lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1478/6

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1478/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1478

Haldusasi

TARENT OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr

„Naage külas Aasapõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamata jätmine“ ja 16.06.2022 vaideotsuse nr 53 tühistamiseks ning Harku valla kohustamiseks vaadata kahe kuu jooksul kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus uuesti läbi ja algatada selle alusel detailplaneering.

Menetlusosalised

Kaebaja – TARENT OÜ, seaduslik esindaja Taimar Ala Vastustaja – Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.TARENT OÜ-le kuulub Naage külas Aasapõllu maaüksus, suurusega 7,39 ha, maatulundusmaa, millest looduslik rohumaa moodustab 0,69 ha, metsamaa 0,45 ha ja muu maa 6,25 ha (edaspidi Aasapõllu maaüksus). Maaüksus on hoonestamata. TARENT OÜ esitas vastustajale taotluse algatada nimetatud maaüksusel detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamine. DP koostamise eesmärgiks oli olemasoleva maatulundusmaa

jagamine hajaasustuse põhimõttel kaheks kinnistuks selliselt, kus üks kinnistu koosneks kahest eraldi katastriüksusest ehk elamumaast ja maatulundusmaast ning ehitusõiguse määramine mõlemale kavandatavale elamumaa krundile üksikelamu püstitamiseks.

2.Harku Vallavolikogu otsustas 31.03.2022 otsusega nr 40 mitte algatada DP koostamist Naage külas Aasapõllu maaüksusel (otsuse resolutsioonis ekslikult märgitud „Adra külas“).
3.TARENT OÜ esitas 29.04.2022 vaide Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 40 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Harku Vallavolikogu 16.06.2022 vaideotsusega nr 53 rahuldamata.
4.TARENT OÜ esitas 09.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsuse nr 40 ja 16.06.2022 vaideotsuse nr 53 ning kohustada Harku valda kahe kuu jooksul uuesti läbi vaatamata kaebaja taotlust Aasapõllu maaüksuse DP algatamiseks ja algatama DP esitatud taotluse alusel. Kohus võttis kaebuse 09.08.2022 menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Vastustaja ei pea Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori alale kahe elamumaa krundi moodustamist ning ehitusõiguse määramist kahe üksikelamu püstitamiseks Aasapõllu maaüksusel põhjendatuks. Sellega soovib volikogu öelda, et 9 aastat tagasi kehtestatud ÜP rahuldab jätkuvalt kaasaja vajadusi, missugune väide on pigem õigustus oma tegevusetusele. Harku Vallavolikogu on 02.05.2022 otsusega nr 45 algatanud Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutusja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu (edaspidi TP) koostamise, mis kinnitab, et seni kehtivad planeerimisdokumendid ei ole tänapäevased, piisavalt selged/täpsed või omavalitsuse tänaseid soove ja mõtteid kajastavad. Kuigi kaebajal oli võimalus enne kinnistu soetamist 2019. a tutvuda vallas kehtivate planeeringutega, asutakse volikogu soove kirjeldavat dokumenti alles koostama ja kehtivates planeeringutes ei ole kajastatud need soovid ja suunad, mida omavalitsus näib olevat asunud rakendama. Kirjeldatud situatsioonis on kohatu kasutada ühe otsustamisalusena kinnisasja omandamise aega ja vormi ning ebavõrdselt eristada pärimise teel ja muul moel toimunud omandamistoiminguid. Otsuses viidatud võimalus/piirang kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel maaomaniku tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamiseks ei ole avalikest allikatest leitav ning isegi kui see on olnud üks ÜP tagamõte, ei saa see olla kehtiv olukorras, kus väidetav põhimõte on teada vaid asjas vahetult osalenud ametnikele. 2) Omavalitsus on asunud ekslikult seisukohale, et kavandatud DP on kehtivat ÜP-d muutev. Kehtiv ÜP on ette näinud võimalused maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ning sama kinnitab ka senine teadaolev praktika. Olukorras, kus 7,39 ha suurusest Aasapõllu maaüksusest soovitakse hoonestusaladena planeerida kokku 0,39 ha ja suurimaks hoonete aluseks pindalaks on kokku vaid 0,075 ha ehk vastavalt 5,28 % ja 1% kogu kinnistust, on selline käsitlus ebaproportsionaalne. Üld- ja teemaplaneeringus on selgelt antud võimalus leebe režiimiga rohumaadele planeerida elamualasid. Selleks on seatud täpsustavad tingimused ennekõike läbi maaüksuse kohustusliku miinimumpindala ja asustusmustri. Harku Vallavolikogu planeerimisja keskkonnakomisjoni 15.03.2021 koosoleku protokollist nr 1-11/3 nähtub, et senine praktika hajaasustuse planeerimisel on olnud suuremate maaüksuste kuni 2 ha suurusteks maaüksusteks 2(11)

jagamine koos ehitusõiguse andmisega. Asja kinnitab koosolekul osalenud volikogu liikme öeldu: „/.../kuna maid müüakse selle arvestusega, et meil on 6 hektarit ja sellele saab 3 maja ehitada.“. Seega paljud huvitatud isikud on üld- ja teemaplaneeringu sõnastusi mõistnud üheselt soovitud tegevust võimaldavatena ning neil tingimustel maaüksuste planeerimine on olnud tavapärane praktika. 3) Kaebaja on taotluse koosseisus esitanud kõik üld- ja teemaplaneeringuga nõutud lisamaterjalid, sh eluslooduse eksperdi hinnangu rohekoridori edasise toimivuse osas. Ekspert on nentinud üheselt, et praeguse rohekoridori servaalale planeeritud elamumaa ei oma negatiivset mõju rohekoridori toimivusele. Pigem võib leevendusmeetmeete rakendamisel seni vaid rahuldavaks hinnatud rohekoridori kvaliteet hoopis paraneda. Koridori loodusväärtusi ja kvaliteeti iseloomustab ka fakt, et erinevalt Aasapõllu kinnistust lõunasuunas paiknevast alast ei ole Aasapõllu kinnistu ega sellel paiknev rohekoridor hõlmatud üle-Euroopalisse Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku. Kehtestatud ei ole ka ühtegi pindalalist riiklikku looduskaitselist piirangut ega kaitsekorda. Vastustaja poolt viidatud ja ÜP koostamise raames Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt teostatud tööga „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“ (2007) seoses on ÜP koostamist konsulteerinud ekspert märkinud: „Uuringu käigus ei viidud läbi lausalist välitööd (küll aga tehti seda pisteliselt) ega elementide ruumilise paiknemise mõõdistamisi“. Seega määrati rohekoridori paiknemine üldistatud tasemel, sh kasutades selle piiride markeerimiseks looduses selgelt eristatavaid maamärke, mitte rohealadel paiknevate loodusväärtuste inventeeritud kvalitatiivseid andmeid. Sellegi poolest on vastustaja keeldunud taotluse koosseisus esitatud täpsustava, hetkeolusid iseloomustava hinnangu sisulisest läbi vaatamisest ja seal toodud argumentide kaalumisest. Arvestamata eluslooduse eksperdi hinnangut on omavalitsus rohekoridoris toimuva planeerimistegevuse välistanud ning tähelepanuta on jäänud asjaolu, et taotleja on kõnealuses asukohas olnud nõus ka hoone paigutamisega väljapoole rohekoridori, kuivõrd küsimus on vähem kui kümnemeetrises nihkes. Rohekoridor on viidatud asukohas põhjakaares ahenev ja mitte sirgjooneline ehk teisisõnu juba ÜP määratud rohekoridor ei kulge üle Aasapõllu kinnistu kuidagi ühtlaselt ega sirgjooneliselt. Antud asukohas on juba ajalooliselt olnud maapind, sh rohekoridori väärtused rikutud ja ümber kujundatud. 4) Kaebaja huvi Aasapõllu maaüksust soetades on olnud maaüksuse jagamine ja kolme väikeelamu ehitusõiguse saamine. Kaebaja on algusest peale olnud valmis tagama maaüksust läbiva raja vaba kasutuse ning oma kinnistust maa eraldamise omavalitsusele kergliiklustee kavandamiseks ja rajamiseks. Kaebaja on suhelnud naaberkinnisasjade omanikega ning kohanud nende soosivat lähenemist kavandatud tegevusele. Omavalitsus on märkinud, et avalik huvi väljendub PlanS §-s 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises ning PlanS § 124 lõikes 2, mille kohaselt on DP eesmärk eelkõige ÜP elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Selle valguses jääb mõistmatuks soov keelduda nende samade põhimõtete alusel parima lahenduse selgitamisest läbi DP. Omavalitsusele on korduvalt selgitatud, et kavandatud DP ei ole kehtivat üld- ega teemaplaneeringut muutev, vaid seal antud võimalusi ellu viiv. Valla kehtivate planeeringutega on antud avalikkusele selgelt teada, et selles piirkonnas on võimalik ka elamuarendus ning sellega kaasnevad muutused. Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 sedastanud, et hoolimata kehtestatud ÜP-st tuleb isikul leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Ühtlasi võib teemaplaneeringust järeldada, et avalikku huvi eeldatakse hajaasustusse püstitatava hoone või rajatise puhul olukorras, kus selle pindala on enam kui 600 m2. Sellise hoone püstitamist ei ole taotluse kohaselt ette nähtud. Otsuses märgib omavalitsus ebaõigesti, et taotleja ei ole kahe elamumaa krundi kavandamise vajadust muus osas kui erahuvidest lähtuvalt ka põhjendanud. Kaebaja on 23.11.2020 kirjas pakkunud talle kuuluvat maad vallale

3(11)

ühiskondlikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks. Avaliku vahendi eest rajatav kergliiklustee on seda tasuvam, mida rohkem on sellel (potentsiaalseid) kasutajaid ehk elanikke tee vahetus läheduses. Läbi DP on võimalik tagada ka maaüksust läbiva raja avatus ja säilimine. Seda isegi olukorras, kus kõnealuse raja väidetavalt aktiivne kasutus ei ole tuvastatud ja arvatav peamine kasutaja on selle tänane maaomanik. 5) Kaebaja soovitud planeeringuala vahetus läheduses (kinnistu piirist ca 70 m kaugusel) asub teine sarnaste tingimustega planeeringuala – Vana-Madise tee 7a, Liisa, Saarepõllu ja Metsapõllu maaüksuste DP. Sellel domineerib samuti leebe režiimiga rohumaa, kuid puudub otsene puutumus rohevõrgustikuga. Viidatud juhul jõuti DP algatamise otsuseni 29.06.2020. Kaebaja on palunud isikute võrdset kohtlemist ja algatada ka Aasapõllu maaüksuse DP, kuid vastustaja ei ole seda teinud. Viidatud planeeringus oli eraldiseisvate maaüksuste hulk ja neile omistatud ehitusõiguste arv suurem kui eraldiseisvate omanike arv. Seega ei omanud omanikuga seotud küsimus tähtsust ning vaidlustatud otsuses sellise väite esitamine on kaebaja eksitamine ja ebavõrdne kohtlemine. 6) Vastustaja on menetluse vältel oluliselt muutnud oma seisukohta, sh andnud juhiseid ja tegutsemissoovitusi, millistest hiljem on taganetud. Kaebajale näib, et omavalitsuse sooviks ja tegutsemismotiiviks on hajaasustuses paiknevate elamualade osas olemasoleva olukorra konserveerimine. Selline arusaamine on tekkinud alles 2022. a, kui omavalitsus andis välja DP algatamisest keelduva otsuse. Siiski ei ole välistatud, et viidatud põhimõte võis olla omavalitsuse tegutsemismotiiviks juba varasemalt ehk ajal kui taotlejale anti sisulise kaalutluseta erinevaid suuniseid seoses rohekoridori ja elamualade arvuga. Otsuses ja kirjavahetuses on esitatud korduvalt argumente, mis ei ole kõrgema taseme planeeringutest ega muudest valla arengut suunavatest dokumentidest leitavad. Igal juhul tulnuks omavalitsusel juba eos väljendada oma tegelikke huve ning mitte anda suuniseid, mille täitmine tõi taotlejale kaasa täiendavad kulud (eskiislahenduse korduv muutmine, ekspertide kaasamine). Planeerimisseaduse kohaselt selgitatakse parim lahendus välja planeerimismenetluse käigus, paraku on erinevaid põhjuseid leides omavalitsus sootuks keeldunud planeeringu algatamisest.

6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 1) Taotletud DP ei ole kooskõlas kehtiva üld- ja teemaplaneeringuga määratud maakasutus- ja hoonestustingimustega. ÜP-ga maaüksusele määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Tõlinõmme koridor ei toeta maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamist. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa suurus, mis ei paikne Tõlinõmme rohevõrgustiku koridori alal, on u 1,5 ha. Elamumaa krundid tuleb kavandada selliselt, et need ei kattuks rohevõrgustiku koridori alaga. Rohevõrgustiku koridor kulgeb maaüksuse idapoolselt alalt põhja-lõuna suunal üle Vääna-Keila-Joa maantee. Maanteest teisel pool (lõuna pool) paiknevad kaks elamut oma õuealadega, kus kahe elamuala vahele jääb u 300 m laiune hoonestusest vaba looduslik haljasmaa. Üle Aastapõllu maaüksuse kulgev rohevõrgustiku koridor on suunatud täpselt nimetatud elamute peale ning arvestades elamute vahele jäävat u 300 m laiust ala, on see teoreetiliselt rohevõrgustiku koridorina kasutatav. Kui Aastapõllu maaüksusel olevale rohevõrgustiku koridori alale hoone püstitada, siis ei kulge koridor sujuvalt sirgjooneliselt üle maantee paikneva Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalale, vaid kavandatav hoonestus lõikab nn hambana koridori sisse. Arvestades, et koridori kvaliteet on juba niigi halb, siis taotletava tegevuse tulemusel saaks kahjustatud ühtlaselt ja loogiliselt kulgev rohevõrgustiku koridori ääreala ning väheneks täna u 300 m laiusena kasutatav koridor antuks asukohas. Elamumaa kavandamine rohevõrgustiku koridori alale toimuks seega rohelise keskkonna arvelt, arvestades asjaolu, et maaüksusest osa jääb rohevõrgusiku koridorist välja ning elamumaa kavandamine oleks võimalik ka alale, mis ei ühti rohevõrgustiku Tõlinõmme koridoriga. 4(11)

2) Maaüksuse omanikul on võimalik enda tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamine selliselt, et jätkata maantee ääres paiknevat hoonestatud ala ning kavandada uus üksikelamu leebe režiimiga looduslikule haljasmaale väljapoole rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori. Esitatud ettepaneku kohaselt jätkaks kavandatav elamu juba tee äärde tekkinud hoonestust ning samas asukohas paikneb ka teisel pool maanteed elamu. Maaüksuse omanikule enda tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamisel olemasoleva hoonestatud alaga piirnevale alale säiliks ülejäänud osa Aasapõllu maaüksusest loodusliku haljasmaana, mis tagaks ka rohevõrgustiku koridori säilimise ÜP-ga kavandatud mahus. ÜP ja TP mõte ei olnud leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel ja rohevõrgustiku koridorides toetada arendustegevust elamuehituse eesmärgil, vaid määrati tingimused leebe režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamiseks põhjusel, et maaüksuste omanikel oleks võimalik taotleda enda tarbeks elamu püstitamiseks ehitusõigust ka piirkondades, mis ei paikne elamumaa juhtfunktsiooniga aladel. Avalik huvi väljendub ÜP ja teemaplaneeringu tingimustes, mis on määratud elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate DP-de koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal), mille kohaselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Kuivõrd hajaasustusalad moodustavad enamuse valla territooriumist, peeti vajalikuks teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 täiendavalt rõhutada, et pärast teemaplaneeringu kehtestamist maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse DP või jagamisplaani alusel elamu püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida. Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade säilimine. 3) Kehtiva üld- ja teemaplaneeringuga on määratud piirkonnad, mis sobivad arendustegevuseks ehk elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalad ning piirkonnad, mis peaksid valdavalt säilima ehitistest vabade aladena ehk leebe režiimiga looduslikud haljasmaad. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik (s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse). Leebe režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamine ei ole ÜP ja TP kohaselt välistatud, kuid elamumaa kruntide kavandamine ja hoonestusõiguse määramine on võimalik vaid kohaliku omavalitsuse kaalutlusotse alusel ning hajaasustusaladel peab ehitustegevus olema ka põhjendatud, kuna valdav osa valla territooriumist on määratletud just leebe režiimiga loodusliku haljasmaana ning seega ei ole mõeldav, et kõik leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel paiknevad maaüksused hajaasustuse põhimõttel ka krunditakse ja hoonestatakse. Leebe režiimiga looduslikud haljasmaad ei ole ÜP ja TP kohaselt määratud elamumaa juhtfunktsiooniga arendusaladena. ÜP on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe ja avalik huvi on suunatud sellele, et sellise kokkuleppe tingimusi täidetaks. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et ÜP-ga on elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla elanikel on õiguspärane ootus sellele, et looduslikud haljasmaad säiliksid looduslikuna ning neid kasutataks maatulunduslikult, mitte ÜP vastaselt elamuarenduse eesmärgil. ÜP-s on määratud arendatavad piirkonnad (elamumaa juhtfunktsiooniga alad) selliselt, et säiliksid ulatuslikud looduslikud alad

5(11)

ja säiliks ka olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon, kuna lisaks tehnilisele infrastruktuurile on inimese täisväärtuslikuks eluk vajalik ka roheline infrastruktuur (pargid, haljasalad jne), mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele elamumaa kruntide kavandamisega ning elamute püstitamisel tuleb arvestada ka looduslikel haljasmaadel ja rohevõrgustiku alade elupaikades elavate loomadega ja taimestikuga. Leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele kavandatavad planeeringud kujundavad olukorra, kus sealsetes elupaikades tuhandeid aastaid elanud loomad ja roomajad on sunnitud tulema inimeste õue, häirimise suhtes tundlikud looma- ja linnuliigid aga lahkuvad. Nii tekib pidev konflikt inimese ja loomade vahel, mis omakorda viib viimaste lõpliku hävinemiseni. Nimetatud konflikti tuleb looduslike elupaikade säilitamisega vältida. 4) Lähtuvalt PlanS § 142 lg 1 p-dest 1 ja 3 on ÜP põhilahenduse muutmine muu hulgas ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline ÜP muutmine. PlanS § 6 p 14 sätestab, et planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Aasapõllu kinnistu on ÜP kohaselt looduslik haljasmaa, seega tähendaks sellele maa-alale taotletud mahus elamumaa kavandamine ÜP juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine on samuti ÜP põhilahenduse muutmine. Ulatuslikkuse määr on kohaliku omavalitsuse otsustada ehk kaalutlusotsus. Harku valla ÜP seletuskirja p 1.1.3 sätestab, et „Harku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahti seletatud juhtotstarbe muutmist.“ Seega on ka käsitletaval juhul ÜP-ga määratud loodusliku haljasmaa (maatulundusmaa) juhtfunktsiooni muutmine osaliselt elamumaaks ulatuslik juhtotstarbe muutmine. 5) Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige kehtestatud ÜP-st ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Käesoleval juhul ei ole kaebaja Aasapõllu maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamise vajadust muus osas kui erahuvidest lähtuvalt ka põhjendanud. DP algatamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis avaliku huvi seisukohast tingiksid vajaduse 2019. a Eesti Vabariigilt omandatud maale kahe elamumaa krundi kavandamiseks. Maaomanik peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud ÜP ja TP-ga ja sellega, et neid mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Kuivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa ÜP-ga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda, peaks DP-ga ÜP muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Näiteks on see võimalik ÜP kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 11). Ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud ÜP-ga ning sellega, et ÜP-d mõjuva põhjuseta muuta ei saa (Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22).

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Puudub vaidlus, et kaebajale kuuluv Aasapõllu kinnistu on 100% maatulundusmaa

6(11)

sihtotstarbega ning Harku valla ÜP määratleb maaüksuse juhtotstarbeks u 5,9 ha ulatuses leebe režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Tõlinõmme koridor ning u 1,5 ha ulatuses leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Kogu ulatuses asub maaüksus Vääna väärtuslikul maastikul. Ka ei ole vaidlust, et kaebaja eesmärgiks 12.04.2021 korrigeeritud DP algatamise taotluse esitamisel oli Aasapõllu maaüksusele kavandada hajaasustuse põhimõttel kaks elamumaa krunti selliselt, kus üks elamumaa krunt kavandatakse leebe režiimiga looduslikule haljasmaale ning teine elamumaa krunt osaliselt leebe režiimiga looduslikule haljasmaale ja osaliselt Tõlinõmme koridori alale.

9.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt keelduti kaebaja taotletud DP algatamisest, tuginedes PlanS § 128 lg 1 p-le 2 (algatamine on ilmselgelt vastuolus ÜP-ga) ja p-le 3 (esineb muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus). Vastustaja põhjendused DP algatamisest keeldumise kohta nähtuvad vaidlustatud otsuse punktidest D.2 – D.5. Kokkuvõttes vald ei pidanud ÜP ja TP kohasel leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paiknevale Aasapõllu maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamist põhjendatuks. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja lähtuvalt ÜP-s ja TP-s kokkulepitud tingimustest üldjuhul võimaldanud leebe režiimiga looduslikul haljasmaal (hajaasustusaladel) maaüksuse omanikul põhjendatud juhul enda tarbeks kodu rajada. Vastustaja ei pidanud Aasapõllu maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamiseks erandi tegemist põhjendatuks – arvestades muu hulgas, et kaebaja ostis maaüksuse 2019. a teadmises, et see ei paikne ÜP kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alal. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et taotletud DP vastab kehtivale ÜP-le ja TP-le, sh selle realiseerimine ei tooks kaasa olulisi negatiivseid mõjusid ning vastustaja on kaebajat tema taotluse lahendamisel kohelnud ebavõrdselt Naage külas asuvate Vana-Madise tee 7a, Liisa, Saarepõllu ja Metsapõllu maaüksuste omanikega võrreldes.
10.Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud, kui pidas kaebaja taotletud DP algatamist vastuolus olevaks kehtiva ÜP ja TP-ga. Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud meelevaldselt kaebaja erahuvi kahe elamumaa krundi kavandamiseks vähem kaalukaks valla ÜP-s ja TP-s väljendatud avalikust huvist säilitada leebe režiimiga looduslikud haljasmaad võimalikus suures ulatuses (eriti rohekoridori hõlmavas osas) loodusliku alana. 10.1 ÜP seletuskirja punkti 2.7 (Looduslik haljasmaa) kohaselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt ptk 2.1.2 seatud tingimustele. Ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale (lk 27). ÜP seletuskirja punktis 2.17 (Rohevõrgustiku alade üldised kasutuspõhimõtted) on rohevõrgustiku alade hoonestamise osas selgitatud: „...//...Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt võimalik hajaasutuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke, vt täpsemad tingimused ptk 2.1.2. Eluasemekohtade rajamine peab olema volikogu poolt kaalutletud. Eluasemekohtade kavandamisel peavad rohevõrgustiku funktsioonid jääma toimima, arvestada tuleb käesolevas peatükis ära toodud kasutustingimustega.“ (lk 35). Tõlinõmme koridori osas on välja toodud, et see koosneb enamuses loopealsest, mis toetavad eriilmelise ja liigirikka taimestiku ja sellega seotud putukakoosluste püsimist. Arvestatava kõrghaljastuse puudumise tõttu on koridori kvaliteet üsna halb, kuid koridor on lühike, seega saab tingimusi lugeda rahuldavaks.

7(11)

Tõlinõmme koridori puhul on oluline loopealsele iseloomuliku floora ja põõsakoosluste säilitamine (lk 39). Seega, leebe režiimiga loodusliku haljasmaale ei ole välistatud eluasemekoha kavandamine eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale. Elamu püstitamisel leebe režiimiga looduslikule haljasmaale tuleb lähtuda ÜP seletuskirja ptk 2.1.2 seatud tingimustest, mida on täpsustatud TP seletuskirja p-s 3.3 määratud tingimustega. Mh tuleneb TP seletuskirja p-st 3.3: Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Lisaks on TP vastavas alapunktis märgitud, et pärast teemaplaneeringu kehtestamist maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse detailplaneeringu või jagamisplaani alusel elamu püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida. Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade säilimine (lk 22). 10.2 Kaebaja on korrigeeritud taotluse järgi soovinud ÜP kohasele looduslikule haljasmaale (maatulundusmaale) kahe elamumaa krundi kavandamist, sh üks neist jääks rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori alale. Leebe režiimiga looduslikud haljasmaad ei ole ÜP ja TP kohaselt määratud elamumaa juhtfunktsiooniga arendusaladena Konkreetse maa-ala juhtfunktsiooni muutmine osaliselt elamumaaks tähendaks ÜP kohase juhtotstarbe muutmist, mida ÜP seletuskirja kohaselt tuleb lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks (vt p 1.1.3). PlanS § 6 p 14 kohaselt planeeringu põhilahendus on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Kaebajale ei tulene kehtivast ÜP-st ehitusõigust DP algatamise taotluses soovitud asukohas. Kehtiva ÜP kohaselt ei ole Aasapõllu maaüksus määratud elamumaa juhtfunktsiooniga arendusalana. Vastav ala on määratletud leebe režiimiga loodusliku haljasmaana, mille peamine kasutusviis on maatulunduslik. Seega ei täida kaebaja taotletud DP algatamise ettepanek kehtiva ÜP eesmärki ega ole kooskõlas ÜP-s kehtestatud vastava piirkonna peamise maakasutusega. Ehk kaebaja taotletav DP pole ÜP-d ellu viiv. Kaebaja tehtud järelduseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et konkreetses piirkonnas on põhimõtteliselt võimalik elamu kavandamine. 10.3 Konkreetsele alale ehitusõiguse määramine peab ÜP ja TP kohaselt olema põhjendatud ning saab toimuda vastustaja kaalutlusotsuse alusel. Vastustajal on seejuures otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Kohtu võimalus sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Käesoleval juhul on vastustaja pidanud oluliseks, et kavandatav elamumaa krunt ei kattuks rohevõrgustiku koridori alaga, kuna Tõlinõmme koridori kvaliteet on juba niigi halb ning taotletava tegevuse tulemusel saaks kahjustatud hetkel ühtlaselt ja loogiliselt kulgeva rohevõrgustiku koridori ääreala, sh väheneks u 300 m laiusena kasutatav koridor antud 8(11)

asukohas. Kuna valdav osa valla territooriumist on ÜP kohaselt määratletud leebe režiimiga loodusliku haljasmaana (hajaasustusalana), ei ole vastustaja hinnangul mõeldav, et kõik vastavatel aladel paiknevad maaüksused ka krunditakse ja hoonestatakse. ÜP-s on määratud arendatavad piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon säiliks ning ka leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel määrati hoonestamise võimalused selliselt, et säiliksid ulatuslikud looduslikud alad. Samuti tuleb elamute kavandamisel arvestada looduslikel haljasmaadel ja rohevõrgustiku aladel elavate loomadega ja taimestikuga. Hajaasustuse ja looduslike haljasalade säilimise tagamiseks on muu hulgas TP seletuskirja p-s 3.3 ette nähtud, et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus. Vastustaja on selgitanud, et hajaasustusalade hoonestamisel ongi vald üldjuhul lähtunud seisukohast, et maaüksuse omanikule võimaldatakse kodu rajamine (st ühe elamu kavandamine) temale kuuluvale maatulundusmaale. Kohtu hinnangul ei ole alust vastustaja kaalutlusi pidada meelevaldseteks ega asjakohatuteks. Otsusest nähtuvalt on vastustaja pidanud võimalikuks ka kaebajal enda tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamist selliselt, et jätkata maantee ääres paiknevat hoonestatud ala ning kavandada üksikelamu leebe režiimiga looduslikule haljasmaale väljapoole rohevõrgustiku Tõlinõmme koridori. Selliselt oleks tagatud tasakaal ÜP-s väljendatud avaliku huvi ja väärtuste ning kaebaja erahuvi vahel. Ainuüksi asjaolu, et taotletud planeering (kahe elamumaa kavandamine, sh üks neist rohekoridori servaalale) oleks taotlusele lisatud ekspertarvamuse (kohtumenetluses dokumentaalne tõend) kohaselt oluliste negatiivsete mõjudeta rohekoridori toimivusele realiseeritav, ei tähenda, et vastustaja oleks pidanud algatama kaebaja taotletud mahus DP. Rohevõrgustiku piire ei saa käsitleda üksnes indikatiivsena (mida paistab väitvat ÜP koostanud konsultant, kaebuse lisa 9). Rohekoridori põhjendatud laiust jm toimivuse seisukohast olulisi parameetreid saab kohalik omavalitsus arvesse võtta kaalutlusotsuse tegemisel. Ehk, volikogu otsustada on see, kas rohekoridori tükkhaaval õgvendamine on põhjendatud. ÜP konsultandi P. Metspalu seisukoha järgi võimaldab kavandatav arendus rohekoridori edasist toimimist, kuna see lõviosas säilib. Samas viitab ta kompensatsioonimeetme (täiendav metsastamine) vajadusele. Kõrgema astme planeeringud kui ühiskondlikud kokkulepped tagavad avalikke huve, antud juhul leebe režiimiga looduslikule haljasmaale ja rohevõrgustiku alale ehitamise vältimine (küll mitte täielik keeld). Vastustajal ei ole kõrgendatud põhjendamiskohustust sellest tuleneva avaliku huvi tagamisel ning ÜP-d muutva DP mittealgatamisel. Kaebaja peaks põhjendama kaaluka erahuvi esinemist enama kui ühe elamukrundi kavandamiseks (arvestades, et üks neist tuleks rohevõrgustiku alale) ja sellega avaliku huvi mittekahjustamist. PlanS § 142 lg 1 kohaselt, kui tegemist on ÜP põhilahendust muutva DP-ga, peab selleks esinema põhjendatud vajadus. Avalikes huvides vaidlusalust DP-d algatada ei soovita ning kohtule ei nähtu asja materjalidest, milline ülekaalukas erahuvi rohevõrgustiku alale ehitamist õigustaks. Arvestades, et õiguspärast ootust antud piirkonnas maatulundusmaale elamuid ehitada kõrgema astme planeeringutest ei tulene. Kaebaja ei saanud 2018. a kehtestatud teemaplaneeringus seatud tingimustest mingil moel tuletada, et ta saab igal juhul olemasoleva maatulundusmaa jagada kaheks või enamaks elamumaa krundiks. Kaebaja on Aasapõllu maaüksuse ostnud 2019. a ning sõltumata konkreetse kinnistu soetamise eesmärgist pidi ta arvestama, et tulenevalt kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbest ja 2013. a kehtestatud ÜP-s määratud juhtotstarbest ei pruugi kinnistu hoonestamine võimalikuks osutuda. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et ühestki avalikust allikast ei ole leitav vastustaja viidatud piirang maaomaniku tarbeks ühe elamumaa krundi kavandamise osas.

9(11)

11.Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui ei arvestaks 9 aastat tagasi kehtestatud ÜP kaasaja vajadusi ja oleks vananenud. ÜP tavapärane kehtivusaeg on 10–15 aastat (Riigikohtu 26.05.2021 otsus nr 3-17-2013, p 23). PlanS § 92 lg 1 järgi vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu ÜP üle iga viie aasta tagant. Vaidlust ei ole, et Harku Vallavolikogu 28.12.2017 otsuses nr 106 „Harku valla üldplaneeringu ülevaatamine“ leiti, et Harku valla ÜP on ajakohane ja otsustati jätta ÜP kehtima senisel kujul. Sõltumata ÜP kehtestamise ajast, on tegemist kehtiva haldusaktiga, millega vastustajal tuleb DP-de menetlemisel arvestada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2021 otsus nr 3-20-2307, p 18). Nõustuda ei saa kaebajaga, et kehtivates planeeringutes ei ole kajastatud need suunad ja soovid, millele vastustaja on DP algatamata jätmisel tuginenud. Asjaolu, et alles 02.05.2022 otsusega on algatatud Harku valla leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kasutus- ja ehitustingimusi määrava teemaplaneeringu koostamine, ei tähenda, et vastustajal puuduks kuni selle kehtestamiseni võimalus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal hoonestust lubava DP algatamisest keelduda. Vastustaja on arusaadavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kehtivast ÜP-st ja TP-st (mis väljendavad avalikke huve) tulenevalt ei ole võimalik lubada konkreetsel alal kahele elamumaa krundile ehitusõiguse määramist. Lisaks eeltoodule on vastustaja otsuses ja vaideotsuses selgitanud, et kuivõrd elamuehitamise soov on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga aladel oluliselt suurenenud, siis võttis volikogu 2020. a lõpust suuna, et neil aladel tuleb hakata ehitustegevust piirama. Sellest ajendatuna otsustati mh koostada leebe režiimiga looduslike haljasmaade teemaplaneering, mis määratleks ära nendele aladele ehitamise tingimused ning seaks piirangud külade ja alevite vaheliste põldude, karjamaade ja heinamaade täis ehitamisele. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud DP taotluse lahendamisel arvestada koostamisel olevast kõrgema astme planeeringust tulenevate põhimõtete ja eesmärkidega (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Vaideotsuse tegemise hetkeks oli vastav teemaplaneering algatatud ja vastustaja võis vaideotsuses muu hulgas selle eesmärkidega arvestada (vt vaideotsuse lk 4).
12.Asjakohatu on kaebaja etteheide, et omavalitsuse tegutsemismotiiviks on hajaasustuses paiknevate elamualade osas olemasoleva olukorra konserveerimine – esiteks, kaebajale kuuluv maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus ei ole ÜP-s määratud elamumaana ning vastustaja ei ole välistanud kaebaja kinnistule ühe elamumaa krundi kavandamist ettenägeva DP algatamist. Vald ei pidanud DP algatamise üle otsustamisel lähtuma asjaolust, et puudub naaberkinnisasjade omanike vastuseis kaebaja kavandatud tegevusele. Kohalik omavalitsus lähtub oma territooriumi planeerimisel ennekõike kehtivatest planeeringutest ja piirkonna tasakaalustatud arengust.
13.Seoses kaebuses viidatud Naage külas Vana-Madise tee 7a, Liisa, Saarepõllu ja Metsapõllu DP-ga, on vastustaja selgitanud, et nimetatud maaüksuste osas andis vastustaja igale olemasolevale maatulundusmaa maaüksusele võimaluse ühe elamumaa krundi kavandamiseks ning seejuures ei kavandatud elamumaa krunte rohevõrgustiku arvelt, milles vaidlus puudub. Ühtlasi tehti kõnealuse DP algatamise kohta otsus enne seda, kui vallavolikogu võttis 2020. a lõpust suuna (muutis halduspraktikat), et leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel tuleb hakata ehitustegevust piirama. Eelnevat arvestades ei ole kaebajat koheldud võrreldes eelviidatud maaüksuste omanikega ebavõrdselt (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-01, p 6).
14.Mis puudutab kaebaja väiteid vastustaja vastuolulise ja eksitava käitumise kohta kaebaja taotluse menetlemisel, möönab kohus, et menetluse käigus korrigeeris kaebaja DP lahendust (st taotles esialgu plaanitud kolme elamumaa krundi asemel kahe elamumaa krundi kavandamist) vastustaja antud selgitustest lähtuvalt (vt vallavalitsuse 09.07.2020 ja 16.12.2020 e-kirjad; kaebuse lisad 5 ja 10). Samas ei ole alust käsitada vallavalitsuse poolt kirja teel jagatud selgitusi 10(11)

lubadusena, et kaebaja esitatav korrigeeritud DP igal juhul algatatakse ja konkreetsel alal võimaldatakse kahe elamumaa krundi kavandamist. Vallavalitsuse 16.12.2020 kirjas on kaebajale selgitatud, et „Kohalik omavalitsus on üldjuhul hajaasustusalade hoonestamisel lähtunud seisukohast, et maaüksuse omanikule võimaldatakse kodu rajamine temale kuuluvale maatulundusmaale, kuid antud juhul on vallavalitsus valmis esitama volikogule kaalumiseks detailplaneeringu algatamise eelnõu, kus maaüksuse omanik soovib maatulundusmaale kavandada kahte elamumaa krunti.“ (vt kaebuse lisa 10). Vallavalitsus ei ole ega saanudki kaebajale lubada, et volikogu kaebaja poolt korrigeeritava taotluse alusel DP algatab. Pealegi, juba 09.07.2020 kirjas on planeerimiskomisjon avaldanud seisukoha, et elamumaa krundi moodustamist rohekoridori alale põhjendatuks ei peeta, kuid 12.04.2021 korrigeeritud eskiisilahenduses oli üks elamumaa krunt endiselt kavandatud rohekoridori alale. Asja materjalidest nähtuvalt anti kaebajale 20.04.2021 e-kirjas teada, et planeerimiskomisjon vaatas 16.04.2021 korrigeeritud eskiisilahenduse üle ning kuna selleks ajaks oli volikogu võtnud suuna leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel ehitustegevust oluliselt piirata, tehti kaebajale ettepanek esitada volikogule DP algatamise eelnõu, mis näeb ette ühe elamumaa krundi kavandamist (vt kaebuse lisa 12). Kaebaja avaldas sellele vaatamata soovi, et volikogu teeks otsuse tema 12.04.2021 esitatud korrigeeritud DP taotluse kohta (vt kaebuse lisa 13). Seega ei saanud kaebajale tulla üllatusena ka volikogu otsus jätta algatama DP, mis näeb maaüksusele siiski ette kahe elamumaa krundi kavandamise. Kaebaja sai eelnevalt esitada ka arvamuse ja vastuväited haldusakti eelnõu kohta, millele vastustaja on vastanud vaidlustatud otsuse punktis D.6.

15.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsuses arusaadavalt toodud välja selle andmise aluseks olnud peamised faktilised ja õiguslikud alused ning põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta taotletud DP algatamata. Asja materjalidest ei nähtu, et vald oleks otsuse vastuvõtmisel teinud diskretsioonivigu. Kaebajal ei ole sellist ülekaalukat erahuvi, mis võinuks kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise. PlanS § 128 lg 2 on kantud ideest, et kõigi DP algatamise taotluste suhtes ei pea planeerimismenetlust korraldama. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on juba enne DP koostamise alustamist piisavalt teavet otsustamaks, et taotletud DP kehtestamine või realiseerimine ei ole võimalik või tõenäoline, ei oleks eesmärgipärane nõuda, et ta sellegipoolest võtaks ette pika ja kuluka menetluse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsus nr 3-13-70067, p 9). Kuna kaebaja DP algatamise taotluse eesmärk oli kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks ja neile mõlemale üksikelamu kavandamine, pidi vald taotluse lahendamisel sellest lähtuma ega saanud enda algatusel otsustada näiteks ühte elamumaa krunti ettenägeva DP algatamist. Kaebajal on soovi korral võimalik esitada vallale uus DP algatamise taotlus (elamumaa kavandamiseks alale, mis ei ühti rohevõrgustiku Tõlinõmme koridoriga).
16.Kaevatav otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja