Xi, C ja Yi kaebused Viljandi Linnavalitsuse 5. aprilli 2021. a korralduse nr 174 „Ehitusprojekti kinnitamine ja ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks ja Viljandi Linnavalitsuse kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y ja C Vastustaja – Viljandi linn, seaduslik esindaja Ene Rink Kolmas isik – Osaühing Reaalprojekt, seaduslik esindaja Mikk Reier Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet
Tagastada kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv, s.o kokku summas 45 eurot. Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab.
6.Jätta kaebajate ülejäänud menetluskulud, sealhulgas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv nende enda kanda.
7.Jätta vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
8.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korraldusega nr 174 kinnitati Osaühing Reaalprojekt töö nr P20082 „Uue tänava rekonstrueerimine lõigul Tallinna tn – Allika tn“ ning anti ehitusloa taotlejale Osaühingule Reaalprojekt ehitusluba ehitise püstitamiseks.
2.Xi (elukoht Uus tn 25, Viljandi linn) ja C (elukoht Uueveski tee 2, Viljandi linn) esitasid 27.04.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korraldusega nr 174 kinnitatud ehitusprojekti ja väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Xi ja C kaebus registreeriti kohtute infosüsteemis haldusasjana nr 3-21-897. Kaebajate arvates ei ole uue liikluskorraldusega tagatud liiklusohutus Viljandi Kesklinna Kooli piirkonnas. Liikluskorralduse muudatused vähendavad kinnisasjade väärtust ja nende kasutamisel elukvaliteeti, väheneb privaatsus, suureneb heitgaasi ja mürasaaste. Kaebajad leiavad, et vastustaja tegevuse tõttu saavad kahjustatud nende omandipõhiõigused ning õigus ohutule liiklemisele ja turvalisele elukeskkonnale. Kaebajate hinnangul on vastustaja kohustuseks enne ehitusloa väljastamist teostada projektile sõltumatu liiklusohutuse audit, viia projekt vastavusse EVS 843:2016 Linnatänavad normidega, tee projekteerimise normide (majandus- ja taristuministri (MTM) 05.08.2015. a määrus nr 106) ja liiklusseadusega, jätkata senise ühesuunalise liikluskorraldusega Lembitu pst ja Allika tn vahelisel lõigul ning viia läbi korrektne haldusmenetlus. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluse korralduse alusel ehitusloa andmine kuni kohtuasjas menetluse lõppemiseni. 07.05.2021 volitatud esindaja vahendusel esitatud kaebuse täienduses märgivad kaebajad, et vaidlustatud haldusaktiga rikutakse nende subjektiivseid õigusi. Vastustajale pidanuks olema ettenähtav, et kavandatav ehitus võib kaebajate kinnistuid negatiivselt mõjutada ja kaebajad oleks tulnud kaasata ehitusloa menetlusse. X tõi enda subjektiivsete õiguste riivena välja liikluskoormuse suurenemise tee kahesuunaliseks muutmise tõttu, millega suureneb müra ja heitgaaside kogus õhus ning väheneb privaatsus. Uus tn 25 maja ees asuvasse parkimistaskusse on sissesõit üle kaebaja sissesõidutee, mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. Uus tn 25 elanike nähtavus sissesõiduteelt välja sõites on piiratud, eriti vasakpööret tehes, kui maja ees pargivad autod. Liikluskorralduse muudatused mõjutavad oluliselt kaebaja alaealiste laste, kes käivad Viljandi Kesklinna Koolis, turvalisust. C märkis subjektiivsete õiguste riivena liikluskoormuse olulise suurenemise, millega kaasneb müra ja heitgaaside hulk õhus ning väheneb privaatsus. Kaebaja elamu lähedale on kavandatud suure koormusega ringristmik. Samuti asuvad kaebaja kinnistu kõrval parkimistaskud, millega riivatakse kaebaja õigust privaatsusele.
