on võimalik pöörduda kaupluse poole lahenduse leidmiseks. - Kaebaja esitas 30.01.2023 korduva süüteoteate, kus leiab, et Lääne Prefektuuril on kohustus alustada väärteomenetlust. - PPA vastas 08.02.2023, et isik on varem samasisulise avaldusega PPA poole pöördunud ja talle on vastatud. PPA jääb oma seisukoha juurde ega korda seda.
6.HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
6.1.Tallinna Halduskohtule käesolevas asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebajale on tekkinud varaline kahju 150 eurot (videokaamera) ja mittevaraline kahju 22 222 eurot (salvestised, filmid ja fotod). Asja materjalidest kogumis selgub, et kaebaja väidete kohaselt ei andnud kaupluse töötaja kaebajale tema kaamerat tagasi. Seega on kaebajale primaarselt kahju tekitanud kaebuse väidete kohaselt kauplus. Kauplus on eraõiguslik isik ning eraõiguslike isikute vaidluseid, mis tulenevad eraõiguslikust suhtest, lahendab tsiviilkohus (TsMS § 1). Tsiviilkohtule on võimalik esitada nii hagi vallasasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaõigusseaduse § 80) või asja hävimisest või kaotamisest tekitatud kahju hüvitamiseks (samas § 84 lg 1). Kohus märgib, et kaebajal võib olla otstarbekas pöörduda enne kohtusse pöördumist kaupluse poole, uurimaks kohtuvälise lahenduse kohta.
6.2.Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul, kuidas tema väärteomenetluse avaldust lahendati. Kaebaja seisukohtadest on ka arusaadav, et kaebaja hinnangul on sellega tekitatud talle kahju nii kaamera kaotsiminekuga (varaline kahju) kui ka kaameras olnud andmete kaotsiminekuga (mittevaraline kahju). Kaebaja seisukohast nähtub ka ootus või lootus, et politsei tegevusega võiks kaamera jõuda kaupluse või selle töötaja väidetavast valdusest kaebaja kätte tagasi.

2(3)

HKMS § 4 lg 1 sätestab, et avalik-õigusliku vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on süüteomenetlusega seonduvalt ette nähtud teistsugune menetluskord ning vaidluse lahendamiseks on pädev maakohus. - Kui kaebaja soovib vaidlustada seda, et väärteomenetlus jäeti alustamata, võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale (väärteomenetluse seadustiku – VTMS – § 59 lg 4). Kaebuse esitamist on selgitatud VTMS §-s 76 ja selle menetluse läbimisel võib kaebaja esitada kaebuse maakohtule (VTMS § 78 jj). - Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati – SKHS § 7 lg 1. Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §‐st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Riigikohtu lahendist tuleneb, et SKHS kohaldamisalas on kõik tegevused ja toimingud, mida ei ole õige käsitleda eraldi süüteomenetlusest. Süüteoteate lahendamine on kahtlemata osa süüteomenetlusest. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale ehk PPAle käesoleval juhul (SKHS § 14 lg 2) ning taotluse rahuldamata jätmisel saab kaebaja pöörduda maakohtusse (SKHS § 17). Kohus selgitab täiendavalt, et kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks võimalik halduskohtult taotleda kaamera tagastamist mõne muu avalik-õigusliku normi alusel. Korrakaitseseaduse § 52 reguleerib vallasasja hoiulevõtmist, kuid seda ei tehta võimaliku tsiviilvaidluse lahendamiseks või süüteomenetluse raames, vaid avaliku korra tagamise eesmärgil.

7.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlus tuleks edastada Riigikohtu erikogule lahendamiseks HKMS § 121 lg 3 teise lause ja TsMS § 711 alusel. - Maakohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja võimaliku nõude osas eraõigusliku kaupluse vastu. Seega ei ole maakohus leidnud, et sellise vaidluse lahendamine ei kuulu ka tema pädevusse. - Maakohtus otsustati hagi läbi vaatamata jätmine tsiviilkohtumenetluse sätete järgi, leides, et nõue PPA vastu ei ole tekkinud eraõiguslikus suhtes. Maakohus ei ole otsustanud kaebaja kaebuse või hüvitamisnõude tagastamist süüteomenetluse raames, olgu aluseks siis väärteomenetluse seadustik või süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Kui maakohus selles osas pädevuse puudumise tõttu nõude tagastab, tuleb tekkinud pädevusküsimus edastada maakohtu poolt lahendamiseks Riigikohtu erikogule.
8.Eeltoodust tulenevalt, kuna asjaolud on saanud sõltumata kaebajale määratud tähtajast selgeks, tühistab kohus kaebajale määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja, tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu ning kaebuse tagastamise tõttu jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium