Xi kaebus mittetulundusühingu Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsekomisjoni 20.01.2022 otsuse nr KA22/023 ning EEL-i kutsekomisjoni 13.04.2022 vaideotsuse nr KA22/048 tühistamiseks ja EEL-i kohustamiseks vaadata kaebaja 12.08.2019 kutse andmise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja AK Vastustaja: MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 12.08.2019 MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsekomisjonile kutse esmakordse taotlemise sooviavalduse diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme (alleriala hoonete ehitamine ja ametiala ehitustegevuse juhtimine) kutse saamiseks.
2.EEL-i kutsekomisjon keeldus 25.09.2019 protokollilise otsusega kaebajale 7. taseme kutset andmast, kuid oli nõus taotleja kirjaliku nõusoleku korral andma 6. taseme kutse.
3.Kaebaja esitas 04.11.2019 EEL-i kutsekomisjoni otsuse peale vaide. EEL-i kutsekomisjon jättis 16.12.2019 otsusega nr KA19/251 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-20-97), milles nõudis EEL-i kutsekomisjoni 25.09.2019 otsuse ja 16.12.2019 vaideotsuse tühistamist ning EEL-i kutsekomisjoni kohustamist otsustada kaebajale kutse andmise küsimus uuesti ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ja tagastada enam tasutud kutse andmise tasu 189 eurot, kui kohus ei rahulda tühistamisnõuet.
5.Tallinna Halduskohus jättis 28.09.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-97 nõude kohustada kutse andmise tasu 189 eurot tagastama läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), kaebuse muud nõuded rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.07.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-97 kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 28.09.2020 otsuse ning rahuldas kaebuse osaliselt. Kohtuotsus jõustus 07.12.2021.
7.Kaebaja esitas 28.12.2021 EEL-ile täpsustava taotluse koos kaaskirjaga.
8.EEL vaatles 12.08.2019 ja 28.12.2021 esitatud taotlusi ühe terviktaotlusena. EEL-i kutsekomisjon jättis 20.01.2022 protokollilise otsusega kaebajale soovitud kutse andmata.
9.Kaebaja esitas 14.03.2022 EEL-i kutsekomisjoni otsuse peale vaide. EEL-i kutsekomisjon jättis 13.04.2022 vaideotsusega nr KA22/048 vaide rahuldamata.
10.Kaebaja esitas 14.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse EEL-i kutsekomisjoni 20.01.2022 protokollilise otsuse nr KA22/023 ja 13.04.2022 vaideotsuse nr KA22/048 tühistamiseks ning EEL-i kohustamiseks vaadata kaebaja 12.08.2019 kutse andmise taotlus uuesti läbi.
11.Vastustaja taotles 15.09.2022 vastuses kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse lõpetamist. Tallinna Halduskohus luges 17.11.2022 määrusega kaebuse tähtaegseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja nõuab EEL-i 20.01.2022 protokollilise otsuse nr KA22/023 ja 13.04.2022 vaideotsuse nr KA22/048 tühistamist ning EEL-i kohustamist vaadata kaebaja 12.08.2019 kutse andmise taotlus uuesti läbi.
13.Igaühel on õigus eeldada, et riigilt saadud teave ja juhis ei ole eksitav ehk väär, vastuoluline ega fakte moonutav (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 10). Seetõttu usaldas kaebaja vastustajat kui haldusorganit, et tema kutse taotlemise avaldus lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kutse andmise korra (edaspidi KAK) kohaselt ja täiendas vastustajalt saadud informatsiooni alusel oma avaldust üksnes osaliselt.
14.Vastustaja oli kohustatud kaebajale selgitama, et ta on pärast kaebaja esialgset taotlust KAKi muutnud ning et taotlus lahendatakse uue KAK-i kohaselt. 2(11)
15.Vastustaja muutis KAK-i nõudeid vastavalt haldusasjas 3-20-97 toimunud vaidlusele selliselt, et kaebajal ja uutel taotlejatel on kutse saamine sisuliselt võimatu. Kaebaja esialgse kutse taotluse esitamise ajal kehtinud KAK-i p 3.4 kohaselt nägi ette, et diplomeeritud insener tase 7 kutse saamiseks pidi olema tõendatud töökogemus ühel järgmistest tegevustest: -
Ehitusobjekti juhataja kutsetasemele vastava keerukusega ehitise püstitamisel; Ehitusobjekti juhtivspetsialist kutsetasemele vastava keerukusega ehituspaigaldise rajamisel; Ehitusmaterjalide või -toodete tootmisprotsessi juhtimine; Allerialase ehitusettevõtte või selle tootmisüksuse juhtimine tippspetsialistina.
16.Uue KAK p-i 3.4 nõuab järgmist töökogemust: -
Ehitusobjekti juhtivspetsialist kutsetasemele vastava keerukusega tervikliku ehitise püstitamisel; Ehitusettevõtte või selle allasutuse juht kutsetasemele vastava keerukusega tervikliku ehitise püstitamisel; Ehitusobjekti juhtivspetsialist kutsetasemele vastava keerukusega ehitispaigaldise rajamisel.
17.Samuti ei sätestanud 2019. a kehtinud KAK p 3.1.2 nõuet, et taotleja portfoolio peab sisaldama vähemalt 50% tase 6 pädevuspiire ületavaid töid (nimetatud nõue on 2021. a KAK p-s 3.1.2). Vastustaja on pannud kaebaja tema 2022. a kutse taotlust lahendades ebavõrdsesse olukorda võrreldes isikutega, kes esitasid samuti taotluse 2019. a, kuid ei asunud oma õigusi kohtumenetluses kaitsma. Taotlust esitades ei saanud kaebaja ette näha, et vastavalt pooltevahelisele vaidlusele hakkab vastustaja KAK-i tingimusi muutma endale sobivamaks ja taotlejale koormavamaks.
18.Kaebaja pöördus vastustaja poolt selgituste saamiseks ning vastustaja on andnud kaebajale eksitava informatsiooni kaebaja õiguste ja menetluse läbiviimise osas. Riigikohus on selgitanud, et hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet (3-3-1-102-06). Vastustaja on rikkunud hea halduse tava, haldusakt ei ole proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega.
19.Kaebaja ja vastustaja kirjavahetusest enne kaebaja taotluse uuesti läbivaatamist nähtub vastustaja 22.12.2021 selgitus, et kui vaadatakse läbi kaebaja algselt esitatud taotlus, siis kohaldub 29.11.2018 kinnitatud KAK ning kui kaebaja soovib oma taotlust oluliselt täiendada, siis tuleb esitada uus taotlus, tasuda uuesti kutse taotluse läbivaatamise tasu ning sellisel juhul kohaldub uus KAK. Vastustaja on kaebajat eksitanud, sh on nõudnud kaebajalt taotluse olulisel täiendamisel, s.o uue KAK-iga kooskõlla viimiseks täiendavat taotluse läbivaatamise tasu maksmist, milleks tal õigust ei olnud.
20.Riigikohus on 28.12.2021 otsuses 3-17-1994 käsitlenud analoogset olukorda ning selgitanud (p-s 29): “Kuigi kutse andja on haldusasja menetluse ajal vahetunud, ei saa kaebajalt sama taotluse uuesti lahendamise eest kutse andmise tasu nõuda (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 318-1432/103, p 47). Vajaduse korral tuleb haldusorganil anda kutse taotlejale võimalus asja lahendamiseks vajalike uute andmete ja tõendite esitamiseks (HMS § 6 ja § 38 lg 1).” Seega on vastustaja kaebajat eksitanud ning rikkunud haldusorganil lasuvaid kohustusi, sh on vastustaja alusetult piiranud kaebaja õigust uute andmete ja tõendite esitamiseks ilma uut taotlust ja tasu maksmata.
21.Kaebajal oli õigustatud ootus, et tema taotlus lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud KAK-i alusel. Õiguskindluse põhimõte eeldab, et õiguse subjektid teavad, millised on kehtivad 3(11)
õigusaktid ning saavad sellele vastavalt oma tegevusi planeerida. Õiguspärase ootuse printsiibi osas on Riigikohus leidnud, et õiguspärast ootust ei tohi rikkuda nendel isikutel, kes on hakanud mingit õigust juba realiseerima. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis-e põhimõtte. Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Õiguspärase ootuse põhimõte nõuab, et avalik võim kasutaks oma volitusi ja pädevust teatud aja selliselt, et õiguspäraselt loodud situatsioonid ja suhted ei saaks kahjustada viisil, mida mõistlik inimene ei saaks ette näha.
22.Kaebaja on lähtunud referentsobjektide valikul 2019. a kehtinud KAK-i tingimustest. 2021. a KAK-i alusel kaebaja kutse taotluse menetlemine ei taga isikule tema põhiõigusest tulenevalt õiguspärase ootuse põhimõtet. 2019. a KAK-i p 3.4 ei kehtestanud nõuet tervikliku ehitise püstitamiseks.
23.Ehitusseadustik ega ükski teine õigusakt ei reguleeri tervikhoone või tervikliku rekonstrueerimine mõistet. Tervikliku rekonstrueerimise mõiste tuleneb "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord" määrusest 04.04.2019 nr 24. Käesoleva kirjelduse kohaselt saab toetust taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis. Ka määrus ei määratle otseselt tervikliku rekonstrueerimise mõistet. Järelikult toimub tervikliku rekonstrueerimise mõiste sisustamine vastavalt põhiprojektis kirjeldatud ehitustehnilistele lahendustele sh vastavalt seletuskirjas1 kirjeldatule. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole hinnanud kaebaja töökogemust vastavalt põhiprojektis kirjeldatud tehnilistele lahendustele, mistõttu on ka ebaõige väide, et kaebaja objektid ei vasta tervikliku rekonstrueerimise nõuetele. Kaebaja poolt teostatud tööde kohta on väljastatud rekonstrueerimistööde lõpetamise osas ehitusteatis, mis on kontrollitav ehitusregistri kaudu. Esitades taotluse 2019. a ei saanud kaebaja kuidagi ette näha ja oma tegevust planeerida viisil, et see vastaks 2021. a vastu võetud kutse andmise korrale, mida tänaseks on veelkordselt muudetud.