3.Y (elukoht Uus tn 25, Viljandi linn) esitas Tartu Halduskohtule 04.05.2021 kaebuse Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korraldusega nr 174 kinnitatud ehitusprojekti ja väljastatud ehitusloa tühistamiseks põhjendusega, et kavandatav projekt seab ohtu kaebaja elu ja tervise ning piirab projektilahendusest tulenevate mõjutuste näol oluliselt kaebaja omandiõigust. Kaebaja Y leiab, et välja pakutud lahendus riivab tema omandiõigust teiste kinnistuomanikega võrreldes ebavõrdselt palju. Peatumistaskutest kaasnevad mõjutused (müra, vibratsioon, heitgaasid, liiklusohtlik olukord) eelkõige ainult Uus tn 25 kinnistu vastu. Just kaebaja kinnistu ette, magamistoa akende alla on planeeritud kokku kaheksa peatumistaskut. Kaebaja elumaja asub sõiduteele väga lähedal, mistõttu peatumistaskutest tulenevad mõjutused jõuavad kaebaja kinnistule ja elamusse. Projekt seab ohtu kaebaja õiguse tervise kaitsele ja kaebaja turvalisuse. Parkimistaskud on planeeritud kahele poole teed ilma keskeraldusribata, takistatud ei ole füüsiliste vahenditega omavoliline parkimine kinnistu Uus 25 nähtavuskolmnurgas ning planeeritav peatumistasku jääb varjama normide kohast nähtavuskaugust.
Lisaks tühistamisnõudele taotles Y kaebusega Viljandi Linnavalitsuse kohustamist viima projekt vastavusse EVS 843:2016 Linnatänavad normidega, tee projekteerimise normide (MTM 05.08.2015. a määrus nr 106) ja liiklusseadusega, samuti et linnavalitsus tagaks kaebajale turvalise elu- ja liikluskeskkonna, järgiks projekti koostamisel kõigi naaberkinnistu omanike kohtlemisel võrdsuspõhimõtteid ning lõpetaks kaebaja kinnistu ebaproportsionaalse ja ebamõistliku mõjutamise parkimistaskute näol. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusaluse korralduse alusel ehitusloa andmine kuni kohtuasjas menetluse lõppemiseni. Yi kaebus registreeriti kohtute infosüsteemis haldusasjana nr 3-21-948.
4.Tartu Halduskohus võttis 10.05.2021. a määrusega menetlusse Xi ja C ühise kaebuse ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Reaalprojekt.
5.Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a määrusega võttis kohus Yi kaebuse menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-21-897 ja 3-21-948 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-21-897.
6.Kohus jättis 18.05.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 4 rahuldamata Xi, C ja Yi taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus leidis, et avalikud ja teiste eraisikute huvid Uus tn rekonstrueerida, sh korrastada kaugküttetorustikud, veetorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, reoveekanalisatsioonitorustikud ning vedada küte ja veeühendus erakinnistuteni, kaaluvad üles kaebajate väidetavad riived nende omandiõigusele ning elule ja tervisele.
7.Kaebajad X ja C teatasid kohtule 14.06.2021. a avalduses, et esindaja T. M.i volitused on lõppenud ning edaspidi esindavad nad end kohtumenetluses ise.
8.X, C ja Y esitasid 14.06.2021 ühiselt kaebuse täienduse, milles selgitasid, et on liikluskorralduse muudatuse ja liiklusohtliku projektilahenduse realiseerimise vastu. Kaebajad leiavad, et Viljandi Linnavalitsuse tegevus Uue tn rekonstrueerimisel on vastuolus kohalike elanike pöördumise, Viljandi Keskkooli üleskutsete ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud üldplaneeringu põhimõtetega.
9.Vastustaja esitas kohtule 18.06.2021 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebustele vastu ja leidis, et tegemist on perspektiivitu vaidlusega, kaebajate õiguste riive väheintensiivne ning esineb alus kaebuste tagastamiseks.
10.Kohus kaasas 21.06.2021. a määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Transpordiameti, kes sedastas 15.07.2021 seisukohas, et kohalike omavalitsuste teede projekteerimisel ei kohaldu majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Transpordiametil puudub pädevus teostada järelevalvet kohalike omavalitsuse üksuste haldusaktide (ehitusloa) õiguspärasuse üle.
11.Kaebajad esitasid ühiselt 20.07.2021 täiendavad selgitused, milles jäävad seisukohale, et vastustaja jättis õigusvastaselt teostamata liiklusuuringu, kohalik omavalitsus ei ole taganud liiklusohutust ning Uue tn ehitusprojekt ei vasta projekteerimise normidele. Kaebajad taotlevad, et vastustaja tagaks kaebajatele ja kõigile teistele liiklejatele ohutu elu- ja liikluskeskkonna. Kohtulahend asjas on oluline, sest sarnase käitumismustriga üritab Viljandi Linnavalitsus läbi suruda järgmise Viljandi tänava s.o Reinu tee liikluskorralduse muudatust.
12.Vastustaja teatas 13.10.2022 vastuseks kohtunõudele, et tänaseks on Uus tänav rekonstrueeritud. Vastustaja taotleb kaebuste tagastamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkt 21) või alternatiivselt kaebuste rahuldamata jätmist.
13.Kohus andis kohtunõudega kaebajatele tähtaja menetluse jätkamiseks taotluse esitamiseks ning põhjendamiseks, miks see on kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine.
14.Kaebajad esitasid ühiselt 21.10.2022 taotluse menetluse jätkamiseks. Kaebajad põhjendasid, et menetluse jätkamine on vajalik, et kaitsta kaebajate ja nende perekonnaliikmete õigust ohutule ja turvalisele elukeskkonnale. Kaebajad soovivad, et vastustaja viiks vaidlusalused parkimistaskud ja nähtavuskaugused vastavusse tee projekteerimise normidega. Lisaks soovib kaebaja, C, esitada täiendava nõude seoses Uueveski tee 2 krundi piirdeaiaga, mis on rekonstrueeritud Uue tn ehitusprojekti üks osa. Kaebajad taotlevad kõigi käesoleva menetlusega seotud kulude ja kahju hüvitamist.
15.Vastustaja kinnitas 25.10.2022 vastuses kohtunõudele, et EhS lisa 2 kohaselt puudub avalikult kasutatava tee korral selle rajamise, ümberehitamise, laiendamise ja osa asendamisel samaväärsega kasutusloa kohustus. Seega ei ole Uue tänava rekonstrueerimise järgselt kasutusluba väljastatud.
16.Kaebajad esitasid ühiselt 30.10.2022 täiendatud taotluse menetluse jätkamiseks ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajad taotlevad Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korralduse nr 174 õigusvastasuse tuvastamist, Viljandi Linnavalitsuse kohustamist viima olukord Uueveski tee 2 osas vastavusse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga ning muus osas viia Uus tn ja asjakohane ehitusprojekt vastavusse õigusaktides ja standardis EVS 843: 2016 Linnatänavad sätestatud nõuetega.
17.Vastustaja esitas 15.11.2022 vastuväited menetluse jätkamisele ja kaebuse muutmisele koos täiendavate tõenditega.
18.Kaebajad X ja Y esitasid 12.01.2023 taotluse menetluskulude, s.o nõustamis-, ekspertiisi- ja esindajakulude väljamõistmiseks.
19.Vastustaja edastas kohtule 08.02.2023 vastuse kompromissile omapoolse ettepanekuga. Kaebajad teatasid kohtule 16.02.2023, et nad ei nõustu kompromissettepanekuga. Kohtu seisukoht
20.Käesoleva vaidluse põhjustas Viljandi linnas asuva Uue tänava rekonstrueerimine ja liikluskorralduse muutmine.
21.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt rekonstrueeriti ehitusloa taotluse nr 2111271/09598 alusel Uus tn lõigul Tallinna tn-Allika tn, ehitusloa taotluse nr 2111271/09689 alusel rekonstrueeriti Uue tn jalgteed ning ehitusloa taotluse nr 2111271/09560 alusel ehitati veetorustik, sademeveekanalisatsiooni torustik ning reoveekanalisatsioonitorustik samas piirkonnas, sh Uuel tänaval ja Uueveski teel. Viljandi Linnavalitsus korraldas Uue tänava rekonstrueerimistööde teostamiseks avatud hankemenetluse ning praeguseks on rekonstrueerimistööd lõpetatud ja tänav kasutusel.
22.Liikluskorralduse muudatuse otsustas Viljandi Linnavalitsus juba 16.11.2020. Uue tn kahesuunaliseks muutmise arutelu ja vastu võetud otsused tõid kaebajad X ja C välja oma 27.04.2021 kohtule esitatud kaebuses, esitades kohtule sündmuste kronoloogilise kirjelduse ja koopia 16.11.2020 protokollilise otsuse eelnõust. Viljandi linn kinnitas 13.05.2021. a seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele, et 11.11.2020 toimus liikluskomisjoni koosolek (protokoll nr 2-13/20/2, II kd tl 178-179), kus otsustati projekteerida tänavalõik Lembitu-Allika
kahesuunalisena ning projekteerida Uueveski tee ristmikule ringristmik. Samuti kinnitas Viljandi linn, et 16.11.2020 arutas Uue tn liikluskorraldust Viljandi Linnavalitsus, tehes otsused lähtudes eelnevast (27.04.2021. a kaebuses viide istungiprotokollile nr 2-1/20/46).
23.Linnaelanikele tutvustati Uue tn eskiisprojekti 04.11.2020, kui toimus avalik arutelu. Kaebajad ei ole kohtule selgitanud, millal nad said teada Viljandi Linnavalitsuse 16.11.2020. a otsusest liikluskorralduse muudatuste (Lembitu-Allika kahesuunaliseks muutmine) kohta, kuigi kohus juhtis kaebajate tähelepanu selle asjaolu tõendamise vajalikkusele esialgse õiguskaitse taotlust lahendades – Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a määruse p 27.
24.Kõigi kolme kaebaja ühiselt esitatud 14.06.2021. a kaebuse täienduses jäid kaebajad seisukohale, et nad on Uue tn rekonstrueerimisega kaasneva liikluskorralduse muudatuse ja liiklusohtliku projektilahenduse realiseerimise vastu. Kaebajad nõustusid, et Uus tänav vajab remonti ning teatasid, et nad ei ole tänava rekonstrueerimise vastu. Kaebajad leiavad, et liikluskorralduse muudatust ja liiklusohtlikku projekti ei ole kajastatud arengustrateegias ega arengukavas, seega ei ole need dokumendid tõestuseks avalikule huvile vaidlusaluse asja raames. Kaebajate arvates üritab Viljandi Linnavalitsus Uue tn rekonstrueerimise varjus kiirustades läbi suruda kahesuunalist liiklust. Kaebajad leiavad, et 16.11.2020. a otsus ei muutnud tänava liikluskorraldust, vaid muudatused otsustati alles 05.04.2021. a korraldusega nr 174 projekti kinnitamisel ja ehitusloa väljastamisega.
25.Vastustaja vaidles vastuses kaebusele vastu kaebusele, kuid ei märkinud, et kohus oleks valesti määratlenud vaidluse eseme. Kuivõrd kaebajad on jäänud menetluse kestel kindlaks, et nende õigusi rikub vastustaja poolt 05.04.2021. a korraldusega nr 174 kinnitatud Uue tn ehitusprojekt (töö nr P20082) ning tänava ehituseks väljastatud ehitusluba, siis jääb kaebajate põhinõudeks Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korralduse tühistamine. Kohus ei või kaebust sisustada kaebajate asemel ja peab asja lahendama avalduses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 teine lause).
26.Kohus selgitas kaebajatele Xile ja Cle juba 28.04.2021. a käiguta jätmise määruses (p 7-8), et HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-st 5 ei tulene õigust ehitusloa vaidlustamiseks avalikes huvides. Ka ei näe avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust ette ehitusseadustik (EhS). Seega said kaebajad tugineda kaebuse põhistamisel üksnes enda subjektiivsete õiguste riivele.
27.Kaebajad väitsid (27.04.2021 ja 04.05.2021 esitatud kaebused), et on kohtusse pöördunud enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte avalikes huvides. Sellest lähtudes võttis kohus kaebused menetlusse ning kaalus ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel, kas kaebajate subjektiivseid õigusi võidakse Uue tn ehitamisega riivata määral, mis õigustakse esialgse õiguskaitse korras ehitamise peatamist.
28.Kohus nõustus 18.05.2021. a määruses esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel, et kõiki kolme kaebajat puudutab Viljandi linnas Uue tänava rekonstrueerimine, kuna X ja Y on kinnistusraamatu andmetel Uus tn, 25, Viljandi linn, 71005, Viljandi maakond, Eesti asuva kinnistu ühisomanikud ja samas asub ka nende elukoht. Kohe nende kinnistu kõrval on C elukoht aadressil Uueveski tee 2, Viljandi linn, 71007, Viljandi maakond, Eesti. Seega piirnevad kaebajate elukohad Uue tänavaga, kuid kohus leidis esialgse õiguskaitse määruses, et kaebajate väited võimalikust riivest nende omandiõigusele ja elule ning tervisele on üldsõnalised ning avalik huvi kaalub üles kaebajate väidetava õiguste riive. Kohus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.
29.Kaebajad ei vaidlustanud Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a määrust esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta.
30.14.06.2021. a kaebuse täienduses tuginesid kaebajad enam avalikule huvile, et kohalik omavalitsus tagaks linnaelanikele ohutu liikluskorralduse. Kaebajad leidsid, et kui liiklusohtlik planeering teostub, siis saavad kahjustada suure hulga inimeste õigus ohutule liiklus- ja elukeskkonnale. Kaebuse täienduses väitsid kaebajad, et kavatsevad nõuda Viljandi Linnavalitsuselt kõigi tulevaste liiklusohtlikest olukordadest tingitud varalise ja moraalse kahju hüvitist ning tellida eksperthinnangu liiklusohtlikust planeeringust tingitud kinnisvara väärtuse languse mõjude hindamiseks.
31.Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebajatel on linnaruumis elades teataval määral talumiskohustus ning kohustus arvestada avaliku huviga, mis võib piirata või olla vastuolus kaebajate erahuvidega. Linnakeskkonnas on sõidukite ja inimeste liiklemise mõju paratamatult intensiivsem võrreldes äärelinna piirkonnas asuvate hoonetega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-883, p 30). Kohtule ei ole nähtav, et kaebajate omandiõigusi ega õigust elu ja tervise kaitsele või õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks kahjustanud või saanud riivata Uue tn rekonstrueerimine. Kaebajate elukeskkond on faktiliselt paranenud, sest kaebajad saavad liigelda mööda uut kõnni- ja sõiduteed ning A. ja Y saavad parkida oma maja ees nii enda kui külaliste autosid. Kohtule esitatud tõendite kohaselt juhtus Viljandi Kesklinna Kooli läheduses õnnetusjuhtumeid kahetsusväärselt ka enne tee rekonstrueerimist (2017. a, 2019. a õppejuhi e-kirjad (II kd tl 56). Kaebajatel on Uuel tänaval igapäevaste liiklejatena mõistagi suurem vilumus olla eriti ettevaatlik ka kohtades, kus nähtavus võib olla piiratum. Kaebajad peavad arvestama autode parkimisel, sissesõiduteel ja jala kõndides, Uue tn liikluskorraldusega ning kohtule ei ole äratuntav, et valminud tee oleks reaalselt kaebajate elule või tervisele ohtlik. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaebajate kinnisvara väärtus oleks kahanenud Uue tn rekonstrueerimise või Lembitu pst – Allika tn lõigul liikluse kahesuunaliseks muutmise tõttu. Kaebajad ei ole tõendanud oma omandipõhiõiguste võimalikku riivet ega saa kaebusega käesolevas asjas kaitsta teiste linnakodanike huve.
32.Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linna teede ehitamist ja korrashoidu (KOKS § 6 lg 1). Kohus ei nõustu, et asjas seni esitatud tõendid kinnitaksid kaebajate väidet, et kohalik omavalitsus ei ole taganud liiklusohutust liiklusseaduse (LS) § 6 mõttes. Kohtu veendumusel on vastustaja Uue tn projekteerimisel ja ehitamisel märkimisväärselt parandanud varasemat olukorda ja kahesuunaline liiklus tänaval ei tähenda automaatselt ohtlikumat liikluskeskkonda kui ühesuunaline liikluskorraldus. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt neile meelepärast ideaalset linnaruumi, sõiduteid ja ülekäiguradasid. Kaebajatel säilib linnaruumis liigeldes igal juhul vastutus olla ise ettevaatlik ja tagada iseenda, samuti oma laste ohutus (LS § 4 lg 2 p 1).
33.Käesolevas asjas ei ole kaebajad esitanud hüvitamiskaebust. Tegemist oleks eraldiseisva vaidlusega. Kui kaebajad leiavad, et vastustaja tegevus on nendele kahju põhjustanud, on õigus esitada kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
34.Vastustaja teatas kohtule, et Uus tn on tänaseks valminud. Kuna 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) lisa 2) kohaselt puudub avalikult kasutatava tee ümberehitamisel kasutusloa või kasutusteatise andmise kohustus, siis on vaidlusalune ehitusluba realiseerunud tee valmimisega ja üleandmisega vastustajale.
35.Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni ja pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (vt RKHKo 30.11.2010, kohtuasja nr 3-3-1-63-10, p 19).
36.Kaebajad esitasid kohtule taotluse tuvastada Viljandi Linnavalitsuse 05.04.2021. a korralduse nr 174 õigusvastasus. Kaebajad on kahesuunalise liikluse vastu. Kaebajad leiavad, et parkimistaskud Uus tn 25 kinnistu ees varjavad mahasõitu ja sellele järgnevad ülekäiguraja nähtavust. Kaebajad taotlevad kohtu poolt eksperdi määramist, et hinnata parkimistaskute vastavust EVS 843: 2016 Linnatänavad normile. Seeläbi hindaks ekspert kaebajate liiklusohutust Uus tn 25 kinnistult väljasõidul ja sellele järgneva ülekäiguraja kasutamisel.
37.Kohtu arusaamisel soovivad kaebajad nüüd, kus vaidlusalune Uus tn on valminud, kontrollida selle liiklusohutust ja vastavust nõuetele. Kaebajate eesmärk ei ole aga saavutatav käesoleva kohtuasja raames, sest praeguses asjas saaks kohus kontrollida üksnes, kas kaebusega vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, st kas ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kuna ehitis on valminud, siis saaks kohus kaebuse rahuldamise korral tuvastada üksnes ehituslubade õigusvastasuse, kuid see ei annaks kaebajatele mingit õiguslikku eelist. Ehitusloa õigusvastasus ei too vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust (Riigikohtu 15.04.2021. a otsus asjas nr 3-18-2022, p 20 ja seal viidatud praktika). Kohus ei pea lubatavaks Uue tn rekonstrueerimiseks antud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist ning jätab kaebajate taotluse tuvastamiskaebusele üleminekuks rahuldamata. Kaebajatel säilib oma õiguste kaitseks soovi korral esitada kahju hüvitamise nõue linna vastu või taotleda järelevalvemenetluse algatamist Transpordiametilt, kellel on õigus teha kohaliku omavalitsusüksuse organile ettekirjutus liiklusohtliku olukorra likvideerimiseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja EhS § 130 lg 6 p 1 alusel, samuti on Transpordiametil õigus järelevalvemenetluse raames kontrollida tee seisundinõuetele vastavust. Kaebajatel on õigus esitada kohustamiskaebus riikliku järelevalve läbiviimiseks (nt Riigikohtu 18.12.2019. a määrus asjas 3-17-1859). Enne uue kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist tuleb eelnevalt esitada taotlus haldusorganile ja saada taotluse osas vastus (RVastS § 6 lg 3).
38.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käesolevas asjas kohaldab kohus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4, kuna tee valmimisega on kaebusega vaidlustatud projekt realiseeritud ning ehitusluba kehtivuse kaotanud. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (RKHK otsused asjades nr 3-3-1-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19).
39.Kohus leiab, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks. Põhjendatud huvi puudumise tõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebajate taotluse määrata asjas ekspertiis. Taotletud ekspertiis ei aitaks kaasa ehitusloa õiguspärasuse kontrollimisele. Kohus lõpetab haldusasja menetluse tühistamisnõude osas analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
40.Lisaks tühistamisnõudele taotlesid kaebajad vastustaja kohustamist viia Uus tn ja asjakohane ehitusprojekt vastavusse õigusaktides ja standardis EVS 843: 2016 Linnatänavad sätestatud nõuetega. Y taotles oma algses kaebuses, et linnavalitsus tagaks talle turvalise elu7
ja liikluskeskkonna, järgiks projekti koostamisel kõigi naaberkinnistu omanike kohtlemisel võrdsuspõhimõtteid ning lõpetaks kaebaja kinnistu ebaproportsionaalse ja ebamõistliku mõjutamise parkimistaskute näol.
41.Kohus leiab, et kaebajate kohustamisnõuded on osaliselt abstraktsed nõuded kohustada haldusorganit täitma seadust. Halduskohtul on aga volitus kohustada haldusorganit andma konkreetset haldusakti või tegema konkreetset toimingut vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 2. Halduskohus ei saa kohustada vastustajat üldsõnaliselt täitma seadust või järgima muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd kaebajate põhinõudeks oli Uue tn tee projekti kinnitamise ja tee ehituseks väljastatud ehituslubade tühistamine, siis ei ole kaebajate sekundaarse kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohtu hinnangul ei saavutaks kaebajad oma eesmärki sellise kohustamisnõudega, mistõttu jäävad kaebajate kohustamisnõuded, mis on seotud ehitusloaga ja selle aluseks olnud projektiga, läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus on selgitanud kaebajatele eelpool, millised oleksid efektiivsed õiguskaitsevahendid oma eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse muutmise taotlus
42.Kaebaja C esitas esmakordselt 30.10.2022. a menetlusdokumendis taotluse kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust kohustamisnõudega, et projekteeritud betoonsoklil puitaed rajatakse vastavalt kinnitatud põhiprojektile kaitsmaks vee valgumist Uueveski tee 2 kinnistule. Uueveski tee 2 piirdeaia osas ehitamisel ei ole järgitud ehitusprojekti, piirdeaed on jäetud välja ehitamata ja puudutatud isikuid ei ole sellisest muudatusest teavitatud ega seda nendega kooskõlastatud. Kinnistu Uueveski tee 2 piirile paigaldati ainult tänava äärekivid.
43.Kaebaja C väitel ei ole ta Viljandi Linnavalitsusega sõlminud ühtegi kokkulepet Uueveski tee 2 piirdeaia projekti muutmiseks. Vastustaja vaidles 15.11.2022. a menetlusdokumendis kaebaja väidetele vastu, esitades tõendid, millest nähtuvad toimusid kaebaja ja vastustaja vahelised läbirääkimised ja kokkulepe muudatuse kohta, et aia asemel paigaldatakse kõnnitee äärekivi. Vastustaja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt C ise keeldus piirdeaia rajamisest.
44.„Uue tänava rekonstrueerimine lõigul Tallinna tn – Allika tn“ põhiprojekti (Reaalprojekt OÜ töö nr P20082, II kd tl 79-94) kohaselt nähti ette asendada Kesklinna kooli spordiväljakute võrkaed Uueveski tee ja Kooli tänava vahel paremas teeservas; kõik ülejäänud olemasolevad piirdeaiad tuli säilitada ning juhul, kui ehituse käigus osutub nende säilitamine võimatuks, tuleb nende ajutine eemaldamine ja hilisem taastamine ehitajal maaomanikuga kokku leppida (projekti p 3.8.1, II kd tl 91).
45.Kohus leiab, et vaieldamatult tuli Uueveski tee 2 piirdeaia rajamise osas kinnistu omanikul endal linnaga eraldi kokkulepe sõlmida. Kohalik omavalitsus ei saa eraisiku kinnistule ehitada piirdeaeda ilma kinnistuomaniku nõusolekuta. C kaebus muudetud kujul väljuks käesoleva kohtuvaidluse piiridest ega ole otseselt enam seotud esialgse kaebusega. Kuna kaebaja C on esitanud täiesti uuel alusel uue nõude ning samas kohus on otsustanud mitte jätkata menetlust ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks, siis ei ole C kaebuse muudetud kujul lahendamine praeguse asja raames otstarbekas ega lubatav. Kohus jätab kaebaja C taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata HKMS § 49 lg 1 alusel. Menetluskulud
15.HKMS § 106 lg 8 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või
toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul ei olnud vaidlustatud haldusakti ammendumine ehk ehitusloa realiseerimine ilmselgelt tingitud kaebuste esitamisest halduskohtule, mistõttu ei ole lubatav menetluskulude vastustajalt väljamõistmine.
16.Kaebajate menetluskulud jäävad kaebajate enda kanda HKMS § 108 lg 4 alusel.
17.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebajad tasusid kaebuste ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku summas 90 eurot vastavalt HKMS § 104 lg-le 1 ja RLS (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 60 lg-tele 1 ja 6. Kohus tagastab kaebajatele kaebuste esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 45 eurot HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel. Kaebajatel tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto nr, kuhu kohus riigilõivu tagastab. Kuna kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata, siis taotluste esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot jääb kaebajate enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a määrus asjas nr 3-21-1338, p 20).
18.Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude välja mõistmist. Vastustajat ja kolmandat isikut esindasid menetlused seaduslikud esindajad. Seega võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja ja kolmanda isiku enda kanda ning kaebajalt menetluskulusid kohus välja ei mõista.
19.Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse, võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 155 lg 5). Halduskohtu või ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega keeldutakse kaebuse muutmise vastuvõtmisest, võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse; määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 49 lg 6).
20.Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.
21.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed eraelu puutumatuse kaitseks tähemärkidega HKMS § 175 lg 3 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.