Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 15. märts 2023, Tartu 3-22-1702 Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks alustada tema hammaste ja igemete raviga vastavalt 2. septembril 2021 pandud diagnoosile ja määratud ravile ning esialgse õiguskaitse taotlus Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 8. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja käis 2. septembril 2021 Viru Vangla hambaarsti vastuvõtul ja arst määras talle ravi. Kuna vangla hammaste ravi ei osutanud ega suunanud eriarsti juurde, siis esitas kaebaja vanglale 13. aprillil 2022 taotluse sooviga võimaldada talle hammaste ravi ja teavitada, millal vangla suunab ja registreerib ta eriarsti juurde hammaste ravile. Enne taotluse lahendamist kutsuti kaebaja 26. aprillil 2022 hambaarsti vastuvõtule, kus jälle ravi ei osutatud ning rikuti dokumenteerimiskohustust. Viru Vangla 11. mai 2022. a otsusega nr 6-10/11204-2 keelduti kaebajale hammaste ravi võimaldamisest. Kaebaja taotleb Viru Vangla 11. mai 2022. a otsuse nr 6-10/11204-2 tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist, Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist kaebaja 13. aprilli 2022. a taotluse uueks otsustamiseks, Viru Vangla meditsiiniosakonnale ettekirjutuse tegemist alustada
viivitamatult kaebaja hammaste raviga vastavalt 2. septembril 2021 pandud diagnoosile ja määratud ravile, meditsiiniosakonna tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, hambaarsti dokumenteerimiskohustuse rikkumise tuvastamist ning Viru Vangla 7. juuli 2022. a vaideotsuse nr 6-12/278-2 tühistamist.
2.29. detsembril 2022 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja taotlus kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras alustama viivitamatult hammaste ja igemete raviga vastavalt 2. septembril 2021 pandud diagnoosile. Kaebaja ei saa närida tahket toitu, mis koostoimes hamba- ja igemetevaluga põhjustab olulisi kannatusi ja suurendab seedehäirete riski. Ravi hilinemisega võivad kaasneda tõsised tüsistused nagu närimisfunktsiooni kadumine, kroonilised hambahaigused ja sepsis. Vangla ei ole siiani seoses hammaste ja igemete probleemidega mingit abi osutanud. Hammaste ja igemete seisund läheb järjest halvemaks.
3.Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist nii kaebuse kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel seoses maksejõuetusega ja asjaoluga, et tegemist on tervisekaitse küsimusega.
4.Tartu Halduskohus jättis 26. jaanuari 2023 a. määrusega kaebaja taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks ja kaebuse täpsustamiseks (resolutsiooni p 4). Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv kokku 40 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek nelja kuu jooksul enne menetlusabi taotluste esitamist ei ületa summat, mida kaebaja peaks riigilõivuna tasuma, mistõttu on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad. Kaebajal esineb suus kaks probleemi: valehambumus (ülemised esihambad on liialt ette kaldu) ja probleem igemetega (hüpereemia, mädavool, halitoos), mille on põhjustanud parodontiit. Kinnipeetavatele osutatavad ja riigieelarvest rahastatavad tervishoiuteenused on kirjas Vabariigi Valitsuse
19.detsembri 2023. a määruse nr 330 lisas 1 ning ortodontilist hambaravi (hambaklambrid) seal nimekirjas ei sisaldu. Seega ei ole vanglal kohustust riigi kulul kaebaja valehambumust ravida ning kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on selles osas vähese perspektiiviga. Viru Vangla hambaarst esitas kohtule 12. jaanuaril 2023 selgituse, et 2. septembril 2021 toimunud vastuvõtul selgitati kaebajale probleemi hetkeolukorda ning põhjuseid, miks sellised probleemid on tekkinud, ning kirjeldati edasist võimalikku kompleksravi, mis koosneks hambakivi eemaldamisest, antibiootikumi ravist ning õigest suuhügieenist. Kaebaja ei nõustunud 2. septembril 2021 toimunud hambaarsti vastuvõtul hambakivi eemaldamise protseduuriga, samuti keeldus nimetatud protseduurist 26. aprillil 2022 toimunud vastuvõtul. Hambaarst kinnitas kohtule, et igemete hüpereemiat (igemete põletikuline punetus) ja halitoosi (sellest tulenev halb hingeõhk) on võimalik vanglas eemaldada, kuid kaebaja peab selle protseduuriga nõus olema ja täitma täpselt arsti antud juhiseid. Arvestades, et vangla meditsiiniosakond ei ole keeldunud kaebaja igemete ravist (pakutud on hambakivi eemaldamist koos antibiootikumi raviga) ning kaebaja ise ei ole soovinud 2. septembril 2021 selgitatud ja pakutud ravi nii 2. septembril 2021 kui hilisemal hambaarsti vastuvõtul 26. aprillil 2022, siis puuduvad ka igemetega seotud probleemi osas kaebusel ja esialgse õiguskaitse taotlusel eduväljavaated. Viru Vangla hambaarsti kinnitusel ei sega kaebaja probleem söömist. Eluliselt usutav ei ole, et ettepoole kaldu ülemised esihambad võiksid põhjustada söömisel põske ja igemetesse hammustamist ning takistada toidu peeneks närimist, sest üldjuhul sööb inimene tahket toitu tagapool asuvate hammastega. Valutunne söömisel on ilmselt põhjustatud parodontiidist, kuid selle raviks vajalikest esimestest sammudest (eelkõige hambakivi eemaldus) on kaebaja ise vabatahtlikult loobunud.
Eeltoodust tulenevalt ei ole piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
26.jaanuari 2023. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivude tasumisest. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tegi ebaõige ja ennatliku järelduse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kasina eduväljavaate kohta. Tõele ei vasta, et kaebaja keeldus
2.septembril 2021 ja 26. aprillil 2022 hambakivi eemaldamisest ning ravist. Kummalgi korral kaebajale ravi ega hambakivi eemaldamist ei pakutud ja seda tõendab kaebaja 13. aprillil 2022 esitatud taotlus ja tervisekaardi väljavõte 26. aprilli 2022 kohta. Arst ütles, et kaebaja kutsutakse uuesti välja raviks ja hambakivi eemaldamiseks. Kuna kaebajat enam välja ei kutsutud, esitaski kaebaja taotluse 13. aprillil 2022 ning palus teavitada, millal alustatakse hammaste raviga.
26.aprillil 2022 kutsuti kaebaja hambaarsti juurde, kuid ravi ei ostutatud ja selgitati, et mingit ravi ei saa kuna vangistusseadus seda ei luba. Väiteid antibiootikumide ravist luges kaebaja halduskohtu 26. jaanuari 2023. a määrusest. Kui arst oleks pakkunud kaebajale 26. aprillil 2022 hambakivi eemaldamist, siis oleks kaebaja sellega nõustunud. Arst ei ole haigusjuhtu kirja pannud, et kaebaja oleks keeldunud ravist ja hambakivi eemaldamisest. Samad väited esitas kaebaja juba ka vanglale esitatud vaides. Vangla ei võimalda vangidele oma raha eest ravi erakliinikutes ning kaebaja karistuse lõppedes 2032. aastal on kaebaja tervis pöördumatult kahjustunud. Kuna kaebajal on juba üle kahe aasta igemetes mäda, mida vangla on keeldunud ravimast, tekkis kaebajal infektsioon 6. aprilli 2022. a vereanalüüsi alusel. Samuti ei vasta tõele halduskohtu järeldus, et kaebaja kirjeldatud probleem ei sega söömist. Kaebaja esihambad vajutavad hammustamisel alumise huule sisse ja põhjustavad valu. Kaebaja ei saa normaalselt toitu ja puuvilju närida, kuna hammastes on valu. Kaebajale tuleb määrata ekspertiis, et selgitada välja tõde ja olukorra parandamiseks vajalik ravi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Määruskaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.
7.Ringkonnakohus vastab määruskaebuse väidetele järgmiselt.
8.Halduskohus tõi välja, et kaebajal on kaks probleemi – valehambumus (ülemised hambad on liialt ette kaldu) ja igemete valulikkus, mida põhjustab hüpereemia, mädavool, halitoos. Kaebaja kurdab valu söömisel ja teatud toiduainete närimise võimatust ning soovib saada ravi. Määruskaebuses ei vaidle kaebaja asjaolude üle, et ta viibis Viru Vanglas hambaarsti vastuvõtul
2.septembril 2021 ja 26. aprillil 2022. Kaebaja ei ole rahul sellega, et nimetatud kordadel ei osutatud talle ravi diagnoositud hammaste ja igemete probleemide leevendamiseks. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest mõlema hambaarsti visiidi kohta nähtub, et kaebaja on soovinud „hambaid õigeks“ nihutada ja „hambaid ritta“, mis viitab, et igemete valulikkust pole kaebaja kurtnud ja selle vastu ravi soovinud.
9.Halduskohus viitas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 330 lisale 1, mille kohaselt ei rahastata riigieelarvest kinnipeetavate ortodontilist hambaravi. Sellega on selge, et kaebaja esihammaste paiknemise muutmiseks ravi osutamiseks ei ole vanglale rahalisi vahendeid ette nähtud ja seetõttu ei saa vangla ortodontilist ravi kaebajale ka osutada. Viru Vangla selgitas 11. mai 2022. a vastuses nr 6-10/11204-2 kaebajale, et kinnipeetaval puudub vanglas viibides subjektiivne õigus nõuda meelepärast tervishoiuteenust (s.t meelepärast ravi, uuringuid või valida arsti). Kaebaja nõutud hambumuse korrigeerimine on esteetiline protseduur
ja ei kuulu riigieelarvest rahastamisele. Seega on kaebaja soovi puhul saada oma esihambad ühte korrektsesse ritta tegemist hambumuse korrigeerimisega, mida vangla kaebajale lähtuvalt õigusaktidest tagada ei saa.
10.Kaebajal esinevat teist probleemi seoses igemete valulikkusega saab Viru Vanglas ravida. Kaebaja on kahel korral viibinud hambaarsti vastuvõtul, kuid väidab, et kummalgi korral talle ravi ei osutatud ja tema ei ole ravist keeldunud.
11.Praegusel hetkel taotleb kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korral septembris 2021 määratud ravi osutamist. Seega ei vaidle kaebaja vastu sellele, et septembri 2021 vaatas arst tema hammaste olukorra üle ja määras ravi. 2. septembri 2021 vastuvõtu kokkuvõttesse on muuhulgas kirjutatud, et kaebajale pakuti uut arsti vastuvõtu aega kivi eemaldamiseks ja selgitati ravi võimalusi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda halduskohtu viidatud Viru Vangla hambaarsti
12.jaanuari 2023. a selgituses, et esimesel korral (septembris 2021) selgitati välja kaebaja hammaste ja igemete seisukord, probleemid ning pakuti välja ravivõimalused, kuid kaebaja keeldus ravist. Usutav ei ole olukord, kus kaebaja väidab, et tal on valus süüa ja närida ning hammaste ja igemete olukord halveneb, kuid esitab pärast ravi määramist septembris 2021 uuesti taotluse hambaarsti vastuvõtule saamiseks alles seitse kuud hiljem, aprillis 2022. Hambaarsti visiitide vahele jäid mitmed kuud, mil kaebaja ei pööranud tähelepanu oma igemete ja hammaste olukorrale. Kaebaja etteheide, et hambaarst lubas kaebaja uuesti välja kutsuda aga ei kutsunud, ei ole asjakohane. Vangla hambaarst ei ole kohustatud määrama kaebajale järgmist vastuvõtu aega kui kaebaja on eelneval vastuvõtul ravist keeldunud või ei ole pärast hambaarsti visiiti avaldanud soovi uuesti hambaarsti vastuvõtule saada.
12.Kaebaja ravist keeldumist kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja poolt halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamine. Viru Vangla kinnitusel ei ole vangla keeldunud kaebaja hammaste ja igemete ravist (välja arvatud ortodontilised probleemid), mistõttu ei ole mõistetav kaebaja pöördumine kohtu poole. Vangla hambaarst saab kaebajale kohapeal abi osutada ja raviga alustada. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pärast
26.aprilli 2022 soovinud vangla hambaarsti vastuvõtule saamist, mis kaebajal diagnoositud tõsiste probleemide korral on arusaamatu. Kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise asemel saaks kaebaja oma tervist parandada hambaarsti pakutud ravi vastuvõtmisest ja arsti antud juhiste järgimisest.
13.Eeltoodud asjaolude valguses leiab ringkonnakohus, et menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse edulootuste vähesuse tõttu põhjendatud. Kaebaja käitumine on suunatud pigem vangla ja kohtuga asjaolude üle vaidlemisele kui enda tervise probleemide lahendamisele.
14.Tartu Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
26.jaanuari 2023. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.