Q.P kaebus Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamise nõudes Kaebaja Q.P, volitatud esindaja adv Indrek Kukk Vastustaja Saue vald, esindajad Kirsti Saar ja Renee Kokmann Kolmandad isikud J.L ja R.M
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta Q.P kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
5.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsuse 04.11.2020 korraldusega nr 1120 väljastati projekteerimistingimused (edaspidi PT) aadressile Kustja küla Sipa kinnistule (katastritunnus 29701:006:0257; edaspidi Sipa kinnistu) üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale.
2.Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldusega nr 734 muudeti Saue Vallavalitsuse 04.11.2020 korraldusega nr 1120 määratud PT-de punkti 4.4. järgmiselt: „4.4. Juurdepääs kinnistule Sipa (29701:006:0257) lahendada läbi kinnistu Jüripõllu (29701:006:0229) vastavalt 25.01.2022 sõlmitud juurdepääsutee servituudile (kinnistusraamatusse kanne tehtud 10.02.2022).“ Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Varasemas PT-s oli juurdepääs ette nähtud Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult, kusjuures Laja kinnistut läbiv teelõik on tunnistatud avalikuks teeks Kernu Vallavolikogu 18.06.2015. a otsusega nr 34 ja see on jätkuvalt kehtiv. Juurdepääsu lubamisest Sipa kinnistule läbi Laja kinnistu ja ka alternatiivina juurdepääsutee servituudi seadmisest läbi Laja kinnistu Sipa kinnistu kasuks on Laja kinnistu omanik keeldunud. Seoses sellega on taotleja pöördunud naaberkinnistu Jüripõllu omaniku poole palvega seada juurdepääsutee servituut läbi Jüripõllu kinnistu Sipa kasuks. Nimetatud servituudi osas said piirinaabrid kokkuleppele ja see on kantud kinnistusraamatusse 10.02.2022. Juurdepääsutee rajamisega on alustatud. Erateel liikumine ja selle kasutustingimused on eraisikutevaheline kokkulepe, mida vald ei reguleeri. Samuti ei ole eratee rajamine eramaal ehitusloakohustuslik tegevus. Avaldaja taotluses soovitu ja selleks teostatud senised toimingud on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga hajaasustuses, on põhjendatud ning vald otsustas taotluse rahuldada. Laja kinnistu omanik esitas 02.06.2022 seisukoha, milles ei nõustunud PT muutmisega, kuivõrd uue tee rajamine on ehitusloakohustuslik tegevus. Saue vald selgitas 17.06.2022 kirjas Laja kinnistu omanikule, et varasemalt Jüripõllu kinnistu omanikuga sõlmitud juurdepääsutee servituudi seadmisega Sipa kinnistu kasuks kaugeneb juurdepääsutee Laja kinnistul paiknevast hoonest ca 2 korda kaugemale kui praegu vahetult selle hoone eest läbivalt teelt. Olgugi, et juurdepääs Sipa kinnistule on hetkel tagatud läbi Jüripõllu kinnistu, siis juhul, kui Sipa kinnistule juurdepääs on ajalooliselt toimunud läbi Laja kinnistu, siis võimalike vaidluste korral oleks kohtu kaudu juurdepääs määratud ajaloolisest kohast.
3.Q.P-le kuulub kinnistu aadressiga Saue vald, Kustja küla, Laja (katastritunnus 29701:006:0254; edaspidi Laja kinnistu). Laja kinnistu naaberkinnistuks on Sipa kinnistu, mille omanikeks on kinnistusraamatu andmetel J.L ja R.M.
4.Q.P esitas 21.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamise ning vastustaja lammutamisettekirjutuse andmise otsustamiseks kohustamise nõuetes.
5.Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 määrusega tagastati Q.P kaebus Saue valla lammutamisettekirjutuse andmise otsustamiseks kohustamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning võeti menetlusse kaebus Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 2).
2(10)
3-22-1562
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd sellega rikutakse tema õigust heaolule vastavale keskkonnale ning omandiõigust.
6.1.PT-de muutmise korralduse rakendamisega kaasneb müra, privaatsuse vähenemine ning kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine, kuna uue lahenduse kohaselt hakkaks kaebaja kinnistu kõigist külgedest piirnema teega. Kaebajale teadaolevalt ei ole Saue vallas ega ka mujal ühtegi sellist planeeringut, kus elamumaa kinnistu hajaasustusega alal oleks planeeringu kohaselt ümbritsetud kolmest küljest teega. Selline lahendus on ilmses vastuolus planeerimisseadus (PlanS) § 1 lg-ga 1. Laja kinnistu on kaebajale koduks. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 3 järgi tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus isikute õigustega ja vastaks üldplaneeringus määratud tingimustele.
6.2.Vastustaja püüab väita, nagu vald ei reguleeriks eramaadele teede ehitamist, samas on juurdepääsu asukoha määramine kohustuslik (vt EhS § 26 lg 4).
6.3.Sipa kinnistule pääseb hetkel mööda Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult. Laja kinnistut läbiv teelõik on tunnistatud avalikuks teeks Kernu Vallavolikogu 18.06.2015. a otsusega nr 34 ja see on jätkuvalt kehtiv (tegemist on kaardil oranžiga märgitud lõiguga). Sipa kinnistule on tegelikkuses sõidetud eelnevalt läbi Laja kinnistu, hoovis oleva muru. Uus lahendus tooks kaasa uue tee ehitamise Jüripõllu kinnistule. Tee rajamisega on Sipa kinnistu omanik juba alustanud ja seda hoolimata asjaolust, et tal puudub selleks ehitusluba (vt EhS § 22 lg 1 p 3, lisa 1; vt EhS § 92 lg 8; Riigikohtu lahend nr 2-15-18478, p 12.2). Eratee ei ole tähistatud ega ka selle kasutamist takistatud. Uus tee kulgeb mööda Laja ja Sipa kinnistu piiri Laja kinnistu eluhoone akende alt. Kaebaja on pakkunud kompromissina Sipa kinnistu omanikule juurdepääsuvõimalust läbi Laja kinnistu Sipa elamu läänepoolse nurga juurde, kuid sellest on keeldutud. Sipa kinnistu omanik ei soovi sõiduteed oma õuemaa äärde, vaid Laja õuemaa äärde. Seda tuleb käsitleda asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 järgi mõjutuste tahtliku suunamisena naaberkinnisasjale.
6.4.Maade erastamisel 2002. a planeeriti ligipääs Sipa kinnistule Laja kinnistu lääne küljest, kasutusele jääb avalikuks kasutamiseks määratud tee, mille kohaselt oli sissesõit Sipa kinnistu hoonete juurde kaebaja kinnistust oluliselt kaugemalt ja liiklust ei toimuks tema õueala ida- ja põhjapiiril. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Antud juhul ei esine ühtegi põhjust, mis tingiks olemasoleva ligipääsulahenduse muutmist. Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 3 sätestatud nõuetele.
6.5.Kolmandad isikud on rajanud uue tee Laja kinnistu piirile, sisuliselt Laja kinnistu eluhoonete akende alla ega ole järginud tee kaitsevööndit. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule on tee kaitsevööndiks 2 m (vt lk 13).
6.6.Tee rajamisega kaebaja kinnistu piirile kaasneva müra ja kinnistu hinna languse arvestust puudutavad tõendid esitab kaebaja esimesel võimalusel. Samas HKMS § 60 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Ilmselt ei ole poolte vahel vaidlust, et mis iganes teetaristu kasutamisel mootorsõidukitega kaasneb müra ning naabrite rahu häiring, mis omakorda vähendab naaberkinnistu väärtust.
6.7.Vastustaja ei ole järginud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtet ning ei ole järginud HMS § 4 lg-t 2. Vastustaja ei ole uurinud kaardimaterjale ja on eiranud üldplaneeringut, millega on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6).
6.8.Vaidlusaluses korralduses toodud väide, mille kohaselt viiks uus lahendus tee kaebaja eluhoonetest oluliselt kaugemale, on eksitav. Laja ja Sipa kinnistule märgitud jämedat halli teed looduses ei eksisteeri ning see on kantud kaardile vanade kaardimaterjalide alusel. 3(10)
3-22-1562
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vastustaja palub lõpetada menetlus HKMS 151 lg 2 punkti 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga 2 alusel või alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 1 punktiga 1 alusel. Vaidlustatud korraldus muutus korralduse nr 1120 osaks ja kaotas iseseisva õigusjõu. Seetõttu ei saa vaidlusalune korraldus kaebaja õigusi rikkuda (HKMS § 44 lg 1).
7.2.Nimetatud eratee rajamiseks pole vaja detailplaneeringut, projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Selliste teede rajamist ei reguleeri PlanS. Samuti pole PT ega ka PT muutmise korraldus antud PlanS alusel. Seega on asjakohatud kaebaja viited PlanS § 1 lg-le 1.
7.3.Kaebaja on ekslikult leidnud, et tegemist on avalikkusele ligipääsetava erateega ning jõudnud valele järeldusele, et tee ehituseks on vajalik ehitusluba. Kolmanda isiku poolt 20.09.2022 esitatud piltide põhjal nähtub, et tee on tähistatud eratee sildiga ning sissesõit on lubatud valdaja loal. Seda, et tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava erateega, on vastustaja selgitanud ka oma 26.07.2022 seisukohas. Saue Vallavalitsuse 04.11.2020 korralduse nr 1120 lisa p 4.4 ei loo iseseisvat õigust vaatlusaluse tee rajamiseks. Nimetatud punktiga kajastatakse tegelikku olukorda juurdepääsu küsimuses, mille aluseks on kinnistusraamatusse kantud juurdepääsu servituut. Isegi juhul, kui kohus tühistaks Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734, siis ei takistaks see maaomanikku rajamast oma maale erateed. Seega ei ole kaebaja eesmärk ära hoida tee ehitus Jüripõllu katastriüksusele saavutatav Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamisega.
7.4.Asjakohatud on kaebaja viited EhS § 70 lg-le 1 ja § 71 lg-le 1.
7.5.Vaidlusaluse korraldusega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. PT-ga ei reguleerita eratee ehitamist Jüripõllu kinnistule. Seetõttu pole ka kaebaja viited HMS sätetele asjakohased (vt kaebuse p 6). Isegi kui kaebaja viited tee rajamisega kinnistu piirile kaasneva müra ja kinnistu hinna languse omavahelisele seosele omaksid tähtsust, ei ole kaebaja esitanud kaebuse punktis 5 lubatud tõendeid.
7.6.Esitatud kaebus on perspektiivitu. Kaebaja eesmärkide täitmiseks saaks teoreetiliselt olla tegu ainult tsiviilõigusliku vaidlusega, kus kaebaja nõuab tee omanikult teeservituudi kehtetuks tunnistamist ja/või tee lammutamist AÕS 3. jao 2. jaotise naabrusõiguste paragrahvide alusel. Sellisel juhul oleks tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega.
8.Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
8.1.Kolmandad isikud soetasid Sipa kinnistu 2022. Sel hetkel oli juurdepääs Sipa kinnistule läbi Laja kinnistu, mida Laja kinnistu omanik koheselt ka keelama hakkas. Sipa kinnistule on selline juurdepääs olnud ajalooliselt kogu aeg, ehk maja ehitamisest alates ja muud ligipääsuteed puudusid. Laja kinnistu omanikud ähvardasid korduvalt sulgeda Laja kinnistut läbiva avalikus kasutuses oleva teelõigu, et kolmandad isikud ei pääseks oma kinnistule. Sel hetkel polnud muud võimalust, kui leida juurdepääsutee rajamiseks kiireim ja parim lahendus. Selleks palusid kolmandad isikud Jüripõllu kinnistu omanikult notariaalset tee servituuti, millega Jüripõllu kinnistu omanik nõus oli.
8.2.Tegelikkuses ei ela kaebaja igapäevaselt Laja kinnistul. Maja on tugevalt amortiseerunud ja suure tõenäosusega ka elamiskõlbmatu.
8.3.Kaebuses on pildimaterjal, kus tee asukoht Sipa ja Laja kinnistu vahel on (märgitud punase joonega) toodud Laja kinnistu piiri äärde. Tee asub maja asukohast vähemalt 25 m kaugusel. Väide akende alla tee ehitamisest on eksitav ja täiesti vale.
8.4.Rajatud tee ei ole avalikus kasutuses, vaid tähistatud eratee sildiga. Võõrastel on seal liiklemine keelatud. Ka prügiautol ei ole vajadust sinna teele sõita, sest prügikast asub avaliku 4(10)
3-22-1562
tee ja eratee nurgal. Talvise lumekoristuse teostavad kolmandad isikud ise. Kolmandad isikud omavad kahte kaasaegset autot, mis kindlasti ei tekita väljakannatamatut müra, heitmeid või on mingil muul viisil häirivad. Ka liikumiskiirus ei saa rajatud teelõigul olla liialt suur tekitamaks ohtu kõrvalkinnistul viibijatele.
8.5.Kaebaja on pakkunud kompromissina Sipa kinnistu omanikele juurdepääsu läbi Laja kinnistu Sipa elamu läänepoolse nurga juurest, kuid sellest on keeldutud. Kuna eelnevalt on kolmandad isiku saanud korduvalt ähvardusi, et Laja kinnistu piire läbiv tee suletakse kaebaja poolt, siis ei saanud kolmandad isikud seda pakkumist kaaluda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas PT muutmine kolmandate isikute kinnistule juurdepääsu teed puudutavas osas on õiguspärane.
11.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel kaebuse (II) ning jagab menetluskulud (III). I Menetluse peatamise taotlus
12.Kaebaja on esitanud 22.02.2023 menetluse peatamise taotluse, kuivõrd Maa-ameti menetluses on Laja katastriüksuse piiride kindlaksmääramine (HKMS § 94).
13.Vastavalt HKMS §-le 94 võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Normis on silmas peetud mõjuvaid põhjuseid, mis takistavad või raskendavad ülemääraselt menetlusosalisel menetluses osaleda. Asja materjalist nähtuvalt ei takista ega muuda ülemäärselt raskendatuks kaebaja osalemist kohtumenetluses asjaolu, et Maa-ametile on kaebaja esitanud avalduse Laja katastriüksuse piiride kontrollimiseks. Seega ei ole HKMS § 94 eeldused täidetud ning menetluse peatamiseks alust pole. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotlused
14.Vastustaja on taotlenud menetluse lõpetamist HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2 punktiga 2. Ilmselt on vastustaja silmas pidanud kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd menetluse lõpetamist reguleerib HKMS § 152. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole. Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 punktist 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esmalt tuleb märkida, et HKMS § 151 lg 2 p 1 on diskretsiooniline alus. Samas on HKMS § 121 lg 2 p 2 mõtteks, et kui kaebaja on esitanud ebaõige nõude ning ka nõude muutmisega ei oleks võimalik kaebuse eesmärki saavutada, siis võib kohus kaebuse tagastada. Käesoleval juhul on kaebaja eesmärgiks, et taastuks vaidlusalusele korraldusele eelnenud olukord – juurdepääs Sipa kinnistule on lahendatud Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult (vt kaebuse lisa 1, p 4.4). Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane tühistamisnõue, mistõttu HKMS § 121 lg 2 p 2 eeldused täidetud ei ole.
15.Vastustaja on palunud kaebuse läbi vaatamata jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. Viimati nimetatud norm reguleerib kaebuse tagastamist, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sellise olukorraga praegust tegemist ei 5(10)
3-22-1562
ole, kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldust nr 734, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes ning mille vaidlustamiseks ei ole ette nähtud HKMS-st erinevat korda. Seega kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 punktiga 1 alust ei ole. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. II
16.Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Saue Vallavalitsuse korralduse nr 734, millega muudeti 04.11.2020 korralduse nr 1120 punkti 4.4. viisil, et juurdepääs kolmandate isikute kinnistule lahendatakse läbi Jüripõllu kinnistu (vt kaebuse lisa 2).
17.Asjakohatud on kaebaja väited ehitusloa puudumisest, kuivõrd vaidlusaluse korraldusega ei reguleerita ehitusõigust. Samuti on asjakohatud väited maa erastamisest, sh osas, miks erastati just sellises ulatuses Sipa kinnistu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidluse esemeks maa erastamise otsused. Käesoleval juhul on vaidlustatud PT punkti 4.4 muutmist, mistõttu hindab kohus üksnes Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 õiguspärasust.
18.Arvestades, et vaidlusaluse korraldusega muudeti PT-d, siis tuleb analüüsida sarnaselt PT vaidlustamisel, kas sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või tuleneb kaebajale kohtulikult kaitstav õigus varasemalt kehtinud PT p-st 4.4 (vt kaebuse lisa 1). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd vaidlusalune korraldus on muutunud 04.11.2020 korralduse nr 1120 osaks, siis eraldiseisvalt ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Kui muudetakse varasemat haldusakti, siis on ka tegemist haldusaktiga, mis on eraldiseisvalt vaidlustatav (HMS § 64 lg 1 lause 2 ja § 70 lg 1). Olukorras, kus kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlusaluse korraldusega ei rikuta, ei asu kohus kontrollima vaidlusaluse korralduse õiguspärasust.
19.Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus (EhS § 28 lg 1). Projekteerimistingimustes määratud arhitektuursete ja ehituslike tingimustega võidakse ühtlasi lahendada naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte ja projekteerimistingimuste säte võib luua ka iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtulikult kaebeõiguse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2017 otsus nr 3-15-2763, p 17). Sarnaselt PT andmisega, tuleb ka PT muutmisel arvestada mh isikute õigustega (EhS § 26 lg 3 p 2). Käesoleva juhul on vastustaja kaasanud kaebaja PT muutmise menetlusse, tagamaks, et PT muutmisel ei saaks kaebaja õigused kahjustatud.
20.Vaidlus puudub, et PT-te muutmise korraldusega ei ole otsustatud ehituslike ega arhitektuuriliste tingimuste üle. Samas nähtub asja materjalidest, et 04.11.2020 PT-de väljastamisel on huvikonfliktiks olnud juurdepääsu lahendamine kolmandate isikute kinnistule Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult (vt kaebuse lisa 1). Vastustaja on vaidlusaluse korraldusega PT-d muutnud viisil, et juurdepääs kolmandate isikute kinnistule on lahendatud mitte enam Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt, vaid Jüripõllu kinnistu kaudu, mistõttu on Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbiva eratee omaniku omandiõiguse riive kõrvaldatud.
21.Tühistamiskaebuse rahuldamise üldise eelduse sätestab riigivastutuse seadus (RVastS) § 3 lg 1. Selle järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seadus ei näe ette projekteerimistingimuste kohtus vaidlustamise võimalust avaliku huvi kaitseks. Seega saab kohus kaebuse rahuldada ja PT muutmise korralduse tühistada vaid siis, kui see rikub kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul ei riku vaidlusalune korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd
6(10)
3-22-1562
sellega ei kaasne kaebaja omandiõiguse ega õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale rikkumist.
22.Kaebuse kohaselt kaasneb vaidlusaluse korraldusega müra, privaatsuse vähenemine ja kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine, kuna uue lahenduse kohaselt hakkaks kaebaja kinnistu kõigist külgedest piirnema teega.
23.Esmalt puudub vaidlus, et varasem juurdepääs oli lahendatud mh läbi Laja kinnistu (vt kaebuse lisa 1), erinevalt vaidlusalusest korraldusest, kus juurdepääs kolmandate isikute kinnistule on lubatud üle Laja kinnistu naaberkinnistu – Jüripõllu kinnistu. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kolmandatelt isikutelt juurdepääsu tee rajamist ainult ja üksnes Sipa ja Laja kinnistut läbivalt erateelt. PT p 4.4 ei kaitse kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid kolmandate isikute õigust saada juurdepääs oma kinnistule. Olukord oleks teine, kui kohalik omavalitsus muudaks PT-d viisil, et juurdepääs kolmandate isikute kinnistule planeeritakse üle Laja kinnistu mõnest teisest kohast. Sellise situatsiooniga aga tegemist ei ole. Olukorras, kus Laja kinnistult juurdepääsu kolmandate isikute kinnistule ei rajata, ei saa see kuidagi kaebaja omandiõigust rikkuda. Privaatsus
24.Kaebaja leiab, et juurdepääsu tee rajamine üle Jüripõllu kinnistu rikub tema privaatsust, kuivõrd rajatav tee on Laja kinnistul asuva eluhoone akende all.
