Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1166
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.05.2022 ettekirjutusele nr 1052255517
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Reimo Mets Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JN
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.07.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-1166
3-22-1166 Eestis seadusliku aluseta viibimine ja töötamine oli vale ja seadusevastane, kuid soovib esimesel võimalusel saada seadusliku aluse. Humaansetel kaalutlustel võib sissesõidukeelu tühistada või selle kestust vähendada (VSS § 32 lg 1). Kaebaja suhtes ei saa teha etteheiteid avaliku korra või riikliku julgeoleku põhjustel. Kaebaja lahkus Eestist lahkumisettekirjutuse alusel, ta sai väärteo korras trahvi 600 eurot. Tegemist on topeltkaristusega. Sissesõidukeeld n-ö lisakaristusena on ebaproportsionaalne ja ülekohtune, tuues kaasa pöördumatuid kahjusid. Kaebaja ei saa täita pooleliolevaid muusikaprojekte ega tegutseda bändis. PPA ei kohaldanud VSS § 271 lg-s 1 võimaldatud 10aastast sissesõidukeeldu, pidades seda järelikult ebaproportsionaalseks. Ka 3-aastane keeld on ülemäära koormav. Sissesõidukeeldu oleks tulnud vähendada 0 päevani. Ka VSS § 74 lg 4 kohaselt võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Lisaks võib keelu kehtivust piirata Eesti Vabariigi territooriumiga (VSS § 74 lg 41). PPA on valinud raskeima abinõu ning kehtestanud sissesõidukeelu kogu Schengeni alasse. Selline tagajärg on ülemäärane. Kaebaja suhtes ei esine sissesõidukeelu kohaldamise muid aluseid, mis on sätestatud VSS § 29 lg-s 1, välja arvatud sätte p 8 ehk Eestis viibimist reguleeriva õigusakti rikkumine. Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu eesmärgiks on soodustada riikide suhete arengut kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas vastastikuse kasu alusel. Sissesõidukeeld takistab osaliselt koostöölepingu eesmärgi täitmist kultuuri edendamise osas, sest kaebaja kaotab Eestis kultuurialased sidemed ja koostööpartnerid. Kaebaja Eestis viibimise pikkuse tingis suuresti koroonapandeemia aegne periood, mil liikumine välisriikides oli kas täiesti võimatu või oluliselt komplitseeritud. Kaebaja lend Schengeni territooriumilt õigeaegselt lahkumiseks tühistati lennufirma airBaltic poolt. Vähemalt perioodi 27.02.2020–12.05.2022 (806 päeva) osas ei saa kaebajat seega Eestis alusetult viibimise eest süüdistada. Pärast eriolukorra väljakuulutamist 2020. a märtsis oli tegemist force majeure olukorraga.
3-22-1166 et kui isikul on nende riikide topeltkodakondsus ja kehtivad passid, on tal õigus Eestis viibida 2x90 päeva 180 päeva jooksul. VSS §-st 74 tuleneb, et üldjuhul tuleb haldusorganil lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Seega on seadusandja juba teatud huvide kaalumise läbi viinud, leides, et kui välismaalane on käitunud viisil, mis tingib lahkumisettekirjutuse tegemise, on üldjuhul põhjendatud 3-aastane sissesõidukeeld (VSS 5. ptk lubab seevastu sissesõidukeelu määrata alaliselt või kuni 10 aastaks). Haldusorganil on võimalus kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (samas lg 3) või sissesõidukeelu kohaldamisest üldse loobuda (samas lg 4), kui seda tingivad humaansed asjaolud. Kuna sissesõidukeelu kehtestamine toimub haldusorgani kaalutlusõiguse alusel, siis saab halduskohus HKMS § 158 lg-s 3 sätestatust tulenevalt kontrollida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgitud. Halduskohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vastustaja on sissesõidukeelu kehtestamisel hinnanud nii kaebaja käitumist kui ka seost Eestiga ning leidnud, et sissesõidukeelu rakendamine on põhjendatud. PPA kaalus kaebaja võimalikku kultuurilist sidet Eestiga. Õige pole kaebaja hinnang, et PPA on üle tähtsustanud riigis ebaseadusliku viibimise fakti ning põhjendamatult vähendanud kaebaja kultuurilist panust. Ehkki bändides osalemine on sissesõidukeelu kohaldamisel pea võimatu, siis muus osas on muusika kirjutamine võimalik ka väljaspool Eestit. Meelevaldseks ei saa pidada PPA järeldust, et kaebaja pikaaegne ebaseaduslik Eestis viibimine, erinevate passide kasutamine ning Eesti õiguskorra aktsepteerimata jätmine mõjutavad kaebaja usaldusväärsust ja kaaluvad üles kaebaja tegevuse kultuurimaastikul. Humaansetel kaalutlustel võib jätta sissesõidukeelu kohaldamata. Üldjuhul on tegemist eelkõige isiku enda, tema lähedaste või perekonnaliikmete tervise ja vanusega seonduvate asjaoludega. Selliste asjaolude esinemist kaebaja ei väida. Asjaolu, et kaebaja on ebaseaduslikult Eestis viibinud väga pika aja jooksul ning peab Eestit enda kodumaaks, ei anna alust sissesõidukeelu kohaldamata jätmisele. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi (VMS § 13 lg 1). Kaebaja suhtes kohaldati Schengeni ülest sissesõidukeeldu. Ka selles osas on sissesõidukeelu kehtestamine õiguspärane ja põhjendatud. Nimelt sätestas otsuse tegemise ajal kehtinud VSS § 74 lg 41, et lahkumisettekirjutuses võib piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks. Kuna kaebajal selliseid asjaolusid ei esinenud, siis tuli kaebajale sissesõidukeeld määrata kogu Schengeni konventsiooni liikmesriikide ulatuses. PPA leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed, ning asjaolu, et kaebaja sooviks Euroopas või Eestis muusikuna tegutseda, ei ole sedavõrd kaalukas, et tooks endaga kaasa sissesõidukeelu õigusvastasuse ja tühistamise. Kaebaja viidatud majanduslikud ja kultuurilised huvid on seotud ebaseadusliku Eestis viibimisega, mida riigivõim ei pea kaitsma ning seda kohustust ei saa tuletada ka kaebaja viidatud koostöölepingust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(7)
3-22-1166 Kohus ei kontrollinud, kas vastustaja järgis kaalutlusõiguse piire ja kaalutlusreegleid. PPA on jätnud põhjendamiskohustuse täitmata. VSS § 31 lg 3 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja kehtivusaja määramisel kogumis arvestada. Ettekirjutusest ei saa aru, millistele asjaoludele tuginedes on vastustaja kaalutlusotsuse teinud. Vastustaja ei arvestanud, et kaebaja taotles Eestis elamiseks elamisluba, näidates sellega üles huvi Eesti ühiskonda lõimuda ja end Eestiga siduda. Tegemist on kergendava asjaoluga, mida oleks tulnud kaaluda. PPA-l on kaalutlusõigus nii sissesõidukeelu pikkuse osas kui ka küsimuses, kas üldse sissesõidukeeldu kohaldada. Vastustaja hakkas kohtumenetluses tagasiulatuvalt enda otsust põhjendama ja selgitama. Tegemist on rikkumisega, mis toob kaasa sissesõidukeelu tühistamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 järgi tuleb haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ebaõige on kohtu väide, et vastustajal on õigus enda äranägemisel otsustada, kas ja mil viisil ta haldusakti põhistab. Vastustaja tugines kohtumenetluses nt argumendile, et kaebaja töötas Eestis ebaseaduslikult, kuid vaidlustatud ettekirjutusest sellist kaalutlust ei nähtu. Samuti ei nähtu sealt, millise kaalu on vastustaja andud ettekirjutuses esile toodud asjaoludele. Vead kaalumisel võisid mõjutada asja sisulist otsustamist ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 ei võimalda jätta ettekirjutust vastavas osas tühistamata. Kohus ei kohelnud pooli võrdselt, sest luges kõik kaebaja argumendid ja põhistused ebatähtsaks, leides, et kaebaja õigused ei vääri Eesti Vabariigis kaitset. Kaebaja ei ole ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut ega kujuta sellist ohtu ka tulevikus. Halduskohus märkis 30.05.2022 määruses, et kaebaja alternatiivnõue on ebasobilik, sest sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kestuse üle otsustab PPA, mitte kohus, ning andis kaebajale võimaluse alternatiivnõudest loobuda. Kaebaja leidis, et kui alternatiivnõue pole lubatav, palub ta kohtul tuvastada 17.05.2022 ettekirjutuse õigusvastasuse. Halduskohus ei selgitanud kohtuotsuses, miks ei ole kaebuse sellisel viisil muutmine lubatav. Ebapiisav on põhjendus, et see pole otstarbekas ega kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kaebaja palus HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel kohtul kindlaks teha haldusakti õigusvastasus.
5(7)
3-22-1166
3-22-1166
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.