Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mark Pilin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 11. veebruaril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. aprillini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS §-s 15 nimetatud põhimõtted ning VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud avastasid 09.02.2023 toimunud kontrollkäigul tootmishoonesse aadressil Kruusisoo tee 23, Tila küla, Tartu vald, Tartu
maakond seadusliku aluseta Eestis viibiva ja töötava isiku, kelleks osutus Usbekistani kodanik X. Isik tuvastati Usbekistani kodaniku passi nr Y alusel. Kontrolli eesmärgil ettevõtte tootmishoonesse sisenedes palusid ametnikud seal töötaval isikul esitada kontrollimiseks isikut tõendav dokument. Isik suundus dokumenti tooma, kuid väljus tootmishoone kõrvaluksest ja jooksis ettevõtte territooriumilt ära ega allunud talle järele jooksnud ametniku korraldustele.
1.2.Isik viibib Eesti Vabariigi territooriumil töötamise eesmärgil, töötamise ajal EXPORT INVEST OÜ-s puudus tal seaduslik alus Eesti Vabariigis töötamiseks. PPA ametnikud tuvastasid, et isiku passis on Tšehhi D-viisa nr CZE009834216, kehtivusega alates 09.10.2021 kuni 06.02.2022. Seega rikkus isik Eestis viibimise ja töötamise tingimusi. Talle koostati kiirmenetluse otsus ja määrati välismaalaste seaduse (VMS) § 298 ja § 303 alusel rahatrahv.
1.3.Isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus ning põgenemisoht vastavalt VSS § 68 p-le 6.
1.4.Kuna Usbekistani kodanikul puudub seaduslik alus Schengeni territooriumil, sh Eestis viibimiseks, saadetakse ta vastavalt VSS § 17 lg 1 p-le 1 välja kodakondsusjärgsesse riiki (Usbekistani Vabariiki).
1.5.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei ole piisavad tagamaks tema kättesaadavust väljasaatmise lõpule viimiseks ning isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla väljasaatmiseks kättesaadav. Seda arvamust kinnitab isiku suhtumine ebaseaduslikult riigis viibimisse. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, seega pole võimalik teda määrata elama järelevalvemeetmete raames kindlaks määratud elukohta. Isiku sõnul elab ta tootmishoones olevates eluruumides, kuid tööandja kinnitas, et tootmishoones isikud ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks märgitud Läti Vabariik.
1.6.Isiku enda sõnade kohaselt oli ta teadlik, et tema viibimise alus Schengenis on lõppenud. PPA on tuvastanud, et isik viibis Schengeni alal ebaseaduslikult alates 07.02.2022 (369 päeva). Isiku sõnul jäi ta peale viisa kehtivuse lõppu Schengeni alale edasi, sest teised tema pereliikmed ei tööta ning tal on vaja raha teenida. Samuti mainis ta, et ei saanud õigeaegselt Schengeni territooriumilt lahkuda, kuna ta ei olnud selleks raha. Isiku kinnipidamisel võeti temalt hoiule 1000 eurot, mis PPA hinnangul on piisav, et soovi korral koju sõita. Isiku sõnade kohaselt oli ta Eestis viibinud 7 päeva ning tööle asus kolm päeva tagasi. PPA-le jääb arusaamatuks, kuidas teadis Export Invest OÜ taotleda sellisel juhul isikule lühiajalise töötamise registreeringut 05.10.2022 kehtivusega alates 01.11.2022. Isik ütles, et saabus Tšehhi Vabariiki 22.10.2021 ja viibis seal ühe aasta. PPA hinnangul on lühiajalise töötamise registreeringu kuupäevi arvestades eluliselt usutav, et isik saabus Eestisse 2022. a oktoobris. Isiku ütluste ebakõla seoses lühiajalise töötamise registreeringuga seab isiku ütlused kahtluse alla. Politseiametnike eest ära jooksmist põhjendas isik sellega, et oli teadlik oma töötamisest ilma registreeringuta ning kehtetust viisast. PPA hinnangul püüdis isik vältida politseile vahelejäämist ning sellele järgnevat Eestist lahkumise kohustust.
1.7.PPA-l puudub tulenevalt isiku käitumisest ja väidetest usaldus tema vastu. Põgenemisohu prognoos ei tugine ainuüksi isiku ebaseadusliku viibimise faktil, vaid isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, sh isikut iseloomustaval varasemal käitumisel, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Pikaajaline teadlik ebaseaduslik riigis viibimine, mitteametlik töötamine, isiku vastukäivad ütlused ning isiku otsus politsei eest ära joosta näitavad, et pole välistatud, et vabaduses viibides võib isik lahkuda Eestist teise Schengeni liikmesriiki ega pruugi
täita talle pandud lahkumiskohustust. Menetlustoimingute ajal ütles isik korduvalt, et ta on ainuke töötav perekonnaliige ning soovib jääda edasi Eestisse töötama. PPA järeldab isiku ütlustest ja hoiakutest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning seega esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi.
1.8.Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja talle on tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning kohaldatud sissesõidukeeldu tähtajaga viis aastat. Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
2.Kohus vaatas taotluse läbi 11. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, milles otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. aprillini 2023 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde ning kohus selgitas selle tähendust. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ning rõhutas, et kohtuistungi ajaks pole teada, millal täpsemalt isiku Usbekistani saatmine võimalik on. X selgitas kohtuistungil, et mõistab PPA taotlust ning seda, et on riigis ebaseaduslikult. Ta rõhutas, et soovib kiiresti koju jõuda, et toetada oma abivajavaid pereliikmeid
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Ta on viibinud pärast Tšehhi Vabariigi viisa kehtivusaja lõppu Schengeni ala 369 päeva (isiku kinnipidamise protokoll ja isikuandmete ankeet, dtl 13-18) Tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus (taotluse lisa, dtl 7-9).
7.PPA on väljendanud kahtlust, et ilma isikut kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib ta selle sundtäitmist vältima hakata. Taotluse kohaselt esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on temaga läbi viidud menetlustoimingute käigus selgitanud, et mõistab küll, et viibib riigis ebaseaduslikult, kuid tal on vaja töötada, et teenida raha oma Usbekistanis elavate perekonnaliikmete toetamiseks (ta on ainus töötav perekonnaliige). Isiku suhtes tehtud lahkumisettekirjutusest ja küsitluse protokollist ilmneb soovimatus minna tagasi oma koduriiki, kuna seal ei leidu tööd või makstakse selle eest vähe ning olukord on raske Isik sooviks jääda töötama Eestis või mõnes muus liikmesriigis, et aidata oma perekonnaliikmeid (dtl 8 ja 23). Seega ilmneb ka soovimatus lahkumisettekirjutust täita. Ka on selgunud, et isiku ütlused tema töötamise registreerimise aja kohta ei lange tegelikkusega kokku. Kohtupraktikas (vt ka (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15) on kujunenud seisukoht, et prognoosotsus põgenemisohu hindamisel peab tuginema isikuga seonduvate asjaolude kogumile. Kuigi 11. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil kinnitas isik, et soovib enda koduriiki saatmist võimalikult ruttu, annab isiku senine tegevus (seadusliku aluseta erinevates riikides viibimine ja töötamine, politsei kontrolli vältimine, eksliku teabe esitamine) koos tema varasemate väidetega aluse järeldada, et ta siiski ei soovi koduriiki naasta ja võib vabaduses olles vältida lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Isiku kohtuistungil väljendatud soov pääseda koju esimesel võimalusel on ilmselgelt kantud olukorrast, kus PPA oli isiku kinni pidanud ja teda ähvardab reaalne oht riigist väljasaatmiseks. Isik on eelnevalt korduvalt öelnud, et ei soovi minna koduriiki, vaid töötada ja teenida raha oma perekonnale Eestis või ka mõnes muus liikmesriigis. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus.
8.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Kuigi isikul on olemas pass, ei oleks dokumentide hoiulevõtt (VSS § 10 lg 2 p 6) kohtu hinnangul piisav abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis seaduslik võimalus töötada ning igasugused perekondlikud seosed ning elamiskoht, kus elamiseks
saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. Kohtuistungil kinnitas isik, et leiaks mingi elukoha. Seni on ta väitnud, et sai elada tema tootmishoones, mis kuulub talle tööd andnud ettevõttele (asjaolu, mida tööandja eitab). Rahvastikuregistris on aga registreeritud tema elukoht Lätis.
9.Eelnevat arvestades on Xi kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2). PPA esindaja kinnitusel võib vaid sobiva lennu korraldamine ja piletite saamine mõnevõrra aega võtta.
10.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
11.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.