Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2616
Haldusasi
X kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks vastata tema 26. mai 2021. a selgitustaotlusele
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kaitsepolitseiamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-2616.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-2616 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-2616
Kas Teie arvates, võib kohtu poolt teadvalt ebaseadusliku lahendi tegemise kohta alustada kriminaalmenetlust vaid juhul, kui kõrgema astme kohus on alama astme kohtu otsust muutnud? Kas juhul, kui alustatakse menetlust kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku lahendi tegemise kohta, on tegemist kohtu töösse sekkumisega ja kohtuotsuse ümbertegemisega? Kas KAPO büroo juht on pädev ja seadusega volitatud otsustama, kas vastava kuriteoteate alusel tuleb alustada menetlust kohtuniku suhtes KARS § 311 alusel? Kes on need KAPO ametnikud (ametinimetused palun), kes on pädevad ja seaduse poolt õigustatud otsustama, kas vastava kuriteoteate põhjal tuleb alustada menetlust KARS § 311 alusel? Kuidas peaks tegutsema üks aus ja pädev KAPO teenistuja olukorras, kui temale saab teatavaks, et 5 aastat tagasi on teine KAPO teenistuja teinud (teadvalt) ebaseadusliku otsuse jätta alustamata menetlust kohtuniku suhtes, kes on teinud teadvalt ebaseadusliku otsuse – rahvakeeli – asja kinni mätsinud, teinud lihtlabast ringkaitset?“
3-22-2616 asjakohaseid selgitusi ja juhiseid, kelle poole võib vajaduse ilmnedes pöörduda. Muus osas on kaebajale põhjendatud, miks ei saa tema küsimustele täpsemalt vastata. Asjaolu, et kaebajale KAPO vastus ei meeldi, ei anna talle õigust pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ka siis, kui möönda kaebaja kaebeõigust, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks ning kaebus ei ole perspektiivikas, sest haldusorgani avara kaalutlusruumi tõttu ei saaks kohus kohustada KAPO-t vastama kaebaja selgitustaotlusele tema soovitud viisil.
3-22-2616 täidetud tingimus, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 21; nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-495, p 6). Kui kaebaja õiguste rikkumist ei saa välistada ja kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks, tuleb kohtul kaebust menetleda sisuliselt (st kui ei esine muid menetlustakistusi), olenemata sellest, et kohtu hinnangul ei saaks kaebust ilmselgelt rahuldada.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.