V.A kaebus Tallinna linna 08.04.2026 vastuse nr 4.15/2442-2 ja 05.06.2026 vastuse nr 4.-14/3685-2, Andmekaitse Inspektsiooni 27.05.2026 otsuse nr 2.13/26/801-1488-9 ja 29.05.2026 otsuse nr 2.36/26/1121-2235-2 ning Sotsiaalkindlustusameti 15.06.2026 vastuse nr 8-1/14727-2 tühistamiseks, teabenõuete ja kaebuse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.A
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.A määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Tagastada V.A määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 88-93.
2.Võtta menetlusse V.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1884.
3.Jätta V.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1884 muutmata.
4.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja kaebajaga seotud tsiviilasja number tähemärgiga.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.A (kaebaja) esitas 06.04.2026 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (TSTA) taotluse väljastada talle tema lapse XX lapse heaolu spetsialisti ja politsei poolt lastekaitseseaduse alusel 16.09.2025 toimunud ema kodust eraldamise ja turvakodusse paigutamise kohta koostatud protokoll ja teised seonduvad menetluse materjalid.
3-26-1884
2.TSTA leidis 08.04.2026 vastuses nr 4.-15/2442-2, et arvestades menetluse asjaolusid tervikuna, käimasolevat kohtumenetlust ning võimalikku vastuolu lapse heaolu kaitse põhimõttega, puudub taotletud teabe väljastamiseks alus.
3.Kaebaja esitas 08.04.2026 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse kohustada Tallinna linna väljastama talle 16.09.2025 sündmusega seoses soovitud materjalid ja andmed ning 17.04.2026 täpsustuses kõnealust sündmust puudutavad dokumendid.
4.AKI 27.05.2026 vaideotsusega avaliku teabe asjas nr 2.1-3/26/801-1488-9 jäeti kaebaja vaie rahuldamata, kuivõrd 16.09.2025 sündmusega seoses: 1) on kirjaliku nõusoleku TSTA-le esitanud vaide esitaja ise; 2) TSTA poolt 16.09.2025 koostatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuse adressaadiks on vaide esitaja; 3) 06.04.2026 teabenõudes küsitud protokolli ja muid dokumente TSTA kinnitusel asutuse valduses ei ole, seega ei ole võimalik soovitud dokumente ka väljastada.
5.Kaebaja esitas 28.05.2026 AKI 27.05.2026 vaideotsusele nr 2.1-3/26/801-1488-9 vaide, mille AKI tagastas 29.05.2026 otsusega nr 2.3-6/26/1121-2235-2 haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult.
6.Kaebaja esitas 28.05.2026 TSTA-le teabenõude väljastada talle ajavahemikul 25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste XY , XE. ja XC kohta.
7.TSTA keeldus 05.06.2026 vastusega nr 4.-14/3685-2 teabe väljastamisest. Vastuse kohaselt välistab teabe avaldamise vajadus kaitsta käimaolevat kohtumenetlust (aktiivne ja pikalt kestev hooldusõiguse jagamise/määramise menetlus) ning asjaolu, et avaldatav teave võib kahjustada laste huve, tuua neile kaasa emotsionaalset või füüsilist tervisekahju või kannatusi.
8.Kaebaja esitas 05.06.2026 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude väljastada talle ajavahemikul 25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste X.Y , X.E. ja X.C. kohta.
9.SKA keeldus 15.06.2026 vastusega nr 8-1/14727-2 kaebaja alaealiste laste andmete ja dokumentide väljastamisest. SKA pidas arvestades käimasolevat tsiviilasja määravaks, et laste poolt spetsialistidele usaldatud teabe väljastamine käesolevas etapis võib kahjustada laste emotsionaalset turvatunnet ja psüühilist heaolu, tekitada lastele täiendavat lojaalsuskonflikti või survet seoses käimasoleva kohtumenetlusega ning kahjustada laste usaldussuhet spetsialistidega, mis on vajalik laste abistamiseks ja toetamiseks.
10.Kaebaja esitas 23.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna linna 08.04.2026 vastus nr 4.-15/2442-2 ja 05.06.2026 vastus nr 4.-14/3685-2, AKI 27.05.2026 otsus nr 2.1-3/26/801-1488-9, 29.05.2026 otsus nr 2.3-6/26/1121-2235-2 ning SKA 15.06.2026 vastus nr 8-1/14727-2 õigusvastaseks ning tühistada otsused, kohustada Tallinna linna ja SKA-d teabenõudes küsitud info väljastama ning AKI-t asja uuesti lahendama. Lisaks taotles kaebaja Tallinna linnalt ja SKA-lt mittevaralise kahju hüvitamist õigusvastaselt eraellu sekkumise eest.
11.Kaebaja palus 29.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada SKA-d väljastama X.X. kohta STAR infosüsteemi tehtud kanded seoses 15.˗17.09.2025 sündmustega, samuti nõuda SKA-lt välja info neid kuupäevi puudutavate kirjete lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, sh toimingu teinud ametniku nimi ja kellaaeg. Juhul kui STAR infosüsteemis puudub vastav terviklik info, asendada 16.09.2025 XX. turvakodusse paigutamise protokoll, kuulates selleks viivitamatult tunnistajana üle Tallinna linna endine lapse heaolu spetsialist SH. 2(5)
3-26-1884 Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2026 määrusega tsiviilasjas nr xxx lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse E. E. tervise ja hariduse osas ning andnud selles osas hooldusõiguse lapse emale muu hulgas põhjendusel, et tõendeid, mis kinnitaks ema vägivaldset käitumist, pole kohtule esitatud. Seega puudusid kohtul tõendid lapse turvakodusse paigutamise ja sellega seotud asjaolude kohta perioodist 15.˗17.09.2025. Kaebajal on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2026 määrusele nr xxx hiljemalt 13.07.2026. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral on isikul võimalik esitada väljanõutu Riigikohtule tõendamaks, et ringkonnakohus tegi otsuse mittetäieliku tõendikogumi pinnalt, mis riivab ärakuulamisõigust ja poolte võrdsust. Arvestades Tallinna linna ja SKA laiaulatuslikku õigusrikkumist, on kaebajal kahtlus, et 15.˗17.09.2025 sündmustega seotud kirjeid on muudetud või võidakse tagantjärele muuta või kustutada, millest tulenevalt palub kaebaja kohtul välja nõuda ka infosüsteemi logid, millest oleks näha võimalikud infoga manipuleerimised. Esialgse õiguskaitse abinõu täitmine on ainuke võimalus heastada kaebaja ja tema lapse isikuõiguste riivet ja vältida suuremat kahju.
12.Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mida saaks halduskohtumenetluses kaitsta. Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse kohaldamisel on tema tsiviilõiguste kaitse tsiviilasjas toimuvas kohtumenetluses (kohtuasi nr xxx). Seega ei soovi kaebaja esialgse õiguskaitse taotlemisel oma õiguseid kaitsta avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 1), kuigi kaebuse nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus on 21.04.2026 määruses nr 3-26-578 selgitanud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kui ta soovib enda ja tema lapsi puudutavaid dokumente ja teavet eesmärgil, et neid saaks kasutada tsiviilasjas, mille sisuks on vanemate vaheline vaidlus laste hooldusõiguse üle. Kui dokumente, mida kaebaja on vastustajalt nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõenditena tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 2). Kui tsiviilasjas on mõni teine isik esitanud või tuginenud kaebajat puudutavatele dokumentidele, on kaebajal kui menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju (vt TsMS § 59 lg 1). Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on TsMS § 59 lg 11 alusel piiratud (hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad), siis on tal võimalik selle kohta tehtud määrust seaduses ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg 6). Halduskohtusse pöördumise ja haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (p 8). Arvestades sündmuse aega, mille kohta kaebaja soovib teabe esitamist, on kaebajal olnud ilmselgelt varem võimalik kohtumenetluse kestel esitada soovitud tõendeid või taotleda nende kogumist tsiviilkohtult. Sama õigust on kaebajale selgitanud nii AKI (digitaalse toimiku lehekülg (dtl) 28 p 16), TSTA (dtl 34) kui ka SKA (dtl 40). Juhul kui kaebaja on mingil põhjusel tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise või kogumiseks taotlemise õiguse (nt tähtaegade möödumise tõttu), ei teki sellest kaebajale esialge õiguskaitse vajadust halduskohtumenetluses HKMS § 249 lg 1 mõttes. Hagita asjade läbivaatamisel kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg d 5 ja 7) ehk kohus selgitab ise välja asjaolus ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Juhul kui kaebaja leiab, et tal ei ole olnud võimalik kasutada tsiviilkohtumenetluses seadusega sätestatud menetlusõiguseid tõendite esitamiseks või kogumise taotlemiseks või tsiviilkohus 3(5)
3-26-1884 on ise rikkunud menetlusõigust, sh uurimiskohustust, on kaebajal võimalik sellele edasikaebuses tugineda (TsMS § 697). Kaebaja on taotlenud alternatiivselt ka infosüsteemis kannete puudumise korral menetlustoimingu protokolli asendamist viisil, et kuulataks üle endine ametnik. Ka selle taotluse eesmärk on põhjendada määruskaebemenetluses, et ringkonnakohtu otsus oli õigusvastane. Ka siinkohal jääb kohus eelnevalt toodud põhjenduste juurde. Kaebaja taotleb küll teisel viisil teabe kogumist, kuid tegemist on ikkagi tsiviilkohtumenetluse tarbeks tõendi kogumise taotlusega. Sama tõendi kogumist (tunnistaja ülekuulamist) oli kaebajal võimalik taotleda tsiviilkohtus ning tal on võimalik tugineda tõendi kogumata jätmisele edasikaebuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja palub 03.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Õigus, mille tagamist kaebaja taotleb, on avalik-õiguslik. Kaebajal on subjektiivne õiguse saada haldusorganilt tema ja tema lapse kohta hoitavaid andmeid. HKMS § 249 lg 1 ei sea esialgset õiguskaitset sõltuvusse sellest, milleks kaebaja saadud hüve kasutab. Kaebaja taotlus on osaliselt lahendamata. Taotlus hõlmas logiandmeid ja tugines muu hulgas kahtlusele, et kandeid on muudetud või neid võidakse tagantjärele muuta või kustutada. Kohus ei ole seda taotluse osa ega riski käsitlenud ja taotluse kokkuvõttest on loginõue välja jäetud. See on tsiviilasjast sõltumatu esialgse õiguskaitse alus. Kohus ei ole kaalunud taotletust leebemat abinõud, mis eesmärgi tagab. Viide tsiviilkohtumenetluse vahenditele ei kõrvalda esialgse õiguskaitse vajadust. Lapse parimad huvid ei õigusta riigi toimingute kohta tehtud dokumentide varjamist. Kaebaja palub asja juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2025 kohtunõude tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna linna 10.12.2025 vastuse kohtunõudele. Kohtunõudega küsiti infot, mida linn ja SKA kohtu ja kaebaja eest varjavad. Vastusest kohtunõudele nähtub, et linn jättis alusetult dokumendid väljastamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
15.Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2025 kohtunõue Tallinna linnale ja Tallinna linna 10.12.2025 vastus kohtunõudele tsiviilasjas nr xxx (dtl 88˗93). Ringkonnakohus jätab taotluse HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata. Esitatud tõendite kohtutoimiku materjalide juurde võtmine ei ole põhjendatud, sest neist ei sõltu praeguse määruskaebuse lahendamine.
16.Halduskohtu 03.07.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
17.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust sooviga kasutada kaebaja poolt vastustajatelt nõutud dokumente tsiviilasjas nr xxx, mille sisuks on kaebaja ja laste ema vaheline vaidlus lastega suhtluskorra ja hooldusõiguse üle. Kui dokumente, mida kaebaja on vastustajatelt 4(5)
3-26-1884 nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõenditena tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas. Kaebajale ei teki haldusasjas esialgse õiguskaitse vajadust ka juhul, kui ta on tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise või kogumiseks taotlemise õiguse. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust osaliselt lahendamata. Kaebaja taotlus nõuda SKA-lt välja STAR infosüsteemi logiandmed 15.˗17.09.2025 sündmuste kohta hõlmab ilmselgelt ka nende logikannete muutmist või kustutamist. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit arusaadavat selgitust, millega seoses peaks tal tsiviilvaidlusest eraldiseisvalt esinema esialgse õiguskaitse vajadus viidatud logikannete muutmise või kustutamise osas.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.