lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1534/5

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1534/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 91 lg 1Taotluse tagasivõtmineHKMS § 252 lg 4, 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineKMS § 29 lg 7Maksukohustuse vähendamineMKS § 136Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramistHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 208 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-232/22

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1534/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.02.20253-24-1534/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.04.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-2016/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1534

Haldusasi

JMV Real Estate s.r.o kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. aprilli 2024. a otsuse nr 12.2-3/062232-38 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – JMV Real Estate s.r.o, esindajad v.adv Kaido Künnapas ja v.adv Verner Silm Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Menetluse alus ringkonnakohtus

JMV Real Estate s.r.o määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse JMV Real Estate s.r.o määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-1534.

Jätta JMV Real Estate s.r.o määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-1534 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu-ja Tolliamet (MTA) alustas 19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/062232-1 kontrolli JMV Real Estate s.r.o (Tšehhi Vabariigi äriühing) Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva majandustegevuse tuvastamiseks ning maksustamisperioodide 2022. a detsember kuni 2023. a aprill käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse hindamiseks.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
HKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamine
2.JMV Real Estate s.r.o esitas 27.10.2023 taotluse registreerida Eesti Vabariigis enda püsiv tegevuskoht tulumaksu mõttes alates 01.12.2022. MTA rahuldas 01.11.2023 otsusega nr 12.23/062232-7 taotluse osaliselt ja otsustas registreerida JMV Real Estate s.r.o püsiva tegevuskoha Eestis alates 29.06.2020. JMV Real Estate s.r.o esitas 01.12.2023 kaebuse MTA 01.11.2023 otsuse tühistamiseks ja tema 27.10.2023 taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-2760 kaebuse rahuldamata. JMV

3-24-1534 Real Estate s.r.o esitas halduskohtu otsusele 17.05.2024 apellatsioonkaebuse, mis on võetud Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2024 määrusega menetlusse.

3.MTA 22.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/062232-33 laiendati 19.09.2023 korraldusega alustatud kontrolli ulatust JMV Real Estate s.r.o käibemaksukohustuslaste registris (KMKR) registreerimisele.
4.MTA registreeris 22.04.2024 otsusega nr 12.2-3/062232-38 JMV Real Estate s.r.o käibemaksukohustuslaseks alates 30.06.2020 (KMKR nr EE102730854).
5.JMV Real Estate s.r.o esitas Tallinna Halduskohtule 21.05.2024 kaebuse MTA 22.04.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-38 tühistamiseks. Kaebaja palus ka esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 22.04.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-38 kehtivus või alternatiivselt selle täitmine kuni MTA 19.09.2023 korralduse nr 12.2-3/062232-1 alusel toimuvas maksukontrollis lõpliku maksuotsuse jõustumiseni või kontrolli lõpetava teate tegemiseni või kuni siinses asjas kohtumenetluse lõppemiseni.
6.Tallinna Halduskohus võttis 23.05.2024 määrusega kaebuse menetlusse ning kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutist õiguskaitset ja peatas vaidlustatud haldusakti kehtivuse kuni 22.06.2024. MTA esitas 17.06.2024 vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamisele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega JMV Real Estate s.r.o esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja viitab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta on kohustatud vaidlustatud haldusakti tagajärjel esitama tagantjärele 47 käibedeklaratsiooni (s.o maksustamisperioodide 2020. a juuni kuni 2024. a aprilli eest), mis toob kaasa väga suure täiendava maksukohustuse. Samuti tuleks tal parandada kõik esitatud arved alates 30.06.2020. Seega võib möönda kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuid taotluse rahuldamiseks ei esine nii ülekaalukat vajadust, mis tingiks vaidlustatud otsuse kehtivuse või täitmise peatamise, eriti kui kõrvutada kaebaja õiguskaitsevajadust avalike huvidega. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebuse eduväljavaated ei ole ka ülemäära suured. Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta tekiksid temale pöördumatud tagajärjed, mida saaks pidada avalikust huvist kaalukamateks. Kaebaja ei ole esitanud andmeid enda majandusnäitajate kohta, mille põhjal võiks järeldada, et võimaliku maksukohustuse täitmisega kaasneksid kaebajale sellised pöördumatud tagajärjed, mille heastamine ei ole peale kaebajale soodsa kohtulahendi jõustumist enam võimalik. Kuigi käibedeklaratsioonide esitamine tooks kaebajale kaasa olulise halduskoormuse, on alusandmed deklaratsioonide esitamiseks kaebajal juba olemas. Samas toimus esmane kontakt kaebaja ja MTA vahel KMKR-s registreerimise kohustuse küsimuses juba 2018. a-l ja järjepidev kontakt MTA-ga on kaebajal alates 2023. a sügisest. Seetõttu ei saanud vaidlustatud otsus ja selle tagajärjed saabuda kaebaja jaoks üllatuslikult. Kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse raames ära põhivaidlust, kuid kaebuse eduväljavaated on siiski vähesed. MTA otsusest nähtuvalt on kaebaja tegutsenud Eestis juba pikemat aega ja see on tema ainus tegevuskoht. Kaebaja on eelnevalt selgitanud, et tema äritegevuseks on sõidukite müügi- ja renditehingud, mis toimuvad Eestis. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tekkimist kontrollis MTA läbi VIES süsteemi, analüüsides Tšehhis deklareeritud müügiandmeid. MTA tuvastas, et kaebaja on pikema aja vältel Eesti territooriumil regulaarselt osutanud teenuseid ja müünud kaupu (sõidukite rent ja müük). Eesti territooriumil teenuste osutamisel ja kaupade müümisel kohaldub Eestis kehtiv käibemaksumäär (käibemaksuseaduse § 24 lg-d 1 ja 2, § 29 lg 1 ja § 19 lg 3; maksukorralduse seaduse (MKS) § 9 lg 3 ja § 18 lg 1 p 4). MTA on enda järeldusi veenvalt põhjendanud. Kaebaja vastuväited käibemaksukohustuse 2(5)

3-24-1534 tekkimise osas on aga pigem üldist laadi, keskendudes püsiva tegevuskoha mõiste erinevusele tulu- ja käibemaksu puhul. Põhjendused, miks on MTA ebaõigesti leidnud, et kaebaja tegevus toimub Eestis, on aga pigem üldsõnalised ja napid. Kaebaja väiteid, kas Eestis on tekkinud nn maksuauk või mitte (kas sõidukite rendi- ja müügiarved väljastati 0% käibemaksumääraga ning kliendid on arved pöördmaksustanud), tuleb kontrollida asja sisulisel lahendamisel või edasise maksumenetluse käigus. Tallinna Ringkonnakohus hindas 27.02.2024 määruses nr 3-23-2571 samuti, et kaebajal tulnuks registreerida ennast Eestis käibemaksukohustuslasena ja püsiva tegevuskoha küsimus on relevantne ka käibemaksu seisukohalt. Arvestades, et kaebuse eduväljavaated on vähesed ja taotlusest ei nähtu pöördumatute tagajärgede tekkimise ohtu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta avaliku huvi (s.o maksukohustuste täitmine) kaitseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ei saa tuletada sellest, et MTA jätkab 19.09.2023 korralduse nr 12.2-3/62231-1 alusel kontrollimenetlust, sest pole alust eeldada, et MTA asuks kaebaja KMKR-s registreerimise osas edaspidi praegusest erinevale seisukohale.

8.JMV Real Estate s.r.o palub 05.07.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.06.2024 määrus ja uue määrusega kohaldada esialgset õiguskaitset. Samuti palub kaebaja määruskaebus HKMS § 208 lg 2 alusel tagada. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on vältida kaebaja olukorra pöördumatut halvendamist juba kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Kui kaebaja oleks kohustatud esitama 49 erinevat käibedeklaratsiooni 30.06.2020–08.07.2024 tehingute kohta, tähendaks see ülisuurt halduskoormust, klientide arvete muutmist ja Eestis käibemaksu tasumist (sh tagasiulatuvalt), mis ei oleks mõistlik enne kohtu lõpliku seisukoha kujundamist (sh kaasneks sellega kaebajale mainekahju ja kaebuse rahuldamise korral tuleks kõik uuesti tagasi pöörata). Kuna vaidluse all on Eestis käibemaksukohustuse tekkimine, siis juhul, kui kaebaja ei nõustu maksukohustuse tekkimisega Eestis ja leiab, et maksukohustused on juba eelnevalt täidetud, tuleks tal esitada 49 nulldeklaratsiooni, mis omakorda võimaldaks maksuhalduril alustada paralleelset menetlust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ja käibedeklaratsioonide esitamine toob kaasa õigusselgusetu olukorra, kus ei ole võimalik maksukohustusi seadusest tulenevalt täita. MTA 22.04.2024 otsuses nr 12.2-3/062232-38 (lk 4) on välja toodud, et võimalik Eestis maksustatav käive on 1 423 720 eurot, millelt tuleks tasuda käibemaks 284 744 eurot. Maksukohustuse tasumine siis, kui selle tekkimine on alles vaidluse all, tekitaks kaebajale finantskohustustena kindlasti ebamõistlikke pöördumatuid tagajärgi. Kui arveid ei ole võimalik muuta KMS § 29 lg 7 alusel ehk kreeditarvete esitamisega, siis ei ole kaebajal võimalik iseseisvalt muuta ka käibedeklaratsioone ning tehingupartneritel kaob automaatselt sisendkäibemaks mahaarvamise õigus (deklaratsioone saab muuta kolme aasta jooksul). See rikuks käibemaksu neutraalsust. Kui kõik kaebaja kliendid hakkavad riigilt käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi küsima ja põhivaidluse raames leitakse, et MTA otsus ei ole õiguspärane, siis tuleks kõikidel klientidel sisendkäibemaksuna tagastatud käibemaks riigile tagasi maksta koos intressiga. Halduskohus on jätnud täielikult analüüsimata, mida tooks käibedeklaratsioonide muutmine kaasa nii kaebaja kui ka tema tehingupartnerite jaoks. Pöördumatute finantstagajärgede vältimiseks tuleks esmalt lahendada põhivaidlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaotab kaebus mõtte, sest sellega taotletavat eesmärki pole enam võimalik saavutada. Puudub selline ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Avalikuks huviks on võimaliku maksukohustuse täitmine. Samas annab tehingute pöördmaksustamine riigile samaväärsed õigused kui kohaliku käibemaksu tasumine ja selle hilisem sisendkäibemaksuna mahaarvamine. Riigil puudub õigus käibemaksule kui neutraalsele maksele maksukohustuslaste vahel. Avalikke huve ei kahjusta ülemääraselt ajutine viivitus maksutulude laekumisel, kuna maksude tasumine lükkub sellisel juhul vaid edasi. MTA on võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks mh arestinud kaebaja 3(5)

3-24-1534 pangakonto üle 400 000 euro ulatuses, mistõttu ei ole alust eeldada, et maksusumma võiks jääda laekumata. Kaebaja on võimalik määrata käibemaksukohustuslaseks ka pärast põhivaidluse lahendamist. Menetluse õiguspärasus on samuti avalik huvi, mis toetab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Maksuaugu esinemise või puudumise küsimus omab samuti tähtsust, sest maksuaugu puudumise korral avalike huvide riivet ei ole või on see minimaalne ja formaalne. Kuna müük on toimunud käibemaksukohustuslasena, siis võib eeldada, et maksuauku ei ole ja MTA ei ole tõendanud vastupidist. Halduskohus leidis, et kaebuses viidatud vastuolu Euroopa Kohtu praktikaga ei ole esmapilgul äratuntav ning ei asunud seda sisuliselt analüüsima. MTA lähtus vaidlustatud otsuse tegemisel valest püsiva tegevuskoha mõistest. Tulumaksuõigusliku mõiste asemel tulnuks võtta aluseks püsiva tegevuskoha käibemaksuõiguslik mõiste, mis on täiesti erinev kontseptsioon (nt Euroopa Kohtu 29.06.2023 otsus nr C-232/22, Cabot Plastics Belgium). Asjaolu, et tulumaksuõiguslik püsiv tegevuskoht ei kattu püsiva tegevuskohaga käibemaksuõiguse mõttes, on selgitatud ka Rahandusministeeriumi kommentaarides KMS-le. Halduskohus ei ole eeltoodut üldse hinnanud, kuigi sellel on asjas suur roll. Lisaks on MTA 17.06.2024 vastuses nõustunud osaliselt esialgse õiguskaitse seadmisega, kuid halduskohus ei ole kaalunud võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset nende kohustuste osas, mis olid tekkinud kuni MTA otsuse tegemiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, mistõttu puudub vajadus määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada.
10.Tšehhi äriühing JMV Real Estate s.r.o on praeguses asjas vaidlustanud MTA 22.04.2024 otsuse nr 12.2-3/062232-38, millega kaebaja registreeriti Eestis käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt alates 30.06.2020. Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 22.04.2024 otsuse kehtivus või täitmine kuni MTA 19.09.2023 korralduse nr 12.2-3/062232-1 alusel toimuva maksumenetluse lõpuni või praeguse kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja on enda õiguskaitsevajadust põhjendanud eeskätt sellega, et tal tuleks juba enne vaidluse lahendamist asuda tagantjärele esitama kõiki käibedeklaratsioone ja parandama tehinguid alates 30.06.2020, mis tähendaks väga suurt halduskoormust ja täiendavaid maksukohustusi, samuti mainekahju, kusjuures kaebuse rahuldamise korral tuleks kõik uuesti tagasi pöörata.
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited pöördumatutest tagajärgedest on ülepaisutatud. Ehkki kaebaja oleks seaduse järgi tõepoolest kohustatud esitama varasemate perioodide kohta käibedeklaratsioonid ja parandama väljastatud arved, ei tulene sellist kohustust vahetult MTA 22.04.2024 otsusest (sh ei kaasne püsiva tegevuskoha tuvastamisega vahetult maksukohustusi). Kaebaja suhtes käib MTA 19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/062232-1 alustatud ja hiljem laiendatud maksumenetlus, mille tulemusel kujundab maksuhaldur lõpliku seisukoha kaebaja majandustegevusest Eestis ning sellega kaasnevatest maksukohustustest. MTA 22.04.2024 otsusest (p-d 1.5–1.8) ja vastustaja 17.06.2024 seisukohast (p 31) järeldub samuti, et kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise otsus tehti enne maksukontrolli menetluse lõppu muu hulgas selleks, et kaebaja ei saaks jätkata oma senist tegevust (st jätta deklareerimata nn jooksvad maksukohustused) olukorras, kus maksuhalduril on juba olemas piisavad tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja aktiivne majandustegevus toimub Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu 4(5)

3-24-1534 ning käive tekib ja tehingud tuleb seetõttu maksustada Eestis. Nn jooksvate maksukohustuste deklareerimine ja väljastatavatele arvetele käibemaksu lisamine ei saa põhjustada kaebajale ebaproportsionaalset halduskoormust, sest see kujutab endast üksnes kohustust järgida käibemaksukohustuslasele õigusaktidest tulenevaid tavapäraseid nõudeid. Kaebaja on praegu registreeritud Eesti Vabariigis käibemaksukohustuslasena ja seega ei ole tema olukord kuidagi õigusselgusetu ning kaebaja väide maksukohustuste täitmise võimatusest on ilmselgelt otsitud. Küsimused varasemate maksustamisperioodidega seotud maksukohustustest tuleb lahendada jätkuva maksukontrolli menetluse käigus.

12.Kaebuse p-s 86 toodud argument, et deklaratsioonide esitamata jätmise korral võib MTA rakendada kaebaja suhtes sunniraha kokku vähemalt 11 750 eurot, ei ole põhjendatud. MKS § 91 lg 1 näeb ette, et kui deklaratsiooni ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ning teha hoiatuse (MKS § 136), et deklaratsiooni selleks tähtajaks esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur sunnivahendit rakendada ilma eelneva hoiatuseta. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et MTA oleks kaebajale määranud tähtaja varasemaid maksustamisperioode puudutavate käibedeklaratsioonide esitamiseks ja hoiatanud teda sunniraha rakendamise eest. Kui maksuhaldur peaks määrama kaebajale tähtaja deklaratsioonide esitamiseks ja tegema talle MKS § 136 kohase hoiatuse sunniraha rakendamise eest, võib kaebaja vajaduse korral taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga ka selles, et kaebust ei saa pidada kuigi perspektiivikaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2024 määrus nr 3-23-571, p 15). Kaebaja väiteid, et maksuhaldur lähtus ebaõigesti püsivast tegevuskohast tulumaksuõiguse tähenduses, kuigi püsiva tegevuskoha mõiste käibemaksuõiguse tähenduses on täiesti erinev, tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Isegi kui selline eristamine on vajalik ja põhjendatud, ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et tema majandustegevus Eestis ei vasta püsiva tegevuskoha tunnustele käibemaksuõiguse tähenduses. Väited, et JMV Real Estate s.r.o ja JMV Motors OÜ on tegutsenud ja tegutsevad eraldiseisvalt, jäävad ebausutavateks olukorras, kus maksuhaldur on esitanud andmed, et kaebajal tegelikult puudub Tšehhis tegevuskoht. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib lisaks kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine ja maksukohustuslaste võrdne kohtlemine (s.o välistades kaebaja majandustegevuse jätkamise viisil, mis annab talle teiste maksukohustuslaste ees lubamatu maksueelise). Sellest, et kohus on haldusasjas nr 3-23-571 andnud MTA-le loa arestida kaebaja pangakontod 488 265,86 euro ulatuses, ei järeldu veel, et maksusumma ei võiks jääda üldse laekumata. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma maksevõime kohta. Nn eelaresti seadmise aluseks olid kaebaja hinnangulised maksukohustused seonduvalt maksustamisperioodidega 2022. a detsember kuni 2023. a aprill. Seega ei taga pangakontode arestimine kaebaja võimalike hilisemate maksustamisperioodidega seotud maksukohustuste täitmist.
14.Eelneva põhjal jääb JMV Real Estate s.r.o määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium