Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXX), elukoht xxx, telefon: xxxx, e-posti aadress xxx) Usaldusisik: Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10132, Harju maakond, Eesti, tel 5560 8121, e-posti [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest menetluse algatamine, kirjalik menetlus
vabastamise
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja X’i (isikukood XXX) pankrot 20.03.2025 kell 11.00.
2.Nimetada X’i pankrotihalduriks Martin Pärn.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.04.2025 kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 3002).
4.Kohustada võlgnikku X’i andma võlgniku vanne 09.04.2025 kell 10.00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Algatada Xi kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
12.Määrata usaldusisiku Martin Pärna tasuks 891 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,02 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1087,02 eurot.
13.Mõista võlgnik X’ilt usaldusisiku Martin Pärna kasuks välja usaldusisiku tasu summas 1087,02 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Naur & Pärn, arveldusarve XXXXXXXX AS-is LHV Pank.
14.Anda X’ile menetlusabi usaldusisiku tasu katmiseks ilma hüvitamiskohustuseta ning hüvitada usaldusisikule Martin Pärn kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks 194,92 eurot ehk koos käibemaksuga 1080,92 eurot, riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Naur & Pärn, arveldusarve XXXXXXXX AS-is LHV Pank. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.X (isikukood XXX, avaldaja, võlgnik) esitas 19.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse ja vabas vormis taotluse vabastada avaldaja riigilõivu tasumise kohustusest (dtl 1-10).
2.Kohus jättis 21.11.2024 määrusega (dtl 11-14) maksejõuetusavalduse käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama maksejõuetusavalduses esinevad puudused hiljemalt 27.11.2024. Kohus palus avaldajal täpsustada esitatud andmeid tema vara kohta, ülalpidamiskohustusega seonduvaid asjaolusid, töötamise võimekusega seonduvaid asjaolusid ning esitatud andmeid tema kohustuste kohta. Seoses avaldaja esitatud menetlusabi taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks palus kohus avaldajal esitada põhjendatud taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muude dokumentidega, mis seda seisundit 2/8
tõendavad. Kohus palus menetlusabi taotlusele lisada avaldaja arvelduskontode väljavõtted viimase nelja kuu kohta.
3.Avaldaja 21.11.2024 kohtumääruses osutatud puudusi ei kõrvaldanud ja nõutud dokumente ei esitanud.
4.Kohus jättis 13.01.2025 määrusega (dtl 20-22) avaldaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja maksejõuetusavalduse käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama maksejõuetusavalduses esinevad puudused, sealhulgas tasuma riigilõivu, 7 päeva jooksul määruse jõustumisest.
5.Võlgnik esitas 23.01.2025 täiendatud maksejõuetusavalduse ja vabas vormis taotluse vabastada avaldaja riigilõivu tasumise kohustusest. (dtl 23-32) Maksejõuetusavalduse kohaselt taotleb avaldaja pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist kirjalikus menetluses. Maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse põhjenduse kohaselt on avaldajal hiiglaslik võlg, mida ta ei ole suutnud aastate jooksul tagasi maksta. Selle tõttu on tekkinud vaimse tervise häired. Avaldaja on olnud töötu mitme aasta vältel, tal on pidevad migreenihood ja teravad seljavalud. Avaldaja on vallaline, tal on üks alaealine laps, kes elab temaga umbes 50% ajast. Avaldajal on pensionifondi osakud Swedbank AS-is hinnangulise väärtusega 2000 eurot. Tema ainsa arvelduskonto jääk Swedbank AS-is on -15 eurot. Muu vara avaldajal puudub. Avaldaja igakuine sissetulek on juhuslike tõlketööde kaudu teenitud tulu summas 200-300 eurot. Avaldaja igakuised väljaminekud on suurusjärgus 600 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks 24 640,01 eurot, sealhulgas mitu Sotsiaalkindlustusameti nõuet ning avaldaja lapse elatise nõue. Kõigi nõuete kohta on avaldajale teadaolevalt algatatud kohtu- või täitemenetlused.
6.Kohus tegi 24.01.2025 päringud krediidiasutustele ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidele ning Maksu- ja Tolliametile avaldaja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks.
7.Kohus rahuldas 07.02.2025 määrusega (dtl 84-86) avaldaja 25.01.2025 menetlusabi taotluse, andis avaldajale menetlusabi ning vabastas ta maksejõuetusavalduse eest riigilõivu tasumisest summas 10 eurot.
8.Kohus võttis 18.02.2025 määrusega (dtl 97-100) maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras võlgniku usaldusisikuks Martin Pärna.
9.Usaldusisik esitas 10.03.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning usaldusisiku taotluse tasu määramiseks (dtl 115-162). Võlgniku vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul mistahes vara puudub. Võlgnikul on kaks arvelduskontot vastavalt AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is, kontode jääk kokku on 0 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on tasu juhuslike tõlketööde eest suurusjärgus 200-300 eurot kuus. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on suurusjärgus 600 eurot kuus, sealhulgas ülalpidamiskulu 280 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 23 249 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik tugineb seejuures asjaolule, et võlgnikul puudub igakuine sissetulek ja vara, võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on aga vähemalt ca 23 249 eurot. Ametlikult sai võlgnik viimati tasu 2023. a. juunis XXX OÜ-lt. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo toimepanemine, mille tulemusel tekkisid rahalised kohustused ja terviseseisundi halvenemine, mille tõttu on raskendatud töö leidmine. Usaldusisik leiab, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise tõttu 3/8
võiksid eelduslikult lõppeda nõuded summas 2822,18 eurot, Eesti Vabariigi nõue summas 5884,30 eurot on tõenäoliselt aegunud ja nõuded summas 14542,52 eurot ei lõpe usaldusisiku hinnangul kohustustest vabastamisega FIMS § 50 lg 2 alusel (eeldusel, et ka kohtu hinnangul on elatisabi nõue võrdsustatav elatise nõudega ja Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatud matusekulu ja vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tulenev kahju nõue on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus).
10.Kohus kuulas 17.03.2025 võlgniku suuliselt ära (dtl 164-168). Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule tema kohustuste struktuuri ja sellest johtuvalt kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipärasuse küsitavust. Võlgnik avaldas, et tal on hetkel lootus saada uus töökoht. Võlgnik soovib siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on valmis pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise võimaluse nimel, kuivõrd see annaks talle siiski paremad eeldused oma elu ja kohustustega hakkamasaamisel ning võimaldaks tal paremini oma tütre elus osaleda.
11.Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
12.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
13.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
14.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik on maksejõuetu, ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast (dtl 115-162) nähtub, et võlgnikul mistahes vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 23 249 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on tasu juhuslikest tõlketöödest suurusjärgus 200-300 eurot. Ametlikult sai võlgnik viimati tasu 2023. a. juunis XXX OÜ-lt. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on suurusjärgus 600 eurot kuus, sealhulgas ülalpidamiskulu 280 eurot.
15.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
16.Usaldusisik Martin Pärn andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna (PankrS § 31 lg 6).
17.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
18.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).
19.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
20.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Kuivõrd FIMS § 2 sõnastab kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi analoogsena PankrS §-ga 2, kehtib eeltoodu ka füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluses FIMS § 44 jj kontekstis.
21.Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).
22.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alustel.
23.FIMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.
24.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on seda vara- ja võlanimekirjas toodud hinnangutes põhjendatuks pidanud, kuigi 17.03.2025 ärakuulamisel avaldas usaldusisik, et võlgniku kohustuste struktuuri arvestades on menetluse mõttekus küsitav.
25.Usaldusisik ei ole välja toonud ning kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
26.Küll aga on usaldusisik välja toonud, et kohustustest vabastamise tõttu saavad menetluse eduka läbimise korral eelduslikult lõppeda nõuded üksnes summas 2822,18 eurot. Usaldusisiku hinnangul Eesti Vabariigi nõue summas 5884,30 eurot on tõenäoliselt juba aegunud. Usaldusisiku hinnangul nõuded summas 14 542,52 eurot ei lõpe kohustustest vabastamisega FIMS § 50 lg 2 alusel.
27.Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku kohustuste struktuuri arvestades on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk - anda võlgnikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks – saavutatav üksnes osaliselt.
5/8
28.Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku kohustused summas 14 542,52 eurot ei lõpe eelduslikult ka menetluse eduka läbimise korral FIMS § 50 lg 2 kohaselt kohustustest vabastamisega. Kohtu hinnangul on Eesti Vabariigile Sotsiaalkindlustusameti kaudu võlgnetavate kohustuste näol endiselt tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustega sõltumata sellest, et õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused on ohvriabiseaduse § 53 alusel kannatanutele makstud hüvitiste ulatuses kannatanutelt riigile üle läinud. Kohtu hinnangul on ka Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu võlgnetava kohustuse näol endiselt tegemist lapsele elatise maksmise kohustustega sõltumata sellest, et lapse õigus nõuda kohtumenetluse ajal ülalpidamist võlgnikult on perehüvitiste seaduse § 57 lg-te 1 ja 3 alusel väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle läinud.
29.Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule tema kohustuste struktuuri ja sellest johtuvalt kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipärasuse küsitavust. Võlgnik avaldas, et tal on hetkel lootus saada uus töökoht. Võlgnik soovib siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on valmis pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise võimaluse nimel, kuivõrd see annaks talle siiski paremad eeldused oma elu ja kohustustega hakkamasaamisel ning võimaldaks tal paremini oma tütre elus osaleda.
30.Kohus on seisukohal, et kui võlgnik on vaatamata oma kohustustest üksnes osaliselt vabanemise võimalusele valmis kohustustest vabastamise menetluse reeglite kohaselt pingutama oma ülejäänud kohustustest vabanemise nimel, siis tuleb võlgnikule sellekohane võimalus anda. Lähtuvalt eeltoodust algatab kohus ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
31.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
32.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
33.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
34.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
35.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
36.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause). 6/8
37.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
38.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 891 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,02 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1087,02 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks, mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
39.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 891 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,02 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1087,02 eurot.
40.FIMS § 54 lg 2 teise lause kohaselt ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu katmiseks ilma hüvitamiskohustuseta ning hüvitada usaldusisiku tasu osaliselt riigi vahenditest.
41.TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
42.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (määruse § 2 lg 4).
43.Lähtuvalt eeltoodust ning arvestades usaldusisiku põhjendatud ajakulu 13,5 tundi, määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks, mis kuulub hüvitamisele riigi vahenditest ilma hüvitamiskohustuseta, seega 886 eurot (27 alustatud pooltundi tasuga 33 eurot pooltunni kohta kuni piirmäärani 886 eurot), millele lisandub käibemaks 194,92 eurot ehk koos käibemaksuga 1080,92 eurot. 7/8
44.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
45.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Advokaadibüroo Naur & Pärn, arveldusarve XXXXXXXX AS-is LHV Pank (FIMS § 54 lg 9).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
46.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
47.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • • • •
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
48.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.