X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.04.2022 otsuse nr 4.2-1/3362-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja) väljastas 27.06.2019 Xle (kaebaja) relvaloa nr DL50002855 kehtivusega kuni 05.06.2024, millele kanti jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel erinevad relvad.
Vastustaja peatas 13.04.2022 otsusega nr 4.2-1/3362-3 kaebaja relvaloa kehtivuse kuni peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni. Põhjendused:
2.1.Kaebajale esitati 25.03.2022 kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete
3-22-1089
rikkumises, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raskeid tervisekahjustusi. Kahtlustuse kohaselt juhtis kaebaja 24.12.2021 kl 21:34 Harju maakonnas, Viimsi vallas, Viimsi alevikus, Aiandi tee 8 juures mootorsõidukit Kia Ceed, ei peatunud teel asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale, ning sõitis otsa tema suhtes vasakult paremale teed ületanud jalakäijale, kes ületas teed reguleerimata ülekäigurajal. Liiklusõnnetuse tagajärjel toimetati raskes seisundis jalakäija Tallinna Lastehaiglasse.
2.2.Ajavahemikul 2010-2020 rikkus kaebaja liiklusseaduse (LS) nõudeid vähemalt 12 korral. Näiteks 21.03.2020 sõitis kaebaja foori keelava tule ajal jalakäijate ülekäigurajale, 03.11.2019 eiras mootorsõidukit juhtides keelavat punast foorituld, 15.08.2019, 11.04.2019 ja 01.02.2019 ületas lubatud suurimat sõidukiirust, 22.05.2018 ei täitnud mootorsõidukit juhtides teekattemärgise „ühekordne pidevjoon“ nõudeid parempöörde sooritamisel, 22.09.2018 ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Sotsiaalmeedias oli kaebaja Facebooki kontol seisuga 25.03.2022 foto maskis mehest, mille juures kirje „Fuck your Laws“. Hiljem foto eemaldati. 23.08-26.08.2018 osales kaebaja Bukarestis üritusel „3rd Annual European Meeting of the officers of Hells Angels Club“, millest saab järeldada, et isik kuulub subkultuurilisse Hells Angelsi kogukonda. Ka oli isiku Facebooki kontol seisuga 25.03.2022 foto kirje ja numbrikombinatsiooniga „Black Eyes 81 Matter“. Hiljem foto eemaldati.
2.3.Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldatakse relvaloa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Kaebaja käitumine ei ole olnud vastutustundlik. Kaebaja on teise kõrgema ohu allika, mootorsõiduki juhina, korduvalt käitunud ennast ja teisi ohustavalt. See päädis liiklusõnnetuse põhjustamisega ja kaebajale esitati kahtlustus kuriteo toimepanemises, mh ülekäigurajal jalakäijale otsasõitmises.
2.4.Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 21 kohaldamine ei eelda, et isik oleks saanud kahtlustuse mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis või mõnes muus RelvS §-s 43 loetletud kuriteos või väärteos või et isikul oleks karistusregistris kehtivad karistused. Hoiatustrahv näitab seda, et isik ei ole õiguskuulekas ega pea kinni Eestis kehtivatest seadustest.
2.5.On teada, et kaebaja kuulub Hells Angelsi kogukonda. See kogukond tituleerib ennast 1% klubina ehk siis klubiks, kes ei allu seadustele ega kehtestatud ühiskonna normidele, vaid mille liikmed elavad oma klubi tõekspidamiste järgi. Klubi rahastatakse liikmemaksudest ja kuritegude toimepanemisest saadud rahalistest vahenditest. Mitmete riikide õiguskaitseorganid on Hells Angelsi nimetanud kriminaalseks organisatsiooniks1. Kuigi kaebaja eitab enda osalemist Bukarestis 2018. a-l, ei ole vastustajal põhjust kahelda kolleegidelt saadud informatsiooni tõepärasuses. Ka kaebaja Facebooki kontol olnud foto kirje ja numbritega „Black Eyes 81 Matter“, mille ta on eemaldanud, näitab, et kaebaja kuulub ja toetab Hells Angelsi kogukonda. Numbrid 8 ja 1 on esitähtede arvud tähestikus. Kaebaja on jaganud Facebooki kontol kutseid Hell Angelsi üritustele (20.02.2019 ja 16.01.2020). Vastab tõele, et kaebajat ei ole kunagi kahtlustatud kuritegelikku ühendusse kuulumises.
2.6.Kaebaja puhul ei ole tuvastatud ühtegi juhtumit, kus ta oleks eksinud RelvS-i normide vastu, kuid RelvS § 43 lg 1 p 21 kohaldamine ei eelda, et loa omaja on rikkunud relva hoidmise või kasutamisega seotud kohustusi. RelvS-i normide rikkumisel tunnistataks relvaluba kehtetuks, mitte ei peatataks. Põhjendatud kahtlus, et isiku eluviis ja käitumine on tema enda või teise isiku turvalisust ohustav, saab tekkida ka selliste isiku käitumist puudutavate asjaolude pinnalt, millel ei ole mingit seost relvaga, nt mootorsõiduki kasutamisega seotud liikluskäitumine. Kaebajat positiivselt iseloomustavad andmed, sh jahiseltsi iseloomustus, ei
kaalu üles isikule etteheidetud tegusid ja esitatud kahtlustust kuriteo toimepanemises. Kaitseliidu iseloomustust arvesse võtta ei saa, sest kaebaja ei ole seda edastanud.
2.7.RelvS § 43 lg 1 p 21 kohaldamine ei keela võtta arvesse relvaloa omaja käitumisega seotud asjaolusid, mis leidsid aset enne relvaloa andmist. Isiku käitumist peabki hindama pikema aja jooksul. Arvestades kahtlustuse sisu, on põhjendatud arvestada isikule isegi enne 2019. a relvaloa väljastamist etteheidetud tegusid. Kaebaja ei pidanud juba siis LS-i nõuetest kinni ja on lugupidamatut ning ohtlikku käitumist kaasliiklejate suhtes jätkanud. Arvestades kaebajat iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et teda kahtlustatakse kuriteos, mis on toime pandud kõrgema ohuallika mootorsõiduki roolis, on alust arvata, et ta võib ka teise kõrgema ohuallika ehk tulirelvaga ümber käia hooletult ja mitte nõuetekohaselt. Seetõttu on põhjendatud relvaloa kehtivuse peatamine kuni kriminaalmenetluses kõigi asjaolude väljaselgitamiseni.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2022 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
3.1.Kuigi kaebaja ei võta liiklusrikkumisi õigeks, olid muud 13.04.2022 otsuse aluseks olevad asjaolud teada relvaloa algsel väljastamisel. Seega oli peamiseks põhjuseks relvaloa kehtivuse peatamisel kaebaja väidetavad liiklusrikkumised ja kahtlustus ettevaatamatusest liiklusalase kuriteo toimepanemises. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus tema relvaloa kehtivus jätkub.
3.2.13.04.2022 otsuses ei ole põhjendatud, miks kaebajat positiivselt iseloomustav teave ei kaalu üles asjaolu, et kaebaja eksimused piirduvad liiklusega ja talle on esitatud kahtlustus ettevaatamatusest liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebajal ei ole relvaloa omajana aastakümneid olnud kordagi probleeme relvade käitlemisega. Kaitseliidu iseloomustusest nähtub, et kaebaja on usaldusväärne ja initsiatiivikas kaitseliitlane, kelle peale võib kindel olla.
3.3.Üldine LS-i rikkumiste olemasolu ei saa olla aluseks relvaloa kehtivuse peatamisel. Oht endale ja teistele peab ka olemuslikult seonduma relvaloaga. Seadusandjal olnuks tarbetu RelvS § 43 lg 1 teistes punktides kehtestada piiratud nimekiri liiklusalastest rikkumistest, milles süüdi tunnistamine või kahtlustamine saab olla relvaloa kehtivuse peatamise aluseks, kui ta pidanuks neid norme silmas ka RelvS § 43 lg 1 p 21 puhul. Õigusnormi tõlgendamine viisil, et mõni norm kaotab mõtte, ei ole lubatud. Seadusandja on nimetanud vaid piiratud kataloogi liiklusrikkumistest, mis annavad aluse relvaloa kehtivuse peatamiseks. Seadusandja mõtteks on ennekõike arvestada liiklusrikkumisi, mis viitavad alkoholi tarvitamisega seonduvate probleemide olemasolule. Kiiruse ületamine või kahtlustuse saamine ettevaatamatusest liiklusõnnetuse põhjustamises ei ole asjaolu, mis viitaks keskmisest suuremale relva omamise või kasutamisega seonduvate riskide realiseerumise tõenäosusele. RelvS § 43 lg 1 p 21 tuleb tõlgendada pigem kitsendavalt, sest vastupidisel juhul on oht, et liiga laia tõlgenduse korral võidakse põhjendamatult rikkuda isiku õigusi. Relvaloa kehtivuse peatamise õiguse andmise eesmärgiks on see, et relvast kui suurema ohu allikast tulenev oht ei realiseeruks. Liiklusreeglite vastu eksimine ei viita relvadest tulenevale kõrgendatud riskile.
3.4.Riigikohus osundas, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb alati kasutada kaalutlusõigust. Hoiatustrahvid ei ole süüteo eest mõistetud karistused ehk ei saa järeldada, et isik on õigusrikkuja (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22). Hoiatustrahvi kohaldamisel on isikul õigus küll taotleda väärteoasjas üldmenetluse läbiviimist, kuid selle õiguse kasutamata jätmine võib olla kantud mis tahes kaalutlustest. Näiteks ka asjaolu, et hoiatustrahvi alusel ei saa keegi pidada isikut süüteo toimepanijaks, võib samahästi ka süüta inimest motiveerida väärteomenetluse taotlemisest loobumisele. Seega saab relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada liiklusalaseid rikkumisi vaid juhul, kui see seondub joobeseisundiga.
3(8)
3-22-1089
3.5.Kaebaja seostamine Hell Angelsiga ei ole asjakohane ja see ei ole leidnud ka kinnitust. Tuginetud on kellegi jutule, mitte tõenditele tuginevale teabele. Kaebaja ei võta sellekohast väidet omaks. Vastav informatsioon oli vastustajale teada juba 2018. a-l, kuid see ei mõjutanud relvaloa andmist. Vastustaja ei ole väitnud, et Hell Angels oleks kriminaalne organisatsioon ja puuduvad andmed kahtlustada kaebajat sellesse organisatsiooni kuulumises. Relvaloa kehtivuse peatamist õigustaks RelvS § 43 lg 1 p 2 kohaselt vaid kaebajale kahtlustuse esitamine sellisesse gruppi kuulumise eest. Üldsõnaline jutt kaebaja kohta teadaolevast infost ei ole kohane, sest selliste väidete kummutamise võimalus ei ole tagatud.
3.6.Relvaloa kehtivuse peatamise alusena on eelkõige kaebajale KarS § 422 lg 1 alusel kahtlustuse esitamine. Kriminaalmenetlus on pooleli. Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutletud, miks liiklusrikkumised kaaluvad üles kaebajat positiivselt iseloomustava teabe tema kaitseliitlasena tegutsemisel. Esitatud kahtlustus ei tõsta kuidagi riski, et kaebaja isikust võiks relvaloa omamisest tulenevalt ilmneda mingisugune ohtlikkus tema enda või teiste isikute suhtes.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.RelvS § 43 lg 1 p 21 saab kohaldada ka juhtudel, kui on pandud toime süütegu, mida ei ole nimetatud sama paragrahvi esimese lõike p-s 2. Seadusandja on näinud ette kaks õiguslikku olukorda, millest esimeses antakse haldusorganile käsk peatada relvaloa kehtivus konkreetsete juriidiliste faktide saabumisel (RelvS § 43 lg 1 p 2) ning teises on jäetud need olukorrad kirjeldamata, kuid haldusorganile on antud diskretsiooniõigus hinnata relvaomaniku sobivust käidelda relva, kui tema käitumine või eluviis võib kätkeda ohte temale endale või teistele isikutele (RelvS § 43 lg 1 p 21). Seadusandja sidus relvaomaniku käitumise nende tegudega, mis tekitavad kahtlusi isiku sobivuses käidelda relva, sh ka nende süütegudega, mis on jäänud välja kõnealuse sätte lg 1 p 2 loetelust. Tegemist on relvaloa kehtivuse peatamise täiendava alusega, mida võib kohaldada juhul, kui ei esine sama paragrahvi lg 1 p-s 2 sätestatud aluseid. Hinnangu andmine nendele tegudele toimub kaalutlusõiguse teostamise läbi, kui kahtlus haldusmenetluse alustamiseks on küllaldane.
4.2.Paralleeli toomine juhtimisõigusega on õigustatud, kuna mõlema õiguse saamise eelduseks on teoreetilise ja praktilise eksami läbimine. Samuti loetakse mõlemat – sõidukit ja relva – suurema ohu allikaks. Relvaloa kehtivuse peatamise hindamisel ei saa jätta arvestamata isiku käitumist teist liiki kõrgendatud ohu allika valitsemisel. RelvS ei näe erilist kaitset üksnes alkoholi või narkootiliste ainete tarvitajate eest, vaid iga relva omaniku eest, kes ohustab oma käitumisega ennast ja teisi. Järelikult taandub kõik haldusmenetluse reeglite täitmisele ja kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasusele, mitte kõnealuse sätte kitsale või laiale tõlgendamisele. Vaidlus saab olla küsimuses, kui oluline oli kaebaja kuritegu ning millisel määral võib see asjaolu mõjutada hinnangut tema usaldusväärsuse kohta relvaomanikuna.
4.3.Relvaloa kehtivuse peatamiseks ei pea veenvalt põhjendama mitte seda, et isik suure tõenäosusega asub edaspidi käituma viisil, mille tulemusena võivad realiseeruda mingisugused konkreetsed relvast lähtuvad ohud, vaid vastupidi – relvaloa kehtivuse peatamiseks piisab sellest, kui varasema käitumise pinnalt ei ole põhjust isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks pidada. Relvaloa omaja peab olema avaliku võimu silmis kõrge usaldusväärsusega kogu relvaloa kehtivuse aja. Avaliku võimu kahtlusi süvendavad ja isiku usaldusväärsust avaliku võimu silmis vähendavad isiku sellised käitumismustrid, mis on tugevalt seotud teiste isikute ohutuse ja avaliku korraga. Liiklusalased rikkumised on alati seotud vähemalt abstraktse ohuga isikute elule ja tervisele ning avalikule korrale. Keelava fooritule eiramine või sõitmine sellel ajal ülekäigurajale, aga ka kiiruse ületamine on oma olemuselt sellised teod, mis seavad teised liiklejad alati ohtu. Selle kõrval on turvavööta
4(8)
3-22-1089
sõitmine või kehtiva liikluskindlustuseta sootuks teise kaaluga ja riskiga üleastumine. Kaebaja poolt 24.12.2021 toime pandud tegu näitab selgelt samaliigiliste rikkumiste toime panemise jätkumist ja kaebajast lähtuva ohu taseme tõusmist. Kaebajale esitatud kahtlustuse kvalifikatsioon puudub RelvS § 43 lg 1 p 2 loetelus, järelikult ei olnud relvaloa kehtivuse automaatne peatamine õiguslikult võimalik. Seega tuli hinnata, kas kaebaja käitumine on muutunud sedavõrd ohtlikuks, et usaldus, mis on aastate jooksul isiku käitumise suhtes tekkinud, ei saa olla pärast uue rikkumise toimepanemist enam endine.
4.4.Vaidlustatud haldusaktis on kaalutlusõigust teostatud ja põhjendatud, miks on relvaloa kehtetuks tunnistamine vajalik, kuidas ohustab relva omamine teisi isikuid ja kahjustab avalikke huve. Arvesse on võetud kaebaja tegevust jahiseltsis ja tema kohta antud positiivset iseloomustust, kuid see ei kaalu üles etteheidetud tegusid, korduvat teisi ohustavat ning mitte seaduskuulekat käitumist. Isikule, keda ei saa seetõttu usaldada, ei saa usaldada ka relva, sest puudub kindlus selles, et vastutustundetu isik relva õiguspäraselt käsitleb. Vastustaja ei takistanud kaebaja eneseteostuseõigust (PS § 19 lg 1), vaid kaebaja tegi seda ise, näidates enda hoolimatust ja ükskõiksust. Järelikult ei ole kaebaja endale teadvustanud oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ega ka adunud seost enda õigusvastase käitumise ja relva omamise vahel. RelvS-i tundjana pidi kaebaja vähemalt möönma, et rikkumiste jätkumisel võib avalikkuse huvi kaaluda üles õiguse omada relva.
4.5.Vastustaja võis arvestada teabega, mis oli teada juba relvaloa andmisel ja pikendamisel. Asjaolu, et varasemalt ei ole vastustaja kaebaja süütegusid ja signaale ohtlikust käitumisest otsuse tegemisel arvestanud, näitab, et leebus on osutunud põhjendamatuks. See aga ei tähenda, et vastustaja ei tohi hiljem nende asjaoludega üldse arvestada. Vaidlustatud otsuses on arvestatud kaebaja poolt varasemalt toime pandud tegusid teda iseloomustavatena. Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ning nende koosmõjus. Kõrvutades varasemaid rikkumisi 25.03.2022 esitatud kahtlustusega võib tõdeda, et kaebaja vastutustundetu ja kaaskodanikele ohtlik käitumine on ajas muutunud ohtlikumaks.
4.6.Vaidlustatud otsus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kaebaja oli kaasatud otsuse tegemisse ja talle anti võimalus anda enda arvamus. Kaebajat iseloomustab hinnang enda teole, pidades vähetähtsaks üleastumiseks ülekäigurada ületavale isikule otsa sõitmist ja tervisekahju tekitamist selliselt, et isik satub haiglaravile. Avalik huvi vältida tulirelva kasutamise õigust isiku poolt, kes suhtub hoolimatult isikuid kaitsvate normide täitmisesse (rikub pidevalt LS-i nõudeid), kaalub üles sellise isiku huvi relvaloast tulenevate õiguste teostamise osas. Järelduse, et isiku käitumine on tema enda või teise isiku turvalisust ohustav ja isik on seetõttu sobimatu relva omama, võib teha ka selliste isiku käitumist puudutavate asjaolude pinnalt, millel ei ole mistahes seost relvaga.
4.7.Kaebaja seos Hells Angelsiga ei ole peamine relvaloa kehtivuse peatamist tinginud asjaolu, kuid iseloomustab kaebaja meelsust ja suhtumist õiguskorra järgimisse. Vastustaja kõrvutas saadud infot muude kogutud andmetega. Isegi kui viidatud fakt ei oleks teada, seda ei eksisteeriks või langeks ära, ei oleks vastustaja teinud teistsugust otsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja peatas 13.04.2022 otsusega kaebaja relvaloa kehtivuse kuni peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemiseni või loa kehtetuks tunnistamiseni. Vastustaja tugines relvaloa kehtivuse peatamisel RelvS § 43 lg 1 p-le 21, mille kohaselt peatab vastustaja relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega
5(8)
3-22-1089
ohustada enda või teise isiku turvalisust. Relvaloa kehtivuse peatamise ajendiks oli 24.12.2021 toimunud otsasõit jalakäijale, mille osas algatati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus.
6.Erinevalt kaebajast leiab kohus, et RelvS § 43 lg 1 p 21 alusel on vastustajal õigus arvestada relvaloa kehtivuse peatamise otsustamisel ka kaebaja poolt toime pandud liiklusrikkumistega, mida ei ole kajastatud RelvS § 43 lg 1 teistes punktides. Nimetatud säte annab vastustajale laia kaalutlusõiguse otsustamaks selle üle, kas isik on sobiv relva omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata isiku käitumisharjumusi ja õiguskuulekust arvestades. Lisaks alkoholijoobes sõiduki juhtimisele (RelvS § 43 lg 1 p 1) näitavad ka teised liiklusnõuete rikkumised isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda, isiku käitumisharjumusi normide järgimisel ja kaebajast tulenevat võimalikku ohtu teistele isikutele. Mootorsõiduk (nagu relvgi) on suurema ohu allikaks, mille kasutamiseks ette nähtud nõuded teenivad isikute elu, tervise ja vara kaitsemise eesmärki. Ka mootorsõiduki kasutamisel võib esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta senini ühtegi relva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. Seega hinnates isiku liikluskäitumist, saab teha järeldusi isiku usaldusväärsuse osas relvanõuete järgimisel ja teiste ohutuse tagamisel.
7.Sama on leitud korduvalt ka kohtupraktikas2. Tallinna Ringkonnakohus on mitmel korral möönnud, et relvaloa omamise õiguse üle otsustamisel on vastustajal õigus arvestada isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida isikust lähtuvat ohtu iseendale või teistele. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse. Isiku elustiili hindamisel omab mh tähtsust ka see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Seega on isiku käitumisharjumusi ja hoiakuid põhjendatud arvestada nii isikule relvaloa andmise menetluses kui ka relvaloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses. Kui isik on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei hooli kehtivatest normidest kinnipidamisest, rikub neid järjepidevalt ja rikkumised lähevad ajapikku raskemaks (raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamine), siis annab see aluse arvata, et isik ei pruugi täita ka relva käsitsemises kehtivaid norme ja hoolsuskohustust ning võib põhjustada relvaga samuti raske tagajärje.
8.Vaidlusalusest otsusest on näha, et kaebaja on sõitnud korduvalt keelava fooritule ajal, sh ülekäigurajale, ületanud korduvalt lubatavat sõidukiirust, eiranud teekattemärgist manöövri tegemisel. Kõik viidatud rikkumised olid sellised, mis võinuks põhjustada teisele isikule suure kahju. Viimase rikkumisena on kaebaja sõitnud otsa lapsele, kes ületas teed ülekäigurajal. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et ta kas ei soovi või ei suuda mõista mootorsõiduki kui kõrgema ohu allika valdamisega kaasnevat hoolsuskohustust ja vastutust. Kaebaja vastupidi pisendab enda rikkumisi ja peab neid vähetähtsateks. Sarnast suhtumist võib oodata kaebaja poolt ka relvanõuete täitmise osas. Kuigi kaebajal oli rikkumisi juba relvaloa väljastamise ajal, näitab vaidlusaluses otsuses väljatoodu, et kaebaja ei ole oma käitumist parandanud ka pärast relvaloa väljastamist. Varasemate rikkumistega arvestamine oli põhjendatud näitamaks, et tegemist ei olnud ühekordse rikkumisega, vaid et liiklusnõuete rikkumine on olnud kaebaja järjepidev praktika. Lisaks on rikkumised muutunud raskemaks. Sellises olukorras võib vastustaja asuda põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei pruugi samamoodi olla suuteline täitma
Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675; 16.06.2022 otsus haldusasjas nr 320-2571; 23.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-2365.
6(8)
3-22-1089
tulirelva hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud kohustusi, mistõttu ei õigusta kaebaja eluviis ja käitumine talle relva käsitsemise lubamist. Asjaolu, et kaebajal võis juba relvaloa andmise ajal olla mitmeid rikkumisi, ei tekita kaitstavat usaldust, et hilisemate rikkumiste puhul relvaluba kehtetuks ei tunnistata.
9.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga hoiatustrahvi osas. Hoiatustrahvi võib väärteomenetluse seadustiku § 541 lg 1 järgi määrata, kui isik on toime pandud liiklusväärteo. Vaatamata asjaolule, et sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel, ei tähenda see, et isik ei oleks rikkumist toime pannud. Ilma rikkumiseta ei oleks isikule trahvi määratud. RelvS § 43 lg 1 p 21 ei ütle, et isiku käitumismustri arvestamisel saab arvestada vaid süütegudega, mille eest on isikut karistatud. Relvaloa kehtivuse peatamine ei ole karistusõiguslik meede, mis peab tuginema kaebaja tegude retsidiivsusele kriminaalõiguslikus mõttes. Liiklusrikkumisi saab aga käsitleda kaebaja käitumist iseloomustavate asjaoludena. Ka liiklusrikkumised, millele ei ole järgnenud karistust, võimaldavad teha järeldusi isiku õiguskuulekuse ja temast lähtuva ohu kohta.
10.Vastustaja ei teinud kaalumisvigu, kui leidis, et Kaitseliidu ja jahiseltsi antud positiivsed hinnangud kaebaja kohta ei kaalu üles kaebaja käitumisest tulenevat ohtu. See, et kaebaja võib näidata end jahiseltsis ja Kaitseliidu õppustel positiivsest küljest, ei lükka ümber vastustaja tuvastatud asjaolu, et kaebaja on rikkunud järjepidevalt liiklusnorme, ohustades sellega teiste inimeste turvalisust. Teiste isikute õigus elu ja tervise kaitsele ning turvalisele elukeskkonnale on oluliselt kaalukamad kaebaja õigusest teostada end läbi relvade kasutuse. Kaebajal on võimalik jahi- ja Kaitseliidu üritustel osaleda ka ilma relvi kasutamata. Samuti on kaebajal võimalik relvaloa kehtivus taastada või taotleda uut relvaluba, kui ta näitab pikema aja jooksul, et ta on oma käitumist parandanud.
11.Hells Angelsi osas märgib kohus, et isegi kui kaebaja ei osalenud 26.08.2018 Bukarestis toimunud üritusel, on vastustaja viidanud muudele kaebaja hoiakuid negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele (Facebooki kontol olnud postitustele, mis hiljem kustutati). Vaatamata asjaolule, et nimetatud organisatsiooni ei ole tunnistatud Eesti õiguse kohaselt kuritegelikuks organisatsiooniks ja kaebajat ei ole süüdistatud kuritegelikku organisatsiooni kuulumises, ei saa kaebaja toetavat käitumist nimetatud organisatsiooni suhtes pidada tema usaldusväärsust toetavaks asjaoluks. Vastustaja viitas, et nimetatud organisatsioonil on õigusnorme eirav kultuur. Isegi kui jätta Hells Angelsiga seotud väited kõrvale, oli vastustajal praegusel juhul piisavalt alust kaebaja relvaloa kehtivuse peatamiseks.
12.Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada enne otsuse tegemist enda arvamus. Kaebaja kasutas seda võimalust 12.04.2022. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja selgitusega arvestanud. Seega oli kaebajale ärakuulamisõigus tagatud.
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 13.04.2022 otsus on õiguspärane. Vastustaja ei ole arvestanud otsuse tegemisel asjakohatute asjaoludega, ei ole teinud kaalumisvigu ega asjaoludest ebaõigeid järeldusi. Kaebaja poolne teisi isikuid ohustav käitumine (korduv liiklusnõuete rikkumine, tervisekahjustusega liiklusõnnetuse põhjustamine) ei ära usaldust, et ta järgib relva käsitsemisel ohutusnõudeid. Seetõttu oli kaebaja relvaloa kehtivuse peatamine põhjendatud ja kaebus selle otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7(8)
3-22-1089
14.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja avaldas 13.02.2023, et talle ei ole menetluskulusid tekkinud, seetõttu puudub vajadus otsustada vastustaja menetluskulude jaotuse üle.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.