Reyktal Services Estonia OÜ kaebus Tööinspektsiooni 14.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 ja 25.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/27-1 tühistamiseks Reyktal Aktsiaseltsi kaebus Tööinspektsiooni 19.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 ja 27.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/28-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaselts, volitatud esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni punkt 7 haldusasjas nr 323-354 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tööinspektsioon tegi 14.12.2022 Reyktal Services Estonia OÜ-le ettekirjutuse nr 31/22/3513-1-1, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada, et laevapere liikmete tööaeg ei ületaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul või koos ületundidega ei ületaks tööaeg keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kui tööandja lepib töötajaga kokku pikemas tööajas kui 48 tundi keskmiselt seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tuleb tagada, et laevapere liikme tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 27.01.2023.
3-23-354 Järelevalve tegemise käigus tööandja poolt iseteenindusportaali kaudu edastatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja arvestusi kontrollides tuvastati, et laevapere liikmete tööaeg on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul rohkem kui 40 tundi (töötajal A perioodil 07.11.– 13.11.2022 tööaeg 61 tundi; töötajal B perioodil 01.10.–07.10.2022 tööaeg 84 tundi; töötajal C perioodil 01.10.–07.10.2022 tööaeg 83 tundi). Kontrollides tööandja poolt iseteenindusportaali kaudu edastatud meretöölepinguid, tuvastati, et nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata summeeritud tööaja arvestust. Seega ei või laevapere liikmed nädalas töötada rohkem kui 40 tundi või koos ületundidega 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Sellega on rikutud töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg-t 1 ja § 46 lg-t 1.
2.Tööinspektsioon tegi 19.12.2022 Reyktal Services Estonia OÜ-le ettekirjutuse nr 31/22/3361-2-1, mille kohaselt tuleb tööandjal tööaja kava koostamisel tagada, et laevapere liikmete planeeritud tööaeg ei ületaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul või koos ületundidega ei ületaks tööaeg keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kui tööandja lepib töötajaga kokku pikemas tööajas kui 48 tundi keskmiselt seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tuleb tagada, et laevapere liikme tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 03.02.2023. Järelevalve tegemise käigus tööandja poolt iseteenindusportaali kaudu edastatud kalapüügilaeva Merike tööaja kavasid kontrollides tuvastati, et laevapere liikmete tööajaks on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul planeeritud rohkem kui 40 tundi: nt sild (wheelhouse) kalapüügil ja sadamas – 12-tunnised vahetused, sealhulgas kaks 30-minutist pausi, mis teeb tööpäeva pikkuseks 11 tundi ja töönädala pikkuseks 77 tundi; sild (wheelhouse) meresõit (sailing) – 8-tunnised vahetused, sealhulgas üks 30-minutine paus, mis teeb tööpäeva pikkuseks 7,5 tundi ja töönädala pikkuseks 52,5 tundi; köök (galley) – 12-tunnine tööpäev, sealhulgas kaks 30-minutist pausi, mis teeb tööpäeva pikkuseks 11 tundi ja töönädala pikkuseks 77 tundi; teine mehaanik (second engineer) sadamas – 12-tunnised vahetused, sealhulgas kaks 30minutist pausi, mis teeb tööpäeva pikkuseks 11 tundi ja töönädala pikkuseks 77 tundi. Iseteenindusportaali kaudu peetud kirjavahetusest tööandjaga selgus, et laevapere liikmete suhtes ei kohaldata summeeritud tööaja arvestust. Seega ei või laevapere liikmed nädalas töötada rohkem kui 40 tundi või koos ületundidega 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Sellega on rikutud TLS § 43 lg-t 1 ja § 46 lg-t 1.
3.Reyktal Services Estonia OÜ esitas ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 peale vaide, mille Tööinspektsioon jättis 25.01.2023 vaideotsusega nr 1.4-1/27-1 rahuldamata.
4.Reyktal Aktsiaselts esitas ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 peale vaide, mille Tööinspektsioon jättis 27.01.2023 vaideotsusega nr 1.4-1/28-1 rahuldamata.
