Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1700
Haldusasi
X kaebus Tallinna linna kohustamiseks eraldada sobiv eluruum
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna linn, esindaja UJ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-le apellatsioonkaebusele ning 23.01.2023 ja 27.01.2023 avaldustele lisatud tõendid.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1700 muutmata. Täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada X ja C nimed ning otsuses viidatud aadressid (XXX, YYY, QQQ, RRR, ZZZ) tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-21-1700 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) oli Lasnamäe linnaosas arvel noore pere munitsipaaleluruumi taotlejana ajavahemikul 27.11.2015–27.06.2018, eluruumi mitteomava isikuna sotsiaaleluruumi taotlejana ajavahemikul 10.03.2017–31.08.2018 ning alates 10.03.2017 munitsipaaleluruumi taotlejana. Koos kaebajaga olid taotlejana arvel tema abikaasa ja lapsed.
2.Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Lasnamäe LOV) avalikustas 2020. a veebruaris Tallinna linna veebilehel kandideerimiseks neljatoalise munitsipaaleluruumi aadressil XXX (üldpind 79,9 m2).
3.Munitsipaaleluruumi üürile andmiseks esitas avalduse kokku viis isikut, teiste hulgas kaebaja. Kaebaja märkis avalduses taotlemise põhjusena, et hetkel tasutav üür on suur ja pärast eluasemekulude tasumist ei jää üle vaba raha. Seepärast ei saa ta üürida ka uut korterit. Praegune eluase ei vasta nõuetele ning seal ei saa teha kohandusi. XXX korteri lähedal asuvad teenused, mida kaebaja ja tema pere kasutavad.
4.Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon vaatas esitatud avaldused läbi 17.03.2020 toimunud koosolekul ning otsustas kaebajale munitsipaaleluruumi üürile mitte anda. Munitsipaaleluruum otsustati anda üürile C-le. Otsus vormistati 17.03.2020 koosoleku protokolli nr 2 päevakorrapunktis 6 (17.03.2020 otsus nr 2 p 6) ning selles on viidatud Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise avalduse vormi kinnitamine“ lisa 2 (määruse nr 39 lisa 2, kehtis kuni 30.04.2022) p-s 30 nimetatud asjaoludele. Otsuses on iga taotleja puhul välja toodud tema munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise aeg, hetkel kasutuses oleva eluruumi suurus, laste arv, töötamine, perekonna sissetulekud, tervislik seisund, eluruumi mitteomamine ja konkreetse eluruumi taotlemise põhjendused. Samuti on seal kajastatud ettepanek ja komisjoni hääletuse tulemus. Valituks osutunud isiku puhul on märgitud, et eluasemekomisjon on kaalutlenud ja jõudnud seisukohale, et eluruumi üürile andmist taotlev isik on maksujõuline ja suudab tasuda taotletava eluruumi üüri ja kõrvalkulude eest. Teiste taotlejate elamispinna probleem ei ole kriitiline. Kaebajat teavitati otsusest 18.03.2020 kirjaga nr 7-2.1/455-3, kus märgiti, et määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaolusid arvestades eraldati eluruum taotlejale, kelle eluasemevajadus on suurim.
5.Tallinna Linnavalitsus otsustas 30.03.2020 korraldusega nr 407-k anda munitsipaaleluruumi üürile C-le, kellega sõlmiti 06.04.2020 üürileping, mida on hiljem pikendatud.
6.Kaebaja nõudis Tallinna Linnavalitsusele ja Lasnamäe LOV-le 2021. a mais, juunis ja juulis esitatud pöördumistes selgitusi, miks anti munitsipaaleluruum üürile C-le, samuti 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6 ümbervaatamist ja munitsipaaleluruumi üürile andmist endale. Kaebaja hinnangul oli tema abivajadus C abivajadusest suurem.
7.Õiguskantsler tegi Lasnamäe LOV-le 25.06.2021 ettepaneku hinnata terviklikult kaebaja perekonna abivajadust ning kaaluda, kuidas saab perekonda kõige paremini aidata, arvestades seaduses sätestatud abi andmise põhimõtteid. Õiguskantsler palus teha kaebaja taotluste kohta kaalutletud ja põhjendatud haldusotsused.
2(8)
3-21-1700
8.Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon leidis 07.07.2021 protokollilises otsuses nr 7-34/20, et 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6 tehtud otsustus on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja elamispinna probleem ei ole kriitiline. Samuti otsustati hinnata kaebaja perekonna abivajadust terviklikult. Lasnamäe LOV teavitas kaebajat 07.07.2021 otsusest 15.07.2021 kirjaga nr 19/157-2, 7-2.1/1614, 1662, 1663. Kirjas soovitati kaebajal kandideerida eluruumile aadressil QQQ (kahetoaline, 60,6 m2), mida saab hiljem vahetada sobivama vastu.
9.X esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2021 kaebuse (hiljem täiendatud), mida halduskohus menetles nõudega kohustada Tallinna linna eraldama kaebajale tema ja pere tervislikele vajadustele vastav munitsipaaleluruum. Halduskohus selgitas seejuures kaebajale menetluse kestel korduvalt, et eluasemekomisjoni otsuste tühistamine ei ole eesmärgipärane, sest korter on kehtiva lepingu alusel antud üürile C-le. Eluasemekomisjoni otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõue on kohustamisnõudega hõlmatud.
10.Kaebaja väidab kaebuses, et elab koos perega kolmetoalises korteris aadressil ZZZ, mille üür on perekonna sissetulekuid arvestades liiga suur. Kaebajal puudub töövõime, tal on liikumispuue ja epilepsia. Abikaasa töövõime vähenes insuldi tõttu. Praegune korter asub 11. korrusel ning liikumine on pereliikmete tervislikku seisundit arvestades keeruline. Kui lift on katki, ei saa lastega jalutama minna, sest treppi ei ole võimalik kasutada. Korteris puudub rõdu. XXX korteris on rõdu, toad on eraldi ja korter asub 1. korrusel. See on lähedal lasteaiale ja polikliinikule, mida kaebajad kasutavad. Kaebajale sobivad ainult kasutatavate teenuste lähedal asuvad korterid. Vanemal lapsel on kohanemisraskused (valikuline mutism), mistõttu oleks tal hea minna juba tuttavasse kooli. Kaebajal oleks soovitud korteris võimalik eralduda haigushoogude ajal teise tuppa. Kaebajal ja abikaasal on terviseprobleemide tõttu raske vanni kasutada. Kuna kaebaja pere elab praegu üürikorteris, ei ole võimalik kohandada vannituba perekonna vajadustele sobivaks. Standardsed vannitoa- ja tualetiavad ei ole siiski takistuseks. Kaebaja keeldus RRR tänavale pakutud eluruumist, sest see on lasteaiast ja polikliinikust kaugel. Kaebajal ei ole epilepsia tõttu võimalik vanemat last saata ega nooremat hoida. YYY tänava korteri saanud pere ei ole suurema abivajadusega. Kuna kaebaja praegune korter on YYY tänaval asuva munitsipaaleluruumi lähedal, teab kaebaja, et C perel pole raskusi ega erivajadusi. C-l on kuuldeaparaat, kuid see ei ole võrreldav kaebaja pere erivajadustega. Teisel perel on võimalik üürida sotsiaaltoetuste abil korter üüriturult või taotleda korterit RRR tänaval. Kaebaja oli koos perega ka vales järjekorras. Kaebaja soovis eluruumi puudest tingitud sotsiaalsetel põhjustel. Noore pere korter oli kallim ja saadaval vaid kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kaebaja on kehtivat üürilepingut pikendanud, sest perel pole kuhugi mujale minna.
11.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. XXX korterit ei saa kaebajale üürile anda, sest seda üürib C. Korter anti üürile taotlejale, kelle eluasemevajadus oli suurim. Abivajadust hinnati määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 sätestatud asjaoludest lähtudes. Korteri üürnikuks saanud isikul on raske puue, peres kasvab kolm alaealist last ja perekonnal puudusid nõuded eluruumile. Eluruume eraldab linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul esitatud avalduste alusel. Eluasemekomisjoni otsust kontrollis Tallinna Linnavaraameti juhataja. Kaebaja vajab eluruumi, mis on kohandatud erivajadustega inimestele. YYY tänava munitsipaaleluruum ei vasta nendele tingimustele. Eluruumi andmine puudega isikule toimub Tallinna Linnavolikogu 17.10.2022 määruse nr 56 lisade 1 ja 3 kohaselt. Kuna kaebaja soovis munitsipaaleluruumi, ei olnud sotsiaalhoolekande osakond kaebaja abivajadust hinnanud. Kaebaja olukord ei ole kriitiline, sest ta keeldus eluruumist RRR tänaval. Kaebaja ei ole abivajadust põhjendanud ega tõendanud. Kaebaja elamistingimusi ei saa pidada ebakvaliteetseks. Ta elab koos perega kolmetoalise korteris (üldpind 54,20 m2). Pere 2021. a juuni sissetulek oli 1594,48 eurot. Isikutele, kes ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-s 1 sätestatud tingimustele, üüritakse munitsipaaleluruum vabade ruumide olemasolul. Kaebeõigus on isikutel siis, kui linn on 3(8)
3-21-1700 eelistanud teist taotlejat meelevaldselt. Kuna kaebaja on loobunud pakutud eluruumist aadressil QQQ, kuigi talle on selgitatud, et hiljem on võimalik see vahetada sobivama vastu, ei saa tema seisund olla nii kehv, nagu ta üritab näidata.
12.Tallinna Halduskohus tagastas 29.04.2022 otsusega hilinenult esitatud tõendid, jättis kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Isikul on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 ja SHS § 3 lg 1 p-st 1, § 15 lg-test 1 ja 2 ning § 41 lg-st 1 õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja perekonnale eluruumi tagama ning tal on tuvastatav abivajadus. Esmane vastutus eluruumi hankimisel ja sotsiaalsete riskidega toimetulekul on siiski isikul endal (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1, § 11 p-d 1 ja 2). XXX munitsipaaleluruumi üürile andmist taotles viis inimest. Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon hindas kõigi abivajadust, leides, et C vastas kõige enam määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud tingimustele. Vastustaja arvestas, et C oli olnud järjekorras alates 04.06.2013; tema rasket puuet; asjaolu, et perekonnas kasvab kolm alaealist last ning seni oli perekond elanud 49 m2 suuruses kahetoalises korteris koos C ema ja vanaemaga. Kaebaja puhul arvestas komisjon, et ta võeti sotsiaaleluruumi ja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele alates 10.03.2017, kaebajal ja tema abikaasal oli otsuse tegemise hetkel puuduv töövõime, kaebajal on keskmine puue, kaebaja ja tema pere üürib kolmetoalist korterit aadressil ZZZ ning pere sissetulekuid otsuse tegemise hetkel. Need on kohased kaalutlused ning määruse nr 39 lisa 2 ps 30 toodud asjaolusid arvestades leidis eluasemekomisjon õiguspäraselt, et kaebajast enam vajas abi C perekond. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejal ei ole õigust saada kindlat eluruumi, vaid õigus avalduse lahendamisele õigusaktides kehtestatud nõudeid järgides. Vastustaja ei olnud eluruumi pakkumisel õigusvastaselt tegevusetu. Kaebajale pakuti võimalust kandideerida vabanenud eluruumile RRR tänaval noore pere munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna ja munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, kuid kaebaja on sellest loobunud. Kaebajale on selgitatud, et RRR tänaval asuv eluruum võib olla ajutine lahendus, kuni vabaneb sobivam eluruum. Sellest võimalusest loobumine osutab, et kaebaja olukord ja abivajadus ei ole nii suur. Iseenesest on mõistlik lähtuda eluruumi võimaldamisel sellest, et eluruum asuks kaebaja ja tema pere igapäevaseid liikumisi ja vajadusi arvestades võimalikult lähedal. RRR tänava eluruum asub aga samas linnaosas ning kolme kilomeetri kaugusel senisest elukohast, mis ei ole ebamõistlikult kauge. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja pakub talle eluruumi senisest elukohast mõnesaja meetri raadiuses. Seega ei olnud XXX korteri üürile andmine teisele isikule õigusvastane ning vastustaja pole olnud kaebajale eluruumi võimaldamisel tegevusetu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.X taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamist. Halduskohus ei arvestanud tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja võeti alguses valesti arvele noore perena. Teine pere ei võtnud enda majandusliku olukorra parandamiseks aastaid midagi ette. Nad ei vaja nii palju abi. Komisjoni hääletustulemustest näib, et vastustaja oli juba eelnevalt otsustanud anda korteri teisele perele. Vastustaja esitas korteri planeeringu kohta valeandmeid. Õige ei ole vastustaja väide, et korraga saab olla arvel sotsiaaleluruumi ja munitsipaaleluruumi taotlejana. Kolm kilomeetrit on kaebaja abikaasa tervislikku seisundit arvestades liiga pikk vahemaa. Taksoteenust ei pakuta. RRR tänaval võib kaebaja sobivat elamispinda oodata aastaid. Kaebaja ei saa vannis käia, kõndida vastsündinud lapsega ega kanda vankrit kaasas. Teine pere näitas kunstlikult rahvarohkeid tingimusi. 4(8)
3-21-1700
14.Tallinna linn ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja jäi varasemate seisukohtade juurde. Kohus ei saa kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat XXX korterit vabastama ja kaebajale üürima, vaid üksnes kohustada eraldama kaebajale sobiv munitsipaaleluruum. Vastustaja järgis kaebaja avalduse lahendamisel õigusaktides kehtestatud nõudeid. Kaebaja abivajadus pole nii suur, sest ta on loobunud RRR tänavale pakutud munitsipaaleluruumist. See korter ei asu kaebaja senisest elukohast ebamõistlikult kaugel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
15.Tallinna linn hilines kohtule vastamisega, kuid ringkonnakohus peab võimalikuks tema vastusega arvestada, sest see ei ole põhjustanud menetluse venimist. Kaebajal oli võimalik esitada vastustaja vastusele omapoolne seisukoht.
16.Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses dokumente, mille asja juurde võtmist ei ole ringkonnakohus otsustanud. Apellatsioonkaebusele on lisatud halduskohtu otsus, kuvatõmmised kaebaja 01.04.2022 ja 05.04.2022 e-kirjadest Lasnamäe LOV-i ametnikule, kuvatõmmis Facebooki postitustest ja nende tõlked ning kaebaja 2021. a mais, juunis ja juulis Lasnamäe LOV-le saadetud e-kirjade tõlked. Apellatsioonkaebuses on ka link videole, millega kaebaja soovib tõendada, et XXX korteril on rõdu. Kaebaja on 23.01.2023 avaldusele lisanud Lasnamäe LOV-i 13.10.2022 vastuse nr 7-2.1/1104-2 päringule seoses elamispinnaga ning 27.01.2023 avaldusele Lasnamäe LOV-ga peetud sotsiaaleluruumi üürimise teemalise kirjavahetuse ja e-kirja tõlke.
17.Ringkonnakohus tagastab kaebajale esitatud tõendid. Halduskohtu otsus, kuvatõmmis Facebooki postitustest ja nende postituste tõlked, samuti kaebaja 2021. a mais, juunis ja juulis LOV-le saadetud e-kirjade tõlked on haldusasja toimikus juba olemas (vt kaebaja 27.09.2021 avalduse lisa 5 ja 11.10.2021 avalduse lisa, vastustaja 01.11.2021 vastuse lisa 2). 01.04.2022 ja 05.04.2022 e-kirjade, video, 13.10.2022 vastuse ja 2023. a-l peetud kirjavahetusega soovib kaebaja aga tõendada asjaolusid, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt täpsemalt allpool; HKMS § 198 lg 2 p 3, HKMS § 62 lg 2). II
18.Kohus teeb kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded kindlaks ettevalmistavas menetluses või eelmenetluses, tehes vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust täpsustada või muuta (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 3 ning lg 3, § 122 lg 2 p-d 1 ja 2). Sobiva ja vajaliku nõude kindlakstegemisel on määrav kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, mida kohus vajadusel tõlgendab (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohtusse pöördumise eesmärki ja kaebaja tahet tuleb hinnata konkreetses haldusmenetluses tehtud toimingute ja haldusaktide põhjal, kusjuures kohus võib enne kaebuse käiguta jätmist küsida vastustajalt seisukohta kaebuse lubatavuse kohta, et teha kaebajale konkreetne ettepanek (HKMS § 120 lg 4). Protsessitoimingutes kogenematu kaebaja eesmärgi ja tahte väljaselgitamisel on kohtu selgitamis- ja uurimiskohustus suurem.