24.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 02.12.2004 kohtuotsuses nr 3-41-20-04 tunnistas Riigikohus vacatio legis põhimõtet ja leidis, et uute regulatsioonide jõustamisel tuleb adressaatidele normidega tutvumiseks jätta mõistlik aeg. Õiguskindluse põhimõte tähendab muuhulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö. Muuhulgas leidis Riigikohus antud kohtuotsuses, et vacatio legis põhimõte on õiguse üldpõhimõtete kõrval tuletatav PS § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi leidis kohtuotsuses nr 3-4-120-04, et õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu isikule ebasoodsas suunas.
25.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud asjas nr III-4/1-5/94, et õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik ega õiguspärast ootust ei tohi rikkuda nendel isikutel, kes on hakanud mingit õigust juba realiseerima. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi leidis oma 17.03.1999. aasta kohtuotsuses nr 3- 4-1-2-99, et õiguspärase ootuse
printsiibist tuleb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima.
26.Kui isik hakkab kutset taotlema, siis viib ta ennast kurssi kutse andmise aluseks olevate nõuetega ning esitab nõuetele vastava taotluse. Seda tegi ka kaebaja aastal 2019. Isikutel, kes on oma referentsobjektid jms taotluses vajalikud andmed esitanud vana korra alusel, ei olegi võimalik 2021. a korra alusel kutset saada. Kutse andmise korra eesmärk peaks olema tagada pädevate isikute tegutsemise ehitusvaldkonnas, mitte aga isikute tõrjumine ehitusvaldkonnast ning muuta antud valdkond vaid vähestele üksikutele privilegeeritud isikutele kättesaadavaks. Samuti, kui uue kutse andmise korra alusel tuleb enamik kutseid väljastada erandi alusel, siis on selline kutse andmise kord ei täida oma eesmärki.
27.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) laekunud vastusest (kaebaja 26.01.2023 menetlusdokumendi lisa 1) nähtub, et alates 2017. aastast vastab KAK p. 2.7 ning kutsestandardi A1 nõuetele üksnes 1 hoone. Kõik teised failis nähtuvad hoone (38 hoonet) vastavad kas maapealse kõrguse nõudele alates 45 m või maa-aluse sügavuse nõudele alates 8 m. Samas on aga vastustaja väljastanud aastast 2017.a diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile ehitustegevuse juhtimine erialal vastavaid kutseid 310 (kaebaja 26.01.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Kuivõrd Eestis ei ole sellistele nõuetele vastavaid hooneid ehitatud, siis järelikult on pidanud vastustaja kohtlema kutsetaotlejaid ebavõrdselt ning väljastanud viimastel aastatel diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile vastavaid kutseid vastuolus KAK-iga ning lähtudes enda äranägemisest. Kaebaja leiab, et tegemist on taotlejate ebavõrdse kohtlemisega.
28.Kaebaja ei nõustu vastustaja vastuse punktis 2.3.7 toodud seisukohaga nagu oleks ka 2019. a KAK sisaldanud nõuet, et taotleja portfoolio peab sisaldama vähemalt 50% tase 6 pädevuspiire ületavaid töid ning vastav punkt asus 2019. a KAK p-s 3.1.4. See KAK-i säte käsitleb kutse tõstmist, mitte kutse esmakordset taotlemist. Kaebaja on kutse esmakordne taotleja ning tema suhtes ei saanud sellist nõuet rakendada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
29.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.Kaebaja on tuginenud üksnes väidetavatele menetluslikele rikkumistele ega ole vaidlustanud otsust ja vaideotsust sisuliselt, so kutse andmata jätmise aluseks olevate asjaolude ja põhjenduste osas (so et kaebaja töökogemus ei vasta kutse andmise üle otsustamise ajal kehtinud kutsenõuetele). Seega ei pea vastustaja vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjenduste kordamist vajalikuks ning jääb kõikide varasemate seisukohtade juurde. Seoses kaebaja väidetega märgib vastustaja järgmist.
31.Vastustaja on selgituskohustust piisavalt täitnud ega ole kaebajat eksitanud. HMS § 36 lg 1 punktide 1–4 kohaselt peab haldusorgan selgitama menetlusosalisele menetlusosalise soovil, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; millised on haldusmenetluses töödeldavad isikuandmed ning andmesubjekti õigused; millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada ning milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. 21.12.2021 saadetud ekirjas palus kaebaja vastutajal täpsustada, kas kaebaja 12.08.2019. a taotlus vaadatakse läbi n-ö
7.taseme kutse esmataotlemise korras või kutsetaseme tõstmise korras. Vastustaja täpsustas 22.12.2021 (vt kaebuse lisa 3), et 2019. a esitatud taotluse uuesti menetlemisel vaadeldakse seda
5(11)
n-ö tavalise taotlusena, välja arvatud, kui taotlust oluliselt täiendatakse, millisel juhul menetletakse seda uue taotlusena, mille eest tuleb mh maksta ka uuesti kutsetaotluse tasu.
32.Kaebajale antud vastusest nähtub, et tema taotlust tuleb menetleda kutse esmakordse taotlusena ning milline KAK-i versioon rakendub.
33.Kaebaja väide selgituskohustuse rikkumise kohta ei ole usutav, kuivõrd kaebaja ei ole sellele oma vaides viidanud. Vastupidi, kaebaja on vaides vaidlustanud enda töökogemuse vastavust KAK-i ja kutsestandardi (KS) nõuetele. Samuti ei ole kaebaja vaides viidanud sellele, et talle antud selgitused töökogemuse kohta andmete esitamisel oleksid olnud eksitavad ning et ta oleks soovinud esitada täiendavaid andmeid. Seega kinnitavad kaebaja vaides esitatud väited ja seisukohad, et ta teadis, et kutse andmisel lähtutakse HMS § 54 kohaselt kutse andmisel kehtivast õigusest (kehtivast KAK-ist ja KS-ist) ega arvanud, et talle antud selgitused on ebapiisavad.
34.Kuna kutse andmise puhul on tegu soodustava haldusmenetlusega (Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-22-761, p 16), siis on sellises olukorras haldusorgani selgitamiskohustus samuti väiksem. Nii ei ulatu haldusorgani selgitamiskohustus selleni, et isikule antakse igal juhul teda soodustav haldusakt (Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-20-1660, p 6).
35.Selgituskohustuse väidetav rikkumine ei saa kaasa otsuse ja vaideotsuse õigusvastasust, kuna see ei oleks muutnud otsuse ega vaideotsuse sisu.
36.Lähtuvalt HMS §-st 54 ja Riigikohtu otsusest asjas 3-17-1994 (p 19) sai kaebaja 2019. a taotlust, mida kaebaja täiendas 2021. a materiaalõiguslikult hinnata 17.06.2021 otsusega nr 37 kinnitatud KAK-i alusel. Seega ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust, et tema taotlus lahendatakse varasema KAK-i alusel.
37.Nii 2019. a kehtinud kui ka 2021. a kehtinud KAK-i vaidlusalused nõuded töökogemuse osas on kattuvad (so samasisulised). Seetõttu poleks täiendavate selgituste esitamine materiaalõiguse (so kohalduva KAK-i) osas saanud muuta otsuse ega vaideotsuse sisu.
38.Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Kutse andmise menetlusele on omane taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus ja taotluste kollegiaalne hindamine. Sellisel juhul puudub haldusorganil kohustus küsida taotlejalt lisaandmeid, kui ta leiab, et taotluses esitatud andmed on ebapiisavad (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-18-121, p 22, Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-22-761, p 16). Arvestades menetluse formaliseeritust, lähtub kutsekomisjon taotleja esitatavatest dokumentidest ning taotleja enda ülesanne on esitada kõik asjakohased dokumendid.
39.Järelikult pidi kaebaja olema hoolas ja kajastama töökogemuse tabelis kutse taotlemise seisukohast asjakohaseid andmeid. Seda enam, et kaebajale anti võimalus täiendada 2019. a esitatud taotlust, mida kaebaja ka tegi. Taotluse täiendamine vaid 2017 - 2019. a tööde osas oli kaebaja enda valik ning vastustaja pole kordagi keelanud kaebajal esitada muu perioodi kohta käivaid andmeid ega muul moel andmete täiendamist piiranud.
40.Kaebajat ei ole asetatud materiaalõiguse muutmise tagajärjel ebasoodsamasse olukorda võrreldes 2019. a taotluse esitamise ajal kehtinud KAK-iga. Ka 2019. a kehtinud KAK-i punkt 3.1.6.1.a) (vt kaebuse lisa 10) nõudis, et taotledes sarnaselt kaebajale n-ö täis- mitte osakutset ehitustegevuse juhtimise ametialal, peab taotlejal olema töökogemus just tervikhoone ehitustegevuse juhtimisega seoses. Juhul, kui taotlejal puudus töökogemus tervikhoone ehitamisega, sai taotleda ehitustegevuse ametialal vaid osakutset. Seega on kehtiva KAK-iga muudetud vastava nõude paiknemist aja jooksul KAK-is loogilisemaks ja selgemaks, viidates tervikhoone ehitamise töökogemusele lisaks kehtiva KAK punktile 3.1.7.1.a) ka punktis 3.4, millest viimane kirjeldab nõutava töökogemuse sisu.
41.Vastustaja seisukohta ei kummuta ka kaebaja väide, et 2019. a KAK-i kohaselt ei olnud kutse esmakordsele taotlemisele seatud nõuet, et taotleja portfoolio peab sisaldama vähemalt 50% tase 6(11)
6 pädevuspiire ületavaid töid. Seda põhjusel, et KAK-i punkt 3.1.4, mis vastava nõude seadis, käsitles kutse taseme tõstmist, mitte kutse esmakordset taotlemist. Nimelt loeti 2019. a kehtinud KAK punkti 2.8.d) kohaselt kutse esmakordseks taotlemiseks ka seda, kui toimub kutsetaseme tõstmine, mis oli reguleeritud punktis 3.1.4.
42.Asjaolu, kas kaebaja tööde portfooliole rakendus 50% nõue või mitte, ei mõjuta vaidluse tulemust. Kaebaja töökogemus ei vasta KAK-is nõutule, mille kohaselt tuleb 7. taseme kutse saamiseks teha 6. taseme pädevuspiire ületavaid töid. Taotluse referentsobjektide puhul pole kaebaja esitatud andmete põhjal tegu objektidega, mis oleksid maapinnast kõrgemad kui 45 m ning ületaksid seega 6. taseme pädevuspiire (täpsem selgitus vaideotsuse p-s 2.1.1 – 2.1.3). Kusjuures 2019. a kehtinud 6. ja 7. taseme kutsestandarditest nähtub, et objektide keerukusele kehtisid samasugused nõuded nagu otsuse tegemise ajal 2022. a. Samuti pole endiselt täidetud KAK p-i 3.5.2 ja 3.4 eeldused töökogemusele, mis oleksid võimaldanud kaebajal saada 7. taseme kutse alternatiivsetel alustel (vaideotsuse p-d 2.1.4 – 2.1.6).
43.Tervikhoone ehitamiseks ei saa pidada hoone fuajee või välisfassaadi remonti või rekonstrueerimist, kuna tegu on hoone oluliste osadega. Kuigi KAK ei ole „tervikliku ehitise või tervikhoone“ mõistet defineerinud, siis on selge, et tervikhoone/tervikliku ehitise püstitamiseks ei saa pidada Tartu Ülikooli õppehoone Biomeedikumi välisfassaadi rekonstrueerimist ja Ahhaa keskuse fuajee remonti. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tervikhoone mõiste sisustamisel tuleks lähtuda põhiprojektis kirjeldatud ehitistehnilistest lahendustest, mida vastustaja oleks pidanud eraldi hindama.
44.Vastustaja ei ole kaebajalt täiendavat tasu nõudnud. Nii nagu Riigikohus kaebaja poolt viidatud lahendites 3-17-1994 (p 29) ja 3-18-1432 (p 47) viitab, ei või kutse andja küsida kutse andmise tasu juhul, kui ta lahendab uuesti sama taotlust, mis oli vaidluse all. Juhul, kui kutse taotleja esitab aga suures mahus uusi lähteandmeid (referentstööd, täiendav akadeemiline haridus), siis ei saa seda pidada samaks taotluseks. Sellisel juhul on õigustatud kutse tasu küsimine. Seda aga kaebaja puhul ei tehtud.
45.Vastustaja ei ole kaebajat ebavõrdselt kohelnud. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et vastustaja muutis KAK-i kaebajaga peetud vaidluse tulemusel. Kuna ehitustegevuse juhtimise täiskutset puudutav töökogemuse nõue oli varasemas KAK-is samasugune nagu kehtivas, siis pole kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste 2019. a kutsetaotlejatega.
46.Lisaks on kaebaja viidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 26.05.2020. a vastusele (kaebaja täiendavate seisukohtade lisa 1), millest nähtuvat, et perioodil 2017 – 2020. a vastas KAK punktile 2.7 ja 7. taseme kutse kutsestandardi A.1 nõudele (ehitusloakohustuslik hoone kõrgusega 45 - 100 m ja sügavusega 8 - 12 m), vaid üks hoone. Sellest järeldas kaebaja, et isikuid, kellele on samal perioodil antud kaebaja taotletuga sama 7. taseme kutse, on koheldud kaebajaga võrreldes soodsamalt.
47.Kaebaja esitatud võrdlus 2017 – 2020. a kasutusele võetud hoonete ning samal perioodil väljastatud 7. taseme kutsete osas on ebatäielik ning eksitav (so asjakohatu) ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Vale on kaebaja väide, et nähtuvalt MKM väljavõttest vastas perioodil 2017 – 2020. a KAK punktile 2.7 ja 7. taseme kutse kutsestandardi A.1 nõudele (ehitusloakohustuslik hoone kõrgusega 45 - 100 m ja sügavusega 8 - 12 m), vaid üks hoone. Vastustaja selgitab, et senise ja läbiva halduspraktika kohaselt on taotlustes toodud objektide hindamisel loetud 7. taseme kutsele vastavaks ka need objektid, mille puhul on täidetud kas (i) ainult kõrguse nõue (kõrgem kui 45 m), (ii) ainult sügavuse nõue (sügavam kui 8 m) või (iii) nii kõrguse kui ka sügavuse nõue. Seda põhjusel, et kõigil hoonetel ei pruugi olla maa-alust osa (nt kelder), samuti ei pruugi kõigil hoonetel olla maapealset osa. Samas on taotlejal olemas 7. taseme keerukusele vastava hoone ehitamise kogemus nii juhul, kui ta on ehitanud tasemele vastava hoone 7(11)
kõrgustesse, sügavusse kui ka mõlemat. Juhul, kui kutse taotleja ei suuda viidatud tingimusi täita
7.taseme kutse saamiseks, on võimalik kutse saada tavajuhu alusel lisaks lähtuvalt KAK punktist 3.5.2 (mida hinnati ka kaebaja puhul) või lähtuvalt erijuhust. Viidatud tõlgendusest lähtumine on seega proportsionaalne ning tagab ka paremini isikute võrdse kohtlemise võimaldades kõrgema taseme kutset taotleda laiemal isikuteringil. Järelikult on vale kaebaja etteheide, et vastustaja võimaldab 7. taseme kutset saada ainult vähestel privilegeeritud isikutel.
48.Samuti on vale kaebaja väide, et 7. taseme kutsele vastas MKM väljavõttest vaid üks hoone. Sellele vastasid nr 8 olev hoone EHR koodiga 120850748 (kõrgus 95,1 m, sügavus 10,2 m); nr 25 olev hoone EHR koodiga 120861424 (kõrgus 67 m, sügavus 9 m); nr 7 hoone EHR koodiga 120674475 (kõrgus 73,2 m); nr 20 hoone EHR koodiga 120721212 (kõrgus 64,5 m); nr 14 EHR koodiga 120592559 (kõrgus 77,1 m); nr 33 EHR koodiga 120809924 (sügavus 10,7 m), jne.
49.Ka vaidemenetluses heitis kaebaja samuti vastustajale ette ebavõrdset kohtlemist, kuid seda hoopis teistel põhjustel. Vastustaja lükkas kaebaja vastavad väited vaideotsuse punktides 2.1.14 – 2.1.15 ümber. Vastustaja hinnangul näitavad kaebaja ajas järjest muutuvad ning põhjendamatud väited vaidemenetluses ja kohtumenetluses selgelt, et kaebaja väited on tegelikkuses otsitud ja meelevaldsed.
50.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja kutsetaotluse läbivaatamisel esinevad sellised menetluslikud rikkumised, mille tõttu tuleb kohustada vastustajat kaebaja kutsetaotlust uuesti läbi vaatama, ei saa vastustaja seega teha kaebaja esitatud kutsetaotluse osas teistsugust otsust. Seega tuleks otsus ja vaideotsus jätta HMS § 58 kohaselt tühistamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
51.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
52.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on oma esialgset, 12.08.2019 esitatud taotlust 28.12.2021 täiendanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja käsitas kaebajat kutse esmakordse taotlejana.
53.Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas vastustaja on õigesti keeldunud kaebajale väljastamast 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutset üldehituse erialal, hoonete ehituse allerialal ja ehitustegevuse juhtimise ametialal. Sellega seonduvalt on pooltevahelise vaidluse üheks keskseks küsimuseks see, kas vastustajal oli õigus lähtuda kutse andmise otsustamise ajal kehtinud korrast.
54.EEL-i hindamiskomisjon asus 20.01.2022 (kaebuse lisa 6 lisa 2) järgmisele seisukohale: „Hindamiskomisjon on uuesti läbi vaadanud taotleja 12.08.2019 esitatud taotluse ja lisaks 28.12.2021 esitatud täpsustatud taotluse koos kaaskirjaga ning on jõudnud seisukohale, et taotleja ei vasta Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 osas Kutse andmise korrale (KAK) ja Kutsestandardile (KS). Täitmata on töökogemuse KAK punkt 3.1.2.1 d) sätestatud eeldus, st. taotleja portfoolio ei sisalda vähemalt 50% tase 6 pädevuspiire ületavaid töid. Taotluses näidatud tööd ei vasta oma terviklikkuselt ja keerukuselt 7 taseme nõuetele KS p A.1 kirjeldusele, st need ei ületa KAK punktis 2.7 nõutud eelmise (üks aste madalama) kutsetaseme pädevuspiire. Samuti ei vasta taotleja projektid ka KAK p. 3.5.2 esitatud alternatiivsetele nõuetele, mis annaks kasutuseesmärgi kohase võimaluse kutse saamiseks ka juhul, kui KS kohased eeldused ei ole täidetud.“ Eeltoodust tulenevalt tegi hindamiskomisjon kutsekomisjonile ettepaneku mitte anda kaebajale diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutset.
8(11)
55.EEL-i kutsekomisjon tegi kaebaja 12.08.2019 taotluse ja 28.12.2021 täiendava taotluses osas 20.01.2022 protokollilise otsuse ning jättis kaebajale taotletud kutse andmata, kuna kaebajal puudub nõutav töökogemus. Protokolli väljavõttest (vt kaebuse lisa 6 lisa 1) nähtuvalt tugines kutsekomisjon otsuse tegemisel hindamiskomisjoni 20.01.2022 seisukohale. Täpsemad põhjendused taotluse rahuldamata jätmise kohta esitas EEL kutsekomisjon 11.02.2022 kirjas nr KA22/023 „Eesti Ehitusinseneride Liit MTÜ kutsekomisjoni vastus kutsetaotluse kohta“ (kaebuse lisa 6).
56.Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õigusvastased, kuna vastustaja on eksitavat teavet esitades rikkunud haldusorganil lasuvat selgitamiskohustust ning jätnud täpsustamata, et kaebaja taotlust hinnatakse kehtiva KAK-i, mitte 2019. a kehtinud KAK-i alusel. Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, hea halduse tava ning õiguskindluse põhimõtet (sh kaebaja õiguspärast ootust). Samuti on haldusakt kaebaja väitel kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalne. Lisaks väidab kaebaja, et vastustaja on teda ebavõrdselt kohelnud.
57.Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega.
58.Nii kohtule esitatud kaebuses kui ka täiendavates seisukohtades seonduvad kaebaja argumendid ennekõike väidetavate menetluslike minetustega ning üksnes kaudselt on viidatud otsuse ja vaideotsuse sisulistele puudustele. Lisaks on kaebaja möönnud, et esitatud kujul ei vasta tema taotlus 2021. a vastu võetud KAK(„Esitades taotluse 2019. a ei saanud kaebaja kuidagi ette näha ja oma tegevust planeerida viisil, et see vastaks 2021. a vastu võetud kutse andmisse korrale, mida tänaseks on veelkordselt muudetud.“, vt kaebaja 26.01.2023 menetlusdokumendi lk 3).
59.Arvestades eeltoodut on kaebuse lahendamisel keskne tähendus asjaolul, kas vastustaja on taotluse lahendamisel hinnanud kaebaja töökogemust õige KAK-i alusel.
60.Kohtule esitatud tõendeid arvestades pidi kaebaja mõistma, et tulenevalt taotluse täiendamisest ja täpsustamisest oli vastustajal õigus lähtuda taotluse lahendamise ajal kehtinud KAK-ist. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 28.12.2021 otsusele haldusasjas nr 3-171994. Nimetatud otsusest järeldub, et kutse andmine tuleb otsustada materiaalõiguse normide alusel, mis kehtivaid tema taotluse suhtes uue otsuse tegemise ajal (vt viidatud otsuse p 19 ning seal viidatud Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-18-1432/103, p 46). Riigikohus selgitas, et materiaalõiguse normide hulka kuuluvad, sõltumata nende paiknemisest ühes või teises kutsealases dokumendis, mis tahes sätted, milles on esitatud kutse saamise eelduseks olevad sisulised tingimused.
61.Eelnevast järeldub, et vastustaja pidi kaebaja taotluse suhtes uue otsuse tegemisel lähtuma 2022. a kehtinud KAK-ist. Seetõttu ei oma tähendust kaebuses esitatud väide varasema ja hilisema KAK-i erinevuste kohta.
62.Kohus nõustub kaebaja töökogemuse nõuetele mittevastamise osas vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja on õigesti järeldanud, et kaebaja poolt taotluses ja selle hilisemas täienduses esitatud töökogemus ei vastanud otsuse tegemise ajal kehtinud KAK-i nõuetele ning seetõttu ei olnud vastustajal võimalik kaebajale nõutud kutset anda. Kohus selgitab kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidete osas järgmist.
63.Vaidlust ei ole selles, et nii Biomeedikumi kui Ahhaa keskuse puhul on tegemist hoonetega, mille netopind ületab 10 000 m2. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Biomeedikumi välisfassaadi rekonstrueerimist või Ahhaa fuajee remonti saab pidada tervikliku ehitise püstitamiseks (2021.a KAK p 3.4.). Kohus nõustub vastustaja 10.02.2023 menetlusdokumendis punktides 2.1.8-2.1.10 märgituga. Väiteid, et KAK-i nõuet tervikliku rekonstrueerimise kohta peab sisustama ettevõtlusja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse 9(11)
andmise tingimused ja kord“ kaudu ning sellest tulenevalt oli vastustaja kohustatud hindama kaebaja töökogemust vastavalt põhiprojektis kirjeldatud tehnilistele lahendustele, ei pea kohus põhjendatuks.
64.Vastustaja 22.12.2021 selgitustest ei nähtu, et kaebaja võis taotlust täiendada üksnes esialgse taotluse aluseks oleva perioodi kohta. Vastustaja on viidanud taotluse täiendamise võimalusele ennekõike just põhjusel, et tulenevalt suurest ajavahest võib kaebajal olla mõistlik taotlust täiendada („Kui on tulenevalt suurest ajavahest arvates kutsetaotluse esitamisest soov esitada täiendavaid lähtealuseid (uued tööde referentsid, lisaks saadud täiendusõpe ja/või akadeemiline õpe), siis on vaja esitada uus kutsetaotlus vastavalt käesolevalt kehtivale kutsestandardile ja kutse andmise korrale. Ehk taotlus tuleb kogu mahus esitada uuesti ja läbi praeguse veebikeskkonna (www.kutse.ehitusinsener.ee ). Sellist taotlust saame käsitleda vastavalt kehtiva kutse andmise korra (kinnitatud 17.06.2021 otsus nr 37) jaotisele 3.3.3. Sisuliselt on siis tegemist esmakordse kutse taotlemisega ja selle eest on vaja tasuda vastavalt kinnitatud tariifile.“).
65.Kohus möönab, et vastustaja 22.12.2021 selgitusest saab järeldada, et taotluse täiendamisel vastustaja viidatud viisil („uued tööde referentsid, lisaks saadud täiendusõpe ja/või akadeemiline õpe“) tuleb tasuda kutse andmise tasu. Küll aga ei nähtu vastustaja selgitusest, et tasu maksmine sõltub sellest, millise ajavahemiku osas taotlust täiendatakse. Kohus leiab, et kaebaja esitatud täiendatud ja täpsustatud taotlus oli täienduste mahtu arvestades uus taotlus, mida vastustaja hindas koos varasema taotlusega üksnes menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (sest arvestades Tallinna Ringkonnakohtu otsust haldusasjas nr 3-20-97 ei oleks olnud otstarbekas teha esmalt otsust 12.08.2019 kutsetaotluse osas ning seejärel eraldi 28.12.2021 taotluse osas). Seega nõustub kohus vastustajaga, et taotluse täiendamine vaid ajavahemikul 2017-2019 tehtud tööde osas oli kaebaja enda valik.
66.Vastustaja ei ole kaebajale väitnud, et tema taotlus lahendatakse esialgse taotluse esitamise ajal kehtinud KAK-i kohaselt. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja 22.12.2021 selgitusest (ning viitest 17.06.2021 otsusega kinnitatud KAK-ile) saab järeldada, et taotluse olulisel muutmisel lähtutakse kehtivast KAK-ist.
67.Kohus möönab, et vastustaja oleks võinud selgemalt välja tuua, et kaebaja taotlus lahendatakse kehtiva KAK-i kohaselt, kuid tegemist ei ole sellise minetusega, mis muudaks vaidlustatud otsuse õigusvastaseks.
68.Väide, et vastustaja muutis KAK-i nõudeid vastavalt haldusasja nr 3-20-97 vaidlusele, on paljasõnaline. Samuti on alusetu väide, et vastustaja on uutel taotlejatel kutse saamise võimatuks muutunud.
69.Asjaolu, et vastustaja on 22.12.2021 e-kirjas viidanud tasu maksmise kohustusele, ei mõjuta otsuse õiguspärasust. Haldusasja materjalist nähtub, et vaatamata vastustaja selgitusele võimaldati kaebajal oma varasemat taotlust olulisel määral täiendada (täiendatud taotluses esitatud, varasemalt esitamata jäetud projektide loetelu on esitatud nt vastustaja 11.02.2022 kirja punktis 1.3., vt kaebuse lisa 6) ning tasu selle eest ei nõutud.
70.Isegi kui möönda, et vastustaja selgitus oli ebapiisav või segadust tekitav, ei ole tegemist asjaoluga, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks. Selgitamiskohustus ei ole piiramatu ning kui kaebaja hinnangul oli vastustaja esitatud selgitus ebapiisav, olnuks tal võimalik paluda täiendavaid selgitusi.
71.Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et tema taotlus lahendatakse taotluse esitamise ajal kehtinud KAK-i alusel. Olukorras, kus 17.06.2021 muudetakse KAK-i ning sellele tuginetakse 2022. aasta alguses otsuse tegemisel, on väited õiguskindluse põhimõtte osaks oleva vacatio legis põhimõtte rikkumisele alusetud. Õiguskindluse põhimõte ei tähenda, et igasugune õigusliku olukorra muutmine ja regulatsioonide täpsustamine oleks lubamatu. 10(11)
72.Väide, et vastustaja tekitas KAK-i muutes olukorra, kus ehitusvaldkond on vaid vähestele üksikutele privilegeeritud isikutele kättesaadavaks, on paljasõnaline.
73.Kohus leiab, et ka 2019. a kehtinud KAK p 2.8 alapunktide a) ja d) kohaselt on kutse esmakordsed taotlejad nii need, kellel puudub varasem ehitusinseneri kutsetunnistus, kui ka need, kes taotlevad esmakordselt olemasolevast kutsetasemest kõrgema taseme kutset. Seega ei saa kaebajaga nõustuda, et temale kohalduvad teistsugused sätted ja põhimõtted kui taotlejale, kes taotleb olemasoleva kutsetaseme tõstmist.
74.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajat võrreldes teiste 7. taseme kutse taotlejatega ebavõrdselt kohelnud. Asjaolu, et kaebaja väitel on alates 2017. aastast Eestis ehitatud ainult 1 hoone, mis vastab kutsestandardi A.1 tingimustele, ei tõenda ebavõrdset kohtlemist võrreldes teise kutse taotlejatega. Lisaks on vastustaja selle väite ümber lükanud. Kaebaja on andmete kogumisel aluseks võtnud selle, et samaaegselt peab hoonete kõrgus ületama 45 meetrit ja sügavus 8 meetrit. Samas saab töökogemuse nõude tehtud tööde osas täidetuks lugeda KAK p-i 3.5.2 alusel. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja väites, et senise ja läbiva halduspraktika kohaselt ei kohaldu objektide osas esitatud kõrgus- ja sügavusnõuded samaaegselt, vaid alternatiivselt. Kaebaja esitatud objektid ei täida kõrgus- ja sügavusnõudeid ei kumulatiivselt ega alternatiivselt.
75.Isegi juhul, kui vastustaja oleks eelnevalt andnud välja kutseid KAK-i ja kutsestandardi sätteid rikkudes, ei anna see kaebajale õigust vastustajalt enda suhtes samasugust käitumist nõuda. Võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes (vt Riigikohtu 27.11.2006 otsuse nr 3-3-1-59-06 p 12).
76.Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et haldusmenetluse käigus ei ole tehtud selliseid menetluslikke vigu, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praeguses vaidluses on oluline, kas kaebaja on nõuetekohaselt täitnud diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutse andmise korras ja kutsestandardis sätestatud töökogemuse nõuded. Kuna kaebajal on töökogemuse nõuded täitmata, ei saa talle kutset olenemata võimalikest menetluslikest puudujääkidest anda. Seega poleks ka juhul, kui vastustaja oleks esitanud põhjalikuma selgituse selle kohta, millisest KAK-ist ta otsuse tegemisel lähtub, lõpptulemus muutunud. Järelikult on EEL-i otsus ja vaideotsus õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel jääb rahuldamata sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
77.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.