Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.03.2022 otsuse nr TVH/22/009084 ja 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1022 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti 03.03.2022 otsuse nr P26O2022-16596 ja 13.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/18170-2 tühistamiseks koos kohustamisnõudega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Kohustada Eesti Töötukassat ja Sotsiaalkindlustusametit Xi taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.04.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 19.01.2022 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
3-22-1357
2.Eesti Töötukassa tuvastas 02.03.2022 otsusega nr TVH/22/009084, et Xi töövõime ei ole vähenenud. X esitas 01.04.2022 vaide Eesti Töötukassa 02.03.2022 otsusele nr TVH/22/009084, millega ta taotles otsuse kehtetuks tunnistamist ja esitatud töövõime hindamise taotluse uuesti läbi vaatamist. Töötukassa 03.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/1022 jäeti Xi vaie rahuldamata.
3.SKA jättis 03.03.2022 otsusega P260-2022-16596 kaebaja puude raskusastme tuvastamata ja ei määranud talle puudega tööealise inimese toetust. Kaebaja esitas SKA-le 04.04.2022 vaide 03.03.2022 otsuse nr P260-2022-16596 kohta. SKA jättis 13.05.2022 vaideotsusega nr 5.2.3/18170-2 Xi vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.06.2022 Xi (kaebaja) kaebus Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti otsuste ja vaideotsuste peale. Töötukassa ja SKA esitasid kohtunõudele vastuseks kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
5.Kohus jättis 13.07.2022 kohtumäärusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates teatada, kas ta nõustub kohtu käsitlusega tema nõuetest ning esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks koos põhjendustega, miks kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada.
6.Kohus võttis 01.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse, ennistas kaebuse esitamise tähtaja ning tunnistas vastustajateks Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti.
7.SKA esitas vastuse kaebusele 29.11.2022. Töötukassa esitas vastuse kaebusele 30.11.2022.
8.Kohus määras 20.01.2023 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja ei ole nõus, et tema töövõime ei ole vähenenud ja soovib Töötukassa otsuse tühistamist. Samuti ei ole kaebaja nõus otsusega, mille SKA on teinud tema kui tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse osas. Kaebajal on pikemat aega raskused liikumisel, viimasel ajal tugevad valuhood vasaku jala põlves. Parema jala põlv on varaemalt opereeritud, kuid kaebaja leiab et ravist ei ole mingit kasu olnud. Kuna paremale jalale on valus toetuda, siis kogu koormus on nüüd vasakul jalal ning see ei pea enam vastu. Kaebaja sõnul on tal eriti raske käia trepist ja keeruline on liikumine eri tasapindadel, ometi on SKA hinnanud seda punkti 0-ga. Kaebaja ei ole oma vasaku põlve valudega käinud ortopeedi juures, sest suvepuhkused, elukohast on raske liikuma saada, kardab seda n-ö kadalippu- visiite, MRT-d, operatsiooni ja kallist süsti.
10.Töötukassa ja SKA on lähtunud eelkõige TIS-s olevatest terviseandmetest, kuid jätnud täiesti tähelepanuta kaebaja enda poolt avaldatud hinnangu oma terviseseisundile. Kaebaja ei pea enda süüks seda, et digiloos on info puudulik. Kaebajale on arusaamatu, miks üldse talle need küsimused on esitatud, kui tema väiteid ei usuta ning nendega ei arvestata. Kaebaja tegelikku olukorda ei ole keegi vaevunud välja selgitama. Vastustajate seisukohad
11.Eesti Töötukassa leiab, et Xi kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Töötukassa 02.03.2022 otsus nr TVH/22/009084 ja 03.05.2022 vaideotsus nr VO/22/1022 on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.1.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 19.01.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervise kohta ning tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 19.01.2022 esitatud 2(17)
3-22-1357 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt muudest tervisehäiretest.
11.2.Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarst dr K. Eksperdiarvamuse aluseks on kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed. Nimetatud arvamuse võttis vastustaja kaebaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa 02.03.2022 otsusega nr TVH/22/009084 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
11.3.Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Samuti analüüsis vaidemenetluses töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr S. kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele. Vastustaja Töötukassa on käesoleva kohtumenetluse raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veel kord üle vaadanud ning töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I on 28.11.2022 koostanud oma seisukoha.
11.4.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.
11.5.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0–4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
11.6.Kaebaja on 19.01.2022 töövõime hindamise taotluses märkinud järgmised tegutsemispiirangud: 1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Suudan läbida 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta. Iga samm on valus astuda, lonkan pidevalt. Paremas põlves valu, lisaks valu üleval pool põlve reies kuni puusani välja. Mul on abivahendina rulaator ja ratas, aga väga raske on minna ratta peale, jalga tõsta üle pulga. Ja libedaga ei saa ratast kasutada. Poes käin rulaatori v rattaga. Minu kodust väljaspool liikumist on jäänud minimaalseks, kahe nädala tagant kord. Ja on nii, et võin planeerida poodi minekut, aga ei suuda valu tõttu ja lükkan minekut edasi. Koormusega läheb valu tugevamaks ja jalg läheb paiste. Hommikul on jalad vähem turses kui õhtul. Valulik on astuda konarliku, kõva, ebatasase pinna peal. Ma sain eelmise aasta sügisel põlve kalli liigesesüsti, aga see pole mind aidanud, ei mõjunud, olukord 3(17)
3-22-1357 jäi samaks või on isegi hullemaks läinud. Minu liikumiskiirus on jäänud aeglaseks, jään teistele inimestele jalgu. Libedaga on väga suur kukkumise hirm. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda treppidel ja vajaduse korral ületada takistusi. Ma ei saa astuda vahelduva sammuga, astun enne vasakuga ja toon parema juurde. Käsipuust tõmban ennast üles. Kui ma pean nt viima trepist puid üles, siis panen pooltühja korvi trepiastme peale ja tõstan iga astme võrra üles. Üles minnes on surve jalale suurem. Näen ainult parema silmaga, seetõttu on ruumiline taju häiritud, võin komistada, ei pruugi õigesti tajuda trepiastme kõrgust.
1.2.Ohutu ringiliikumine – Ei suuda ohutult liikuda tänaval. Liikumiskiirus on nii aeglane, et jään teistele jalgu ja ei pruugi jõuda rohelise tulega üle tee. Minu jaoks on muutunud väga raskeks minna kuhugi teise linna, minu kodust väljaspool liikumist on jäänud väga väheseks. Liigun kodu ümbruses minimaalselt, kasutan rulaatorit, ratast. Nägemispuude tõttu on vasakult poolt vaateväli piiratud. Pööran tugevalt pead, et näha vasakule poole. Võin inimestele, kes on vasakul pool, ette astuda. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda ohutult siseruumides. Ruumiline taju häiritud, võin kaugusi valesti hinnata. Trepist käimine on minu jaoks raske, sest liikumine ei ole valuvaba. Vaateväli on piiratud, vasakust silmast olen pime, võin nt inimesega kokku põrgata, ma ei näe vasakult poolt
1.3.Seismine ja istumine – Suudan vähem kui 1 tund olla ühel kohal seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Hakkan istudes ruttu nihelema, paremat jalga nt pean kätega tõstma, et tõsta seda üles diivani peale. Vahel ei leiagi asendit, et jalavalu poleks, paremas jalas on vahel harva ka krambid. Istudes pean koheselt saama jala pikalt ette sirutada. Ma ei saa istuda ühistranspordis jalad kõveras. Ma ei saa püsti peale istumist. Seistes on keharaskus vasaku jala peal. Ootamatud Podagra atakid, siis ei seisa, ega liigu üldse. Eelmine aasta augustis oli mitu atakki järjest. Kolm kuud oli jalad nii paistes, et praktiliselt liikuda ei saanud. Suudan mõõdukate raskustega kehaasendeid vahetada. Istumisest pean ennast toetama käega, et püsti saada. Parema põlve peale ei saa toetada. Ei saa kohe hakata liikuma, olen kange. Järske liigutusi ei saa teha. Kui magan ja keeran külge, siis terav valu põlves ajab üles. Vaatevälja piiratuse tõttu 4 pean kontrollima ka nt istumist, tooli kuhu istun. Ei saa kükitada, ei saa enam püsti. Kui midagi kukub maha, siis laskun pigem vasaku jalaga põlvist alla. Kui istun autosse, siis külg ees sinna istuda ei saa, ei saa paremat jalga autosse. Väga valus on.
3.2.Teabe vastuvõtmine – Näen mõõdukate raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet. Vasakust silmast ei näe, ei reageeri valgusele. Vaatevälja piiratus. Ruumiline taju on häiritud. Ei tohi raskusi tõsta. Trauma tagajärjel juhtus. Mul keeruline valada nt piima tassi, pean sättima, et oleks parema silma vaateväljas. Hommikul ärgates ei saa kohe lugeda, ei näe. Paar tundi läheb mööda, siis tuleb nägemine tagasi. Õhtul on sama, nägemine kaob.
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – Pesen ja riietun istudes. Raske on paremat jalga saada nt pükstesse, toetan, tõstan jalga käega. Teistes võimekuse valdkondades kaebajal tema enda hinnangul piiranguid ei esine. Muude tervisehäirete all on märgitud: Diagnoositud nahaarsti poolt psoriaas, mis aegajalt ägeneb. Tuleb ka näo peale, siis on ebamugav minna rahva sekka.
11.7.Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: – 0 (piirangut ei tuvastatud); – 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); – 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); – 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4(17)
3-22-1357 – 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub).
11.8.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
11.9.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). Ka kaebuses on kaebaja leidnud, et ei nõustu antud võtmetegevuse hindamisega arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud), sest see on talle eriti raske. TTO ekspertarst selgitab aga, et TIS andmetel ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud kinnitust, sest terviseandmetes puudub informatsioon kaebaja poolt esitatud kaebuste osas. 2020. aastal on kaebajal opereeritud põlveliiges ning viimane pöördumine arsti vastuvõtule sellega seoses on toimunud mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega. Ortopeedi dr F 29.10.2022 sissekandes on toodud välja, et kaebajale on plaanilises korras teostatud parema põlveliigese artroskoopia, teostati põlvliigeses rebenenud meniskiservade silumine ja rebendite eemaldamine. Kaebaja seisund loeti paranenuks. Raviandmetes puudub informatsioon, et kaebajal esineb liikumise piiranguid või et ta vajaks liikumisel abivahendeid. Pigem on ortopeed andnud soovituse ravivõimlemiseks ja aktiivseks liikumiseks. Seega ei ole kaebaja püsivad piirangud TIS andmete alusel kinnitust leidnud. Viimati on olnud kaebused parema jala tursele ja määratud valuravi 12.10.2021 ning jalaveenide trombide teket vähendav ravi 06.12.2021. Kaebaja ei olnud pärast nimetatud kuupäeva kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani kordagi raviarstide vastuvõtule pöördunud.
11.10.Kaebaja on enne töövõime hindamist pöördunud perearsti vastuvõtule parema jala valu ja turse tõttu. Perearsti dr K 18.10.2021 sissekandes on kirjeldatud kaebajal esinevad parema jala turset ning veenilaiendeid. Kaebajale on antud sissekande kohaselt määratud veenitromboosi ravi. Perearsti sissekandes aga puudub informatsioon liikumispiirangute või liikumisel abivahendi kasutamise kohta. Seega ei ole kaebaja püsivad piirangud TIS andmete alusel kinnitust leidnud. Viimati on olnud kaebused parema jala tursele ja määratud valuravi 12.10.2021 ning jalaveenide trombide teket vähendav ravi 06.12.2021. Kaebaja ei olnud pärast nimetatud kuupäeva kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani kordagi raviarstide vastuvõtule pöördunud.
11.11.Töövõime hindamise metoodika kohaselt saab hinnata piirangu arvväärtusega 0, kui piirang ei sega igapäevaelu või esineb (0–4%) ajast. Raviandmetele toetudes saab hinnata, et haiguse ägenemised nagu turse ja valu esinevad harva, mistõttu ei esine nende sümptomite tõttu töövõimet vähendavaid piiranguid. Kaebaja ei ole vajanud ravi ega lisauuringuid pärast 06.12.2021 kuupäeva, mil teostati vastavalt perearsti dr K epikriisile alajäsemete süvaveenide ultraheliuuring ja leiti vasaku sääre tagaosa süvaveeni tromboos ning määrati tromboosivastane ravi
11.12.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevuse „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja enda piirang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja talitluslik võimekus vastab TIS andmetel kuni mõõdukale piirangule vasaku silma pimeduse tõttu. Piirang ei ole sügav, kuna trauma on olnud paarkümmend aastat tagasi ning kaebaja on monokulaarse ehk ühe silmaga nägemisega jõudnud adapteeruda.
11.13.Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 3 (raske piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest puuduvad objektiivsed andmed esitatud kaebuste kohta. 5(17)
3-22-1357
11.14.Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).
11.15.Kaebajal hinnati teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Toetudes TIS andmetel ei esine kaebajal enesehoolduse piiranguid.
11.16.Vastustaja selgitab, et kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eeltoodu alusel hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.
11.17.Töötukassa toob välja, et püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii algsel töövõime hindamisel kui ka vaidemenetluses. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Töötukassa ekspertarst selgitab, et kaebajat ei olnud vaja kutsuda visiidipõhisele hindamisele. Antud juhul olid TIS-is andmed olemas, olid teostatud uuringud ning olid olemas ka objektiivsed andmed ravi soovitustega. Töövõimet ei saa hinnata kaebaja enda poolt diagnoositud haiguste alusel. TIS-is puudus küll kaebaja poolt kirjeldatud täielike piirangute tõendav informatsioon, kuid ka see ei ole antud juhul alus visiidi korraldamiseks, sest samuti puudusid ka diagnoosid, sümptomite kirjeldused ja muud tõendavad meditsiinilised uuringud ning ravimite vajadus, mis viitaks rasketele või täielikele piirangutele. TIS andmete kohaselt ei tarvita kaebaja ühtegi ravimit regulaarselt.
11.18.Kaebaja vastuses kohtumäärusele kirjeldatud augustis 2022 esinenud haigushoo kohta märgib töötukassa, et töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani, s.o 03.05.2022. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta.
11.19.Kaebajal on töötukassa 29.03.2017 otsusega nr TVH/17/010532 tuvastatud osaline töövõime, kestusega viis aastat. Vastustaja selgitab aga, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 19.01.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Kaebajal on varasemalt hinnatud töövõime osaliseks, seejuures piirangud esinesid ühe silma pimeduse, podagra ja põlveliigese sisemise kahjustuse tõttu liikumises ja teabe vastuvõtmises. Töötukassa ekspertarst selgitab täiendavalt, et töövõimet hinnatakse arvestades viimaseid TIS-is olemasolevaid objektiivseid raviandmeid.
11.20.Nägemisvälja piirangu hindamise metoodika on võrreldes varasemaga muutunud ning käesolevalt on hinnatud mõõdukas piirang ohutul liikumisel. Samas kaebaja liikumise piirangud muudest kehalistest haigustest on käesolevalt kehtiva töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatud mitte esinevaks. Diagnoositud põlveliigese kahjustus on ravitud 29.10.2020 ning podagra ägenemisi, mis tekitaksid piiranguid ei ole diagnoositud. 6(17)
3-22-1357
12.Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et SKA 03.03.2022 otsus nr P26O-2022-16596 ja 13.05.2022 vaideotsus nr 5.2-3/18170-2 on õiguspärased, vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub kohtul kaebuse rahuldamata jätta.
12.1.SKA märgib esmalt, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud.
12.2.Vastustaja SKA jääb esialgses ning vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning selgitab lisaks, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes.
12.3.Kuna praegusel juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kasutas vastustaja SKA puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. SKA otsuses nr P26O-2022-16596 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsust.
12.4.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
12.5.TTO ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, õppimine ja tegevuste elluviimine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
12.6.Vastustaja SKA viitab, et Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 3-17-1166 öelnud, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist 7(17)
3-22-1357 ja eksperdihinnangu saamist uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus. Sotsiaalkindlustusameti 03.03.2022 otsusest nr P26O-202216596 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta) ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi sellisel määral, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
12.7.SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. Kuna kaebaja esitas vaide ka SKA-le siis tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-s 82 ja 83 sätestatule, pidas SKA vajalikuks küsida vaidemenetluses täiendavat ekspertarvamust ekspertarst M. Nimetatud ekspertarst tutvus kaebaja vaidega ning vaatas üle kaebaja taotluse, terviseandmed, Eesti Töötukassa esialgse ekspertarvamuse ja Eesti Töötukassa vaideotsuse ning tuginedes puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks.
12.8.Kokkuvõtvalt leidis SKA kaasatud ekspertarst, et puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole ainuüksi fakt, et inimene on haigestunud või et tal esinevad teatavad tervisekaebused, vaid hindamisel lähtutakse funktsioonihäirest põhjustatud püsipiirangute olemasolust igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda tervisehäire puudumist ning funktsioonihäire leevendamiseks abivahendite kasutamine ei ole püsipiiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Varasem puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole järgnevatel puude raskusastme hindamistel siduv ning otsuse tegemisel lähtutakse üksnes terviseandmetes dokumenteeritud püsipiirangute olemasolust käesoleval hetkel. Puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole majanduslikud, sotsiaalsed või olmelised raskused. Võttes arvesse eelpool toodut ja kõiki taotleja terviseinfosüsteemis nähtavaid terviseandmeid, ei esine taotlejal käesolevalt üheski hinnatud valdkonnas püsipiiranguid sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme olemasolu.
12.9.Mis puudutab kaebaja väiteid, et tema liikumine on raskendatud, siis selgitab SKA, et töötukassa 01.03.2022 teostatud ekspertiisis on ekspertarst K hinnanud kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevustes esinevaid piiranguid ja leidnud, et: „Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad. 2020a opereeritud põlveliiges, viimane pöördumine mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega. Antud võtmetegevus on hinnatud arvväärtusega 0“. Võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud arvväärtusega 2 ning omistatud arvväärtust on selgitatud järgnevalt - TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kuni mõõdukale piirangule vasema silma pimeduse tõttu. Piirang ei ole siiski sügav, kuna trauma on olnud paarkümmend aastat tagasi, isik on monokulaarse nägemisega jõudnud adapteeruda. Võtmetegevust „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 0 ning omistatud arvväärtust on selgitatud järgnevalt - Taotleja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest puuduvad objektiivsed andmed esitatud kaebuste kohta. Samuti viitab SKA ekspertarst M antud arvamusele. Seega jalgade ja nende funktsioneerimisega seonduvaid kaebaja kirjeldatud kaebusi tervise infosüsteemi andmed ei kinnita. 8(17)
3-22-1357
12.10.Ainsana on piiranguid tuvastatud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“, kus vasaku silma pimeduse tõttu on tuvastatud mõõdukas piirang. Vastustaja ekspertarst on piirangu olemasolu kinnitanud ning selgitanud, et terviseandmete alusel on taotlejal olnud mitu aastakümmet tagasi vasaku silma trauma, mille tõttu ei ole tema vasak silm nägemisvõimeline. Püsipiiranguid nägemise valdkonnas hinnatakse abivahendi (antud juhul prillid) abil korrigeeritult. Silmaarsti viimasest sissekandest nähtub, et taotleja parema silma nägemisteravus korrigeeritult on 1.0, mis kombinatsioonis vasaku silma puuduva nägemisvõimega ei põhjusta sellist nägemisteravuse langust, mis vastaks vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Seega kaebajal on piirangud liikumise valdkonnas tuvastatud, kuid seda ühe silma pimeduse tõttu ning see piirang ei põhjusta sellisel määral igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel raskusi, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste.
12.11.Kuna kaebaja möönab oma kaebuses, et pole ortopeedi poole pöördunud, et oma kaebusi tõendada, siis selgitab SKA, et puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestatakse ka kaebaja taotluses esitatut, kuid esitatud väiteid tuleb valideerida TIS-andmetega. Kui TIS ei kinnita kaebaja väiteid ja kaebajal pole ka esitada muid dokumentaalseid tõendeid oma väidete tõendamiseks, siis üksnes isiku taotluses esitatu puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.
12.12.Vastustaja SKA on seisukohal, et tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-dele 2 3 lõikele 7 ja 2 4 ning sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-dele 6 ja 8, kasutades puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust ning tegi Sotsiaalkindlustusamet õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Samuti järgis Sotsiaalkindlustusamet Riigikohtu lahendis nr 3-17-1110 väljendatud kohtu seisukohta, kui kaasas vaidemenetluses ekspertarsti, kuna Töötukassa eksperdiarvamuse andja hinnang piirangu raskusastmele seati kaebaja poolt kahtluse alla. Vastustaja ekspertarst leidis, et Töötukassa ekspertiisi tulemused on õiged. Vastustaja ekspertarst leidis vaidemenetluses antud arvamuses, et Eesti Töötukassa ekspertiis on olnud õige ning terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Vastustaja ei eita, et kaebajal on piiranguid (seda väljendab liikumise valdkonnale omistatud piirangute aritmeetiline keskmine 0,67), kuid kaebaja piirangud ei ole niivõrd intensiivsed, et ületaksid vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku lävendit.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Leian, et kaebus tuleb rahuldada. Eesti Töötukassa 02.03.2022 otsus nr TVH/22/009084 ja 03.05.2022 vaideotsus nr VO/22/1022, mille kohaselt tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud
14.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
15.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele 9(17)
3-22-1357 alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Määruse mõistes on tegutsemise ja osalemise piirang defineeritud kui takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäeva elu olukordades. Seega saab piirangu olemust hinnata eelkõige isik ise läbi oma igapäevase kogemuse.
16.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub 1) isiku enda hinnangust, 2) isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning 3) vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1. Kui punkte tuleb 4 või rohkem, tuleb hinnata töövõime ulatust (määruse nr 39 § 8).
17.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
18.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst
nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
19.Vastustajad on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt töövõime hindamise
tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, 10(17)
3-22-1357 samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-201198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
20.Varasemalt on kaebajal tuvastatud vähenenud töövõime. Töötukassa 29.03.2017 otsusega nr TVH/17/010532 (dtl 222) hinnati kaebaja töövõime vähenenuks viieks aastaks (periood 16.02.2017 - 15.02.2022). Hinnangu kohaselt leiti, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud liiges- ja silmahaigusest. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise (nägemise, kuulmise ja kõnelemise) valdkonnas, mis on põhjustatud silmahaigusest. Taotlejal on liigesvalu tõttu raskendatud lühikeste vahemaade läbimine ning kehaasendi säilitamine ja muutmine. Nägemise halvenemine takistab väljaspool kodu liikumist ja kirjalikku suhtlemist. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kaebaja sõnul ei ole tema terviseseisund võrreldes 2017. aasta eksperdiarvamuse ja töötukassa otsuse aluseks olnud põhjendustega paranenud, pigem halvenenud, ning töövõime pole taastunud. Nagu nähtub töötukassa 2017. aasta otsusest, on kaebaja piirangud samad- liikumine raskendatud liigeshaiguste tõttu, ühe silma pimedusest tingitud tegutsemispiirang suhtlemise (nägemise, kuulmise ja kõnelemise) valdkonnas.
21.Nõustun, et vastustaja töötukassa ei ole seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust, kuid läbipaistvuse põhimõte, vastuolulise käitumise keeld ning uurimispõhimõte nõuavad, et korduvhindamisel oleks kaebajale selge, miks asuti varasemalt erinevale seisukohale tegutsemispiirangute osas, kui kaebaja hinnangul tema terviseseisund muutunud ei ole.
22.Seega varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (töövõimet kinnitav otsus) tegemine töövõime kohta nõuab praegusel juhul töötukassa veendumust, et asjaolud on muutunud. See eeldab täiendava uurimiskohustuse täitmist. Meelevaldne on järeldada, et kuivõrd kaebaja ei käinud pärast 29.10.2020. toimunud operatsiooni ortopeedi korduvvastuvõtul ja kuna TIS-is puuduvad andmed et kaebajal esineb liikumise piiranguid või ta vajaks liikumisel abivahendeid, on ta paranenud ja töövõimeline. Sellises ulatuses uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuleb teha uus hindamine.
23.Nõustun vastustajate SKA ja töötukaasa seisukohtadega, et käesolevas kohtumenetluses ei saa arvestada tervisandmetega, mida polnud vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal olemas (kaebaja poolt kohtule esitatud 20.09.2022 avaldus, milles kirjeldatakse tema haiglasse sattumist septembri alguses seoses jalgade ootamatu tursega ning sellega seotud terviseandmed). Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), seega lähtuda saab vaid nendest terviseandmetest, mis olid olemas vähemalt enne vaideotsuste tegemist.
11(17)
3-22-1357
24.TTO ekspertarst on 01.03.2022 (dtl 199-209) kaebaja töövõime hindamisel leidnud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on nägemishäired ja pimedus. Käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Tegevusvõime koondkokkuvõtteks leidis ekspert, et vasema silma nägemiskaotuse tõttu esineb piirang ohutul ringiliikumisel, see tuleneb monokulaarsest nägemisest. Eeltoodust tulenevalt on takistatud/piiratud mitmesugustes kohtades liikumine. Töövõime ei ole vähenenud, kaebaja on töövõimeline- talle ei sobi nägemist kahjustav töö, ka ei ole ta kõlblik töötama elukutselise autojuhina vms töökohal, kus nägemisele esitatakse kõrgendatud nõudmisi.
25.Ekspertarst K jõudis 11.04.202 antud kordushinnangus täpselt samasugusele järeldusele (dtl 219). Tehtud järeldust on omakorda 28.11.2022 kinnitanud töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti I.
26.Seega on kaebajal liikumise valdkonnas tuvastatud piirangud, kuid seda mitte parema jala liigeshaiguse, vaid ühe silma pimeduse tõttu. Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmisele TIS-is sisalduvale sissekandele: silmaarsti dr S 29.09.2021 epikriis, mille kohaselt vajab X terviseseisundi kirjeldust arstliku komisjoni jaoks seoses puudeastme pikendamisega. Vasaku silma trauma paarkümmend aastat tagasi. Sai löögi vastu vasakut silma, mille tagajärjel jäi vasak silm pimedaks. Oli läbistav vigastus. Lähivisus parema silmaga on ilma korrektsioonita 1,0. silmarõhk 19 (i-care) Parema silma lääts selge, silmapõhi korras. Vasakul silmal leukoom. Parem silm korrektsioonita 3 korrektsiooniga 0 vasak silm korrektsioonita 4 korrektsiooniga 4 Prillid parandavad nägemispuuet vaid osaliselt. Ravimid ei aita nägemispuuet parandada. Ei ole loota, et nägemine paraneb.
27.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. „Tegemist on juriidilises tähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110/84, p 22). viidatud Riigikohtu otsuse punktis 23 on kolleegium selgitanud, et haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist. Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited, mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust.
28.TTO ekspertarst hindas eksperthinnangus kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang 4 (täielik piirang). TTO ekspertarst selgitab selles osas, et TIS andmetel ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud kinnitust, sest terviseandmetes puudub informatsioon kaebaja poolt esitatud kaebuste osas. 2020. aastal on kaebajal opereeritud põlveliiges ning viimane pöördumine arsti vastuvõtule sellega seoses on toimunud mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega.
29.Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja viibis 29.10.2020 Pärnu haiglas seoses parema põlveliigese artroskoopia operatsiooniga (dtl 66). Samal päeval kirjutati ta haiglast välja paranenuna. Leian, et tegelikkuses pole võimalik tavamõistes lugeda liiges 12(17)
3-22-1357 paranenuks kohe samal päeval operatsiooni järgselt. Paranemine võtab eeldatavalt mitmeid kuid aega ning eeldab pingutusest hoidumist ning õiget taastumist. Kaebaja parema jala põlveliigese vaevalisele paranemisele viitab terviseandmete sissekanne millest selgub, et 06.11.2020 viis kiirabi kaebaja Pärnu Haigla EMO-sse, kus tuvastati operatsioonijärgselt parema jala turse labajalast kuni põlveni, nahk lillakas, kaebajal valud. Samuti nähtub vaidemenetluse käigus kaebaja esitatud väidetest ning vastustaja SKA poolt esitatud tõenditest, et kaebaja käis tasulisel korduvvisiidil dr V juures aasta peale operatsiooni 19.11.2021 (dtl 136).
30.Kaebaja terviseandmetest selgub, et kaebajal on nii põlve- kui ka puusaliigesega probleeme olnud juba 2017. aastast ning kaebused (tugev valu, liikumisraskused, liigeste kangus) jätkuvad. 18.10.2021 käis kaebaja perearst K vastuvõtul kaebusteks parema jala turse, veenilaiendid. 22.10.2021 (telefonikonsultatsioon, dtl 123) ja 06.12.2021 (telefonikonsultatsioon) on kaebaja pöördunud perearsti poole seoses jalgade turse ja valudega. Perearsti viimastest sissekannetest nähtuvalt on kaebaja jalgade valu ja tursete põhjuseks perearsti hinnangul vasaku jala veenilaiendid, süvaveeni tromboos.
31.Vastustaja töötukassa on vastuses välja toonud, et TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Töövõime hindamisel võetakse arvesse määruse § 5 lg 1 nimetatud andmed, nt taotlusel olevad andmed, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Töötukassa ekspertarst selgitab, et kaebajat ei olnud vaja kutsuda visiidipõhisele hindamisele. Antud juhul olid TIS-is andmed olemas, olid teostatud uuringud ning olid olemas ka objektiivsed andmed ravi soovitustega. Ma ei nõustu siin vastustaja seisukohaga, et praegusel juhtumil olid asjaolud kõik nii selged, et piisas dokumendipõhisest hindamisest. Andmed olid TIS-is küll olemas silmahaigusest tingitud piirangu tuvastamiseks, kuid mitte liigesehaiguste kohta, mille suhtes ekspertarst tegi järelduse et nende esinemine kaebajal ei ole TIS-i andmete põhjal leidnud kinnitust.
32.Kuna kaebaja enda hinnang liikumisele erinevatel tasapindandel erineb täiesti ekspertarvamuses toodud järeldusest (raskusastme arvväärtus 4 versus arvväärtus 0), siis oleks vastustaja töötukassa pidanud uurimispõhimõtet silmas välja selgitama kaebaja tegeliku tegutsemispiirangu olemuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsuse nr 3-20-2474, p 19 kohaselt peab töötukassa vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisesse ( vt otsuse nr 317-1110/84, p 20 jj) ning vajadusel peab töötukassa koguma täiendavat teavet. Töötukassal pidi tekkima taotluses esitatud kirjelduse põhjal kahtlus, et TIS-is nähtuvad andmed on puudulikud.
33.Kui tervise infosüsteemi andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3. Vastustaja oleks saanud vajadusel teha päringuid kaebaja perearstile dr K või ortopeed dr V (arvestades et kaebaja on vastuvõttudel ja ravil käinud nii riikliku kui erameditsiini süsteemi kaudu) või suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule hindamaks kaebaja parema jala põlve ja/või puusaliigese seisukorda ja funktsionaalsust, kuna kaebaja hinnangust lähtuvalt on tal jätkuvalt piiratud liikumine- Iga samm on valus astuda, lonkan pidevalt. Paremas põlves valu, lisaks valu üleval pool põlve reies kuni puusani välja. Mul on abivahendina rulaator ja ratas, aga väga raske on minna ratta peale, jalga tõsta üle pulga. Ja 13(17)
3-22-1357 libedaga ei saa ratast kasutada. Poes käin rulaatori v rattaga. Minu kodust väljaspool liikumist on jäänud minimaalseks, kahe nädala tagant kord. Ja on nii, et võin planeerida poodi minekut, aga ei suuda valu tõttu ja lükkan minekut edasi. Koormusega läheb valu tugevamaks ja jalg läheb paiste. Hommikul on jalad vähem turses kui õhtul. Valulik on astuda konarliku, kõva, ebatasase pinna peal. Ma sain eelmise aasta sügisel põlve kalli liigesesüsti, aga see pole mind aidanud, ei mõjunud, olukord jäi samaks või on isegi hullemaks läinud. Minu liikumiskiirus on jäänud aeglaseks, jään teistele inimestele jalgu. Libedaga on väga suur kukkumise hirm. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda treppidel ja vajaduse korral ületada takistusi. Ma ei saa astuda vahelduva sammuga, astun enne vasakuga ja toon parema juurde. Käsipuust tõmban ennast üles. Kui ma pean nt viima trepist puid üles, siis panen pooltühja korvi trepiastme peale ja tõstan iga astme võrra üles. Üles minnes on surve jalale suurem. Näen ainult parema silmaga, seetõttu on ruumiline taju häiritud, võin komistada, ei pruugi õigesti tajuda trepiastme kõrgust.
34.Vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, kuidas töötukassa jõudis järeldusele, et kaebaja liigeste funktsionaalsus ja nägemise piirang on vahepeal muutunud sellisel määral, mis võimaldavad ta hinnata töövõimeliseks. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid ei ole arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning pole lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu on alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud.
35.Eelneva kokkuvõtteks leian, et vaidlusalune Eesti Töötukassa 02.03.2022 otsus nr TVH/22/009084 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ühtlasi tühistan Eesti Töötukassa 03.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1022. Kuna kaebus töötukassa otsuse tühistamiseks rahuldatakse, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et vastustaja töötukassal tuleb uuesti lahendada kaebaja 19.01.2021 töövõime hindamise taotlus 30 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures tuleb vajadusel suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule selgitamaks välja, kas kaebaja parema jala liigese kaebused jätkuvalt esinevad ning kuidas see mõjutab jala funktsionaalsust. Sotsiaalkindlustusameti 03.03.2022 otsus nr P26O-2022-16596 ja 13.05.2022 vaideotsus nr 5.2-3/18170-2, millega kaebajal ei tuvastatud puude olemasolu
36.Kaebaja 19.01.2022 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 23 lg 7 kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime hindamise otsust. PISTS § 23 lg-s 7 nimetatud tõendid ei ole puude raskusastme tuvastamisel ainumääravad. PISTS § 23 lg-s 7 nimetatud eksperdiarvamus ei ole haldusorganile siduv, kuna õigusaktidest ei tulene Töötukassale ega SKA-le kohustust lähtuda tööealise isiku puhul vaid ühest konkreetsest eksperdiarvamusest. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise spetsialisti arvamusega, et oma seisukoht kujundada (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17- 1110, p 22). Seega on SKA-l võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik hinnata muid tõendeid peale nende, mida on nimetatud PISTS § 23 lg-s 7.
37.Vaidlustatud SKA 03.03.2022 otsuses nr P26O-2022-16596 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsust. Eeltoodud andmete alusel SKA kaebajal puude raskusastet ei tuvastanud, sest SKA hinnangul kaebaja terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Kuna töötukassa otsuse (02.03.2023) ja SKA otsuse (03.03.2023) vahel on väga lühike ajavahemik, siis võib eeldada, et SKA otsuse langetamise protsess oli pigem automaatne, kui 14(17)
3-22-1357 kaalutletud. SKA on ka ise selgitanud, et puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel, erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse.
