Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1087
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203070002-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv abi Merili Laansoo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
23.01.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1087 muutmata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad apellatsiooniastmes riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta kohtuotsusest välja päritoluriigi, selle asustusüksuste ja kaebaja sugulaste nimed ning samuti päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud terrorirühmituste, kogukondade ja hõimude nimetused.
Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja ringkonnakohtu põhjendused inglise keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.03.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).
3-22-1087 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX kodanik X saabus 07.03.2022 Eestisse ning esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) samal päeval taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotluse kohaselt ei saa taotleja XXXsse tagasi pöörduda, kuna ta on Ukraina ja XXX sõjapõgenik ning soovib minna Eestis kooli ja jätkata jalgpallitreeningutega.
2.PPA luges 18.04.2022 otsusega nr 12203070002-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (otsuse p 1), tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutuse lahkumiseks XXXsse vabatahtliku täitmisajaga 30 päeva jooksul (otsuse p 2) ning kohaldas taotleja suhtes VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (otsuse p 3). Taotlejaga 05.04.2022 toimunud vestlusel antud selgituste kohaselt hukkusid taotleja isa ja õde XX.XX.XXXX YYY rünnaku tõttu. Traditsioonide kohaselt oleks taotleja pidanud oma isa ameti üle võtma. Pooltele külaelanikele see ei meeldinud. Taotleja lahkus matuste päeval oma kodukülast ZZZsse. Taotleja ema ütles, et ta ei naaseks, kuna võidakse tema elu kallale kippuda ning ema otsustas saata taotleja Ukrainasse õppima. Taotleja eitab, et tal oleks XXX võimuesindajatega olnud probleeme. Kuna aga tal olid probleemid ühe osaga küla kogukonnast, siis on potentsiaalne tagakiusaja kohalik võim. Sellele vaatamata ei nähtu konkreetselt, kes soovis taotlejat tappa, mil viisil seda üritati või mis sellise indikatsiooni taotlejale andis. Seega ei ole eluliselt usutav, et taotleja osas on koduriigis konkreetne tagakiusaja. Taotleja ütlustest ei nähtu, et tal oleks koduriigis olnud probleeme usu, rassi, rahvuse, poliitilise meelsuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Taotleja ütluste põhjal ei ole tõenäoline, et YYY või muud kriminaalsed rühmitused XXXs oleks tema vastu huvi tundnud või sihikule võtnud. Taotleja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset üldise XXX olukorra tõttu ja tema tagasipöördumine XXXsse on võimalik. EUAA hinnangul ei ole üldine olukord pealinnas ZZZs ega BBB osariigis selline, kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. XXXs puuduvad õiguslikud takistused riigisiseseks liikumiseks. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele.
2(10)
3-22-1087 Sissesõidukeelu kohaldamisel on kaalukaks asjaoluks see, et isik üritas pärast Ukrainast Slovakkiasse sisenemist edasi minna Eestisse sooviga jääda Euroopa Liitu. Lisaks sellele iseloomustab isiku käitumist see, et ta viibis Ukrainas peaaegu 4 aastat ebaseaduslikult. Kergendavate asjaolude esinemise tõttu kohaldab PPA VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu kaheks aastaks.
3.X esitas 13.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 18.04.2022 otsuse nr 12203070002-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. PPA pole kohaselt täitnud uurimis- ega põhjendamiskohustust. Vestlusel püüti leida üksnes vastuolusid kaebaja ütlustes, et seda isiku vastu ära kasutada. Kaebaja arvamuse ja vastuväidetega pole arvestatud. Pole selgitatud, milliseid täiendavaid tõendeid peaks kaebaja esitama. Vestluste kvaliteet oli kehv ning kaebajale ei selgitatud ebaselgusi ja vastuolusid, mida ta oleks saanud seejärel selgitada. Ei arvestatud, et kaebaja oli saanud tõsise emotsionaalse trauma. Kui kaebaja saadetakse tagasi XXXsse, ähvardab tema elu tõsine oht. Kaebaja vastab nii pagulasena tunnustamise kui täiendava kaitse andmise eeldustele. PPA on asjaoludesse süvenenud pealiskaudselt, tehes puuduliku arusaamise tõttu meelevaldseid järeldusi. Kaebaja on PPA-le öelnud, et teda tahetakse tema päritoluriigis tappa, kuna ta on oma surnud isa pärijaks külajuhi ametis. Kaebaja sõnul on külas maavarana naftat ning seetõttu on külajuhi amet ihaldatud. Kaebaja on oma seisukohtade tõendamiseks esitanud PPA-le ZZZ kõrgeima kohtu tunnistuse vormi, näidanud pilte hävitatud külast. PPA väited, et tagakiusu ei eksisteeri, kuna küla pole, on küünilised. Kaebaja on selgitanud, et küla on hävinenud nendesamade isikute tegude tagajärjel. Kaebaja esitatud tõendite kohaselt toimub piirkonnas teisigi olulisi inimõiguste rikkumisi, sh kannibalismi. Tegemist on väga sihipärase ühe hõimu ja veel kitsamalt perekonna hävitamisega. Hiljuti rööviti ja tapeti kaebaja onu (Q), kes viibis samuti mujal (ÕÕÕ piirkonnas). Kaebaja poolt esitatud tunnistusest nähtub, et võimuvõitlus külas on toimunud pika aja jooksul, tegemist on süsteemse tegevusega ning on suunatud võimu haaramisele ja teise hõimu hävitamisele. Selle käigus on tapetud inimesi ja röövitud ka muudest piirkondadest ning võitlus kestab siiani. Kahtlused tuleks tõlgendada kaebaja kasuks. VRKS § 19 lg 2 p 7 kohaselt on tagakiusamine ka ligipääsu puudumine õiguskaitsele. XXX riik ei suuda tagada kaebajale ja ka kogu külale piisavat kaitset. Seda kinnitab kaebaja esitatud tunnistus, kust nähtub, et korduvatest kaebustest ja pöördumistest hoolimata ei ole olukord paranenud. Kaebaja on FFF hõimu kuuluv kristlane. FFF hõimu kuuludes on ta kohustus võidelda kunagise AAA Vabariigi nimel, eesmärgiga taastada iseseisvus. Kui kaebaja seda ei tee, siis käsitatakse seda AAA riigi reetmisena ning tekib oht tema elule. Kaebajat survestatakse liituma sõjaväega Ü rühmituse poolt ning tal puudub reaalne võimalus sellest keelduda. Riik ei suuda tagada kaebajale turvalisust esmalt teiste hõimude kallaletungide eest ja teiseks üldise terrorismiohu tõttu. Täiendavad ohutegurid on tingitud kohalikest traditsioonidest ja usust (õppinud ja koolis käinud inimesi vihatakse, kuna neil on võimekust viia läbi muutusi, mida kardetakse ja mis olemasolevatele rikastele ei meeldi). Täiendavat kaitset vajab kaebaja seetõttu, et ta ei saa kindlasti asuda XXXXsse, kuna antud piirkond on YYY tõttu kõikidele tsiviilisikutele ohtlik, eriti kristlastele. Kaebaja ei saa asuda ka XX piirkonda, kuna seal esineb põhjendatud hirm kohalike elanike osas. XXX on üks vähem rahumeelsemaid riike Aafrikas. Sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. VSS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu vaid vajaduse korral ning VSS § 74 lg 4 kohaselt jäetakse sissesõidukeeld kohaldamata humaansetel kaalutlustel. Praegusel juhul on need põhjused olemas. Kaebaja soovib võidelda oma vanemlike õiguste eest. Kaebajal on Ukrainas tütar, 3(10)
3-22-1087 kellega suhtlust takistab tütre vanaema. Sissesõidukeeld võib arvestades Ukraina sõda ning ümberasumisi takistada selle õiguse teostamist.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
PPA on hinnanud rahvusvahelise kaitse taotlust individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. Kuigi kaebaja tagakiusukartuse allikaks saaks pidada riigi ühte küla juhtivat kohalikku kogukonda, kelle eest riik ei saa või ei suuda kaitset pakkuda, ei ole see tagakiusukartus põhjendatud. Isegi juhul, kui 2015. a-l oleks taotleja kodukülas alanud võimuvõitlus teatud ametipositsiooni üle, ei ole seda küla enam taotleja sõnul alles. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud, vastustaja ei pea kaebaja kirjeldusi usutavateks ning taotlejat ei ohusta koduriigis tagakiusamine. Rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb analüüsida ja hinnata konkreetselt kaebuse esitaja olukorda selles riigis, mitte riigi üldist olukorda. PPA ei pea kaebaja ütluste põhjal tõenäoliseks, et YYY või muud kriminaalsed rühmitused XXXs oleks kaebaja vastu huvi tundnud või ta sihikule võtnud. Tegemist on üldise kartuse, aga mitte isikliku tagakiusukartusega. Kaebaja ei vasta täiendava kaitse saamise tingimustele. Kaebaja on pärit XXst. EUAA hinnangul ei ole üldine olukord ei pealinnas ZZZs ega BBB osariigis selline, kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Kaebaja poolt esitatud tõendamata väide, et ta on Ukrainas sündinud lapse isa, ei anna alust sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks humaansetel kaalutlustel. Kaebaja on ka vestlusel selgitanud, et väidetava lapse ema on kinnitanud, et tegemist ei ole kaebaja lapsega. Kui kaebajal on tulevikus võimalus oma isadus tuvastada ja tema laps asub sel hetkel Schengeni territooriumil, on kaebajal võimalik taotleda sissesõidukeelu tühistamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata; kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud riigi kanda ning poolte muud menetluskulud nende endi kanda; otsustas kohtuotsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärgiga, jätta välja päritoluriigi ja selle asustusüksuste nimed, kaebaja rahvuse, kodakondsuse, sünniaja, päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud terrorirühmituste jm ühenduste nimetused. Kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses täidetud isikuandmete ankeet näitab selgelt isiku Eestisse saabumise eesmärki, s.o jätkata jalgpalliga. Isiku eesmärk Euroopasse tulemiseks on asja materjalide põhjal olnud sama ning õppima asumine Ukrainas viis jõuda Euroopasse. 12.04.2022 vestluse protokollist (küsimus 22) nähtub, et kaebaja reisis vahemikus 2006‒2010 seoses jalgpalliga Ghanas, Dubais jm. Jalgpalli mängimise lõpetas ta väidetavalt isa surma (XX.XX.XXXX) tõttu, lahkus isa matuste päeval kodukülast ning asus elama XXX pealinna isa sõbra juurde, kuhu tuli ka ema pärast 14-päevast leinaaega. Kaebaja lähedased tegelesid sellega, et leida kaebajale riigist lahkumise võimalus (05.04.2022 vestluse protokoll, küsimused 50, 51). See võttis aega isa surmast arvates ligi 2 aastat. Ukrainas tegeles kaebaja õppimisega vaid paar kuud, õppides vene keelt, jõudmata põhiaineteni (kohtuistungil öeldu kohaselt eksmatrikuleeriti kaebaja 2018. a talvel). Ukrainas hakkas kaebaja enda sõnul kohalikes oblastites jalgpalli mängima, väidetavalt pärast seda, kui ema jäi haigeks ega jõudnud enam õppemaksu tasuda. Viimast väidet ei pea kohus usutavaks. Kui kaebajal olnuks päriselt soov Ukrainas haridus omandada, oleks kaebaja saanud oma teenistusest tasuda õppemaksu. Ei ole usutav, et kool ei pakkunud kaebajale erinevaid võimalusi kooli edasijäämiseks (nt akadeemilise puhkuse võtmine vms), et ta saaks koguda õpingute jätkamiseks jalgpallimänguga 4(10)
3-22-1087 raha. Kaebaja ei teinud 4 aasta jooksul Ukrainas viibides katset haridusteed jätkata, vaid tegeles jalgpalli mängimisega (suvel võistlused, talvel ainult treeningud). Ka Ukrainas ebaseadusliku viibimise probleemiga hakkas kaebaja tegelema alles siis, kui tekkis mõte suunduda jalgpalli mängima mujale Euroopasse (vt kohtuistungi protokoll alates 13:09:56), kuhu minek illegaalina oli välistatud. Paraku alustas Venemaa sõda Ukraina vastu ning kaebaja lahkus sõja eest Euroopa Liitu. Kaebaja selgitustest kohtuistungil selgus, et kaebaja kohta oli Ukraina jalgpalliföderatsioon saatnud kirja JJJ jalgpalliklubile, et kaebaja saaks siin jalgpalli mängimist jätkata. Kaebaja reisiteekond läks läbi Slovakkia, Poola, Leedu ja Läti ning üheski neis ei küsinud kaebaja varjupaika. Eeltoodud asjaoludest joonistub välja kaebaja tegelik põhjus Euroopas viibimiseks ning väited teda päritoluriigis ootavast tagakiusust on tekkinud alles Eestis, kui tal tuli oma rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendada ja selgus, et muud alust isikul siin viibimiseks ei ole, s.t ta ei vasta ka ajutise kaitse saamise eeldustele. Soov jalgpalli mängida ei välista iseenesest isiku pagulaseks olemist. Praegusel juhul ei viita aga asja materjalid sellele, et kaebajat võiks päritoluriigis oodata tegelik tagakius. Isegi kui isik päritoluriigis midagi kardab (nt YYY vm terroristlikku rühmitust), ei järeldu pelgalt kartmisest see, et kartus oleks ka objektiivselt põhjendatud. Kaebaja ei väida kaebuses YYYst tulenevat temale isikuliselt suunatud ohtu, vaid toob selle välja kui üldise ohu tsiviilelanikkonnale (täiendava kaitse alusena). Kaebaja pärineb XXst BBB osariigist HHH külast. Küla jagunes kaebaja väitel kaheks kogukonnaks LLL ja WWW. Kaebaja väitel on küla vaenuliku kogukonnagrupi poolt maha põletatud. 05.04.2022 vestlusel (küsimus 19) on kaebaja öelnud, et mõlemas grupis on inimesi, kes teda taga otsivad, aga nende nimesid ta ei tea. Samas ei maini kaebaja seda asjaolu rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena taotleja isikuandmete ankeedis ega nimeta seal üldse kõnealusest kogukonnatülist lähtuvat ohtu. Peamise varjupaiga taotlemise põhjuse nimetamata jätmine viitab selle põhjuse hilisemale väljamõtlemisele või siis selle sündmuse mõju teadlikule suurendamisele, et oma taotlusele alus leida. Kohtuistungil esitas kaebaja nimekirja isikutest, kes teda väidetavalt jahivad ning kelle nimed selgitas kaebaja ema välja pärast kaebaja onu väidetavat tapmist 2022. a mais. Lisaks väitis kaebaja neil isikutel olevat sidemeid politseis ja kohtusüsteemis. Samuti lisandus alles kaebuses väide, et kaebajal on FFF hõimu kuuluva kristlasena kohustus võidelda kunagise AAA Vabariigi taasiseseisvumise eest ning teda survestatakse astuma Ü rühmitusse (iseseisvuse eest võitlevad separatistid). 05.04.2022 vestlusel (küsimus 71) kinnitas kaebaja seevastu, et FFF hõimu kuulumine (etniline päritolu) pole seotud põhjustega, miks ta lahkus ning XXXsse naasmisel poleks tal mingeid elutingimusi ning ta pole kuningaks saamisest huvitatud. Kuigi onu väidetavast surmast ei saanud kaebaja rääkida vestlustel PPA-ga, kuna need toimusid enne maikuud, siis moraalsest kohustusest võidelda endise vabariigi taastamise eest ja Ü rühmitusest rääkimiseks polnud kaebajal mingeid takistusi. