Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 28.02.2023, Tartu 3-23-145 Xe kaebus Tapa vallavolikogu kohustamiseks vaadata volikogu komisjonis läbi Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu ning Tapa vallavolikogu 29.12.2022. a toimingu (volikogu 18. istungi päevakorrast nimetatud eelnõu arutamise väljajätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus Xe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.02.2023. a määruse reolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.02.2023. a määruse reolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määruskaebus lõplik (HKMS § 252 lg 7 ja § 207 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tapa vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige X esitas 21.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tapa vallavolikogu läbi vaatama Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu volikogu komisjonis ning teha kindlaks Tapa vallavolikogu 29.12.2022. a toimingu (volikogu 18. istungi päevakorrast nimetatud eelnõu arutamise väljajätmine) õigusvastasus.
Kaebaja esitas Tapa vallasekretärile kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ tühistamine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Tapa vallavalitsus arutas 07.12.2022. a istungil volikogu otsuse “Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu. Vallavalitsus eelnõu ei toetanud. Volikogu esimees suunas eelnõu menetlemiseks eelarve- ja arengukomisjoni koosolekule, mis toimus 22.12.2022. Koosoleku protokollist nähtuvalt kaebaja eelnõu ei arutatud. Kaebaja sai kutse Tapa vallavolikogu 18. istungile, mis toimus 29.12.2022. Kutses märgitud päevakorra projektis oli punkti 4 all märgitud „15.35–15.50 Tapa Vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu – ettekandja X, volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige“. Tapa vallavolikogu
18.istungi alguses tegi volikogu liige Y ettepaneku jätta päevakorrast punkt nr 4 välja. Volikogu otsustas punkti nr 4 päevakorrast välja jätta.
2.Kaebaja leidis, et tema poolt esitatud eelnõu oleks pidanud arutama volikogu komisjoni koosolekul. Kaebaja esitatud eelnõule juhtivkomisjoni määramata jätmisega ja eelnõu komisjoni koosolekul mittearutamisega jättis volikogu esimees volikogu liikmed ilma võimalusest ära kuulata eelnõu kohta volikogu komisjoni liikmete arvamus, mis lähtub eelkõige kohalike elanike huvidest ja vajadustest. Vallavolikogu liikmed ei saanud neile valla põhimäärusega võimaldatud teavet, et kujundada oma seisukoht kaebaja esitatud eelnõu kohta. Kaebaja esitatud eelnõu väljajätmine 29.12.2022 toimunud volikogu 18. istungi päevakorrast ei olnud põhjendatud ja seega on see toiming õigusvastane.
3.Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Tapa Vallavalitsusel hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond osas elektroonilise oksjoni läbiviimine veebiportaalis osta.ee (eseme ID 189328673) ning hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond enampakkumise tulemuste kinnitamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Tapa Vallavalitsus võttis 25.01.2023 vastu korralduse nr 45 „Vallavara võõrandamiseks elektroonilise enampakkumise korraldamine ja enampakkumise korra kinnitamine“ ja algatas elektroonilise oksjoni veebiportaalis osta.ee. Oksjoni lõpuaeg on 20.02.2023 kell 16.00. On oht, et ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta viiakse kohtumenetluse ajal läbi elektrooniline oksjon, kinnitatakse enampakkumise tulemused ning sõlmitakse vaidlusaluse kinnistu müügi- ja asjaõigusleping. Sellisel juhul ei ole enam võimalik saavutada kaebaja esitatud eelnõu arutamist volikogu komisjoni koosolekul ega volikogu istungil ning sellest tulenevalt ka vaidlusaluse kinnistu võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
4.Kaebaja taotles kaasata kolmanda isikuna menetlusse Tapa Vallavalitsus ja Tapa vald.
5.Tartu Halduskohus tagastas 18.02.2023. a määrusega Xe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 2) ja jättis kolmanda isiku kaasamise taotluse läbi vaatamata (p 3). HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.1.Kohus leidis, et antud juhul ei ole volikogu liige suhetes volikoguga isikuks, kellel oleks kaebeõigus põhiseaduse § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). HKMS § 44 lg 1 kohaselt peab kaebajal olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab
tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kaebusest nähtub, et kaebaja on rahulolematu sellega, et tema esitatud eelnõu „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ jäeti välja Tapa vallavolikogu 29.12.2022 toimunud
18.istungi päevakorrast ega arutatud eelnõu eelnevalt volikogu komisjoni koosolekul. Kaebaja pöördus kohtusse, soovides kaebuse kohaselt kaitsta volikogu liikmete õigust saada pädeva otsuse tegemiseks informatsiooni (komisjoni liikmete arvamust tema esitatud eelnõu kohta). Riigikohus on selgitanud, et kollegiaalorgani (vallavolikogu) ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb (Riigikohtu 12.03.2019. a määrus nr 3-17-2784, p 11). Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ei näe sellist õigust volikogu liikmele ette. Kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta ka avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema enda subjektiivseid õigusi ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse (st üksikisiku subjektiivne avalik õigus avaliku võimu kandja suhtes) kaitseks ning kuna praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu tagastas kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
5.2.Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse ja palus keelata Tapa vallavalitsusel, kes on asunud täitma Tapa Vallavolikogu 24.11.2022. a otsust nr 53 „Vallavara võõrandamine“, elektroonilise oksjoni läbiviimine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus mõistis esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib keelata Tapa vallavolikogu 24.11.2022. a otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus ehk kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kaebaja subjektiivsete õiguste riivet asjas ei esine, siis puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tapa vallavolikogu kohustamiseks vaadata volikogu komisjonis läbi Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu, siis ei saa kaebajal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust seonduvalt Tapa vallavolikogu 24.11.2022. a otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ täitmisega. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.3.Arvestades, et kohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus jättis vastava taotluse seetõttu läbi vaatamata.
6.X esitas 27.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2023. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks ning asja saatmiseks tagasi halduskohtule Kaebaja taotles määruskaebuses, et ringkonnakohus kohaldaks ise esialgset õiguskaitset ja keelaks Tapa vallal hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond enampakkumise tulemuste kinnitamise ning müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
6.1.Halduskohus on määruses ekslikult leidnud, et kaebaja on Tapa vallavolikogu liige ja seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja ei ole Tapa vallavolikogu koosseisu, mis valiti 2021. aastal, liige. Kaebaja on vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige kohaliku elanikuna. Halduskohus on kaebust läbi vaadates asunud seega ebaõigele seisukohale, et kaebaja pole esitanud kaebust enda subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid volikogu liikmete õiguste kaitseks.
6.2.Halduskohus on määruse põhjendustes märkinud, et kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse kaitseks ning kuna praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on kaebuses detailselt kirjeldanud, et volikogu komisjoni liikmel (ka olemata volikogu liige) on õigus valla põhimääruse alusel algatada õigusakti eelnõu. Kui eelnõu on nõuetekohaselt esitatud, siis on komisjoni liikmel õigus, et tema esitatud eelnõu kohta annab arvamuse vallavalitsus, seda arutatakse volikogu komisjonis ning antakse hinnang volikogu istungil. Kaebuses kirjeldatud juhul on vallasekretär hinnanud eelnõu nõuetele vastavaks, vallavalitsus on andnud arvamuse, kuid volikogu komisjon ei arutanud eelnõu. Eelnõu ei jõudnud ka volikogu istungile, kuna hääletati istungi päevakorrast välja. Kaebaja oli kutsustud volikogu istungile ja eeldas, et tema esitatud eelnõu arutatakse volikogu istungil ja ta saab selles osaleda. Just selle subjektiivse õiguse, et volikogu komisjoni koosseisu arvatud kohaliku elaniku esitatud eelnõu arutatakse sisuliselt volikogu komisjonis ja arutatakse volikogu istungil, kaitseks on kaebus esitatud. Kaebaja möönab, et eelnõu arutamise järel volikogu komisjonis ja volikogu istungil oleks olnud ka võimalus, et eelnõu poleks volikogu häälteenamuse poolt toetust leidnud, kuid sel juhul oleks menetlus toimunud valla põhimäärust järgides, läbipaistvalt ja põhjendatult ning poleks rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja poolt esitatud vallavolikogu otsuse eelnõu puudutas hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond võõrandamise otsuse tühistamist.
6.3.Kaebaja palus kaebuses kohtul kohustada vallavolikogu vaatama hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond võõrandamise otsuse tühistamise eelnõu läbi volikogu komisjonis ning tuvastada sama eelnõu volikogu päevakorrast väljajätmise õigusvastasus. Seega on võimalik, et pärast kaebuse rahuldamist vaatab eelnõu läbi volikogu komisjon, volikogu võtab eelnõu oma istungi päevakorda ja otsustab häälteenamusega eelnõu otsusena vastu võtta ning tunnistab kehtetuks kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond võõrandamise otsuse.
6.4.Pärast kaebuse esitamist halduskohtule on vastustaja asunud hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond võõrandamise otsuse täitmiseks toimingute tegemist – vastu on võetud korraldus, läbi on viidud elektrooniline oksjoni ja kavandatakse enampakkumise tulemuste kinnitamist. Seega on tõenäoline, et kohtumenetluse ajal kinnitatakse enampakkumise tulemused ning sõlmitakse hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond müügi- ja asjaõigusleping. Seega peaks ringkonnakohus ise enne 01.03.2023 esialgset õiguskaitset kohaldama, sest muidu ei ole eelnõu enam sisuliselt võimalik arutada volikogu komisjoni koosolekul ja volikogu istungil, kuna hoonestatud kinnistu Karja 4, Tapa linn, Lääne-Viru maakond on võõrandatud ja selle võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamine on võimatu ning kaebaja õigust, et tema poolt esitatud eelnõu arutatakse volikogu komisjoni koosolekul ja volikogu istungil pole enam võimalik kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xe määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning määruskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. HKMS § 207 lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 järgi võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.
Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
8.Ringkonnakohus nõustub iseenesest halduskohtu 18.02.2023. a määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 neid põhjendusi ei korda. Halduskohus selgitas arusaadavalt ja jälgitavalt, miks puudub kaebajal kaebeõigus sellise kohustamis- ja tuvastamiskaebuse esitamiseks ning tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ka määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks Tartu Halduskohtu 18.02.2023. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus üksnes järgnevat.
8.1.Halduskohtule esitatud kaebuse p-des 3.1.4 ja 3.1.7 tõi kaebaja välja, et tema poolt esitatud eelnõule juhtuvkomisjoni määramata jätmisega ja komisjoni koosolekul mittearutamisega jättis volikogu esimees volikogu liikmed ilma võimalusest ära kuulata kaebaja poolt esitatud eelnõu kohta volikogu komisjoni liikmete arvamuse, mis lähtub eelkõige kohalike vallaelanike huvidest ja vajadustest. Vallavolikogu liikmed ei saanud neile valla põhimäärusega võimaldatud teavet, et kujundada oma seisukoht ja otsus kaebaja poolt esitatud eelnõu kohta. Kaebaja poolt esitatud eelnõu volikogu komisjonis mittearutamine võis põhjustada volikogu liikmete pealiskaudse suhtumise eelnõusse 29.12.2022 toimunud volikogu istungil. Eeltoodut arvestades on igati põhjendatud halduskohtu seisukoht, et esitatud kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt sellise kaebuse esitamise õigus HKMS § 44 mõttes. Seega märkis halduskohus õigesti, et kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta ka avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema enda konkreetseid õigusi ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse (st üksikisiku subjektiivne avalik õigus avaliku võimu kandja suhtes) kaitseks ning kuna praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodu kehtib sellise sisuga kohustamis- ja tuvastamiskaebuse puhul ka siis, kui kaebaja ei ole volikogu liige, vaid vallavolikogu komisjoni liige, kes kuulub sinna kohaliku elanikuna, mitte volikogu liikmena. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt esitati see sooviga kaitsta volikogu liikmete õigust saada pädeva otsuse tegemiseks informatsiooni ehk komisjoni liikmete arvamust kaebaja esitatud eelnõu kohta. Selline eesmärk ei anna kaebajale kaebeõigust HKMS § 44 mõttes. Kaebajale ei anna ringkonnakohtu arvates sellise kaebuse esitamiseks HKMS § 44 alusel kaebeõigust ka määruskaebuse väide, et kaebaja kaitseb esitatud kaebusega ka oma subjektiivseid õigusi, kuna komisjoni liikmel on õigus eelnõusid esitada, saada eelnõu kohta vallavalitsuse arvamus ja hinnang komisjonis ning volikogu istungil. Käesoleval juhul ei ole kuidagi takistatud komisjoni liikme õigust eelnõu esitada ning sellele on asja materjalidest nähtuvalt andnud omapoolse hinnangu ka vallavalitsus, otsustades Xe poolt esitatud eelnõu mitte toetada. Tapa valla põhimäärusest ega KOKS-ist ei tulene volikogule kohustust igal juhul suunata kõik eelnõud arutamisele veel ka mõnele volikogu komisjonile ning valla põhimääruse § 25 lg-st 2 tuleneb, et volikogu istungi päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Seda volikogu 29.12.2022. a istungi algul ka tegi. Seega ei tulene volikogu komisjoni liikmele ühestki õigusaktist õigust nõuda enda esitatud eelnõu arutamist enne volikogu istungit kindlasti ka mõnes volikogu komisjonis ega õigust sellele, et tema esitatud eelnõu tingimata volikogu istungil sisuliselt arutataks. Kohaliku omavalitsuse valitsemine on sisuliselt poliitiliste otsuste tegemine ja see ei allu reeglina kohtulikule kontrollile. Kaebaja poolt esile toodud õiguste rikkumised ei ole käsitletavad tema subjektiivsete õiguste rikkumisena ning ka ringkonnakohtule ei nähtu, et Tapa vallavolikogu vaidlustatud tegevus rikuks kuidagi kaebaja kui volikogu komisjoni liikme subjektiivseid õigusi.
Seega tagastas halduskohus esitatud kohustamis- ja tuvastamiskaebuse lõppkokkuvõttes õigesti kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
9.Mis puudutab Xe poolt ringkonnakohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, siis selle taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus ehk kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (RKHK 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kaebaja subjektiivsete õiguste riivet asjas ei esine, siis puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades seda, et ka ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tapa vallavolikogu kohustamiseks vaadata volikogu komisjonis läbi Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu, siis ei saa kaebajal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust seonduvalt Tapa vallavolikogu 24.11.2022. a otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ täitmisega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.