19.Kaebuse ja selle täienduste järgi ajendas kaebajat halduskohtusse pöörduma see, et Lasnamäe LOV oli jätnud rahuldamata tema taotluse munitsipaaleluruumi üürimiseks aadressil XXX ja oli andnud munitsipaaleluruumi üürile C-le. Kaebaja arvates oleks eluruumi pidanud andma üürile talle, sest kaebaja ja tema pere abivajadus on suurem kui C-l. Seejuures veendus kaebaja Lasnamäe LOV-i otsuse õigusvastasuses siis, kui oli näinud C ja tema pereliikmeid (vt 27.07.2021 kaebus, 27.09.2021 täpsustus). Kaebaja esitas Lasnamäe LOV-le 2021. a mais, juunis ja juulis pöördumisi, mille tulemusel eluasemekomisjon hindas 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6 õiguspärasust. Asja materjalide põhjal võib järeldada, et kaebaja esmane soov kohtusse 5(8)
3-21-1700 pöördumisel oli vabaneda otsusest, mille tagajärjel jäeti tema taotlus munitsipaaleluruumi üürimiseks rahuldamata ja asjaomane eluruum anti üürile C-le, ning selles osas uue otsuse tegemine. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus, kui selgitas kaebajale, et tühistamisnõude esitamine pole üürilepingu sõlmimise tõttu enam võimalik (vt Tallinna Halduskohtu 04.10.2021 määrus, p 5.5; 27.01.2022 määruse p 1, 30.03.2022 istungil antud selgitused). Tegelikult oli kaebajal võimalik tühistamis- ja sellega seotud kohustamisnõudega soovitav eesmärk saavutada.
20.Vastustaja on teinud haldusmenetluses järgmised otsused ja toimingud: eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsus nr 2 p 6, milles leiti, et C vastab enim määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud tingimustele (vastustaja 30.08.2021 vastuse lisa 4); 18.03.2020 kiri nr 72.1/455-3, millega teavitati kaebajat eluasemekomisjoni otsusest (vastustaja 30.08.2021 vastuse lisa 5); Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2020 korraldus nr 407-k, millega otsustati anda munitsipaaleluruum üürile C-le (vastustaja 21.09.2021 vastuse lisa 1); eluasemekomisjoni 07.07.2021 protokolliline otsus nr 7-34/20, millega vaadati üle 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6 (vastustaja 30.08.2021 vastuse lisa 13); ja Lasnamäe LOV-i 15.07.2021 kiri nr 1-9/157-2, 72.1/1614, 1662, 1663, millega teavitati kaebajat varasema otsuse ülevaatamise tulemustest (vastustaja 31.08.2021 vastuse lisa 15).
21.Tuleb möönda, et eespool toodud otsuste õiguslik iseloom ei ole üheselt mõistetav. Ka vastustaja selgitused on vastuolulised (vrd 30.08.2021 vastus, 21.09.2021 vastus, 01.11.2021 vastus). Ringkonnakohtu hinnangul vastab eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6 tehtud otsustus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p-s 2 sätestatud eelhaldusakti tunnustele, sest eluasemekomisjon tuvastas, milline taotleja vastab enim määruse nr 39 lisa 2 ps 30 sätestatud tingimustele. Eluasemekomisjoni ülesanne on teha ettepanek munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta ning üürile andmise otsustab linnaosavalitsuse eluasemekomisjoni ettepaneku alusel linnavalitsus. Linnaosa valitsus tagab eluasemekomisjoni tehnilise teenindamise ja asjaajamise (vt määruse nr 39 lisa 2 p-d 20, 21.2, 31; Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisa 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ p-d 14, 23–24 ja 30). Tallinna linna õigusaktidest ei nähtu, et eluasemekomisjoni ettepanekut muutmata saaks sellega lahendatud küsimuse juurde tagasi pöörduda. 18.03.2020 kiri nr 7-2.1/455-3 ja 15.07.2021 kiri nr 1-9/157-2, 7-2.1/1614, 1662, 1663 on teabetoimingud, milles teavitatakse kaebajat eluasemekomisjoni otsusest. Linnavalitsuse korraldus, millega otsustati anda eluruum üürile C-le, on haldusakt. Erinevalt nt HKMS § 267 lg-st 4 ei näe menetlusseadustik ette, et munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimisel ei tühistata lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti. Kohus võib koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks sellise tehingu tühisuse, mille aluseks oli haldusaktis või haldusakti alusel antud eraõiguslik tahteavaldus (HKMS § 5 lg 2). Eluasemekomisjoni 07.07.2021 protokollilise otsusega anti kaebaja 2021. a mai, juuni ja juuli pöördumiste põhjal korduv hinnang 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6 õiguspärasusele. Sisuliselt oli tegemist haldusmenetluse uuendamisega haldusorgani algatusel. 07.07.2021 protokollilise otsusega otsustati jätta varasem otsus muutmata (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2016 määrus nr 3-16-812, p-d 15–19). Kaebajal on võimalik taotleda eeltoodud otsuse tühistamist. Tühistamiskaebuse lahendamisel oleks tulnud HKMS § 5 lg 3 kohaselt mh silmas pidada riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-s 2 sätestatut, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti teatavaks tegemisest ja kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust.
22.Seega eksis halduskohus kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivate ja asjakohaste nõuete kindlakstegemisel. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks haldusasja menetlust uuendada ja anda kaebajale võimalust kaebust muuta, esitades täiendavad tühistamis- ja kohustamisnõuded, ning kaasata menetlusse kolmanda isikuna C. Sellised nõuded jääks kokkuvõttes ikkagi 6(8)
3-21-1700 rahuldamata. Halduskohus leidis ka õigesti, et vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu kaebajale munitsipaaleluruumi andmisel. III
23.Eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-st 6 selgub, et XXX üürile andmiseks laekus viis konkureerivat avaldust. Eluruumi üürile andmise otsuse tegemisel arvestas komisjon iga taotleja puhul määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaolusid, jõudes järeldusele, et C abivajadus on taotlejatest suurim. Kaebaja on seisukohal, et XXX munitsipaaleluruumi oleks pidanud andma üürile talle. Kaebaja arvates oli eluasemekomisjoni hinnang tema ja teise pere abivajadusele väär. Olulised asjaolud jäid arvestamata ning arvestatud asjaolusid väärtustati valesti.
24.Määruse nr 39 lisa 2 p 30 järgi lähtub eluasemekomisjon otsuse tegemisel järgnevast: 30.1 isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise aeg; 30.2 isiku ja tema perekonnaliikmete kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurus ja heakorratase; 30.3 perekonnaliikmete arv (sh alaealiste laste arv); 30.4 isiku ja tema perekonnaliikmete tervislik seisund; 30.5 muud sotsiaalsed asjaolud. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda SÜS-s ja SHS-s nimetatud põhimõtetest. Esmajärjekorras lähtutakse isiku abivajadusest, mida tuleb hinnata terviklikult.
25.Eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6 on kaebaja puhul kajastatud järgnevad asjaolud: kaebaja on võetud arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel alates 10.03.2017; kaebajal on keskmine puue (liikumispuue, funktsioonihäire); kaebajal puudub töövõime; töövõime puudub ka kaebaja abikaasal, kuid uut taotlust vaadatakse läbi; kaebaja üürib koos abikaasa ja kahe lapsega kolmetoalist korterit aadressil ZZZ, talle ei kuulu eluruumi; kaebaja ei tööta ja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel; pere sissetulek on 1286,13 eurot; kaebaja elamispinna probleem pole kriitiline. Sarnaselt on taotluse lahendamisel arvestatud asjaolud välja toodud teiste taotlejate puhul.
26.Eluasemekomisjon on otsuse tegemisel lähtunud määruse nr 39 lisa 2 p-des 30.1–30.5 märgitud asjaoludest. Arvesse võetud asjaolude põhjal on tehtud järeldus, et enim vastab määruse nr 39 lisa 2 p 30 tingimustele C ning teiste taotlejate elamispinna probleem ei ole kriitiline. Vastustaja ei ole kaebaja abivajadusele hinnangu andmisel eksinud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja arvati valesti noore pere munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorda ning seetõttu tuleks tema munitsipaaleluruumi arvele võtmise ajaks lugeda tagasiulatuvalt 27.11.2015. Samas oli C võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele veelgi varem. Samuti on protokollilises otsuses kajastatud asjaolud, mille kaebaja oli välja toonud enda taotluses, sh tervislik seisund ja asukoha sobivus seoses lähedalasuvate teenustega. Protokollilisest otsusest võib järeldada, et munitsipaaleluruumi üürile andmist otsustades väärtustati määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaoludest enim taotluste läbivaatamise hetkel kasutatava elamispinna tingimusi, arvestades pereliikmete arvu (p-d 30.2 ja 30.3). C elas koos abikaasa ja kolme lapsega kahetoalises korteris, kus elasid peale C ja tema perekonna veel tema ema ja vanaema. Kaebaja elas samal ajal abikaasa ja kahe lapsega kolmetoalises korteris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende asjaolude põhjal tehtud järeldus abivajaduse kohta meelevaldne. On ilmne, et elamispinna küsimus on kriitiline, kui kahetoalises korteris üldpinnaga 49,2 m2 elab korraga seitse inimest (vrd Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 § 2). C perele ei kuulunud teist eluruumi. Seetõttu ei pidanud abivajaduse hindamisel eelistama ka tervislikust seisundist tingitud erivajadusi. Arvele võtmise aja ja muude sotsiaalsete asjaolude (eelkõige sissetulek) arvestamine aga tagab, et munitsipaaleluruum antakse üürile enim abivajavale inimesele ning abivajadus ei ole tekitatud kunstlikult. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud elamispinna olukorra või sissetulekute väljaselgitamisel uurimiskohustust. Otsust ei muuda õigusvastaseks ka see, et selles tehtud 7(8)
3-21-1700 ettepanek võis olla enne koosolekut ette valmistatud. Otsusest nähtub, missuguseid asjaolusid abivajaduse hindamisel arvestati ning hääletustulemus (määruse nr 39 lisa 2 p 16, 17, 30). Munitsipaaleluruumi üürimiseks peab isik jätkuvalt vastama selle saamise tingimustele, st tal peab olema jätkuvalt abivajadus. Kui abivajadust ei ole, puudub alus munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemiseks ja üürilepingu jätkamiseks. Abivajadust kontrollitakse vähemalt kord aastas (vt vastustaja 14.01.2023 vastus).
27.Ringkonnakohus nõustub kohustamisnõude rahuldamata jätmist puudutavas osas halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Isikutel ei ole subjektiivset õigust saada üürile nendele meelepärane munitsipaaleluruum, vaid neil on õigus sellele, et nende avaldust lahendatakse kooskõlas kehtiva õigusega. Munitsipaaleluruum tuleb abivajavale taotlejale võimaldada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 10.04.2014 määrus nr 3-3-1-91-13, p-d 21–22). Kaebaja on olnud munitsipaaleluruumi järjekorras pikka aega. Samas on talle pakutud eluruumi RRR tänaval, kuid ta on sellest loobunud, sh kui tema pere oli väiksem. Ka on talle selgitatud võimalust taotleda eluruumi noore perena, kuid ta pole seda soovinud, kuigi vastustaja selgituste järgi on niiviisi võimalik munitsipaaleluruum saada kiiremini (vt vastustaja 01.11.2021 vastuse lisa 2 – vastustaja 31.05.2021 e-kiri). Muid teenuseid ei ole kaebaja soovinud. Eluruumide üürilepingud sõlmitakse kuni viieks aastaks, mistõttu ei saa taotleja eeldada, et ta saab tähtajatult munitsipaalkorteris elada (vt määruse nr 56 lisa 1 p 25; Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2010 määruse nr 17 § 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja seetõttu SHS § 41 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
29.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.