X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.05.2022 ettekirjutuse nr 1052255517 tühistamiseks sissesõidukeelu osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja taotlus alternatiivnõude muutmiseks rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.08.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 17.05.2022 ettekirjutuse nr 1052255517 (edaspidi ettekirjutus), millega kohustas Xt lahkuma Eesti Vabariigist 15 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.06.2022. Samuti kohaldati isikule Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (edaspidi sissesõidukeeld), tuginedes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 74 lg-le 1.
Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on X Austraalia ja Iisraeli Riigi kodanik, kellel on õigus viibida Schengeni alal, sh Eestis, viisavabalt kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Alates 11.04.2019 kuni 12.05.2022 on X korduvalt Eestis viibinud, kuid selleks puudus seaduslik alus kokku 1001 päeval, kuna isik ületas lubatud viisavaba viibimisaega. Aadressil Paljassaare tee 40/3, Tallinn, toimunud 12.05.2022 kontrolli käigus ja 17.05.2022 vestlusel põhjendas X seadusliku aluseta Eestis viibimist koroonaviiruse mõjudega, mistõttu ei saanud Austraaliasse naasta. X töötab muusikabaaris kehtiva tööloata. Seega on PPA-l kohustus teha isikule lahkumisettekirjutus VSS § 7 lg 1 alusel. Sissesõidukeelu rakendamine kolmeks aastaks tuleneb VSS § 74 lg-st 1. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. X on ebasoovitav välismaalane, kuna rikkus ajutise viibimise tingimusi, viibides Schengeni alal perioodil 2019–2022 seadusliku aluseta 1001 päeva (vt VSS § 6). Piiriületamisel näitas isik vaheldumisi oma Austraalia ja Iisraeli passe, et piirivalvurid ei paneks tähele viisavaba viibimisaja ületamist ja seda, et isik elab tegelikult püsivalt Eestis. Piirivalvurid ei ole probleemi tuvastanud, sest sisenemis- ja väljumistemplid on erinevates passides ja liikumiste ajajoon pole seetõttu selge. Seetõttu ei saa Xt pidada usaldusväärseks välismaalaseks. Humaansetel kaalutlustel saab sissesõidukeelu jätta kohaldamata, kuid selliseid asjaolusid ei esine. VSS § 74 lg 3 järgi saab kohaldada ka lühemat sissesõidukeeldu, kuid ei esine asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu lühendamist. Puuduvad tugevad perekondlikud sidemed Eestiga. Sotsiaalsed ja kultuursed sidemed küll on, kui ebaseaduslik viibimine kestis nii pikalt, et PPA ei leia võimalust sissesõidukeelu vähendamiseks. Kolmeaastane sissesõidukeeld on proportsionaalne ebaseadusliku viibimise kestusega. Isik vaidles sissesõidukeelu pikkusele vastu, kuid ei esitanud ühtegi sisulist põhjendust sissesõidukeelu vähendamiseks.
2.X (edaspidi kaebaja) esitas 25.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles ettekirjutuse tühistamist sissesõidukeelu osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta Schengeni sissesõidukeeld kohaldamata. Alternatiivselt taotles kaebaja Schengeni sissesõidukeelu vähendamist 0 kuu peale või määrani, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele.
3.05.07.2022 esitas kaebaja alternatiivnõude muutmise taotluse selliselt, et kui kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude PPA ettekirjutuse nr 1052255517 tühistamiseks osas, millega kaebajale määrati Schengeni territooriumile sissesõidukeeld 3 aastaks, palub kaebaja kohtul tuvastada PPA ettekirjutuse nr 1052255517 õigusvastasus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Otsus on motiveerimata ning esitatud väidetest ei selgu, et PPA oleks kaalunud kaebaja rikkumise raskust, muid rikkumisi/karistusi või nende puudumist ja elulisi asjaolusid kogumis kaalutusotsustuse tegemisel, mistõttu on vaidlustava haldusaktiga rikutud kaebaja õigusi. Sissesõidukeelu kohaldamise otsus sisaldab diskretsiooniviga, kuna PPA on jätnud kaalumata mitmed olulised asjaolud, millele kaebaja on kaebuses tähelepanu juhtinud. Ettekirjutusest ei nähtu kaalutlused, miks kaebaja puhul määrati sisenemiskeelu pikkuseks maksimummäär 3 aastat. Kui sissesõidukeelu kohaldamine võib olla põhjendatud, ei tähenda see veel seda, et sissesõidukeeldu tuleb kohaldada maksimaalses lubatud ulatuses. Kaebaja hinnangul on põhjust
2 (9)
pidada sissesõidukeelu pikkust ebaproportsionaalseks. Kaebaja märgib, et ettekirjutuses ei nähtugi eraldi kaalutlusotsuse osa.
4.2.Kaebaja on Eestiga kokku puutunud juba alates 2010. aastast, seega 12 aasta jooksul on ta hakanud pidama Eestit enda teiseks kodumaaks. Tal on tihe kokkupuude Eesti ja eestlastega nii tööalaselt kui ka sõpruskonna tähenduses. Ta saab Eestis hakkama ning teab ning tunneb kultuuri ja eripärasid ning on juba ainuüksi eluliselt usutav, et sedavõrd pika ajalooga Eestit külastanud isik teab ja orienteerub selles kultuuriruumis. Kaebaja on vabakutseline muusik, kes edendab alternatiivmuusika ning subkultuuri edasiviimist. Ta on panustanud Eesti muusikakultuuri arengusse nii ürituste korraldamisel kui ka paljude erinevate muusikutega koos töötamisel. Eestis on kaebajal südamelähedane keskkond loominguliseks tegevuseks muusikas, huvi pakub ka Eesti kultuur ja on palju sõpru eriti muusikaringkondades. Kaebaja on Eesti muusikatööstuse jaoks oluline artist, sooloesineja ja plaadifirma eestvedaja Eesti alternatiivmuusika maastikul. Tema looming klaverikontserditest alternatiivrokini on leidnud Eestis oma kuulajad ja kõlanud mitmetel festivalidel ja raadiojaamades ning tema heliteoseid on kasutatud ka lühifilmides. Kaebaja Eestist lahkumine tähendaks seega suurt kaotust kultuuri mitmekesisusele.
4.3.Eelnevat arvestades on sissesõidukeeld kolmeks aastaks põhjendamatu, ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis välismaalase isiklikke, majanduslikke ja muid sidemeid Eestiga, mis väärivad kaitsmist (VSS § 31 lg 3 punkt 4). Kaebaja tõi välja tiheda seotuse Eestiga, mh majanduslikus mõttes, sest ta on muusikamaailmas teinud tasustatud tööd. Kaebaja jaoks on tähtis viibida Eestis sõprade juures, töö ja bändiga tegutseda, ning ta soovib siia tagasi niipea kui võimalik. Kaebaja on aru saanud, et Eestis seadusliku aluseta viibimine ja töötamine oli vale ja seadusevastane, kuid ta soovib esimesel võimalusel seadusliku aluse saada.
4.4.Lähtudes VSS § 32 lg-st 1 on humaansetel kaalutlustel põhjendatud sissesõidukeeld tühistada või kestust vähendada. Tema suhtes ei saa teha etteheiteid avaliku korra või riikliku julgeoleku põhjustel. Kaebaja lahkub Eestist lahkumisettekirjutuse alusel. Kaebaja sai väärteokorras ka trahvi 600 eurot, seega on tegemist topeltkaristamisega (trahv, sissesõidukeeld, lahkumisettekirjutus). Sissesõidukeeld nö lisakaristusena on ebaproportsionaalne ja ülekohtune, tuues kaasa pöördumatuid kahjusid. Kaebaja ei saa täita pooleliolevaid muusikaprojekte ega tegutseda bändis. Kaebaja ei saa teha tööd kaugtööna, sest salvestus toimub stuudiotes ja kontrollitud keskkonnas meeskonnatööna.
4.5.Kuna PPA ei kohaldanud VSS § 271 lg-s 1 võimaldatud 10-aastast sissesõidukeeldu, siis järelikult peab PPA 10-aastast sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks ja on selle vähendanud kolme aastani. Ka kolmeaastane keeld on ülemäära koormav ja mõjutab kaebaja igapäevast elu suurel määral. Kui seda üldse kohaldada, tulnuks sissesõidukeeldu vähendada 0 päevani. Kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeelu tühistamine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda.
4.6.Ka VSS § 74 lg 4 kohaselt võib sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata. PPA või Kaitsepolitseiamet võib lahkumisettekirjutuses piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks (VSS § 74 lg 41). PPA on valinud kaebajale raskeima abinõu ning kehtestanud tema suhtes kogu Schengeni alasse sissesõidukeelu. See on ebaproportsionaalne ning ei täida seadusandja eesmärki. Seadusandja eesmärk on näha ette „karistus“ juhuks, kui kolmanda riigi kodanikud ei täida Eestis ajutise viibimise või töötamise nõudeid. Tagajärjeks on riigist lahkumise kohustus. Kaebaja peab ülemääraseks „karistuseks“ juba kohest riigist lahkumise kohustust ilma heastamisvõimaluseta
3 (9)
dokumentatsioon korda teha, kuid sissesõidukeeld on veel topeltkaristus. VSS § 74 lg 4 alusel tuleks sissesõidukeeld kohaldamata jätta.
4.6.Kaebaja suhtes ei esine sissesõidukeelu kohaldamise muid aluseid, mis on sätestatud VSS § 29 lg 1 järgi, v.a VSS § 29 lg 1 punkt 8 – ta on rikkunud välismaalaste Eestis viibimise õigusakti.
4.7.„Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu“ (edaspidi koostööleping) eesmärgiks on soodustada Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi suhete arengut kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas vastastikuse kasu alusel. Seega sissesõidukeeld takistab osaliselt koostöölepingu eesmärgi täitmist kultuuri edendamise osas, kaebaja kaotab Eestis kultuurialased sidemed ja koostööpartnerid.
4.8.Oluline on ka, et kaebaja Eestis viibimise pikkuse tingis suuresti Covid19 pandeemia aegne periood, mil liikumine välisriikides oli kas täiesti võimatu või oluliselt komplitseeritud. Tema lend õigeaegselt Schengeni territooriumilt lahkuda tühistati lennufirma Air Baltic poolt. Sellest lähtudes ei ole vähemasti osaliselt perioodil 27.02.2020–12.05.2022 (806 päeva) põhjendatud süüstada kaebajat 1001 päeva ulatuses seadusliku aluseta Eestis viibimises, kuna tegemist oli pärast eriolukorra väljakuulutamist 2020. aasta märtsist force majeure olukorraga.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Vastustaja lähtus sissesõidukeelu kohaldamisel seadusest ega ole vääralt kohaldanud VMS-i ega VSS-i. Sissesõidukeeld on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
5.2.Kaebaja saabus Eestisse 27.02.2020 Venemaa Föderatsioonist, ületades Eesti Vabariigi välispiiri Narva piiripunktis, viisavabalt eesmärgiga tegutseda vabakutselise muusikuna. PPA andmete järgi ei ole kaebaja taotlenud oma Eestis viibimise aja jooksul töö- või elamisluba või Schengeni viisat oma viibimise seadustamiseks. PPA tuvastas 12.05.2022 kontrolli käigus, et kaebaja viibib Eestis seadusliku aluseta. Kaht biomeetrilist passi käsitletakse ühe Schengeni viisaruumi sisenemise alusena, seega kogumis oli isikul õigus viibida Schengenis 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Kuna kaebaja viibis alates 14.07.2019 Schengeni liikmesriikide territooriumil, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta, siis tehti lahkumisettekirjutus. Kaebaja kuulati ära 17.05.2022, mille käigus selgus, et 27.02.2022 kaebaja ka sisenes Eestisse ebaseaduslikult, sest tema lubatud viisavabad päevad olid kasutatud juba enne seda, kuigi kaebaja sõnade kohaselt ta arvas, et kumbki pass annab eraldi 90-päevase viisavaba viibimisaluse.
5.3.Kuna lahkumisettekirjutuse sundtäitmise asjaolusid ei esinenud, siis ei olnud PPA kohustatud rakendama kaebaja suhtes viieaastast sissesõidukeeldu (VSS § 74 lg 2), kuid koostati vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus kolmeaastase sissesõidukeeluga. PPA-l on tõesti võimalik kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), kuid kaebajaga läbiviidud küsitlusest nähtub, et tal ei olnud PPA-le esitada asjakohaseid tõendeid või põhjendusi selle kohta, miks kaebaja pikema aja jooksul viibis Schengeni, sh Eesti territooriumil, omamata selleks õiguslikku alust ning miks ei pöördunud ta PPA poole oma viibimisasjaolude väljaselgitamiseks. Seda eriti koroonaviiruse pandeemia valguses kehtestatud karantiini ja reisimispiirangute tõttu ning hoolimata sellest jätkas ta teadlikult oma ebaseaduslikku viibimist. Seega ei näinud PPA mõjuvaid põhjuseid ega asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu pikkuse lühendamist.
5.4.Vastustaja ei nõustu, et PPA otsus pole sissesõidukeelu kohaldamise osas põhjendatud ega proportsionaalne ning selles esinevad kaalutlusvead (ei täida seadusandja eesmärki), samuti et sissesõidukeelu kohaldamiseks puudusid alused. Koos lahkumisettekirjutusega on alus kohaldada
4 (9)
sissesõidukeeldu. Sissesõidukeeld ei ole karistus, vaid meede õiguskorra tagamiseks. Sissesõidukeeld võib olla kehtiv kogu Schengeni alal või üksnes Eesti territooriumil. Kaaludes sissesõidukeelu kohaldamist territoriaalselt, hindab PPA kõiki asjaolusid ja välismaalase poolt esitatavate andmete ja ütluste usutavust ja õiguspärasust. Eesti Vabariigi territooriumile saab PPA sissesõidukeeldu kohaldada üksnes siis, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks. Illegaalimenetluse raames läbiviidud küsitlusest selgus, et kaebajal ei ole seaduslikku alust Schengeni konventsiooni liikmesriigiks elamiseks või ajutiseks viibimiseks, seega oli PPA kohaldanud kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeelu.
5.5.PPA arvestas, et kaebaja ebaseaduslik viibimine tulenes tema kergemeelsusest, kaebaja oli ka varem Eestis viibinud, seega ebaseaduslik viibimine ei tekkinud kaebaja eksimuse tõttu. Kaebaja viibis Eestis pärast oma seadusliku viisavaba viibimisaja lõppu teadlikult, ei pöördunud PPA poole oma viibimisasjaolude väljaselgitamiseks. Kaebaja väitis, et töötas Eestis vabakutselise muusikuna, kuid tema töötamine polnud registreeritud, mistõttu ta ei tohtinud töötada (VMS § 104 lg 2). Puudusid igasugused taotlused, registreeringud, elamisload. Ebaseaduslik töötamine on VMS § 303 kohaselt väärteokorras karistatav tegu. PPA ei alustanud kaebaja suhtes menetlust seadusliku aluseta töötamise osas, küll aga VMS § 298 alusel, kuna ta rikkus VMS § 43 lg-t 1 ja § 44 lg-t 2 (viibis Schengeni liikmesriikide territooriumil omamata selleks õiguslikku alust perioodil 27.02.2020-12.05.2022), trahviks määrati 600 eurot. PPA arvestas ka, et kuigi kaebaja on edendanud ja plaanib ka tulevikus edendada Eesti kultuuri lähtuvalt Eesti ja Iisraeli koostöölepingust, ei saa sellega vabandada Eestis kehtiva seaduse täitmata jätmist. Kaebaja oli kolme aasta jooksul eiranud oma hoolsuskohustust viibimise ja töötamise seadustamisega lähtuvalt VMS-i sätetest. Nimelt välismaalane on kohustatud Eestis ajutiselt viibides või Eestis elades järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte (VMS § 11). Kaebaja ei täitnud VMS-ist tulenevat teavitamiskohustust, kui kaebajal muutusid tema viibimise asjaolud (VMS § 20). Kaebaja oli Eesti õiguskorra suhtes hoolimatu. Tal puudus alates 14.07.2019 seaduslik alus Eestis viibimiseks.
5.6.Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 5). Kaebaja on seisukohal, et temal süüd selles, et ta viibib Eestis seadusliku aluseta ei ole, ning sissesõidukeeld on ebaproportsionaalselt pikk. Välismaalase teadmatus ja/või eksimus ei ole kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. PPA võttis need asjaolud arvesse sissesõidukeelu kehtivusaja vähendamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
Alternatiivse nõude muutmise taotluse lahendamine
6.Kohus selgitas kaebust menetlusse võttes, et kaebaja esitatud alternatiivne nõue (et kohus lühendaks sissesõidukeeldu ise 0 kuuni või enda õiglase äranägemise järgi muu perioodini) ei ole asjakohane, kuna sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kestuse üle otsustamine toimub PPA kaalutlusõiguse alusel ja kohus ei saa haldusorgani eest otsustada, kas ja kui pikaks ajaks
5 (9)
sissesõidukeeldu kohaldada (vt HKMS § 158 lg 3). Vaatamata sellele võttis kohus kaebuse esitatud nõuetes menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitatud alternatiivsest nõudest loobuda.
7.Kaebaja esitas 05.07.2022 taotluse alternatiivse nõude muutmiseks selliselt, et kui kohtu hinnangul on kaebaja nõue sissesõidukeelu üle otsustamiseks ebaõige, siis soovib ta muuta esitatud nõuet selliselt, et kui kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude PPA ettekirjutuse nr 1052255517 tühistamiseks osas, millega kaebajale määrati Schengeni territooriumile sissesõidukeeld 3 aastaks, palub kaebaja kohtul tuvastada PPA ettekirjutuse nr 1052255517 õigusvastasuse.
8.Kohus leiab, et kaebuse muutmine ei ole lubatav, kuivõrd see ei ole otstarbekas ega ka kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Lisaks väljub see esitatud kaebuse algsest ulatusest ning kaebaja ei ole muudetud kujul esitatud alternatiivse nõude osas ühtegi sisulist väidet esitanud. Kaebaja taotlus alternatiivse nõude muutmiseks jääb rahuldamata. Kaebuse lahendamine
9.Kohus leiab, et sissesõidukeelu osas on ettekirjutus1 õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja etteheited, et ettekirjutus on sissesõidukeeldu puutuvas osas kaalutlusvigadega ja motiveerimata, on põhjendamatud. Kohus nõustub ettekirjutuses toodud vastustaja põhjendustega, ega pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2). Asjaolu, et kaebaja PPA põhjendustega ei nõustu või tema hinnangul oleks PPA pidanud kaalumise tulemusel jõudma teistsugusele otsusele, ei muuda kohaldatud sissesõidukeeldu õigusvastaseks. Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
10.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ettekirjutusest ei nähtu eraldi kaalutlusõiguse osa. Seda kas ja mil viisil haldusakt struktureerida on vastustaja otsus ning tegemist on otstarbekuse küsimusega, millesse kohus ei sekku. Praegusel juhul on ettekirjutuse ning selleks oleva sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused ettekirjutuses selgelt eristatavad ning sissesõidukeeldu puudutav osa on esitatud ettekirjutuse leheküljel 2.
11.Sissesõidukeelu kehtestamise aluseks on VSS § 7 lg 1 kohaselt viibimisaluse puudumine VMS § 43 lg 1 mõttes ning sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6). Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja kasutas paralleelselt Eestisse sisenemiseks ja siit lahkumiseks nii Austraalia kui ka Iisraeli Riigi passe. Nii Austraalia kui ka Iisraeli Riigi kodanikel on õigus Eestis viisavabalt viibida 90 päeva 180 päeva jooksul ning kuskilt ei tulene, et kui isikul on nende riikide topeltkodakondsus ja mõlema riigi kehtivad passid, et sellisel juhul on isikul õigus viibida viisavalt Eestis 90 päeva 180 päeva jooksul nii Austraalia passi alusel kui ka Iisraeli Riigi passi alusel (ehk 180 päeva 180 päeva jooksul või 180 päeva 360 päeva jooksul).
12.VSS §-st 74 tuleneb, et üldjuhul tuleb haldusorganil lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Seega on seadusandja juba teatud huvide kaalumise läbi viinud, leides, et kui välismaalane on käitunud viisil, mis tingib lahkumisettekirjutuse tegemise, on üldjuhul põhjendatud 3-aastane sissesõidukeeld (VSS 5. ptk lubab seevastu sissesõidukeelu määrata alaliselt või kuni 10 aastaks). Haldusorganil on võimalus kohaldada sissesõidukeeldu
Kaebuse lisa 1, dtl 8–10.
6 (9)
lühemaks ajaks (samas lg 3) või sissesõidukeelu kohaldamisest üldse loobuda (samas lg 4), kui seda tingivad humaansed asjaolud. Sissesõidukeelu kohaldamine on PPA kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ning kui sissesõidukeeldu kohaldada, siis nii keeld ise kui ka selle kestus peavad olema proportsionaalsed ning selle pikkus määratakse igal üksikjuhtumil kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 34; Riigikohtu 27.06.2019 otsuse nr 3-17-1927, punktid 21, 13). Kuna sissesõidukeelu kehtestamine toimub haldusorgani kaalutlusõiguse alusel, siis saab halduskohus HKMS § 158 lg-s 3 sätestatust tulenevalt kontrollida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgitud. Otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus halduskohtul puudub ja ta ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ehkki teatud erandlikel juhtudel on kohtul lubatud sekkuda ka kaalutlusõiguse teostamisel asjaolude väärtustamisse, siis on see lubatud üksnes ilmselge meelevaldsuse tuvastamisel, kuna asjaolude väärtustamisel sekkub kohtuvõim oluliselt täitevvõimu tegevussfääri (Riigikohtu 27.02.2014 otsuse nr 3-3-1-1-14, punkt 26).
13.PPA otsus tugineb sissesõidukeelu kohaldamisel järgmistele kaalutlustele: sissesõidukeeld tuleneb seadusest; kaebaja on ebasoovitav välismaalane, kuna ta rikkus ajutise viibimise tingimusi ja viibis ajavahemikul 2019–2022 Schengeni alal ebaseaduslikult kokku 1001 päeva; kaebaja kasutas erinevaid reisidokumente, et piirivalvurid ei paneks tähele, et kaebaja on ületanud riigis viibimise tähtaega ning et ta elab tegelikult püsivalt Eestis; kaebajat ei saa pidada usaldusväärseks välismaalaseks; humaansed kaalutlused puuduvad (puuduvad perekondlikud sidemed); Eestiga seovad kaebajad sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed, kuid arvestades ebaseaduslikku viimise aega, siis ei ole need aluseks sissesõidukeelu lühendamisel; kaebaja ei esitanud ühtegi sisulist põhjendust sissesõidukeelu vähendamiseks.
14.Kuna kaalutlusõigust on teostatud, võib vastustaja tegevus olla õigusvastane vaid siis, kui ilmneb, et ta on kaalumisel teinud kaalutlusvigu. Kohus leiab, et PPA on kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest, hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid individuaalselt ning kaalutlusvigu sissesõidukeelu kohaldamisel kohtule ei nähtu. Otsuse aluseks olevate asjaolude, kaalutluste ja põhjendustega on kaebajal olnud ka võimalik tutvuda ning otsusest on jälgitav, miks PPA ei pidanud sissesõidukeelu kohaldamata jätmist või lühendamist võimalikuks humaansetele kaalutlustele viidates.
15.Kohtu hinnangul on vastustaja ettekirjutuses sissesõidukeelu kehtestamisel hinnanud nii kaebaja käitumist kui ka seost Eestiga ning leidnud, et sissesõidukeelu rakendamine on põhjendatud. Seejuures pidas PPA sissesõidukeelu kohaldamisel olulisimaks kaebaja enda käitumist piiriületustel, teadvalt kahe reisidokumendi kasutamist ning pikaajalist ebaseaduslikku Eestis viibimist. Kaebaja ei väida, et kaalutlusotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud oleksid olnud asjakohatud. PPA on kaalunud ka kaebaja võimalikku kultuurilist sidet Eestiga, kuid leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmine või selle lühendamine ei ole sellele vaatamata põhjendatud. Ehkki kaebaja hinnangul on PPA ületähtsustanud ebaseadusliku viibimise fakti ning põhjendamatult vähendanud kaebaja kultuurilist panust, siis kohus sellega ei nõustu. Ehkki tõesti bändides osalemine on sissesõidukeelu kohaldamisel pea võimatu, siis muus osas on muusika kirjutamine võimalik ka väljaspool Eestit. Kohtu hinnangul ei saa pidada meelevaldseks PPA järeldust, et kaebaja pikaaegne ebaseaduslik Eestis viibimine, erinevate passide kasutamine ning Eesti õiguskorra aktsepteerimata jätmine mõjutavad kaebaja usaldusväärsust ja kaaluvad üles kaebaja tegevuse kultuurimaastikul.
7 (9)
16.Ehkki kohus nõustub, et humanitaarsetel kaalutlustel võib jätta sissesõidukeelu kohaldamata, siis on kaebusest nähtuvalt kaebaja hinnangul selliseks asjaoluks eeskätt kaebaja soov elada ja töötada Eestis. VSS ei määratle, mida peab seadusandja humaansete kaalutluste all silmas, kuid 12.02.2014 vastu võetud VSS ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu2 seletuskirjas humaansete kaalutluste kohta toodud näidetest välismaalase Eestis viibimise aja pikendamisel ja sissesõidukeelu kohaldamise peatamisel või tühistamisel (isiku enda või tema lähedase haigus, haiglas viibimine või operatsioonijärgne ravi, perekonnakonnaliikmega seotud tõsine ja ootamatu õnnetus) saab järeldada, et tegemist on eelkõige isiku enda, tema lähedaste või perekonnaliikmete tervise ja vanusega seonduvate asjaoludega. Ka Euroopa Inimõiste Kohtu praktikas on humanitaarkaalutluste alustena peetud silmas väga erandlikel juhtudel rasket haigust (nt Tatar vs Šveits, nr 65692/12; Paposhvili vs Belgia, nr 41738/10) ning kooskõlas tagasisaatmisdirektiivi3 artikliga 5 võib humanitaarkaalutlustena käsitada ka perekondlikke aspekte, lapse parimaid huve, perekonnaelu, tervislikku seisundit ning non-refoulement põhimõtet. Selliste asjaolude esinemist kaebaja ei väida. Asjaolu, et kaebaja on ebaseaduslikult Eestis viibinud väga pika aja jooksul ning et kaebaja peab Eestit enda kodumaaks ei anna alust sissesõidukeelu kohaldamata jätmisele. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi (vt ka VMS § 13 lg 1).
17.Kaebaja suhtes kohaldati Schengeni ülest sissesõidukeeldu. Ka selles osas on sissesõidukeelu kehtestamine õiguspärane ja põhjendatud. Nimelt sätestas otsuse tegemise ajal kehtinud VSS § 74 lg 41, et lahkumisettekirjutuses võib piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks. Sama põhimõte tuleneb ka tagasisaatmisdirektiivi põhjenduste punktist 14, mille kohaselt peaks siseriiklikel tagasisaatmismeetmetel olema üleeuroopaline mõju ning sisenemiskeeld peaks keelama sisenemise ja viibimise kõigi liikmesriikide territooriumidel (tagasisaatmisdirektiivi põhjenduste punkt 14). Kuna kaebajal selliseid asjaolusid ei esinenud, siis tuli kaebajale sissesõidukeeld määrata kogu Schengeni konventsiooni liikmesriikide ulatuses.
18.Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud ning PPA on sissesõidukeelu kehtestamisel lähtunud sellest teabest, mille kaebaja haldusmenetluses PPA-le andis. Kohus märgib, et avalikes huvides on, et kõik Eestis viibivad isikud austaksid Eesti õiguskorda. Kaebaja seda teinud ei ole.
19.Kohtu hinnangul leidis PPA õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed ning asjaolu, et kaebaja sooviks Euroopas või Eestis muusikuna tegutseda ei ole sedavõrd kaalukad, et võiksid endaga kaasa sissesõidukeelu õigusvastasuse ja tühistamise. Kaebaja viidatud majanduslikud ja kultuurilised huvid on seotud ebaseadusliku tegevusega Eestis, mida riigivõim ei pea kaitsma ning seda kohustust ei saa tuletada ka kaebaja viidatud koostöölepingust. Välismaalase soov Eestis töötada ja elada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on rikkunud Eesti riigi õigusakte ning Eesti ühiskonna korraldust. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
8 (9)
asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, punkt 15).
20.Eelnevast tulenevalt on ettekirjutus sissesõidukeelu kehtestamise osas õiguspärane. Kaebus jääb kõigis nõuetes rahuldamata.
21.Kohus märgib täiendavalt, et pärast tähtaegselt lahkumisettekirjutuse täitmist on kaebajal õigus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist (VSS 32). Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.
23.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.