5.Reyktal Services Estonia OÜ esitas 17.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni 14.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 ja 25.01.2023 vaideotsuse nr 1.41/27-1 tühistamiseks. Kaebaja tegeleb mere-lastiveo organiseerimise ja laevade agenteerimisega. Kaebaja ja samasse gruppi kuuluvad ettevõtted tegelevad endale kuuluvate kalalaevadega kreveti, süvalesta ja tursa püügiga Põhja-Atlandil ja Põhja-Jäämerel. Kaebaja ei ole väikeettevõte ja tema heaks tegutsevad laevapere liikmed ei viibi kunagi Eestis, vaid täidavad kokkulepitud ülesandeid alati kalalaevadel. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel jätnud kohaldamata asjakohase regulatsiooni, s.o meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja meretöö seaduse (MTööS) ning eelduslikult ka seetõttu ebaõigesti tõlgendanud TLS-i. MTööS §-st 6 tulenevalt tuleb laevapere liikmete osas lähtuda primaarselt MTööS regulatsioonist. MTööS § 40 reguleerib aga vaid summeerimisperioodi pikkust ega ütle midagi maksimaalse tööaja kohta. Laevapere liikmete töösuhetele kohalduva igapäevase ja -nädalase 2(9)
3-23-354 puhkeaja sätestavad MTööS §-d 48 ja 49. Koosmõjus MTööS 3. peatüki 4. jao pealkirjaga saab kogu puhkeajast ülejäävat aega käsitada võimaliku tööajana. MTööS §-de 48 ja 49 aluseks on Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, mille lisa 1 klauslitest 3 ja 5 tulenevalt määratakse kindlaks maksimaalne tööaeg, mida teataval ajavahemikul ei või ületada, või minimaalne puhkeaeg, mida teataval ajavahemikul tuleb anda. Samaaegselt ei pea lähtuma mõlemast. See on põhjendatud, sest kaebaja sõlmib töölepingud kindlaks merereisiks, mis ei kesta kaua ning selle merereisi ajal teevad laevapere liikmed primaarselt tööd kalalaeval avamerel. Juhul kui MTööS osas ei saa eelnevalt esitatud tõlgendusest lähtuda ning lähtuma peaks ka TLS-s sätestatud tööaja piirangust, on direktiiv 1999/63/EÜ Eesti õigusesse ebaõigesti üle võetud ning lähtuma peab direktiivi regulatsioonist osas, milles see võimaldab siseriikliku õigusega kehtestada vaid kas minimaalse puhkeaja või maksimaalse tööaja. Kuigi direktiiv kehtestab miinimumnõuded, ei tähenda see, et direktiivi ülevõtmisel saaks täielikult eirata direktiivi regulatsiooni mõtet. Olukorras, kus kaebaja peaks järgima TLS §-s 43 lg-s 1 ja §-s 46 lg-s 1 sätestatud tööaja piirangut, muutuks ülal viidatud MTööS regulatsioon mõttetuks, kuivõrd seda ei saaks rakendada. Sama kehtib ka summeritud tööaja arvestuse korral, sest arvestusperioodi lõpuks ei tohiks sellisel juhul töötunnid ikka TLS-s sätestatut ületada. TLS tööaja piirangute regulatsiooni aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88, mille art 1 lg 3 sätestab, et seda direktiivi ei kohaldata direktiivis 1999/63/EÜ määratletud meremeeste suhtes. Lisaks ei ole vastustaja arvestanud asjakohast MSOS regulatsiooni. MSOS § 21 sätestab laeva mehitamise üldnõuded. MSOS § 21 lg 4 kohaselt on miinimumkoosseis vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks. Ettekirjutuses nimetatud laevapere liikmed töötasid ettekirjutuses nimetatud perioodil laevadel Reval Viking, Merike ja Steffano, millele on väljastatud ohutu mehitatuse tunnistus. Eelnev tähendab muu hulgas seda, et olemasoleva meeskonnaga on laev ohutult opereeritav ja selle järelduse saab teha vaid juhul, kui järgitud on ka töö- ja puhkeaja nõudeid, mida tunnistuse olemasolu kinnitab. Lisaks on vastustaja jätnud järelevalvemenetluses tähelepanuta, et laevadele Reval Viking, Merike ja Steffano on väljastatud ka kalandustöötunnistused (MSOS § 1113 lg 1 p 2). Kalandustöötunnistuse väljastab Transpordiamet, kes ülevaatuse käigus kontrollib muu hulgas töö- ja puhkeaja nõuete järgimist (MSOS § 1113 lg 3 ja § 1114 lg 4 p 5). Seega kinnitavad nimetatud tunnistused, et kaebaja on järginud asjakohaseid töö- ja puhkeaja norme. Kalandustöötunnistuse kehtivuse ajal teeb Transpordiamet ka vahepealseid kontrolle, mille teostamise käigus ei ole kaebajale tehtud etteheiteid MTööS ega TLS nõuete rikkumisega seonduvalt.
6.Reyktal Services Estonia OÜ kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Tööinspektsiooni 14.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna vastustaja on jätnud kohaldamata asjakohased normid ja tõlgendanud valesti TLS-i, oleks vastustajal seega esialgse õiguskaitse kohaldamiseta õigus nõuda kaebajalt õigusvastase ettekirjutuse täitmist. Igasugune muudatus töökorralduses peab olema põhjendatud ja kaalutud, sest selliseid samme, mida ettekirjutusega nõutakse, ei ole kas üldse võimalik teha või ei saa neid teha kiiresti ega väikeste kuludega. Ettekirjutuse kohene täitmisele asumine mõjutab oluliselt kaebaja majanduslikke õigusi ja huve. Ettekirjutuse täitmine võib viia kaebaja majandustegevuse seiskumiseni, aga igal juhul olulistesse rahalistesse raskustesse selle täitmisega kaasneva kahju tõttu. Kalalaevale ei ole võimalik panna suuremat meeskonda, kui laev seda võimaldab. Ettekirjutuse täitmine eeldab aga palju suurema meeskonna kalalaevale mahutamist, mis ei ole objektiivselt võimalik ja kohustaks kaebajat rikkuma MSOS-i. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, on kaebaja sunnitud tegevuse peatama või seda olulises ulatuses vähendama, olles seejuures sunnitud rikkuma pikaajalisi koostöölepinguid. See kõik toob kaebajale kaasa otsese rahalise kahju. Kui kaebus hiljem rahuldatakse, peab kaebaja eeldatavasti tegema uusi muudatusi endise optimaalse 3(9)
3-23-354 olukorra taastamiseks ja nõudma talle tekkinud kahju ja kulutuste hüvitamist. Puudub ülekaalukas avalik huvi ettekirjutuse kiireks täitmiseks. Ka Tööinspektsioon on vaidemenetluse ajaks ettekirjutuse täitmise peatanud. Lähtudes faktilistest asjaoludest ning kohalduvast õigusest, on kaebuse rahuldamise tõenäosus väga suur. Kindlasti ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ettekirjutuse kehtivuse ja täitmise peatamise vormis on mõistlik ja proportsionaalne meede, et vältida kaebaja õiguste kahjustamist.
7.Reyktal Aktsiaselts esitas 20.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23375) Tööinspektsiooni 19.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 ja 27.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/28-1 tühistamiseks. Kaebaja tegeleb merekalapüügiga, sh kalalaevaga Merike. Kaebaja ja samasse gruppi kuuluvad ettevõtted tegelevad endale kuuluvate kalalaevadega kreveti, süvalesta ja tursa püügiga PõhjaAtlandil ning Põhja-Jäämerel. Kaebaja töötajad on laevapere liikmed MTööS mõttes. Kalalaev Merike on nõuetekohaselt mehitatud, mida kinnitab ka kalalaeva ohutu mehitatuse tunnistus. Samuti on kalalaevale Merike väljastatud kalandustöötunnistus, mis kinnitab, et kaebaja ei ole töö- ja puhkeaja nõudeid laevapere liikmete osas rikkunud. Isegi kui jaatada seda, et ka tööaja planeerimise tegevus allub vastustaja järelevalvele, on vastustaja jätnud kohaldamata asjakohase regulatsiooni, s.o MSOS, MTööS ning eelduslikult ka seetõttu ebaõigesti tõlgendanud TLS-i. TLS §-st 115 lähtuvalt ei ole vastustajal riikliku järelevalve pädevust osas, mis puudutab kaebaja töökorralduse planeerimist. TLS § 115 lg 1 kohaselt on Tööinspektsioonil riikliku järelevalve teostamise pädevus TLS §-s 115 lg-s 1 nimetatud normide täitmise üle. Tööaja planeerimisel ei ole kaebaja veel asunud õigusnorme täitma. Vastustaja on ettekirjutuses heitnud kaebajale ette just tööaja planeerimist. Viimane ei ütle midagi tegeliku tööaja kohta. Vastustaja ei ole menetluses tuvastanud ega ettekirjutuses tuginenud sellele, et laevapere liikmete tegelik tööaeg oleks asjakohase regulatsiooniga vastuolus.
8.Reyktal Aktsiaseltsi kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Ettekirjutusega on oluliselt rikutud kaebaja subjektiivseid huve ning õiguseid. Vaid esialgse õiguskaitse kohaldamisega on võimalik kaebajale kahju tekitamiseta kontrollida ettekirjutuse õiguspärasust ning kaitsta teda ettekirjutuse täitmisega seonduvate kahjulike tagajärgede eest. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on igal juhul põhjendatud, aga ennekõike seetõttu, et ettekirjutus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane, kuivõrd vastustaja heidab kaebajale ette tööaja planeerimise tegevust, mis ei ole ühegi õigusaktiga, sh TLS-ga, keelatud. Kuna vastustaja on jätnud kohaldamata asjakohased normid ja tõlgendanud valesti TLS-i, oleks vastustajal seega esialgse õiguskaitse kohaldamiseta õigus nõuda kaebajalt õigusvastase ettekirjutuse täitmist. Puudub ülekaalukas avalik huvi ettekirjutuse kiireks täitmiseks. Ka Tööinspektsioon on vaidemenetluse ajaks ettekirjutuse täitmise peatanud. Lähtudes faktilistest asjaoludest ning kohalduvast õigusest, on kaebuse rahuldamise tõenäosus väga suur. Kindlasti ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
9.Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2023 määrusega menetlusse Reyktal Aktsiaseltsi kaebuse Tööinspektsiooni 19.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3361-2-1 ning 27.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/28-1 tühistamiseks.
10.Tööinspektsioon palus 22.02.2023 ja 27.02.2023 vastustes jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ettekirjutuses viidatud kaebaja töötajate puhul on tegemist laevapere liikmetega. MTööS §- d 48 ja 49 kehtestavad küll miinimumnõuded puhkeajale, millest vähem ei tohi töötaja saada, 4(9)
3-23-354 kuid tööaja piirangute osas vastav regulatsioon MTööS-s puudub, mistõttu tuleb järgida TLS asjakohaseid sätteid. Normid, mille täitmist kaebajalt nõutakse, on kehtestatud töötajate tervise kaitseks ja tervisekahju ennetavaks vältimiseks. Tervisekahju vältimine on ka avalikes huvides, sest töövõimetud või terviseprobleemidega isikud koormavad avalikke piiratud ressursse. Vastustaja ei ole peatanud ega keelanud kaebaja tegevust, vaid on ettekirjutusega nõudnud tööja puhkeaja vastavusse viimist seaduse nõuetega. Ilmselgelt on liialdatud ja eluliselt mitteusutav, et kaebaja majandustegevus seetõttu seiskuks. Õiguskaitse kohaldamisel kaebajate töötajatele tekkida võivad tervisekahjud (nt üleväsimus, sellest tingitud haigestumised või tööõnnetused ning nendega kaasnev võimalik töövõime vähenemine) ei pruugi olla hiljem kõrvaldatavad ning tervisekahjustamisega seonduv kahju võib olla märksa suurema ulatusega kui kaebaja töökorralduse muudatusega kaasnev võimalik kulu.
11.Tallinna Halduskohus võttis 28.02.2023 määrusega muu hulgas menetlusse Reyktal Services Estonia OÜ kaebuse Tööinspektsiooni 14.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/22/3513-1-1 ja 25.01.2023 vaideotsuse nr 1.4-1/27-1 tühistamiseks (resolutsiooni p 1) ning liitis selle ja Reyktal Aktsiaseltsi kaebuse ühte menetlusse (resolutsiooni p 6). Ühtlasi jättis halduskohus Reyktal Services Estonia OÜ ja Reyktal Aktsiaseltsi esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 7). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Ettekirjutustega on kaebajatele pandud kohustus oma töötajate tööaeg või kavandatav tööaeg ümber korraldada, seega ei saa välistada, et ettekirjutused mõjutavad kaebajate majanduslikke huve juba kohtumenetluse ajal ja hiljem oleks nende mõjude kõrvaldamine oluliselt raskendatud või võimatu. Ettekirjutuste täpsem mõju kaebajatele vajab täiendavat kaalumist menetluse käigus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista ka hilisem võimalus esitada kahju hüvitamise kaebus. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa võtta lõplikku seisukohta kaebuste rahuldamise tõenäosuse osas. Samas ei saa kaebusi pidada ilmselgelt perspektiivituks. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotlusi jätta rahuldamata kaebuste perspektiivi tõttu. Mõlema kaebaja töötajate huvid kaaluvad praegusel juhul üles kaebajate majanduslikud huvid. Kaebajad ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele, mida Tööinspektsioon on seoses töötajate tööajaga tuvastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajatele on nende töötajate töö- ja puhkeajaga seonduv õiguslikult etteheidetav. Kui see peaks olema kaebajatele etteheidetav ja Tööinspektsiooni ettekirjutused on õiguspärased, tekib kaebuse rahuldamata jätmise puhul olukord, kus töötajate tööaeg on kogu kohtumenetluse jooksul olnud TLS-i järgi lubatust koormavam. Ületöötamine mõjutab töötajate tervist negatiivselt ja võimaliku tervisekahju ärahoidmine on kaalukam kui kaebajatel tekkida võivad majanduslikud tagajärjed. Tuleb nõustuda vastustajaga, et töötajate tervisekahju vältimine on ka avalikes huvides, sest töötajate võimalik tervisekahju koormab avalikke ressursse. Tähtsust ei oma, kas ettekirjutus puudutab juba rakendatavat tööaega või alles planeeritavat tööaega. TLS § 115 lg 2 kohaselt võib Tööinspektsioon riikliku järelevalve teostamisel kohaldada kindlaid KorS-s sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Korrakaitse hõlmab ka ohu ennetamist. KorS § 5 lg 7 sätestab, et ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Seega ulatub avalik huvi ka olukordadeni, kus ohtu tuleb ennetada. Asjaolust, et vastustaja peatas vaidemenetluste ajaks ettekirjutuste täitmise, ei saa järeldada, et vastustaja on välistanud avaliku huvi ettekirjutuste viivitamatuks täitmiseks olukorras, kus 5(9)
3-23-354 vaidemenetlustele järgneb kohtumenetlus. Kohtumenetlus võib esimeses astmes kesta mitmeid kuid, millele lisandub võimalik menetlusega kõrgemates kohtuastmetes. Seega ei saa ettekirjutuste täitmise peatamine vaidemenetluse ajaks tekitada ootust, et seda tehakse ka kohtumenetluse ajaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 ja teha uus määrus, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlused ning peatada Tööinspektsiooni ettekirjutuste nr 3-1/22/3361-2-1 ja nr 3-1/22/3513-1-1 kehtivus ja täitmine kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Halduskohus oleks pidanud üksnes esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivikuse jaatamisest tulenevalt kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldama. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata olulise avaliku huvi tõttu. Avaliku huvi osaks on ka see, et kaebajad peaksid täitma vaid õiguspäraseid ettekirjutusi ning et nad säilitaksid võime majandustegevusega jätkata. Viimasest sõltub otseselt ka kaebajate töötajate heaolu. Praeguses asjas ei ole konkureerivad kaebajate ja laevapere liikmete huvid, vaid kaebajate ja vastustaja huvid. Seejuures on halduskohus huvide kaalumisel jätnud tähelepanuta, et vastustaja on Reyktal Services Estonia OÜ-le teinud ettekirjutuse n-ö minevikusündmuste osas ja Reyktal Aktsiaseltsile tööaja planeerimise eest. Vastustajal ei ole sisulisi ja tegelikke etteheiteid selle osas, et laevapere liikmed teevad tööd koormusega, millele on ettekirjutustes viidatud. Vastustaja on ettekirjutustes ja esialgse õiguskaitse taotluste kohta esitatud vastustes kinnitanud, et kui laevapere liikmetele oleks kohaldatud ja kohaldataks summeritud tööaja arvestust, ei oleks tal kaebajate tööaja määramise ning planeerimise osas etteheiteid. Seega ei ole kaebajate töötajate tööaeg selline, mille osas saab tõsiseltvõetavalt jaatada nende huvide ja tervise kahjustamist. Ainus ja seejuures formaalne vastustaja etteheide kaebajale on summeritud tööaja regulatsiooni kohaldamata jätmine. Vastustaja hinnangul oleksid aga laevapere liikmete huvid ja tervis sama töökoormuse juures kaitstud, kui kaebajad kohaldaksid summeeritud tööaja arvestust. Lisaks ei ole halduskohus arvestanud sellega, et kaebajad sõlmivad laevapere liikmetega meretöölepinguid vaid kindlateks merereisideks, mille kestus ei ole isegi neli kuud (s.t TLS kohane maksimaalne tööaja summeerimise periood). Seega on asjakohatu halduskohtu põhjendus, et laevapere liikmete tööaeg oleks kogu kohtumenetluse jooksul TLS-s lubatust koormavam. Halduskohus on jätnud arvestamata sellega, et Transpordiameti kinnitusel ei ole kaebajad laevapere liikmete osas tööajaga seonduvat regulatsiooni rikkunud. Kaebajad on koos kaebusega esitanud vaidlusaluste kalalaevade kalandustöötunnistused, millele eelnenud ülevaatuse tegemisel on mh kontrollitud töö- ja puhkeaega. Seega kinnitavad nimetatud tunnistused, et kaebajad järgivad oma tegevuses asjakohaseid töö- ja puhkeaja norme. Kui kaebajad peavad õigusvastaseid ettekirjutusi kohe täitma asuma, kaotavad laevapere liikmed igasuguse kahtluseta töö, sest kaebajad peavad oma tegevuse ümber kujundama või kalalaevade mehitamise lõpetama. Kui laevapere liikmetel ei ole tööd, ei saa nad töötasu. Eesti Vabariigil jääb sellisel juhul saamata maksutulu ning riik peab kulutama ressursse töötute laevapere liikmete hüvitistele ja teistele sotsiaalsetele tagatistele. Samuti satub tõsisesse ohtu kaebajate majandustegevus, mis on riigile selgelt ebasoodne. Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, et laevapere liikmete väidetavad huvid kaaluvad üles kaebajate majanduslikud huvid. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-22-2397 tehtud kohtumääruses avaldanud, et praeguse majanduslanguse ning laenuintresside tõusu kontekstis võib lugeda üldtuntuks, et paljud kohalikud omavalitsused on majanduslikes raskustes (HKMS § 60 lg 1). Seda enam on põhjendatud lugeda üldtuntuks laevapere liikmete majanduslikud raskused, mis süveneks, kui 6(9)
3-23-354 esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneksid eelkirjeldatud negatiivsed majanduslikud mõjud. Seejuures ei ole ükski laevapere liige väljendanud kaebajatele töökoormuse osas rahulolematust ja arvestades merereiside lühikest kestust, on töötajad väljendanud valmidust töötada pigem enam tunde. Halduskohus ei ole ka arvesse võtnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel teeb vastustaja kohtumenetluse ajal kaebajatele sunniraha ettekirjutused, mistõttu peavad kaebajad nende vaidlustamiseks algatama uued kohtuvaidlused.
13.Tööinspektsioon palub jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuli lisaks kaebajate huvidele arvesse võtta ka kolmandate isikute (s.o kaebajate töötajad) ja avalikku huvi. Ettekirjutuste täitmine ei ole vastustaja huvides, vaid nende eesmärgiks on saavutada ohutute ja tervislike töötingimuste loomine. Kaebajad on esitanud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, et nende tegevus sisuliselt seiskuks ja töötajad kaotaks töö, kui nad peaksid vastustaja ettekirjutused täitma. Vastustaja jääb oma 22.02.2023 ja 27.02.2023 seisukohtade juurde. Normid, mille täitmist kaebajalt nõutakse, on kehtestatud töötajate tervise kaitseks ja tervisekahju ennetavaks vältimiseks. Kaebajate töötajate tervise kaitse on kaalukam huvi kui kaebajate võimalik majanduslik kahju. Asjakohatu on kaebajate väide, nagu ei saaks halduskohus esialgse õiguskaitse lahendamisel lähtuda võimalikest tulevikus aset leidvatest olukordadest. Kaebajad ei ole kumbki ettekirjutusi täitnud, s.t. etteheidetavaid töö- ja puhkeaja rikkumisi tänaseks kõrvaldanud, kuna on arvamusel, et pole rikkumist toime pannud, sest tõlgendavad seadust vastustajast erinevalt. Tööinspektsioonil korrakaitseorganina on õigus sekkuda ja riikliku järelevalve erimeetmeid kohaldada nii ohu ennetamiseks kui ka ohu tõrjumiseks. Arvestades ka kaebajate töökeskkonna spetsiifikat (töötatakse merel, kuhu ei ole võimalik kohe toimetada täiendavat tööjõudu, kui nt mõni töötaja peaks haigestuma ja sellest tulenevalt tuleb tööandjal töötamist ja tööajakava ümber korraldada), ei ole ka eluliselt usutav, et Reyktal Aktsiaseltsi tegelik tööaeg planeeritust erinev oleks olnud. Seda ei ole Reyktal Aktsiaselts ka väitnud. Meelevaldne on kaebajate väide, nagu oleks vastustaja nii ettekirjutuses kui ka praeguses menetluses kinnitanud, et ainus formaalne etteheide kaebajatel on summeeritud tööaja regulatsiooni kohaldamata jätmine. Vastustaja ei ole kordagi kaebajatele kinnitanud, et summeeritud tööaja rakendamise korral oleks õiguspärane töötajate tööle rakendamine kuni 91 tunni ulatuses (s.o selliselt, et tagatud oleks vaid MTööS-ga ettenähtud minimaalne puhkeaeg). Vastustaja on nii ettekirjutuses kui ka vaideotsuses selgitanud mõlemale kaebajale, et kuna kaebajad ei ole töötajatega kokku leppinud summeeritud tööaja kohaldamises, ei või laevapere liikmed töötada nädalas rohkem kui 40 tundi või koos ületundidega 52 tundi. Samas ka tööaja summeerimisel ei või töötajaid tööle rakendada rohkem, kui TLS § 46 lubab. Asjaolu, et kaebajad sõlmivad meretöölepinguid vaid kindlateks merereisideks, mis ei kesta üldjuhul 4 kuud, ei tähenda samuti seda, et kaebajad võiksid töötajaid tööle rakendada TLS § 43 ja § 46 toodud piiranguid rikkudes kuni 91 tunniks nädalas. Seejuures ei sätesta TLS ega MTööS, et summeeritud tööaja arvestusperioodi tuleb arvestada tingimata kuudes. Oluline on, et laevapereliikme puhul ei ületaks arvestusperiood 6 kuud või kollektiivlepingu puhul 12 kuud (MTööS § 40). Seega ei ole keelatud arvestusperioodi lugeda ka nt nädalates või laevapere liikme puhul ka merereisi pikkuse järgi. Oluline on, et täidetud oleks TLS § 6 lg 6 (töötaja teavitamine) ning MTööS § 40 nõuded ja töötajale oleks selge, millise perioodi jooksul tema tööaega arvestatakse. Ka väide, et kaebajate laevapere liikmed ei ole avaldanud rahulolematust kaebajate rakendatava tööaja korraldusega, ei tähenda, et vastustajal puuduks sekkumisõigus seaduse nõuete täitmise nõudmiseks ja et kaebajad tööandjana võiks laevapere liikmeid piiranguteta 7(9)
3-23-354 tööle rakendada. Töötamise registri andemetel on kaebajate töötajad valdavalt teiste riikide kodanikud ja seega haavatavamas olukorras (nad ei ole ilmselt teadlikud kohalduvast õigusest, tööandjaga mittenõustumisel kaasneb kartus töö kaotamise ja riigist väljasaatmise pärast jms). MSOS § 76 lg 1 kohaselt teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Transpordiamet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused. Kuigi MSOS § § 1114 lg 4 kohaselt kontrollib Transpordiamet mh ülevaatuse käigus ka töö- ja puhkeaega, siis lg 5 kohaselt võidakse kaasata ka Tööinspektsioon ja Terviseamet nende pädevuse piires. Töösuhete (sh töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise) üle järelevalve teostamise üldine pädevus on siiski vastustajal (TLS § 115, MTööS § 73). Kaebajate opereeritavatele laevadele väljastatud ohutu mehitatuse ja kalandustöö tunnistuse väljastamisel võis Transpordiamet küll mh kontrollida töö- ja puhkeaega, kuid vastustajale ei ole teada järelevalve läbiviimise aeg (eelduslikult toimus see millalgi enne tunnistuste väljastamist) ega viis. Seega ei tähenda eelnev automaatselt, et kaebajate töö- ja puhkeaja korraldus vastab nõuetele ja vastustaja tehtud järelevalvemenetluse ajal ei saanud vastustaja tuvastada töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisi ja nõuda ettekirjutusega nende kõrvaldamist, sest varem järelevalvet teinud Transpordiamet neid ei tuvastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
15.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebuseid pidada ilmselgelt perspektiivituks, samuti ei saa välistada kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Eelnev aga ei tingi iseenesest esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist.
17.Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul on kolmandate isikute (s.t kaebajate töötajate) õigused ja avalik huvi kaalukamad kui võimalikud kaebajatele tekkivad majanduslikud tagajärjed. Arvestades eeldatavat kohtumenetluse kestust, võib esialgse õiguskaitse kohaldamise korral tekkida olukord, kus kaebajate töötajate tööaeg on mitmete kuude või koguni mitme aasta jooksul TLS-s sätestatust oluliselt pikem. Ületöötamise tagajärjena tekkivate võimalike töötajate tervisekahjude (üleväsimusest tingitud haigestumised või tööõnnetused ning nendega kaasnev võimalik töövõime vähenemine) vältimine on vajalik nii kaebajate töötajate endi kui ka kaaluka avaliku huvi kaitseks. Asjakohane ei ole kaebajate osutus, et väidetavalt soovivad nende töötajad ise rohkem töötunde teha. Nagu vastustaja on märkinud, on töötamise registri andemetel kaebajate töötajad valdavalt teiste riikide kodanikud ja seega haavatavamas olukorras. Sellisel juhul ongi vastustaja kui järelevalve tegija kohustus tagada, et tööandja ei saaks sundida töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt tegema tööd ulatuses, mida õigusaktide kohaselt peetakse liiga koormavaks. Samuti ei tähenda asjaolu, et kaebajad sõlmivad töötajatega lepinguid väidetavalt vaid lühiajalisteks reisideks, et ka nende suurem töökoormus on tingimata lühiajaline. Kaebajate seisukohtadest ei selgu samas, kui pikad need 8(9)
3-23-354 lepingud täpsemalt on ja kas samade töötajatega võidakse sõlmida ilma vaheaegadeta ka nt mitu järjestikust lepingut.
18.Kuigi kaebuse põhjendatusele tuleb anda täpsem hinnang asja sisulise läbivaatamise käigus, ei saa vaidlustatud ettekirjutusi praeguses menetlusstaadiumis ka ilmselgelt õigusvastasteks pidada. Vastustaja on vaideotsustes ja kohtule esitatud seisukohtades selgitanud, millest lähtuvalt tuleb tema arvates ka laevapere liikmete puhul kohaldada TLS 3. peatüki 3. jaos sätestatud tööaja piiranguid. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et pelgalt TLS §-s 43 lg-s 1 ja §-s 46 lg-s 1 sätestatud tööaja piirangute järgimise kohustus muudaks MTööS §-des 48 ja 49 ettenähtu mõttetuks. MTööS §-des 48 ja 49 sätestatud minimaalne igapäevane ja -nädalane puhkeaeg võib olla asjakohane juhul, kui laevapere liikmetele kohaldatakse summeeritud tööaega. Seda on märkinud ka vastustaja 27.01.2023 vaideotsuses (vt p 2.1). Samuti ei saa ettekirjutusi ilmselgelt õigusvastaseks pidada üksnes seetõttu, et Transpordiamet on kaebajate laevadele väljastanud ohutu mehitatuse ja kalandustöö tunnistused. Nagu vastustaja on selgitanud, on temal töösuhete ning töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalve tegemise pädevus (TLS § 115, MTööS § 73) ja Transpordiameti varem väljastatud tunnistused ei tähenda seda, et kaebajatel ei või praegu esineda rikkumisi töö- ja puhkeaja nõuete järgimisel.
19.Kaebajate väited selle kohta, et ettekirjutuste täitmise tagajärjel ei saa nad oma tegevust jätkata ja nende töötajad kaotavad töö, ei ole piisavalt põhistatud. Kaebajad on üldsõnaliselt väitnud, et kalalaevale ei ole võimalik panna suuremat meeskonda, kui laev seda võimaldab. Samas ei ole nad täpsustanud, kui suur oleks nende laevade suurim võimalik meeskond või mitme liikme võrra suuremat meeskonda ettekirjutuse täitmine nõuab. Kaebajate viidatud MSOS § 21 lg 4 ja väljastatud ohutu mehitamise tunnistused osutavad üksnes laevapere minimaalsele lubatud koosseisule. Vastustaja seisukohtadest võib aru saada, et kaebajatel ei ole keelatud kohaldada oma töötajatele summeeritud tööaega, kui seejuures on täidetud TLS § 6 lg 6 ning MTööS § 40 nõuded. Ka vaidlustatud ettekirjutustes on nõutud, et laevapere liikmete tööaeg ei tohi ületada koos ületundidega keskmiselt 48 või 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kaebajate menetlusdokumentidest ei selgu, kas kaebajatel oleks võimalik ettekirjutused täita, kohaldades oma töötajatele summeeritud tööaja arvestust nii, et eelnimetatud nõuded oleks täidetud.
20.Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada asjaoluga, kas selle kohaldamata jätmine tooks kaasa täiendava kohtuvaidluse (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 13), ei ole vajadus vaidlustada täiendavaid haldusakte iseenesest esialgse õiguskaitse andmise aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määrus nr 3-22-829, p 14). Seega ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist pelgalt asjaolu, et vastustaja võib vaidlustatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral edaspidi kaebajatele sunniraha rakendada ning kaebajatel on vajadus nende kohtus vaidlustamiseks. Kui kohus ettekirjutuse täitmist esialgse õiguskaitse korras ei peata, ongi kaebajal kohustus ettekirjutus täita ning sunniraha määramine on lubatav.
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni punkt 7 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.