lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-571/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 17.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-571/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1016
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-23-571

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-571

Määruse kuupäev ja koht

17.03.2023, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus

Resolutsioon

1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 7.03.2023 Deniss Bodnja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta taotleb kohtult vangla kohustamist lubama duši kasvõi 1 kord päevas, või andma tagasi kauss, või väljastama laost taotleja oma. Taotluse põhjenduste kohaselt võimaldatakse taotlejale kartseris viibimise ajal kasutada dušši ainult üks kord nädalas, mis tema arvates ei ole piisav hügieeninõuete järgimiseks. Taotlejale on arsti nõusolekul väljastatud võimlemismatt ja ta harjutab võimlemist, mille tõttu higistab ja vajab igapäevast keha pesemist. Vastasel juhul tekkib tal ebameeldiv higilõhn. Varasemalt oli taotlejal võimalus ennast kambris pesta kasutades kaussi. Kauss oli vajalik, et mitte uputada kambrit ja alumisi korruseid ning vältida paljajalu külmal põrandal seismist, mis võiks olla seljavalude ägenemise põhjuseks. Nüüd on selline kauss taotlejalt ära võetud. Sellega kaasneb taotleja hinnangul tema tervisele kahju, aga samuti varalise kahju tekitamise oht. Taotleja kinnitusel on ta esitanud 7.03.2023 vaide. Taotleja palus kohtul vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukoht

3-23-571

2.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (II) ja põhjendatavust (III). I
3.Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on esitanud menetlusabi taotluse, milles palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 20 eurot. Kohus tutvus arvestataval perioodil 7.11.2022-6.03.2023 taotleja kontoseisuga ja arvestades taotleja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi, tegi kindlaks, et taotleja ei ole võimeline tasuma vastavalt RLS § 60 lg-le 6 esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Kohus selgitab, et kuna tegemist on esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega, siis ei hinda kohus taotleja menetluses osalemise edukust. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 ja § 111 lg-st 1, rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest. II
4.Kohus on tutvunud haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud. Taotleja palus kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise raames kohustada vanglat võimaldama dušši kasvõi 1 kord päevas, või andma tagasi kauss, või väljastama laost taotleja oma. Taotleja selgitas, et duši või kausi äravõtmisega kaasneb tema tervisele negatiivne tagajärg või tekkib mittevaraline kahju vanglale. Lisaks on taotleja selgitanud, et esitas 7.03.2023 vanglale vaide. Kohtu hinnangul vastab esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 250 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Eelnevat arvestades peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust tervikuna lubatavaks. III
5.Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

3-23-571

6.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus kaebaja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud.
7.Taotleja sooviks on vaidemenetluse ajal vangla kohustamine võimaldada talle dušši iga päev või anda kauss, et ta saaks tihedamini ennast pesta vahetult kambris. Seega, tegemist on kohtu hinnangul olukorraga, kus esialgse õiguskaitse raames kohustava abinõu kohaldamise tõttu võimalik põhivaidluse äraotsustamine. Riigikohus on leidnud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist, kuid see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.1
8.Kohus näe taotlejal sellist erilist vajadust. Esmalt märgib kohus, et eluliselt ei ole usutav, et võimlemismatiga harjutamisel oleks saanud taotleja nii kõvasti higistada, et tema keha vajaks lõhna ja ebameeldivustunde eemaldamiseks kindlasti igapäevast pesemist. Kohus rõhutab, et võimlemine kambris ei saa inimkehale olla nii koormav, et selle tulemusena tekkiks aktiivne higistamise protsess. Samas, on taotlejal võimalik võimlemisharjutuste efektiivsust iseseisvalt reguleerida, et vähendada higistamise tekkimist. Isegi juhul, kui higistamine on aset leidnud, saab taotleja märja käterätikuga või lapiga need kohad ära kuivatada, et ei tekkiks ebameeldiv lõhn jne. Vesi on kambris kättesaadav. See väldiks ka taotleja poolt mainitud uputuste tekkimise võimalust. Taotleja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, et sagedamini, kui üks kord nädalas, duši all käimine on talle arsti poolt soovitatud või näidustatud. Pidades silmas taotleja protsessuaalset kogemust, on kohtul alus arvata, et sellist arsti poolt väljastatud tõendit taotlejal ei ole. Kausi puudumine on kohtu hinnangul küll võrreldes selle olemasoluga ebamugavus, kuid ei vii siiski kaugemale, ehk pöördumatult negatiivse tagajärje tekkimiseni. Järelikult ei saa kohus nõustuda, et need hügieeni tagamise võimalused, mis on olemas kartseris, saaksid tekitada taotleja tervisele pöördumatult negatiivseid tagajärjgi
9.Kohus peab oluliseks pöörata taotleja tähelepanu vangistusseaduse § 50 lg-le 2, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas, mistõttu üks kord nädalas duši võimaldamine ei ole iseenesest õigusvastane.
10.Kuna kohus ei tuvastanud esialgse õiguskaitse vajadust, ei analüüsi kohus muid HKMS § 249 lg-s 3 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi.
11.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

allkirjastatud digitaalselt

RKHKm 3-3-1-59-14, p 19.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja