Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-21-1936 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1936 osutamiseks võtta töölepingute alusel tööle pädevad töötajad. ST asus 01.11.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.11.2020 peakokana töötasuga 2500 eurot kuus netosummana. KB asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemkokana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. AA asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. MR asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 vanemteenindajana töötasuga 1800 eurot kuus netosummana. FT asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 teenindajana töötasuga 1000 eurot kuus netosummana. UL asus 01.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 01.12.2020 arendusjuhina töötasuga 3000 eurot kuus netosummana. KR asus 10.12.2020 sõlmitud töölepingu alusel restoranis tööle 10.12.2020 restorani juhina töötasuga 2500 eurot kuus netosummana. Covid-19 haigust põhjustava viiruse levikuga kaasnenud piirangute ja majanduslanguse tõttu tekkis Terav Pipar OÜ-l võlgnevus restoraniruumide rendileandja ees, mistõttu ütles rendileandja lepingu alates 17.12.2020 üles ja keelas juurdepääsu ruumidele. Seetõttu ei olnud äriühingul enam võimalik restorani opereerimisega jätkata. Äriühingul tekkisid kolmandate isikute ees võlgnevused, mida ta ei olnud võimeline äritegevuse lõppemise tõttu täitma. Harju Maakohus kuulutas 19.02.2021 määrusega asjas nr 2-21-560 välja Terav Pipar OÜ pankroti. Vastustajale esitatud tõendite ja tööandja selgituste põhjal on üheselt tõendamist leidnud, et töötajatel on töösuhtest tulenev nõue Terav Pipar OÜ vastu ja taotletavad summad on põhjendatud. On ilmne, et töötajad ei töötanud restoranis tasuta. Tööandja selgitas, et käesoleval juhul olid töötasud Eesti keskmisest brutokuupalgast suuremad, sest tööandja eeldas töötajatelt täiendavate tööülesannete täitmist, st töötajatele langes suurem töökoormus kui tavapäraselt. Tööandja eeldas, et restorani käibest laekuvad rahasummad on enam kui piisavad töötasude maksmiseks. Varem tegutses neis ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, mille käive oli ca 1–1,2 miljonit eurot aastas. Tööandjal ei olnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangud jätkuvad ja turistide saabumine ei taastu. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale õnnestus tööandjal ka perioodil juuli-detsember 2020 saavutada käibe summaks keskmiselt ca 20 840 eurot kuus. Käibemaksukohustuslasena registreerimise fakt iseenesest ei tõenda käibe olemasolu või puudumist. ST-le 2020. a novembri eest töötasu 2500 eurot maksmist tõendavad kassa väljamineku order ja ST kirjalik selgitus. Asjaolu, et tööandja pankrotiavalduses ei ole märgitud UL nõuet tööandja vastu, ei muuda sellist nõuet olematuks.

3-21-1936 Vastustaja leidis samas õigesti, et Terav Pipar OÜ sissetulekud ei olnud sellised, mis võimaldanuks kaebajaid tööle võtta, seda enam nendega kokku lepitud töötasu eest. Terav Pipar OÜ läbimüügi aruanne perioodi jaanuar–november 2020 kohta ei ole usaldusväärne dokument. Äriühing registreeriti äriregistris alles 17.07.2020, mistõttu ei saanud tal läbimüüki olla juba sama aasta jaanuaris. Tegemist on kas võltsitud dokumendiga või kellegi teise kohta käiva aruandega. Tõend tuleb jätta tähelepanuta. Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli perioodil 26.07.2020–05.01.2021 kogu sissetulek 103 418,72 eurot ning väljaminek samas summas. Arvestades, et äriühing tegutses kokku 5 kuud, oli ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 20 683,74 eurot. Arvestades kaebajate töölepingutest nähtuvaid netokuutasusid (14 400 eurot), nende pinnalt arvutatud brutokuutasusid (18 542,51 eurot) ja tööandajale kaasnevaid tööjõukulusid (kogukulu 24 809,87 eurot), on selge, et äriühingu sissetulekud ei olnud kaebajate palkamiseks piisavad. Lisaks pidanuks äriühing kandma kulusid ka ruumide rendile, kommunaalkuludele, elektrile, internetile, telefonile, toorainete sisseostmisele jms. Detsember 2020. a sularaha tehingute väljavõte ei ole usaldusväärne tõend. Erinevus pangakontole tehtud sularaha sissemaksega on ligi 1000 eurot. Lisaks ei tõenda väljavõte, et äriühingul oleks olnud piisavalt sissetulekuid, et kaebajad tööle võtta. Ei ole teada, kas äriühing arveldas sularahas ka teistel tegevuskuudel, sest selle kohta pole esitatud tõendeid. Tõendamata on kaebajate väide, et rendileandja piiras pärast rendilepingu lõppemist äriühingu juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ja seetõttu ei olnud tööandjal ega kaebajatel võimalik vastustajale esitada täiendavaid tõendeid. Rendileandja selgituste kohaselt ei ole ta Terav Pipar OÜ juurdepääsu ruumides olevatele dokumentidele ega isiklikele asjadele piiranud. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajate töölepingujärgsed palgad olid keskmisest oluliselt kõrgemad. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk kõigi tegevusalade lõikes 2020. a III kvartalis 1598 eurot ja 2020. a IV kvartalis 1677 eurot. Seejuures oli keskmine brutokuupalk toidu ja joogi serveerimise valdkonnas 2020. a III kvartalis 971 eurot ja 2020. a IV kvartalis 952 eurot. Keskmine brutopalk muu teeninduse valdkonnas oli 2020. a III kvartalis 922 eurot ja 2020. a IV kvartalis 846 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et majanduslikest kaalutlustest ja kasumilootusest lähtuv ettevõtja, kel on juba rahalised probleemid ruumide rendi tasumisel, palkab uued töötajad keskmisest oluliselt kõrgema palgaga. Viide varem samades ruumides tegutsenud restorani käibele ei ole asjakohane. Suurema hulga kõrgepalgaliste töötajate palkamine ei taga koheselt suuremat käivet ja sissetulekut, vaid toob kaasa suuremad kulud ja suuremad võimalikud majanduslikud raskused. Seda eriti olukorras, kus kehtisid mõningased Covid-piirangud. Põhjendatud ei ole kaebajate selgitused, et kõrgemat töötasu õigustasid täiendavalt peale pandud tööülesandeid. Kui kõrgemas töötasus lepiti kokku põhjusel, et töötajal tuli täita täiendavaid tööülesandeid, siis tulnuks see ka töölepingusse kirja panna. Kohtule esitatud töölepingud ei kinnita, et kaebajatelt nõuti mingite täiendavate tööülesannete täitmist. Tegemist on üsna nappide ja vaid põhitööülesandeid kajastavate töölepingutega. Tõendamata on kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ kasutas enne kaebajate palkamist renditööjõudu. Lisaks on ebaselge, miks äriühing otsustas renditööjõu asemel töötajad palgata ning kuidas senise renditööjõu asemel töötajate palkamine pidi hakkama varasemast enam ettevõtja käivet ja tulusid kasvatama. Tõendamata on ka kaebajate väide, et Terav Pipar OÜ maksejõuetuse põhjuseks olid Covid-piirangud. Terav Pipar OÜ jäi ruumidest ilma ja lõpetas majandustegevuse juba 2020. a detsembri keskel, kui ei kehtinud veel kohapealse teenindamise piirangut. Rendileandja selgituse kohaselt olid Terav Pipar OÜ-l pikemaajaliselt probleemid rendi tasumisega. Ei ole 4(7)

3-21-1936 eluliselt usutav, et ettevõtja ei suuda oma tegevust ja rahalisi vahendeid pool kuud ette planeerida ning palkab majanduslikele raskustele vaatamata keskmisest olulise kõrgema töötasuga seitse töötajat, kes saavad seejärel töötada vaid pool kuud (ST 1,5 kuud ja KR 8 päeva). Järelikult on põhjendatud vastustaja järeldus, et töötajate palkamine Terav Pipar OÜ poolt ei ole sellises olukorras eluliselt usutav ning töölepingud olid näilikud. Kaebajad kasutasid ära äriühingu makseraskusi ja sõlmisid töölepingud, jätmaks mulje, nagu oleks neil olnud äriühinguga tegelik töösuhe ja neil jäi äriühingu maksejõuetuse tõttu töötasu saamata, mis annaks neil õiguse taotleda vastustajalt hüvitist. Seejuures püütakse jätta mulje, nagu oleks äriühingu maksejõuetuse põhjuseks riiklikult kehtestatud Covid-piiranguid. See peaks juhtima tähelepanu kõrvale asjaolult, et äriühing oli juba väidetavate töölepingute sõlmimise ajal majanduslikult raskes olukorras ja poleks olnud tegelikult võimeline töötajaid (eriti selliste palkadega) tööle võtma. Selline tegevus viitab hüvitisepettusele. Veelgi vähem usutavam on UL palkamine arendusjuhi kohale. Olukorras, kus ettevõttel on juba majanduslikud raskused, ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja palkab endale sedavõrd kõrgepalgalise arendusjuhi, kelle ülesandeid sai täita ka äriühingu juhatuse liige ise (kelleks oli samuti UL). See näitab vaid seda, et äriühingu juhatuse liige UL oli teadlik ettevõtte majanduslikest probleemidest ja võimalikust tulevasest pankrotist ning soovis ka ise äriühingu maksejõuetust ära kasutades saada osa vastustaja makstavatest hüvitistest, mida juhatuse liikmetele ei maksta (TKindlS § 3 lg 2 p 3). UL töösuhte seab kahtluse alla ka see, et Terav Pipar OÜ 13.01.2021 pankrotiavalduses ei ole teiste töötajate/võlausaldajate hulgas UL ega tema saamata jäänud tasu nõuet välja toodud. Asjakohatu on selgitus, et UL lähtus pankrotiavalduse esitamisel eelkõige töötajate huvidest. Töösuhete näilikkust ja taotletavate summade põhjendamatust näitab ka see, et taotletavad summad ei ole kontrollitavad. Kui tegemist oleks tegelikest töösuhetest tulenevate saamata jäänud tasudega, oleks kaebajad paremini kursis, mis summad neil on jäänud tööandjalt saamata. Samuti oleks tööandja tööjõukulude arvestus korrektsem. Kaebusele lisatud fail nimetusega „Terav Pipar arvestus“ kajastab Terav Pipar OÜ töötajate palku, koondamishüvitisi, saamata jäänud puhkusepäevade hüvitisi ja maksuarvestust. Seda tabelit ei esitatud juba haldusmenetluses vastustajale, vaid alles kohtule. Selles toodud saamata jäänud tasud erinevad kaebuses välja toodud saamata jäänud tasudest. Jääb arusaamatuks, kuidas on kaebuses välja toodud summad saadud. Ka palgaarvestuse tabelis pole andmed korrektsed, seal on mitmeid vigu. Seega pole tabel usaldusväärne tõend. Samuti on ebaõiged kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitiste arvestused. Kaebajate nõudeõigus tööandja maksejõuetuse hüvitisele ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Töölepingud olid näilikud ega õigusta hüvitise maksmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-21-1936 Seisukoht, et tööandjal polnud võimalik maksta töölepingutes kokku lepitud summasid, ei põhine tõenditel. Varasemalt tegutses samades ruumides ligi 4 aastat edukalt restoran, kus töötas üle 30 töötaja ja mille käive oli u 1–1,2 miljonit eurot aastas. Terav Pipar OÜ äriplaan nägi ette samades ruumides vähemalt sama suure käibe saavutamise, kuid seda oluliselt väiksemate tööjõukuludega. Polnud võimalik ette näha, et koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangud jätkuvad ning turistide saabumine ei taastu. Raskele majanduslikule olukorrale vaatamata õnnestus Terav Pipar OÜ-l saavutada perioodil 07.2020–12.2020 käibe suuruseks keskmiselt 20 840 eurot kuus. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et läbimüügi aruanne ei ole usaldusväärne dokument. Sama käibe summa nähtub ka Terav Pipar OÜ arvelduskonto väljavõttest. Läbimüügi aruandes on ekslikult kajastatud andmed varasemalt ruumides tegutsenud ettevõtte kohta enne Terav Pipar OÜ asutamist. Viga tekkis, sest Terav Pipar OÜ võttis üle varasemalt samades ruumides tegutsenud ettevõtte kassaprogrammi. Asjaolu, et kokku lepitud töötasud olid mõnevõrra suuremad keskmiselt teeninduse sektoris makstavatest töötasudest, ei tähenda, et pooled tegelikkuses töötasudes kokku ei leppinud. On üldteada asjaolu, et eriti just toitlustussektoris ei kajasta ametlikult makstava palga suurused reeglina töötaja tegelikku palga suurust. Praegusel juhul jõudsid pooled kokkuleppele aga just tegeliku palga maksmises. Lisaks on kaebajad selgitanud, et tööandja eeldas täiendavate tööülesannete täitmist ehk töötajatele langes suurem töökoormus ja vastutus kui tavapäraselt. Kõrge pädevusega töötajate palkamine pidi endaga kaasa tooma käibe suurenemise ja tulude kasvamise. Arusaamatu on kohtu viide, et UL palkamine arendusjuhi kohale ei ole usutav, sest ta oleks samu ülesandeid saanud täita ka juhatuse liikmena. UL-le pole makstud juhatuse liikme tasu. Ei saa eeldada, et isik täidab oma tööülesandeid tasuta. Asjaolu, et palgaarvestuse tabelis esitatud andmed ei pruugi olla korrektsed, ei ole aluseks, et jätta TKindlS §-s 20 sätestatud hüvitis määramata. Vastustaja saab hüvitise määramisel vead kõrvaldada ja määrata hüvitise õiges summas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1936 Fruit Xpress OÜ-le), toimub suurem osa käibest teiste UL-ga seotud äriühingutega (La Prima Noblessner OÜ (hilisem ärinimi Mainline Tootmine OÜ), Loo Jang Resto OÜ, La Prima Pizza OÜ, La Nostra Italia OÜ, RAAC Capital OÜ). Enamasti teeb Terav Pipar OÜ eelnimetatud äriühingutele väljamaksed selgitusega „kanne“ või „tagastus“, kuid samad äriühingud teevad Terav Pipar OÜ-le vähemal määral samuti kandeid selgitusega „kanne“. Vaadeldaval perioodil ei nähtu konto väljavõttelt, et Terav Pipar OÜ oleks maksnud töötajatele palka või riigile mingeid makse. Kaebajad pole esitanud mingeid tõendeid väite kohta, et kuni vaidlusaluste töölepingute sõlmimiseni kasutas Terav Pipar OÜ renditööjõudu. UL-le kui Terav Pipar OÜ juhatuse liikmele ei saanud selliste tõendite esitamine olla keeruline. ST asus töölepingu järgi tööle alates 01.11.2020. Töölepingu p-i 4.4 kohaselt tuli töötasu kanda hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Isegi kui eeldada, et oli olemas kokkulepe palga sularahas maksmise kohta, luges halduskohus 10.12.2020 kassa väljamineku orderi ning ST 20.07.2021 kinnituskirja põhjendatult ebausaldusväärseks. Terav Pipar OÜ ei deklareerinud ST-le töötasu maksmist ega tasunud tööjõumakse. Põhjendatud on ära märkida ka asjaolu, et Terav Pipar OÜ ei võtnud ennast nõuetekohaselt käibemaksukohustuslasena arvele. Terav Pipar OÜ käitumine ei olnud seega õiguskuulekas. Eelnevat arvestades ei ole tõsiseltvõetav apellatsioonkaebuse väide, et kõrgemas palgas lepiti kokku põhjusel, et eristuda toitlustussektoris levinud tavast, kus ametlikult makstav palk ei vasta tegelikult saadavale töötasule. Reaalselt ei ole Terav Pipar OÜ ühegi töötajaga seoses mingeid kulusid kandnud, sest ülejäänud töölepingud sõlmiti väidetavalt 01.12.2020 (KR-ga 10.12.2020), mistõttu tekkis lepingu järgi palga maksmise kohustus alles 10.01.2021, s.o pärast äriühingu tegevuse lõpetamist. Uute töötajate palkamine 2020. a detsembris olukorras, kus tööjõukulu (24 809,87 eurot) oleks ilmselgelt ületanud äriühingu tulusid, ei ole usutav. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et töölepingud on vormistatud üksnes eesmärgiga saada TKindlS § 20 lg-s 1 nimetatud hüvitist. Ringkonnakohas lisab veel, et aadressi Rotermanni tn 2 näitasid äriregistris oma tegevuskohana ka La Prima Noblessner OÜ, Loo Jang Resto OÜ, La Prima Pizza OÜ ja La Nostra Italia OÜ, mis, nagu eelpool märgitud, on äriregistri andmete järgi samuti seotud ULga ning mille arvetele kanti suurem osa Terav Pipar OÜ-le laekunud kaardimaksetuludest. Kui põhjuseks oli ühine kaardimakseterminal, viitab see, et Terav Pipar OÜ käive oli näidatust oluliselt väiksem ning kõrgepalgalise tööjõu palkamine seetõttu veelgi ebausutavam.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.