25.Privaatsuse vähenemine seondub omandiõiguse rikkumisega. Privaatsuse vähenemine ka ilma vastavasisulise servituudi olemasoluta võib viia naabri õiguste rikkumiseni, kui negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus on selline, millega kaasneb omandiõiguse riive ning kehtivad õigusnormid ja planeeringud kaitsevad konkreetse kaebaja omandiõigust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Samas ei ole pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine subjektiivne õigus, vaid isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20; nr 3-3-1-12-07).
26.Esmalt on väär kaebaja väide, et vaidlusaluse korraldusega tekib olukord, kus kaebaja kinnistut hakkab kõigist külgedest piirama tee. PT muutmisega ei ole enam juurdepääs lahendatud kaebaja kinnistu läänepoolsest küljest, mistõttu piirneks kaebaja kinnistu jätkuvalt kahest küljest teega (nimelt lõunapoolsest küljest avalikult kasutatav eratee numbriga 2970104 ja kolmandate isikute planeeritav eratee). Juhul, kui kaebaja on silmas pidanud Laja kinnistu keskel asuvat erateed, mis ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud ega ka teeregistris registreeritud, siis ei saa selle olemasolu kuidagi mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust, kuivõrd kinnistusisese eratee olemasolu või selle likvideerimine on kaebaja mõjusfääris ega saa mõjutada kaebaja kinnistust väljaspoole rajatavaid juurdepääsuteede rajamist. Seda enam, et kaebaja ei ole lubanud seda kolmandatel isikutel kasutada (vt kaebuse lisa 3). Küll aga üksnes fakt, mitmest küljest piirneb kinnistu teega ei ole ainuüksi piisav subjektiivsete õiguste rikkumise jaatamiseks.
27.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusaluse korraldusega (PT-de punktiga 4.4.) rikutakse kaebaja privaatsust. Esmalt on kolmandad isikud selgitanud, et tegemist on erateega, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes kolmandate isikute tarbeks (vt kolmandate isikute 20.09.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Sellest lähtuvalt on vastustaja õigesti leidnud, et kuivõrd tegemist on erateega, siis ei ole tegemist avaliku huviga rajatisega ning vaatlusaluse tee ehitusprojekti koostamiseks PT-de väljastamine vajalik ei ole (vt EhS § 26 lg 1). EhS § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Praegusel juhul ei ole kolmandate isikute kavandatav eratee määratud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-15-18478, mille punktis 12.2 on märgitud järgmist: „EhS § 92 lg 8 sätestab, et avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee 7(10)
3-22-1562
omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. EhS § 92 esmaseks eesmärgiks saab mh paragrahvi pealkirja („Terminid“) silmas pidades lugeda terminite selgitamist EhS 11. peatüki jaoks, mis reguleerib EhS § 91 lg 1 kohaselt avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava erateega seotud õiguslikke küsimusi. Seega peaks olema mingis muus sättes reguleeritud see, mida tähendab EhS § 92 lg-s 8 nimetatud "omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga". Sellist sätet aga ei ole. Samas ei tulene EhS § 92 lg-st 8, et kui eratee omanik ei ole paigutanud teele seda erateena tähistavat liiklusmärki või tõkestanud teed nt betoonplokkidega, kehtib eeldus, et igaüks võib mootorsõidukiga erateel vabalt liikuda. Nii ei kehti selline eeldus nt KeÜS § 32 lg-te 2 ja 21 kohaselt võõral maatükil mootorsõidukiga viibimiseks, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. EhS § 92 lg 8 eeldab seega omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.“ Arvestades, et kolmandad isikud on püstitanud rajatava tee ja avaliku tee ristumise kohale sildi „Eratee“, siis on tõendatud, et kolmandad isikud ei ole oma aktiivse tegevusega andnud juhist, millest saaks järeldada, et avalikkusel on lubatud rajatavat erateed kasutada. Vastupidi, kolmandad isikud on selgelt välistanud avalikkusele juurdepääsu erateele. Sisuliselt tähendab eelnev, et liikluskoormus kavandataval juurdepääsu teel on väikese intensiivsusega, mistõttu ei saa see avaldada sellist mõju kaebaja omandiõigusele, mis tooks kaasa ülemäärase riive privaatsusele.
28.Veelgi enam, Maa-ameti kaardirakenduselt nähtuvalt on kolmandate isikute rajatav tee hinnanguliselt 26 meetri kaugusel Laja kinnistul paiknevast hoonest.
29.Seejuures nähtub ortofotodelt, et Laja kinnistul paikneva hoone ja kolmandate isikute rajatava tee vahele jääb kõrghaljastus (puud), mistõttu üksnes kolmandate isikute tarbeks eratee rajamine Jüripõllu kinnistule ei saa kuidagi rikkuda kaebaja naabrusõigust ja tuua kaasa privaatsuse ülemäärast vähenemist. Kaebajal tuleb arvestada, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ümbritsev keskkond säiliks muutumatuna. Kaebajal puudub õigus piirata naaberkinnistu vabalt kasutamist, milleks käesoleval juhul on kolmandate isikute ja Jüripõllu kinnistu omaniku notariaalne kokkulepe
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
8(10)
3-22-1562
juurdepääsutee servituudi seadmiseks. Sellesse eraõiguslikku kokkuleppesse ei saa sekkuda ka kohalik omavalitsus.
30.Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata kolmandatel isikutel rajada teeservituudi alusel juurdepääsutee Jüripõllu kinnistule ning keelata sellega kõike, mis võib takistada väljavaadet kaebaja kinnistult (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 9).
31.Eeltoodust lähtuvalt ei ole rikutud kaebaja õiguslikult kaitstavat privaatsust. Müra
32.Kaebaja väidab, et juurdepääsu lahendamisega Jüripõllu kinnistult kolmandate isikute kinnistule kaasneb ülemäärane müra. Tegemist on paljasõnalise väitega. Kaebaja on kohustatud taluma normatiivset müra. Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 4). Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus (VÕKS) § 55 lg 2). Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) §-le 3 on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra sihtväärtus II kategooriaga alal (sh elamumaa-ala) on päeval 55 dBA ning öösel 50 dBA (vt määrus nr 71, lisa 1). Arvestades, et tegemist on erateega, mis on kasutamiseks mõeldud üksnes kolmandate isikute tarbeks on väheusutav, et tee rajamisega kaasnev liiklusmüra võiks ületada õigusaktides (vt atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2 ja määrus nr 71, lisa 1) sätestatud müra normatiivset taset. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Mitte igasugune häiring ei kvalifitseeru naabrusõiguste rikkumiseks. Seega leiab kohus, et rikutud ei ole kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Kinnistu väärtus
33.Hüpoteetilised on kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemisest, seda enam, et tegemist on väga väikese liikluskoormusega erateega, mis on mõeldud teenindama üksnes kolmandate isikute kinnistut ning eelnevalt on leitud, et vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja õiguslikult kaitstavat privaatsust ja tõendamata on, et kavandatava juurdepääsuteega ületataks õigusaktides sätestatud müra normtasemeid. Ekslik on seejuures kaebaja seisukoht, et kinnistu väärtuse vähenemine on üldtuntud asjaolu, mida kaebaja tõendama ei pea (HKMS § 60 lg 1). Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks väidet, et kaebaja kinnistu väärtus on vähenenud tingitud vaidlusalusest korraldusest, siis on tegemist kaebaja paljasõnalise väitega. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1).
34.Asjassepuutumatud on kaebaja väited osas, et kolmandatele isikutele ei ole väljastatud ehitusluba tee rajamiseks. Käesoleva vaidluse esemeks on Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldus, mis ei reguleeri ehitusõigust, vaid üksnes küsimust, kuidas lahendada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs kolmandate isikute kinnistule (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, milles leitakse, et tee ehitusega on alustatud juba enne, kui on väljastatud ehitusluba. Lisaks ei ole kaebeesemeks küsimus võimalikust riiklikust järelevalvest, sest sellesisulise avalduse rahuldamata jätmist (sõltumata asjaolust,
9(10)
3-22-1562
kas sellesisuline taotlus on haldusorganile esitatud ja kas vastav otsus ka tehtud) ei ole praeguses haldusasjas vaidlustatud.
35.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei asu kohus ka analüüsima vaidlusaluse korralduse õiguspärasust. III
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebajate kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1). Kolmandad isikud ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmiseks taotlust, mistõttu jäävad ka kolmandate isikute võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
37.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.