38.Seega on SKA alles vaidemenetluse käigus asunud sisuliselt hindama kaebaja taotluses sisalduvaid andmeid ja taotluse asjaolusid. Ekspertarst M tutvus vaidemenetluse käigus kaebaja vaidega, vaatas üle isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa ekspertarvamuse. SKA ekspertarst tegi kokkuvõtte, et puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole ainuüksi fakt, et inimene on haigestunud või et tal esinevad teatavad tervisekaebused, vaid hindamisel lähtutakse funktsioonihäirest põhjustatud püsipiirangute olemasolust igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda tervisehäire puudumist ning funktsioonihäire leevendamiseks abivahendite kasutamine ei ole püsipiiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Varasem puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole järgnevatel puude raskusastme hindamistel siduv ning otsuse tegemisel lähtutakse üksnes terviseandmetes dokumenteeritud püsipiirangute olemasolust käesoleval hetkel. Puude raskusastme tuvastamise aluseks ei ole majanduslikud, sotsiaalsed või olmelised raskused. Võttes arvesse eelpool toodut ja kõiki taotleja terviseinfosüsteemis nähtavaid terviseandmeid, ei esine taotlejal käesolevalt üheski hinnatud valdkonnas püsipiiranguid sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme olemasolu.
39.Ekspertarst M selgitab SKA vaideotsuses, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalusning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Ekspertarst M on seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus Xil puude raskusastme tuvastamiseks.
40.Kaebaja on vaides SKA otsusele (dtl 133) välja toonud, et tema pimeda vasaku silma olukord ei ole ju kuidagi viimase 5 aasta jooksul muutunud ega muutu ka. Tervis ei ole paremaks läinud, vaid uusi probleeme on lisandunud (probleemid jalaga, psoriaas, podraga). Täiesti tähelepanuta on jäetud kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses esitatud tõend (dtl 136), et 19.11.2021 käis ta tasulisel eriarsti vastuvõtul MedClub OÜ-s, oma raviarst dr V juures (dtl 136) ning sai tasulise süsti põlveliigesse. Seega on ebaõige väita, et kaebaja pärast 2020. aastal toimunud põlveoperatsiooni korduvvisiitidel ei käinud, kaebusi ei olnud ja tema parem põlv on paranenud. Olenemata sellest, et see visiit ei kajastu TIS-is, on tegemist olulise asjaoluga, mida vastustaja SKA oleks pidanud arvesse võtma.
41.Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
42.Tööealise inimese puude tuvastamisel ei oma tähtsust asjaolu, mitu haigust on tal mingil ajahetkel diagnoositud ja kas need on kroonilised või ei, vaid hoopis see, kas tal esinevad oma tervislikust seisundist tulenevalt igapäevased tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangud määruses nr 18 loetletud seitsme valdkonna võtmetegevustes ja seda sellises raskusastmes, mis võimaldab puude raskusastme määramist.
43.Taotluses (dtl 74-81) on kaebaja vastanud erinevatele küsimustele, mis puudutavad tema enda hinnangut oma kehalise ja vaimse võimekuse kohta. Kuna kaebaja arvutit ei kasuta, võib 15(17)
3-22-1357 eeldada et taotluse täitis tema eest mõni töötukassa esinduse töötaja. Muuhulgas on kaebaja vastanud, et ta kasutab oma igapäevaelus või -tegevustes teise isiku abi; tal ei ole tahet osaleda igapäevaelus, sest esinevad meeleolulangused seoses piiratud ja valuliku liikumisega; ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia; suurte raskustega suudab treppidel liikuda ja vajadusel takistusi ületada; ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda, sest liikumine on raskendatud ja nägemisvaeguse tõttu on ruumiline taju häiritud; ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata, sest parema põlve peale ei saa toetuda; ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda, sest vasak silm on pime ja ruumiline taju häiritud ning õhtuti ja hommikuti tihtipeale nägemise häired.
44.SKA tugines kaebaja puude raskusastme tuvastamisele TTO eksperdiarvamusele, millest nähtuvalt hindas TTO ekspertarst kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine.
45.Hinnangu sellele, et TTO ekspertarst ei ole oma arvamuse andmisel arvesse võtnud kõiki asjas olulisi andmeid, olen andnud käesolevas otsuses eespool töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel.
46.Kaebaja taotluses esitatud kirjelduse kohaselt on tema igapäevane tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemine piiratud. Ekspertarvamuse kohaselt ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud TIS andmetel kinnitust, sest esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad, 2020. a opereeritud põlveliiges, viimane pöördumine mõni nädal hiljem seoses niitide eemaldamisega. Esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole ekspertarst siinkohal teinud õiget järeldust. Kaebaja terviseandmetes leiduvad sissekanded, mis viitavad sellele, et kaebajal on pikemat aega olnud probleeme parema jala põlveliigesega, jalgade turse ja valulikkusega. Kaebuste põhjus on jäänud ebaselgeks ning kaebaja pole tervenenud.
47.Minu hinnangul ei ole SKA seega kaebaja puude raskusastme tuvastamisel arvesse võtnud asjakohaseid andmeid ning ebaõigesti tuvastanud, et kaebaja puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole. Menetluskulud
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustajate kahjuks. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isiku nime asendamine lahendis
1.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 16(17)
3-22-1357
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.