Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1166
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr P26-2017-32312
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
15.05.2018 kohtuistungil
18.04.2017
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-1166 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-17-1166 PISTS-st ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS) ei tulene, et puude raskusastme tuvastamata jätmise otsustuse puhul ei ole vaja keeldumist sisuliselt põhjendada ja igakülgselt kaaluda. Kohus ei saa hinnata meditsiinilise sisuga küsimusi ja aspekte, küll aga on võimalik kontrollida, kas vastav haldusakt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega. Vaidlustatud otsus on sisuliselt motiveerimata. Vastustaja on ilma omapoolse analüüsita tuginenud üksnes töötukassa ekspertarsti hinnangule. Seda hinnangut pole peetud vajalikuks isegi haldusaktile lisada. Vaideotsuses on küll viidatud PISTS § 23 lg-le 7, kuid viidatud normist ei tulene, et SKA roll muutub olematuks. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. SKA 08.06.2015 otsusega nr V2876 tuvastati kaebajal keskmine puue ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund paranenud. Pärnu Haigla 09.10.2017 saatekirjast nähtub, et kaebajal on diagnoositud paikmega seotud sümptomaatiline epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised sündroomid, isik on korduvalt viibinud epileptiliste hoogudega EMO-s. PISTS § 23 lg 3 kohaselt on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis (TIS) olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et midagi taolist oleks peetud vajalikuks kaaluda. PISTS § 23 lg 6 p 1 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse ka isiku terviseseisundit ning see ei pea piirduma ainult töötukassa ekspertarsti hinnanguga. Seda iseäranis olukorras, kus isikul on varasemalt puue tuvastatud. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 1 p 3 kohaselt on SKA-l vaja arvestada ka muid asjassepuutuvaid andmeid ning sama paragrahvi lg 5 järgi on ametil õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal piirangu aritmeetilisi keskmisi korrigeerida. Antud juhul ei ole vastustaja püüdnud asjale sisuliselt läheneda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-17-1166 rohtusid. 09.10.2017 pidi kaebaja kahel korral päevas viibima EMO-s, kus tal diagnoositi sümptomaatiline epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised sündroomid.
3-17-1166 raskusastme tuvastamise alused muutusid, s.o kasutatakse eelnevalt kirjeldatud määruses nr 18 sisalduvat metoodikat. Metoodika muutmist pole alust pidada õigusvastaseks. Riigil on suur otsustusruum sotsiaalpoliitika kujundamise üle. SKA peab seda järgima ning ka kohtul on väga piiratud võimalused nendele valikutele õigusliku hinnangu andmisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.