MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsuse nr 6.1-3/25584 ja 10.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, volitatud esindaja Liis Keerberg Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Jaana Hanikat
2.Rahuldada kaebus. Tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 03.06.2022 otsus nr 6.13/25584 ja 10.08.2022 vaideotsus.
3.Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (registrikood 80041898) kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) andis 03.06.2022 otsusega nr 6.1-3/25584 Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) maaparanduse ehitusloa (ehitusluba). Ehitusluba anti Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas asuva Kõrveveski maaparandusehitis rekonstrueerimiseks. Ehitusloa aluseks on REK Projekt OÜ koostatud ehitusprojekt.
2.Enne ehitusloa andmist viis PTA läbi keskkonnamõjude eelhindamise (eelhinnang) lähtuvalt KeHJS § 6 lõige 2 p-st 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 p-st 8 (maaparandus kui tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).
3.Eelhinnangu koostamise põhjuseks (eelhinnangu p 2.1) oli asjaolu, et projektala piirneb PõhjaKõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598) Kivijärve sihtkaitsevööndiga (KLO1101328). See looduskaitseala asub rahvusvahelise tähtsusega aladel – Natura 2000 võrgustiku Põhja-Kõrvemaa linnualal (EE0010106) ja Põhja-Kõrvemaa loodusalal (EE0010106). Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on muuhulgas: 1) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Üheks selliseks elupaigatüübiks on siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 2) kaitse tagamine kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Üheks selliseks liigiks on metsis. Eelhinnangus (lk 3) viidatakse Keskkonnaameti (KeA) 08.07.2021 kirjas nr 7-9/21/13313-2 väljendatud seisukohale, et kavandatav tegevus võib eeldavalt looduskooslusi ja kaitse-eesmärke mõjutada. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on kuivandamise suhtes väga tundlik, esmatähtis elupaigatüüp. Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on kuivendamise mõju ohutegurina liigi elupaigas suur. Kuivendusest tulenevaid muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris tuleb vaadelda olulise tähtsusega ohutegurina nii metsise pesakondade toitumisalade kui ka metsise mängupaikade kvaliteedi suhtes. KMH vajalikkuse eelhinnangu raames tuleb anda liigi eksperdi hinnang metsise ja tema elupaiga soodsa seisundi tagamise vajadusest lähtuvalt. Samuti viidatakse PTA poolt 01.04.2022 kokku töökoosolekule, et leida lahendus, mis välistab mõju Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualale (lk 4). Eelhinnangus on välja toodud järgnev: 1) Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) elupaigatüübi kahjustamise ja veerežiimi mõjutamise vältimiseks on RMK KMA-s toodud nõue, et Natura elupaigatüüpi läbivaid, piirnevaid ja mõjutavaid kraave ei rekonstrueerita (va eesvoolud ja teekraavid) ning uusi trasse ei rajata (lk 22);
2(8)
2) Vältimaks metsise häirimist sigimis- ja pesitsusperioodil ning elupaiga kahjustamist on nõue, et trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ning uusi kraave ei rajata ja olemasolevatel on lubatud kaitseala valitseja tingimustel üksnes hooldustööd (lk 24); 3) võimaliku negatiivse mõju vältimiseks tuleb rakendada keskkonnameetmeid (lk 26). Eelhinnangu järeldus on, et kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte.
4.PTA otsustas eelhinnangu tulenevalt jätta algatamata keskkonnamõju hindamise.
5.Eesti Ornitoloogiaühing (kaebaja) esitas 01.07.2022 PTA 03.06.2022 otsusele vaide ning Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, mille kohus 07.07.2022 rahuldas. PTA jättis 10.08.2022 vaideotsusega vaide rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja nõue PTA 03.06.2022 otsuse ja 10.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks.
7.Kaebaja etteheide seisneb selles, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. Selle põhimõtte tõi välja Riigikohus Rail Balticu kaasuses, toetudes Euroopa Kohtu seisukohale. Kui hindamisvajaduse üle otsustades võetakse arvesse meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada projekti kahjulikku mõju alale, viitab see sellele, et oluline mõju on tõenäoline. Järelikult tuleb hindamine korraldada. Leevendusmeetmete täieulatuslikku ja täpset analüüsi ei tule teha mitte eelhindamise etapis, vaid just Natura hindamise etapis. Selliste meetmete arvesse võtmine eelhindamise etapis võib kahjustada loodusdirektiivi kasulikku mõju, kuna tekib oht, et hindamisest hiilitakse kõrvale (C-323/17: People Over Wind ja Sweetman, p-d 35˗37).
7.1.Antud juhul on leevendavad meetmed nendeks tingimusteks, mille rakendamisel eeldatakse, et negatiivse mõju oht ei realiseeru ja mille tõttu omakorda loobutakse Natura hindamisest. Kavandatava tegevusega kaasneb oht Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal kaitstava esmatähtsa elupaigatüübi 91D0* siirdesoo- ja rabametsad kahjustamiseks ja veerežiimi mõjutamiseks. Ohu vältimiseks on ette nähtud leevendavad meetmed. Kavandatav tegevus võib Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevat II kaitsekategooria liiki metsist negatiivselt mõjutada. Et seda ei toimuks, on nähtud projektile RMK poolt koostatud keskkonnamõju analüüsis ette vastavad leevendavad meetmed.
7.2.Arusaamatuks jääb PTA vaideotsuse p-s 10 esitatud selgitus, mille kohaselt “Eelhinnangus esitatud leevendusmeetmed on üldisemat laadi ja kehtivad kogu Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimise ja tee ehitamise projektala ulatuses ning ei ole suunatud Natura alal võimalike mõjude leevendamiseks. Lisaks Natura 2000 võrgustiku Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualale, on eelhinnangus käsitletud Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kivijärve sihtkaitsevööndit ja kaitsealuseid liike, mille puhul leevendusmeetmete rakendamine on lubatud.”
8.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (KeHJS) § 3 lg 1 p 2 alusel tuleb keskkonnamõju hindamine algatada, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ning tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks vajalik.
3(8)
Eelhinnangu p.6.4. “Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele” kohaselt ei ole välistatud oht Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkideks olevale esmatähtsale elupaigatüübile 91D0 * siirdesoo- ja rabametsad ning Looduskaitseseaduse II kaitsekategooria ja Linnudirektiivi I lisa liigile metsisele. Mõju metsisele on nenditud KeA 08.07.2021 kirjas. Lähtuvalt KeA seisukohast pöördus PTA 19.01.2022. RMK poole taotlusega esitada ekspertarvamus projektlahendis kavandatud tegevuste mõjust metsisele ning hinnang tegevustega kaasnevale mõjuulatusele ja võimaliku mõju avaldumisele Põhja- Kõrvemaa loodusala üheks kaitse-eesmärgiks oleva siirdesoo- ja rabametsad (910D*) elupaigatüübile. Eeltoodu tõendab, et nii KeA-l kui ka PTA-l oli põhjendatud kahtlus mõju tõenäolises avaldumises. Ei ole välistatud põhjendatud kahtlus, et raba servas paikneva servakuivenduse mõju avaldub ka loodus- ja linnualal kaitstavatele elupaikadele ja liikidele. Kuigi eelhinnangu p.6.4. märgitakse, et „Eesvool on enamasti veega täidetud ning seetõttu hoiab ala niiskusrežiimi“, ei anna eelhinnang vastust küsimusele, milline on kavandatavas eesvoolus praegune suvine miinimumveetase, kuidas see muutub rekonstrueerimise järgselt ning kas juhul, kui kaitsealaga piirnev eesvool parajasti täidetud ei ole, võib muutuda ka rabapoolne niiskusrežiim. Kõik tegevused, mis alandavad Raudoja veetaseme aastast miinimumi, võivad mõjutada piirneva Natura ala loodusväärtusi ning neid tuleb ettevaatusprintsiipi rakendades asjakohaselt hinnata.
9.Eelhinnangu käigus on jäetud tähelepanuta maaparanduse rekonstrueerimise kumulatiivne mõju Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga. On küll konstateeritud, et rekonstrueeritavad maaparandusehitised asuvad Soodla harjutusvälja piiranguvööndis, harjutusvälja vahetus naabruses ning osaliselt harjutusvälja maa-alal, kuid ei anna sisulist infot selle kohta, kas võib esineda maaparandusobjekti rekonstrueerimise kumulatiivne mõju harjutusväljal kavandatava tegevusega.
10.PTA jättis eelhinnangut koostades tähelepanuta Keskkonnaagentuuri poolt 2020 läbi viidud riikliku seire “Madalsoode ja rabade haudelinnustik” aruande, mis kajastab mh raba keskkonnaseisundit: "Koitjärve raba lõunaosa seisund on väga halb. Selle põhjuseks on lõunaservas asuv kuivendussüsteem, mis dreenib ühtlasi ka Kivijärvest algavat looduslikku rabaoja. Seetõttu ulatub servakuivenduse mõju soo keskosani. Koitjärve raba kuivendusest suhteliselt puutumata lääne- ja põhjaosa on aga kvaliteetne sookahlajate elupaik.” Arvestades ala kaitse-eeskirjast tulenevat eesmärki tagada Kivijärve sihtkaitsevööndis ökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina, pidanuks kuivendussüsteemi rekonstrueerimise ja Soodla harjutusväljal planeeritava tegevusega kaasnev potentsiaalne negatiivne mõju Koitjärve rabale olema erilise tähelepanu all ja Natura hindamise käigus põhjalikult hinnatud.
11.Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 4 p 1 kohaselt on olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd kaitse-eeskirjaga lubatud sihtkaitsevööndis juhul, kui tegevus kaitstavat loodusobjekti ei kahjusta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kaebaja osutab õigele põhimõttele, mille kohaselt ei saa Natura eelhindamisel arvestada leevendavate meetmetega. Vastustaja on seda järginud. Eelhinnang koosneb sisuliselt kahest erineva sisu ja tähendusega dokumendist: esiteks keskkonnamõju olulisuse eelhinnang KeHJS § 6 lg 2 ja 21 ning § 61 tähenduses (dokumendi osad 1-5) ja teiseks nn Natura eelhindamine (dokumendi osa 6). Dokumendi kokkuvõte (osa 7) 4(8)
resümeerib kahes eraldi lõigus kummagi eelviidatud osa lõppjäreldused. Eelhinnangu Natura eelhindamise osa ei arvesta leevendusmeetmetega. Eeltoodust tulenevalt ei ole Natura eelhindamise käigus järelduste tegemisel arvestatud leevendusmeetmetega.
14.Eelhinnangus leiti järgmiselt: „Natura hindamine tuvastas, et Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimise ja tee ehitamisega ei kaasne ebasoodsat mõju Põhja-Kõrvema loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Mõju Põhja-Kõrvema loodus- ja linnualale puudub. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, täiemahulist Natura hindamist läbi viia pole vaja“. Sellega nõustus KeA 31.05.2022 kirjaga andes kooskõlastuse keskkonnamõju algatamata jätmisele. PTA ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel rikkunud KeHJS § 3 lg 1 p 2 ega EL loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikkel 6 lg 3 nõudeid. Keskkonnaameti esindaja väljendas 01.04.2022 kohtumisel seisukohta, et „Metsise liigi eksperti ei ole vaja kaasata, kui mõju Natura alale / kaitsealale on välistatud“. PTA-le esitati ehitusloa taotlemise aluseks olev ehitusprojekt sellisel kujul, mis arvestas 01.04.2022.a. töökoosolekul otsustatuga.
15.Eelhinnangu on mõjude kumulatiivsust käsitletud ja hindamise tulemusena leitud, et kumulatiivsed mõjud (sh Soodla harjutusvälja ja kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringud) puuduvad.
16.Kaebaja poolt viidatud RMK keskkonnamõju hindamise analüüs ei olnud vastustaja poolt läbi viidud Natura eelhindamise alus.
17.Vastustaja taotles Keskkonnaameti menetlusse kaasamist HKMS § 24 lg 1 p 2 ja 3 alusel.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja § 9 lg 2 p 1 alusel on olemasolevate rajatiste hooldustööd sihtkaitsevööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga osaliselt piirnev eesvool Raudoja (002) ja kuivenduskraav 118 tegevuseks on rajatiste hoiutööd, lähtudes maaparandusseaduse § 44 lg-st 1. Antud väidet kinnitab ka ehitusprojekti seletuskirja juurde kuuluv Tabel 8 (Lisa1), mis sisaldab infot kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahtude kohta (kõnealuste kraavide järjekorranumbrid on tabelis 3 ja 25). Tabelis väljatoodud liigi tähis annab aimdust, milliseid töid on plaanis teostada. Kõnealuste kraavide puhul on tabelis märgitud tööde liigi tähisteks HE (hooldatav eesvool) ja HK (hooldatav kuivenduskraav), mis viitavad otseselt hoiutöödele. Täiendavalt on jooniselt 1 (Lisa2) nähtav, et hooldatavate kraavide, suunaga kaitseala poole, paigaldatakse töö teostamise ajaks filtratsioonitõkke ekraanid, mis takistavad tööde käigus liikuma hakanud setete jõudmist kaitstavale alale ning antud setted tõstetakse sealt tööde lõppemisel välja. Kuivendamise puhul tuleb pöörata tähelepanu kahele erinevale nüansile: kuivendamine kui esmakordne tegevus ning varasemalt kuivendatud maaparandussüsteemide korrashoid. Projekt koosneb maaparandussüsteemi hoiutöödest, mille käigus toimub olemasoleva kraavi hooldamine ja väljaspool kaitseala piire maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Maaparandussüsteemid on rajatud 1955.a. ning kooslused on muutunud mitmekümne aasta vältel. Seega kavandatavad tööd ei halvenda raba lõunaosa väärtust, kuid veejuhtme hooldamata jätmine halvendab majandatava metsa väärtust.
20.Eelhinnangus on välja toodud kohustuslikud keskkonnameetmed, mida tuleb rakendada negatiivse mõju vältimiseks. Antud meetmed on konkreetselt suunatud maaparandustöödest
5(8)
tulenevate võimalike keskkonnaohtude vältimiseks ning keelatud tegevuseks on liikide elupaikade ja kasvukohtade häirimine. Riigikohus on selgitanud, et Natura hindamise võib tegemata jätta kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 18). Kuigi ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala piire toimuval tegevusel võib olla teatud juhtudel võrgustiku alale oluline mõju, ei ole see antud juhtumi puhul tuvastatav.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Haldusorgani kaasamine menetlusse arvamuse andmiseks on kohtu kaalutlusotsus. Kohtupraktikast ei tulene kohustust kaasata menetlusse haldusmenetluses kooskõlastuse andnud haldusorganit (HKMS § 24 lg 1 p 3). Seetõttu jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata.
22.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab PTA otsuse ja 10.08.2022 vaideotsuse.
23.Ehitusloa menetluses otsustab pädev asutus KMH algatamise vajaduse (EhS § 42 lg 2). KMH algatamise vajadust tuleb täiendavalt kaaluda ehitusloa andmise menetluses vaatamata asjaolule, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 318-1137). Vaidlustatud otsusega jättis PTA KMH algatamata tuginedes MaaParS § 23 lg-le 4, sest leidis, et puuduvad MaaParS § 23 lg-s 3 sätestatud alused. PTA ei esitanud haldusaktis põhjendusi, vaid tugines eelhinnangule ja KeA kooskõlastusele (kaebuse lisa 1), et ehitusprojektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Põhja-Kõrvema loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. Seega tuleb haldusakti õiguspärasuse üle otsustamiseks hinnata eelhinnangus esitatud kaalutlusi. Kuna eelhinnang on ühtlasi Natura eelhinnang, siis on lähtekohaks KeHJS § 3 lg 1 p 2: keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Nimetatud säte lähtub Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-st 3: haldusorgan annab nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.
24.KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiiv art 6 lg 3 ls 2 kohaselt võib tegevusloa anda vaid tingimusel, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki (nt Riigikohtu 18.02.2021 otsus nr 3-17-2565, p 12). Ehitusluba on tegevusluba (KeHJS § 7 p 1). Üks võimalus sellise ebasoodsa mõju puudumise väljaselgitamiseks on Natura hindamine. Euroopa Kohtu praktika ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 ls 1 kohaselt tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale ei ole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud. Mõju olulisuse üle otsustades tuleb eelkõige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi. Natura hindamise võib tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide 6(8)
seisukohalt olulised, või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (nt Euroopa Kohtu 07.09.2004 otsus nr C-127/02: Waddenzee, p-d 43–45, 47–49; Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 18; 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p-d 14–15; 06.12.2012 otsus nr 3-3-1-56-12, p 14). Kui olulist mõju ei avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, siis võib otsustada, et ala terviklikkusele ei avaldata negatiivset mõju (nt Riigikohtu 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p-d 14–17).
25.Põhja-Kõrvamaa looduskaitseala asub Natura 2000 võrgustiku Põhja-Kõrvemaa linnualal (EE0010106) ja Põhja-Kõrvemaa loodusalal (EE0010106). Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2 ja 3), https://www.riigiteataja.ee/akt/12828771?leiaKehtiv) on: 1) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Üheks selliseks elupaigatüübiks on siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 2) kaitse tagamine kaitsealustele liikidele, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende toitumis- ja pesitsuspaikadele. Üheks selliseks liigiks on metsis. Puudub vaidlus selles, et ehitusprojekti osaks kuivenduskraav nr 118 piirneb metsise elupaigaga (eelhinnangu lk 27, joonis lk 28), seejuures jääb metsise elupaiga piir kraavist 118 ida poole, ca 5-10 m kaugusele (eelhinnangu lk 24. Eelhinnangus (lk 3) on kajastatud KeA 08.07.2021 kirjas esitatud hinnangut: Metsise kaitse tegevuskava kohaselt on kuivendamise mõju ohutegurina liigi elupaigas suur. Kuivendusest tulenevaid muutusi metsa ja puhmarinde struktuuris tuleb vaadelda olulise tähtsusega ohutegurina nii metsise pesakondade toitumisalade kui ka metsise mängupaikade kvaliteedi suhtes. Kuivendamise kahjulikku mõju on kaebaja samuti tõendanud metsise mängude seire 2020. a aruandega (kaebaja 31.01.2023 menetlusdokument, lk 31). Eelhinnangus on kraavi 118 osas märgitud, et seal tehakse vaid hooldustöid, mis täiendavat kuivendamist kaasa ei too, sest veejuhet ei süvendata. Samas on märgitud, et likvideeritakse lamapuit ja eemaldatakse sete (eelhinnangu lk 24). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda, et eelnimetatud kuivenduskraavi hooldustööd parandavad vee juhtimist ning seeläbi omavad mõju vahetult kuivenduskraaviga piirnevale alale kraavist idas, kus on metsise elupaik. Seda ka juhul, kui veejuhet ei süvendata. Arvestada tuleb seejuures kolmanda isiku poolt märgituga, et tegemist on 1955.a rajatud maaparandussüsteemiga, mistõttu ei ole selle toimet pika aja jooksul parendatud. Neid asjaoludest koosmõjus lähtudes ei ole kohtu hinnangul objektiivse teabe põhjal välistatud, et ainuüksi kuivenduskraavi 118 hooldustööd kujutavad endast olulist ebasoodsat mõju metsise elupaigale ehk Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Kaebaja on õigesti viidanud, et olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd sihtkaitsevööndis on kaitseeeskirjaga lubatud juhul, kui tegevus kaitstavat loodusobjekti ei kahjusta (LKS § 30 lg 4 p 1).
26.Kohtu arvates on eelhinnangus välja toodud järgmised Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärkide leevendusmeetmed: 7(8)
1) Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) elupaigatüübi kahjustamise ja veerežiimi mõjutamise vältimiseks on RMK KMA-s toodud nõue, et Natura elupaigatüüpi läbivaid, piirnevaid ja mõjutavaid kraave ei rekonstrueerita (va eesvoolud ja teekraavid) ning uusi trasse ei rajata (lk 22); 2) Vältimaks metsise häirimist sigimis- ja pesitsusperioodil ning elupaiga kahjustamist on nõue, et trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ning uusi kraave ei rajata ja olemasolevatel on lubatud kaitseala valitseja tingimustel üksnes hooldustööd (lk 24). Leevendavate meetmete kasutuselevõtmine viitab keskkonnamõju olulisusele. Sellise seisukoha kujundas Riigikohus 19.05.2020 otsuses asjas nr 3-18-529: Euroopa Kohus on selgitanud, et Natura eelhindamise etapis, kus otsustatakse Natura hindamise vajalikkuse üle, ei tohi arvestada mõju leevendavate meetmetega. Asjaolu, et hindamisvajaduse üle otsustades võetakse arvesse meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada projekti kahjulikku mõju alale, viitab sellele, et oluline mõju on tõenäoline. Järelikult tuleb hindamine korraldada (p 23). Eelhinnangus saab eristada eelviidatud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide leevendusmeetmeid ja üldisi maaparandustöödele iseloomulikke keskkonnaalaseid leevendusmeetmeid (eelhinnangu lk 26).
27.Kohus nõustub vastustajaga selles, et siirdesoo- ja rabametsad elupaigatüübi ja metsise elupaiga leevendusmeetmed asuvad formaalselt KMH hindamise osas (p 4.8.1.). Nimetatud asjaolule vaatamata puudub mõistlik kahtlus, et need leevendusmeetmed on mõeldud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide tagamiseks.
28.Ehitusseadustiku § 8 sätestab, et ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodusväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma (metsis) elu ja tervist. Kohus ei ole otsuse p-des 25ja 26 toodud põhjustel veendunud, et projektis kirjeldatud tegevus on ohutu keskkonnale ning KMH läbiviimiseks puudub vajadus. Järelikult on PTA otsus ja vaideotsus õigusvastased. Puudub vajadus kaebaja teiste väidete hindamiseks, sest need ei mõjuta vaidluse tulemust.
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.