X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks osutama kaebajale tervishoiuteenusena sildproteesi valmistamise ning 30.09.2020 ära lõhutud hamba taastamise teenust.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lubada kaebajal muuta kaebuse nõuet ja lugeda, et kohtu menetluses on X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks osutama kaebajale tervishoiuteenusena sildproteesi valmistamise ning 30.09.2020 ära lõhutud hamba taastamise teenust.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.04.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 27.07.2022 Tallinna Vanglale pöördumise, milles soovis, et tema rikutud hammas ja sildprotees terveks tehtaks. Lisaks soovis kaebaja, et kui vanglas ei ole vastavaid võimalusi nende korda tegemiseks, tuleks teda suunata vanglast välja hambaarsti vastuvõtule.
2.Tallinna Vangla vastas kaebajale 25.08.2022 vastusega nr 7-8/22/15402-2, et Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 9 lg 2 kohaselt suunatakse kinni peetav isik eriarstiabi osutaja juurde arsti saatekirja alusel. Kaebajale ei ole hetkel vangla arstide poolt saatekirja eriarstiabi vastuvõtule suunamiseks väljastatud. Tallinna Vangla selgitas, et tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt on kaebaja viibinud hambaarsti vastuvõtul 01.08.2022 ning arst on kaebaja tagasi vastuvõtule registreerinud 35. nädalal. Visiidi käigus saab arst kaebajale vajadusel ja vastavalt meditsiinilistele näidustustele väljastada saatekirja. 1(5)
3.Kaebaja esitas 14.09.2022 vaide selle kohta, et tema arvates on Tallinna Vangla jätnud ebaõigesti ravimata tema hammastega seonduva probleemi. Kaebaja taotles enda vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist, kus parandataks tema sildprotees.
4.Tallinna Vangla tegi 31.10.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/262-2, millega jättis vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 25.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 14.11.2022 määrusega menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat viima kaebaja väljapoole vanglat tema poolt näidatud eriarsti (hambaarsti) vastuvõtule.
6.Tallinna Vangla (vastustaja) vastas kaebusele 22.12.2022. Vastustaja juhtis tähelepanu asjaolule, et on võimalik, et menetlusse võetud nõue ei vasta kaebaja eesmärgile. Vastustaja saab kaebaja esitatud pöördumistest aru, et kaebaja eesmärk on eelkõige konkreetse tervishoiuteenuse – hammaste sildproteesi valmistamine ning ta ei soovi vangla võimaldatavat plaatreteinerit.
7.5.01.2023 kohtumäärusega palus kohus kaebajal täpsustada nõuet ning küsis kaebajalt, et kui kaebaja eesmärgiks on nõuda vastustajalt konkreetset tervishoiuteenust (hammaste sildproteesi valmistamist), tuleb kaebajal sellest kohtule hiljemalt 27.01.2023 teada anda. Nõue vastustaja kohustamiseks osutama kaebajale hammaste sildproteesi osutamise teenust võib olla esitatud ka alternatiivselt.
8.Kaebaja täpsustas oma 20.01.2023 menetlusdokumendis nõuet ja teatas, et soovib vangla poolt ära lõhutud hamba korda tegemist ja hammaste sildproteesi valmistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 9.1 Kaebaja esitas 27.07.2022 taotluse arstiabi saamiseks, et tehtaks korda tema rikutud hammas ning sildprotees. 03.08.2022 esitas kaebaja ka taotluse, kus tõi välja aja Unimed Hambakliinikusse 22.09.2022. 9.2 Kaebaja oli dr Eda Vilgats vastuvõtul 08.06.2020. Ühe hamba kohta ütles arst, et siin ei ole midagi teha, lihtsalt lihvida antud hammast. Hambast, mida lihviti, tuli kolme päeva pärast plomm ära söömise käigus ning lahti tulles see kahjustas teist hammast, kust tuli kild ära. Kaebaja püüdis end taas hambaarsti juurde kirja panna, kuid edutult. 9.3 30.09.2020 määrati kaebajale aeg dr Aili Kaljurand vastuvõtule. Dr Aili Kaljurand oma tegevusega hävitas lõplikult kaebaja hamba ning teavitas kaebajat, et pole mõtet midagi teha ning tema ei hakka midagi tegema, kaebaja saab hambaid ravida vanglast vabanedes. Kaebaja karistusaja lõpuni oli 13 aastat. Kaebajal hammas valutas. 9.4 23.11.2020 dr Eda Vilgats korrigeeris kaebaja rikutud hammast ning paigaldas sellele täidise. Samas probleem ei ole kadunud ning hambaarst Aili Kaljurand on kaebaja hamba ära rikkunud. Tervisekaardile on arstid jätnud märkimata, miks kaebaja arsti juurde minna üldse soovis- kaebaja hambal oli terav äär, mille lihvis ära Eda Vilgats. 9.5 21.05.2021 oli kaebaja taas hambaarsti vastuvõtul. Probleemiks oli parempoolne sildprotees, tagumine kroon oli lahti. Eda Vilgats selgitas, et eemaldamise instrumenti ei ole ja sildproteesi eemaldada ei saa. Sildproteesi parandada ta ei tahtnud. Siis tekkiski olukord, kus dr Kaljurand hävitas hamba ja paremal sildprotees kõigub. Kumbagi probleemi vanglas parandada ei saa. 9.6 Vangla ei ole kaebajale vajalikku ravi andnud. Kui vangla ei suuda kaebaja sildproteesi korda teha ja parandada hammast, mis ära lõhuti, siis tuleb kaebaja viia tervishoiuteenuse osutaja juurde väljaspool vanglat. Seda kinnitab vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 2 esimene lause. Ravi rahastatakse riigieelarvest ning sõltumata sellest, kas kaebajal on raha. Kaebajale osutatav meditsiiniabi peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. 2(5)
9.7 kaebaja ravikaardi väljavõte kinnitab, et vangla on kaebaja probleemist olnud aastaid teadlik, lõhkunud eemaldamisega kaebaja hambaid ning nüüd venitab aega. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 10.1 Sildprotees, mille üle vaidlus käib, on tehtud umbes 2008. 13.02.2017 toimus esmakordne hambaarsti visiit vanglas, kuna sild oli kogu ulatuses lahti tsementeerunud. 12. krooni alune hammas vajas parandamist täidisega, mida sai ka tehtud. Sild tagasi tsementeeritud. 31.10.2017 on tehtud täidise parandus. Kanne hambaarsti kaardil: distaalse täidise parandus, tükk ära. Esimene panoraam ülesvõte on tehtud 25.09.2019, kus on näha juba täidise suurus ja olemasolu. Täidis on kogu hambakrooni ulatuses ja seda pole tehtud Tallinna Vanglas. 10.2 Sama hammast parandati 30.09.2020- mälumispinna täidise parandus. 21.05.2021 oli kaebaja konsultatsioonil taas sildproteesiga, 12. kroon kinni, 14. veidi loksub. Silla lahti koputamine ei olnud näidustatud. 6.12.2021 soovis kaebaja distaalset hambaserva tõsta, et oleks rohkem hamba moodi, kuid seda teha ei saadud. Samal vastuvõtul avaldas kaebaja soovi, et 36, 46 hambad asendada implantaatidega. Vangla arsti poolt pakutud äravõetavat partsiaalproteesi kaebaja ei soovinud. 01.08.2022 toimus ravi 37-38 . Sildprotees 14-12- silla üks kroon 14 on lahti, loksub. 10.3 29.08.2022 soovis kaebaja saatekirja arsti poole pöördumiseks väljaspool vanglat. Valik, kas koputada ja lõhkuda kogu konstruktsioon, või oodata ja mitte puutuda, on kahju väiksem, kui seda antud juhul teha. Võimalus on, et seda sildproteesi enam kasutada ei saa, kuna silla tugihambad seda enam ei võimalda. Söömist see ei takista, mälumisfunktsioon on säilinud. 10.4 Hammaste sildproteesimisega seonduvad teenused ei ole VangS alusel osutatavate ja rahastatavate tervishoiuteenuste loetelus. Käesolev vaidlus on seega õiguslik vaidlus, mille põhiraskus asetub küsimusele, kas vangil on õigus nõuda riigi kulul ükskõik millist temale meeldivat tervishoiuteenust, või võib riik seada sellisele subjektiivsele õigusele piirangud. Vangla on seisukohal, et piirangute seadmine on õiguspärane. 10.5 Esmalt on oluline, et nii sild- kui plaatprotees täidavad samu eesmärke, küll on oluline nende hinnavahe. Riigi ressursside säästlik kasutamine on legitiimne eesmärk, et kehtestada riigi kulul osutatavate tervishoiuteenuste loetelu. Oluline on seegi, et väljaspool vanglat ei ole mh ravikindlustatud isikutele riigi kulul tagatud ükskõik millised hambaproteesi teenused. Sellised võimalused on pigem piiratud ning kehtivad rahalised piirmäärad vähekindlustatutele. See tähendab, et patsientide omaosalusmäär hambaproteesiteenuste osas on oluline. 10.6 Vangla, kui riigiasutus peab reegleid järgides valima endale teenuse osutamise partnerid. Seega ei saa vang nõuda, et temal oleks õigus määrata, millise tervishoiuteenuse osutaja juurde teda VangS § 52 lg 2 järgi viia tuleb. Selline otsustuspädevus on vanglal. 10.7 Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda tuleks välja viia talle meeldiva tervishoiuteenuse osutaja juurde ja et tema saaks määrata, millist tervishoiuteenust talle riigi kulul osutada tuleb. Olemasolev õiguslik regulatsioon ei kohusta vanglat osutama vangidele hammaste sildproteesimise teenust.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 40 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
12.Kohus suunas 5.01.2023 määruses kaebajat nõuet muutma tulenevalt vastustaja tähelepanekust, et kohus oli võtnud menetlusse nõude, mis ei vasta kaebuse eesmärgile. Kaebaja ei vaielnud oma 20.01.2023 vastuses kohtumääruses toodule vastu ning andis kohtule teada, et 3(5)
soovib vangla poolt oma ära lõhutud hamba korda tegemist uue hamba vastu ja hammaste sildproteesi valmistamist.
13.Kohus leiab, tuginedes kaebuse ja vaide nõuetele, et kaebaja eesmärgiks on vangla kohustamine tagama kaebajale hambaravi teenusena sildproteesi valmistamine ning 30.09.2020 ära lõhutud hamba taastamine. Eeltoodust tulenevalt lubab kohus kaebajal kaebust muuta ning loeb, et kohtu menetluses on kaebaja nõue Tallinna Vangla kohustamiseks osutama kaebajale tervishoiuteenusena sildproteesi valmistamise ning 30.09.2020 ära lõhutud hamba taastamise teenust. Nimetatud nõudega on muu hulgas hõlmatud kaebaja nõue võimaldada vajadusel osutada kaebajale vastavat teenust väljaspool vanglat.
14.Kuivõrd vaidluse asjaolud on vastustajale teada ning vastustaja tähelepaneku alusel muutus vaid nõude sõnastus, mitte aga sisu, siis ei ole põhjust tühistada kohtuotsuse kuulutamise aega ning anda vastustajale tähtaega täiendavate seisukohtade avaldamiseks. Seega lahendab kohus järgnevalt kaebuse sisuliselt.
15.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (VangS § 52 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2; vahistatute kohta: § 93 lg 6 teine lause). Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1). Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2).
16.Kaebaja tervisekaardi (dtl 41) väljavõttest nähtub, et kaebaja käis hambaarsti vastuvõtul 01.08.2022. Tervisekaardi andmetest nähtub, et 15-13 sildprotees on lahti 15 hambalt. Soovib ka 37 hambale väljas krooni. Soovitatud on 37 hambale komp täidist. 29.08.2022 on kaebaja hambaarasti juures seoses sildproteesiga. Kokkuvõttest nähtub, et kaebaja soovib sildproteesi eemaldamiseks pöörduda dr K. Gutmani poole väljaspool vanglat. Vangla poolt pakutud lahendusega, et lõigata sildprotees katki, et pääseda lahtise krooniga hamba juurde, kaebaja ei nõustu. Samuti ei nõustu kaebaja lahendusega, et asendada puuduvad hambad plaatproteesiga. Hambaarst E. Vilgats ettekandest nähtub, et kaebaja vanglast välja hambaravile saatmiseks alus puudub, sest tegemist ei ole erakorralise vajadusega. 29.09.2022 sissekandest nähtub, et kaebaja soovib teha vabaduses korda oma sildproteesi ja 38 hambale paigutada krooni.
17.Tervishoiuteenuste loetelu, mida vangla on tulenevalt VangS § 52 lõikest 1 kohustatud kinnipeetavale osutama ja mille osutamine on rahastatud riigieelarvest, on VangS § 491 alusel sätestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 330 alusel. Määruse alajaotuse 8 kohaselt ei ole nähtud ette, et riigieelarvest kinnipeetava hambaravi rahastatakse ilma piiranguteta. VangS § 52 lõikest 1 koosmõjus VangS § 491 alusel kehtestatud määrusega nr 330 järeldub, et kinnipeetaval on õigus nõuda vaid selliste hambaravi teenuste osutamist, mida määrus nr 330 konkreetselt ette näeb. Nimetatu on ka põhjendatud, kuivõrd teatud teenused on väga kallid, kuid mitte hädavajalikud, ega ole ka vabaduses viibivatele isikutele nende hinna tõtu kättesaadavad. Selliste teenuste hulka kuuluvad vaieldamatult ka sildproteesid ja hambakroonid. Vähekindlustatud isikud otsustavad hambaravil käies tihti plaatproteesi kasuks just tulenevalt sildproteesi kõrgest hinnast. Sama kehtib ka hambakrooni kohta.
18.Määruse nr 330 alajaotuse 8 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda sildproteesi paigaldamist ega uut hambakrooni. Kinnipeetaval on õigus nõuda plaatproteesi paigaldamist ning krooni taastamist. Seega ei ole vangla põhjendamatult keeldunud kaebajale vastavate teenuste osutamisest. Kinnipeetavat ei saa asetada oluliselt soodsamasse olukorda võrreldes tavainimestega 4(5)
ning tagada kinnipeetavale hambaravi viisil, mis ei ole tavainimestele pahatihti rahaliste võimaluste puudumise tõttu kättesaadav.
19.Eeltoodu tähendab ühtlasi, et kuivõrd vanglal ei ole kohustust osutada kaebajale tema poolt soovitud tervishoiuteenuseid, siis ei ole vanglal ka VangS § 53 lõike 2 kohaselt kohustust tagada kaebajale vajaliku teenuse saamine väljaspool vanglat. Ka nimetatud sättes toodud kohustus on piiratud nende teenustega, mille osutamist kinnipeetaval on tulenevalt määrusest nr 330 õigus nõuda. Kaebaja ei väida, et ta soovib vastavat ravi ise rahastada. Väljaspool vanglat osutatava hambaravi teenuse saamise vajaduse puudumise on muu hulgas tuvastanud dr Eha Vilgats 29.08.2022 toimunud vastuvõtul (dtl 41). Arst on kaebajale selgitanud, et väljapoole vanglat saatmise osas ei ole võimalik otsust teha, sest selleks puudub erakorraline vajadus.
20.Puuduvad ka andmed selle kohta, et vangla oleks keeldunud kaebajat ravimast või et hambaarst oleks lõhkunud ära kaebaja hamba. Kaebaja ei ole vastavate asjaolude esinemist ka tõendanud. Nagu nähtub kaebaja tervisekaardilt (dtl 38-42), siis on kaebaja korduvalt viibinud hambaarsti vastuvõtul. Samuti nähtub vastustaja 08.06.2020 vastusest kaebaja pöördumisele (dtl 16), et kaebaja on viibinud 08.06.2020 dr Vilgats vastuvõtul ja dr Kaljuranna vastuvõtul 30.09.2020, kus tema kahte hammast parandati. Taas viibis kaebaja dr Vilgats vastuvõtul 23.11.2020, kus tema kahte hammast töödeldi/parandati. Vastustaja 25.08.2022 vastuses (dtl 11) on kaebajale selgitatud, et väljapoole vanglat ravile on tal võimalik minna vaid arsti saatekirja alusel, mida kaebajale aga väljastatud ei ole. Eeltoodust nähtub, et 30.09.2020 ei ole kaebaja hammast mitte lõhutud, vaid parandatud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
21.Eeltoodust nähtuvalt ei ole vangla jätnud põhjendamatult ravimata kaebaja hammastega seotud probleeme. Kaebajale on osutatud asjakohast tervishoiuteenust hammaste ravimisel. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja poolt esitatud kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks osutama kaebajale tervishoiuteenusena sildproteesi valmistamise ning 30.09.2020 ära lõhutud hamba taastamise teenust.
22.Kohtu infosüsteemist nähtub, et vastustaja vastus on kaebajale isiklikult kätte toimetatud.
MENETLUSKULUD
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.