Osaühingu Wenger Arendus kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 25.11.2022 välja antud ehitusluba nr 2212271/22949.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja – osaühing Wenger Arendus, lepinguline esindaja jurist Kaili- Helina Kolts Vastustaja- Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.01.2023 osaühingu Wenger Arendus (kaebaja) kaebus, millega kaebaja taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 25.11.2022. välja antud ehitusloa nr 2212271/22949 (ehitusluba) tühistamist ja esialgse õiguskaitse (EÕK) korras eelnimetatud ehitusloa kehtivuse peatamist ja haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamist. Kuna vaidlustatud ehitusluba anti välja 25.11.2022 ja kaebus esitati 17.01.2023, esitas kaebaja ka tähtaja ennistamise taotluse ning palus kaebuse menetlusse võtta.
2.Ehitusluba annab õiguse püstitada kinnistutele aadressidega Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa Jõemäe tn 2, Jõesaare tn T2, Jõemäe tn T1 ja Jõesaare tn T2 kaugküttetorustiku ja Jõemäe tn T2 vee,- sademe- ja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi koos ka trassid). Nimetatud torustike rajamine võimaldab Jõemäe tn 2, Jõemäe tn 4, Jõemäe tn 6 ja Jõesaare tn 7 kinnistute trassidega liitumist.
3.Kaebaja põhjendab esitatud kaebust ja EÕK kohaldamise taotlust järgmiselt:
3.1.Vastustaja on ehitusloa väljastanud muu hulgas reformimata maale (aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõesaare tänav T5). Kaebaja on esitanud 10.05.2022. a taotluse 1(6)
eelnimetatud reformimata maa liitmiseks kaebajale kuuluva naaberkinnistuga, aadressil Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõesaare tn 9 (katastritunnus 78403:313:0660). Maa liidetakse kinnisasjale juurdelõike tegemisega piiri muutmise teel.
3.2.Ehitusloa tekst ja lähtetingimuste osa on vastuolus jooniste ja plaanidega. Ehitusluba justkui keelab ehitada Jõesaare tänav T5 kinnistule, kuid plaani järgi on Jõesaare tänav T5 kinnistule projekteeritud soojustorustik.
3.3.Haldusorgan väljastas ehitusloa kinnistule, kuhu ei tohi ehitada soojustorustikku, sest soojustorustikule on ettenähtud teine asukoht (liitumiskoht). Haldusorgan väljastas ehitusloa Jõemäe tn 4 ja tn 6, arvestamata Jõemäe tn 8 omaniku huvidega, kusjuures Jõemäe tn 4 väljastas haldusorgan ehitusloa ekslikult, sest sealsed liitumispunktid asusid teises kohas. Jõemäe tn T2 asuvad liitumispunktid nii kinnistute Jõemäe tn 6, 7 ja 8 liitumisteks, kuid Jõemäe tn 8 omanikuga arvestatud pole. Ehitusloa dokumentidesse on lubamatult sisse jäänud kaugküttetorustiku rajamine läbi Jõesaare tn T5 kinnistu. Ehitusluba on vastuolus Tallinna Vee tehnilistele tingimustega, mis on ehitusloa dokumentide hulgas. Kaebaja seisukohast on kaebajaga arvestamata jätmisel ja ehitusloa juures olevatest vastuoluliste kooskõlastuste (kooskõlastustel olev joonis erineb ehitusloa juures oleva ehitusprojekti joonisest) arvestamisel vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet, mis omakorda mõjutab lõppotsust. Uurimispõhimõtte osisena tuleks esile tõsta ka kogutud andmete täielikkust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sõnastus eeldab, et olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamine ning vajadusel tõendite kogumine ei tohi olla üksnes osaline ja valikuline, eesmärgiks on kõigi asjassepuutuvate faktide tuvastamine ning neile hinnangu andmine.
3.4.Kaebaja leiab, et ehitusprojekt, mille alusel on väljastatud vaidlusalune ehitusluba, on puudulik ega ole kooskõlas detailplaneeringuga.
3.5.Kaebaja leiab, et tema õigusi on räigelt rikutud jättes kaebaja kaasamata ehitusloa menetlusse. Muu hulgas pidanuks asjasse kaasama ka Jõemäe tn 8 kinnistu omaniku (kaebaja omandis), sest Jõemäe tn T2 otsas asuvad nii Jõesaare tn 7 omaniku kui ka Jõemäe tn 8 omanikule välja ehitatud liitumispunktid kommunikatsioonidega. Kui kaebaja oleks asjasse kaasatud õigel ajal, siis saanuks A. T. ja kaebaja ühiselt projekteerida veetoru, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni ja soojustorustiku. Kaebaja omandis oleval Jõemäe tn 8 on samuti vältimatu vajadus trassidega võimalikult kiiresti liituda ja ühineda. Kaebajale eraldi ehitusloa väljastamine vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatavate trasside jätkamiseks tekitab kaebajale olulist kahju. Kaebaja ei saa oma trasse enne välja ehitada, kui A. T. on oma trassid välja ehitanud.
3.6.Ehitusloa juurest puudub Maa- ameti kooskõlastus.
4.Kohus saatis vastustajale kohtunõude, kohustades vastustajat andma seisukohta kolmandate isikute kaasamisele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Samasisulise kohtunõude tegi kohus ka võimalikele kolmandatele isikutele. Kohtunõuded tehti kohtu poolt 18.01.2023.
5.AS Utilitas Tallinn vastas kohtunõudele, et ei pea kaebaja poolt esitatud ehitusloa tühistamiskaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ühtlasi puudub põhjus ehitusloa kehtivuse peatamiseks EÕK korras, sest ka peale kaebaja poolt vaidlustatud ehitusloa projekti alusel kaugküttevõrgu ehituse lõpetamist on võimalik lahendada kaebaja kinnistute liitmine kaugkütevõrguga kui kaebaja selleks soovi avaldab. Kaebaja kinnistud asuvad suures osas Pirita jõe 50 m laiuses ehituskeeluvööndis (andmed Maa-ameti kitsenduste kaardilt) ja ei asu Tallinna kaugküttepiirkonnas, mistõttu ei saanud kaugküttevõrgu projekteerimisel eeldada, et kinnistute omanikul on huvi kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust soojusenergia tarbimise vastu.
6.Vastustaja palub jätta EÕK taotlus rahuldamata, tagastada kaebus ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kaebus on esitatud ekslikest faktiväidetest tingitult, mille võib olla kaasa toonud ehitusprojekti valesti lugemine. Kogu kaebus on ülesse ehitatud ja kaebeõiguse olemasolu on seotud lähtudes ekslikust arvamusest, et ehitusloaga on hõlmatud Jõesaare tänav T5 kinnistut ja kaebajale kuuluvat 2(6)
kinnistut. Vastuses on avatud faktilised asjaolud ning vastustaja on kinnitanud, et Jõesaare tänav T5 kinnistu ega kaebajale kuuluva kinnistu osas ehitustöid teostada ei ole lubatud. AS Utilitas Tallinn on ehitusloa taotluse esitajaks ning võib pidada põhjendatuks tema kolmandana isikuna kaasamist, arvestades tavalist halduskohtumenetluse praktikat. Vastustaja pole vastu A. T. kolmanda isikuna kaasamisele, kuid nimetatud isiku kaasamisel tuleb kaaluda, kas see on põhjendatud.
7.A. T. leidis, et kaebust ei saa esitatud kujul menetleda ja EÕK taotlust rahuldada. Kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlusalune ehitusluba ei puutu kaebaja õigustesse, tal ei ole ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega ehitustegevuse keelamiseks EÕK vajadust – kui tema õigusi ei rikuta, ei saa ka nende kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks muutuda. EÕK kohaldamine tooks A. T. kaasa rasked tagajärjed, kuna liitumine trassidega lükkuks oluliselt edasi või muutuks võimatuks. Sõlmitud liitumislepingu kohane soojustorustikuga liitumine järgmise küttehooaja alguseks ei oleks enam realistlik.
8.Kaebaja esitas 26.01.2023 menetlusse täiendava seisukoha. Kaebaja oli tänaseni seisukohal, et Jõemäe tn T2 lõigul projekteeritakse eelmainitud ehitised ühiselt. Kaebaja on oodanud trasside üleandmist, eelvoolude välja ehitamist, õiguspärast kasutusse võtmist ning AS-ile Tallinna Vesi üleandmist. Kaebaja on samuti taotlenud tehnilisi tingimusi, mis väljastati 05.01.2023. a. Kaebaja on valmis kompromissiks, kui vastustaja on valmis vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistama, kaasama uude menetlusse kaebaja, võtma ehitusloa dokumentidest välja Jõesaare tn T5 kohta käivad valed dokumendid (lisad 1-5) ning tegema A. T. ja kaebajale ühise ehitusprojekti. Ehitusprojektis tuleb välja tuua ühine veetoru, kanalisatsioonitorustik, sademeveekanalisatsioon jne koos liitumispunktidega. Vaidlusalusest ehitusloast ei tulene kohustus ehitada välja üheaegselt veetoru, kanalisatsioonitorustikku, sademeveekanalisatsiooni ja kaugküttetorustikku koos liitumispunktidega. Kaebajale on teada vaid AS Utilitas Tallinn seisukoht ehituse kohta, kuid puuduvad teiste trasside ehituse ajad.
9.Kokkuvõtvalt põhineb kohtu hinnangul kaebus järgmistel võimalikel rikkumistel: 1) Vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi väljastades ehitusloa muu hulgas reformimata maale (Jõesaare tn 5, Tallinn), mille osas kaebaja on esitanud 10.05.2022. a taotluse reformimata maa liitmiseks kaebajale kuuluva naaberkinnistuga. 2) Kaebaja jäeti õigusvastaselt ehitusloa menetlusse kaasamata. 3) Ehitusluba on õigusvastane, sest ehitusloa tekst ja lähtetingimuste osa on vastuolus jooniste ja plaanidega ning ehitusprojekt ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. 4) Ehitusloa dokumentatsioon sisaldab kooskõlastusi, milles sisalduvad plaanid ei ühti ehitusprojektis näidatud lahendusega. 5) Puudub Maa- ameti kooskõlastus. 6) Vastustaja on ehitusloa väljastamisel rikkunud uurimispõhimõtet ja teinud kaalutlusvigu, 5) Ehitusloa dokumentatsioon on vasturääkiv, ehitusluba justkui keelab ehitada Jõesaare tänav T5 kinnistule, kuid plaani järgi on Jõesaare tänav T5 kinnistule projekteeritud soojustorustik. 6) Vastustaja ei ole kaebajat ehitusloast teavitanud ega seda kaebajale kätte toimetanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg- tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
11.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kontrollimaks, kas kaebajal on kaebeõigus, tuleb välja selgitada, kas kaebajal on haldusaktiga isiklik puutumus, mis väljendub tema õiguste riives. Tegemist peab olema isiku subjektiivsete õigustega ehk isiklike õigustega ja kaebus peab aitama õiguste kaitsmisele kaasa. Isikul on kaebeõigus siis, kui
3(6)
otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Subjektiivse õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimeses lauses silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist (Pilving, I. Põhiseaduse § 15 kommentaar, komm 25. – Ü. Madise jt (toim). Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma kaebuse esitajale (TRH 10.11.2022 kohtumäärus nr. 3-22-2284, p 7). Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine (RHKH 16.12.2015 määrus nr. 3-3-1-55-15, p 10). Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (RKHK 07.03.2002 otsus nr. 3-3-1-902). Kõigepealt peab kohus kaebeõiguse olemasolu hindamiseks selgitama, kas kaebajal on sellist avalikõiguslikku subjektiivset õigust, mida vaidlustatud ehitusloaga riivatakse. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuse põhiliselt kahel eesmärgil: 1) tühistada ehitusluba, sest kaebaja hinnangul on ehitusloaga lubatud rajada kaugküttetorustik Jõesaare tn T5 maaüksusele, mille omandamisel on kaebajal huvi ja on vastava taotluse kinnistu naaberkinnistuga liitmiseks ka esitanud, 2) tühistada ehitusluba, sest luba ei kajasta kaugküttetorustiku rajamist kuni Jõesaare tn 9 kinnistuni ning mitte ühegi eelnimetatud trassi rajamist Jõemäe tn 8 kinnistuni. Kaebaja soovib trassidega liituda. Kaebaja avalik- õiguslik subjektiivne õigus saab tekkida põhiõigustest ja -vabadustest, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest, pelgalt subjektiivsest huvist trassidega liituda ning samuti huvist keelata naabruses oleva maaüksuse kasutust, sest käimas on maaüksuse erastamise menetlus, kaebajal kaebeõigust ei teki. Vaidlusaluse ehitusloa alusel lubatud tegevused toimuvad kõik enamasti Tallinna linnale kuuluvatel kinnistutel, ehitusloa alusel lubatud tegevused ei takista kaebajal oma kinnistute kasutust ega puuduta neid. Kaebaja poolt välja toodud Jõemäe tn T5 kinnistule trasse ei rajata, ehitusluba annab õiguse rajada trassid koos liitumispunktidega kinnistutele Jõemäe tn 2, Jõesaare tn T2, Jõemäe tn T1 ja Jõesaare tn T2. Avalik- õiguslikku subjektiivset õigust trasside rajamiseks kuni kaebaja kinnistuteni koos liitumispunktidega ehitusluba ei anna. Kaebaja pole ehitusloa adressaadiks, kellele ehitusluba õigusi ja kohustusi tekitab. Edasi tuleb hinnata, kas avalik- õiguslik subjektiivne õigus nõuda ehitusloa tühistamist võib tekkida mõnest teisest, ehitusloaga seotud haldusaktist või õigustloovast aktist. Kõnealusel alal kehtib detailplaneering ( Jõemäe piirkonna detailplaneering). Lisaks kehtib Tallinna linna territooriumil Tallinna linnavolikogu poolt 15.06.2000 vastu võetud määrus nr. 24 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine“ (edaspidi määrus nr. 24) ja Tallinna linnavolikogu poolt 18.05.2017 vastu võetud määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ (edaspidi määrus nr. 9). Detailplaneeringu materjalidest selgub, et alal tuleb lahendada vee-, kanalisatsiooni- ja soojavarustus, kuid pole täpselt välja toodud, milline see lahendus olema peab. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, e eelnimetatud määruste nr. 24 ja nr. 9 kohaselt tuleb trassidega liitumiseks teha liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping. Kuna pole teada, kes ja millal vastava taotluse teeb, siis toimub trasside väljaehitus ka vastavalt sellele, kes mingisugusel ajahetkel taotluse teeb ja lepingu sõlmib. Kaebajal võib tekkida üldine subjektiivne õigus detailplaneeringu alusel trassidega liituda või liitumist nõuda, kui vajalikud tingimused on täidetud, kuid avalik- õigusliku subjektiivse õiguse tekkimiseks peab olema tehtud vastav liitumistaotlus ja sõlmitud liitumisleping. Kohus ei ütle, et taotlus ja liitumisleping on ainukesed eeldused, sest olenevalt asukohast võib liitujale tulla liitumiseks täiendavaid kohustusi või pole üldse võimalik liituda, kuid vastav tahteavalduse tegemine on aluseks, selgitamaks, kellel on huvi ja soov
4(6)
trassidega liituda. Kaebajal ei ole täna vastavalt taotlust tehtud ega lepingut sõlmitud, mistõttu ei teki talle avalik- õiguslikku subjektiivset õigust nõuda vaidlustatud ehitusloa tühistamist, et siis anda välja uus ehitusluba, kus trassid on ehitatud välja ka tema kinnistuteni. Pärast vastavate taotluste esitamist ja lepingute sõlmimist on eelduslikult võimalik rajada trassid ka kaebaja kinnistuteni, andes selleks välja vajadusel uue ehitusloa.
12.Kuna kaebaja on esitanud kaebuse kolmanda isikuna, mitte ehitusloa adressaadina, tuleb täiendavalt hinnata, kas ehitusloa menetluses on rikutud mõnda õigusnormi selliselt, et sellest võiks kujuneda kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (RKHK 11.10.2016 otsus nr. 3-3-1-15-16, p 16). Kaebaja on toonud välja, et teda on õigusvastaselt jäetud menetlusse kaasamata ja ehitusloa lisades on toodud dokumendid, muu hulgas erinevate pädevate isikute kooskõlastused, mis ei ühti ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti lahendusega. Ehitusseadustiku (EhS) 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus vajaduse korral menetlusse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et vajaduse korral esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Ehitusloa menetluses pole kaebaja menetlusse kaasatud ja ehitusloa juures olevad materjalid sisaldavad kooskõlastusi, kus kooskõlastatud lahendus ei ühti ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti lahendusega. Suurim muudatus on toimunud Jõesaare tn T5 osas, kuhu algselt kavandati kaugküttetorustiku rajamist, kuid mis peale Maa- ameti märkust ära muudeti. Olenemata sellest, et ehitusloa menetluses võib olla tehtud vigu, ei teki kaebajale avalik- õiguslikku subjektiivset õigust, mida oleks riivatud ning seeläbi omakorda õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Kaebaja kaasamine on haldusorgani kaalutlusõigus. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei puuduta kaebaja kinnistuid ning kaebaja polnud esitanud ehitusloa menetlemise ajal trassidega liitumiseks vajalikke liitumistaotlusi ega sõlminud lepinguid, polnud kaebajal sellist subjektiivset avalikku- õigust, mille tõttu oleks pidanud teda menetlusse kaasama. Mis puudutab erinevatesse lahendustesse ehitusprojekti kooskõlastustel ja ehitusloa aluseks oleval ehitusprojekti lahendusel, siis kumbki lahendustest samuti kaebaja kinnistuid ei puudutanud. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on kaebaja huve arvestades kaebajale soodsam, sest kaugküttetorustikku ei kavandata Jõesaare tn T5 kinnistule nagu kaebaja on kaebuses soovinud ja trasside ehitus on ette nähtud ka Jõemät tn T2 kinnistule, tuues trassid lähemale kaebajale kuuluvale kinnistule Jõemäe tn 8. Eeltoodu kohaselt ei tekita ka võimalikud menetluslikud vead kaebajale avalik- õiguslikku subjektiivset õigust, mille riive tooks kaasa kaebeõiguse tekkimise. Lisaks on kaebaja välja toonud, et ehitusluba ei vasta detailplaneeringule, kuid pole täpsustanud, kuidas ta detailplaneeringule ei vasta. Kohtu hinnangul on detailplaneeringu täpsusaste selline, et vastuolu detailplaneeringuga välja tuua ei saa.
13.Kokkuvõtvalt puudub kaebajal selline avalik- õiguslik subjektiivne õigus, mis annaks kaebajale kaebeõiguse. Isegi, kui hinnata, et kehtestatud detailplaneering koos kaebaja huviga trassidega liitumiseks annab kaebajale ehitusloaga teatava puutumuse, siis sellest kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa. Kaebeõiguse tekkimiseks on vajalik avalik- õigusliku subjektiivse õiguse riive. Antud juhul sellist olukorda ei ole, eelkõige seetõttu, et kaebaja ei olnud ehitusloa väljastamise ajal esitanud trassidega liitumistaotlust ja sõlminud vastavat liitumislepingut.
14.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse EÕK taotluse, milles palub ehitusloa kehtivuse peatamist ja haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamist.
15.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
5(6)
Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (RKHK 22.09.2014 otsus nr. 3-3-1-59-14, p 12.). Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusluba ei puuduta tema õigusi, ei saa tal esineda ka EÕK vajadust. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et kaebaja on esitanud kaebuse ehitusloa tühistamiseks ja EÕK korras ehitusloa kehtivuse peatamiseks ning haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamiseks. Samas väidab kaebaja, et tema eesmärgiks on trassidega võimalikult kiiresti liituda. Kui kaebaja eesmärgiks on tõesti trassidega võimalikult kiiresti liituda, siis ehitusloa kehtivuse peatamine ja ehitusloa tühistamine seda eesmärki kindlasti ei täida. Kaebaja väited on vastuolulised, kaebaja võimalused kiiresti trassidega liituda on eelkõige viivitamatult pöörduda vajalike taotlustega nii vee- ettevõtja kui võrguettevõtja poole, et võimalusel sõlmida lepingud ning koostöös projekteerida ja rajada vastav torustik koos liitumispunktidega. Kehtiv ehitusluba seda ei takista. Vastupidiselt võib EÕK taotluse rahuldamine oluliselt riivata huvitatud isiku A. T. õigusi, kes on oma vastuses välja toonud, et EÕK rahuldamine tooks A. T. kaasa rasked tagajärjed, kuna liitumine trassidega lükkuks oluliselt edasi või muutuks võimatuks. Sõlmitud liitumislepingu kohane soojustorustikuga liitumine järgmise küttehooaja alguseks ei oleks enam realistlik. Kaebaja pole välja toonud ning kohtule pole ka äratuntav, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale saabuksid, kui vaidlustatud ehitusluba jääb kehtima, seega jätab kohus EÕK taotluse rahuldamata.
16.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Samas kaebuse uuesti esitamisel tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Kui kaebusega soovitakse esitada uuesti esialgse õiguskaitse taotlus, siis tuleb arvestada, et vastavalt HKMS § 55 lg 3 toodud kitsendustega.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.