Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Jaanus Rohtoja esitas 1. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. J. Rohtoja palub kohtul Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mõista töötasu tegelikult töötatud töötundide, puhkusepäevade ja riigipühade eest vastavalt töölepingu seadusele (TLS) ning lisatasu töötatud öötöö eest. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista 786,6 eurot ning öötöö eest lisatasu välja mõista kohtu äranägemisel. Lisaks nõuab J. Rohtoja Taru Vangla teenistujate suhtes, kes kohustasid kaebajat töötama tavapäratutel tingimustel, kriminaalmenetluse algatamist ning trahvida Tartu Vanglat TLS jämeda rikkumise eest vastavalt TLS-s ette nähtud määradele.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohus võtab esmalt seisukoha J. Rohtoja kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamist ja Tartu Vangla trahvimist TLS sätete rikkumise eest, (I) ning seejärel annab hinnangu ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (II). I
4.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
6.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike vastutusele võtmist, sealhulgas nende suhtes kriminaalmenetluse algatamist ja Tartu Vangla suhtes TLS 7. peatükis sätestatud rahatrahvide kohaldamist. Kannatanul puudub subjektiivne õigus nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2017. a määrus nr 3-4-1-7-17, p 23; 16. detsembri 2015. a määrus nr 3-1-1-96-15, p 10). Kui kaebaja leiab, et vanglaametnik on pannud vanglas toime kuriteo, saab ta sellest teavitada vanglat või prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustik § 195 lg 1; § 212 lg 2 p 6). TLS §-des 117–129 on sätestatud väärteod, mille kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon (TLS § 130 lg 2). Seega tuleb olukorras, kus isik soovib järelevalve algatamist töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle, pöörduda Tööinspektsiooni poole.
7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Rohtoja kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla ametnike ja Tartu Vangla suhtes karistuslike meetmete kohaldamist, HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
8.Kohtu hinnangul tuleb J. Rohtoja kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vanglalt töötasu tegelikult töötatud töötundide, puhkusepäevade ja riigipühade eest ning lisatasu töötatud öötöö eest, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
10.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
11.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses nõudnud 786,6 euro suuruse summa väljamõistmist. Kaebaja ei ole küll välja toonud, kui suurt summat nõuab ta öötööl tehtud töö eest, kuid asja materjale arvestades ei ole tõenäoline, et see ületaks 210 eurot. Seega ei ole nõutava summa suurus tõenäoliselt üle 1000 euro, mistõttu saab kaebaja õiguste riivet praeguses asjas pidada väheintensiivseks.
12.Ka leiab kohus, et praegusel juhul on täidetud kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole vangla tegutsenud õigusvastaselt, kui ei ole kaebajale hüvitanud töö tegemist vastavalt TLS-s sätestatule.
13.Üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingusõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava
järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kuigi vanglas töötavatele kinnipeetavatele makstakse VangS § 43 kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust, ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele. Põhimõttest, et kinnipeetava töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, on erand tehtud üksnes VangS § 41 lg-s 2, mille kohaselt laieneb tööõigus kinnipeetavatele, kes töötavad järelevalveta väljaspool vanglat. Samuti laieneb tööõigus kinnipeetavate töötamisele töökaitset puudutavas ulatuses, sest VangS § 39 lg 1 järgi peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele. (Vt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 114−115, P. Pikamäe kommentaar.)
14.Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt töötas kaebaja vangla majandustöödel abitöölisena. Seega ei kohaldu talle töö tasustamist puudutavas osas TLS, vaid VangS. VangS § 43 lg 1 sätestab: „Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.“ VangS § 43 lg 2 teise lause kohaselt lähtutakse töö tasustamisel töö eripärast ja töötatud ajast. Ka kaebuse lisaks olevatest käskkirjadest, millega kaebaja määrati tööle, on märgitud, et kaebaja saab töötasu vastavalt töötatud tundidele. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebajal õigus saada töötasu üksnes selle aja eest, mil ta reaalselt tööd tegi, ja summas, mis oli tööle määramise käskkirjas välja toodud.
15.Kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole saanud töötasu vastavalt töötatud tundidele ning vastavalt tööle määramise käskkirjas toodud tunnitasule, vaid kaebaja nõuab töötasu väljamõistmist vastavalt TLS-s sätestatule, mis käesoleval juhul kaebaja suhtes ei kohaldunud, puudub seega vangla õigusvastane tegevus.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Rohtoja kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt töötasu tegelikult töötatud töötundide, puhkusepäevade ja riigipühade eest ning lisatasu töötatud öötöö eest, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Rohtoja kaebuse tervikuna.
18.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.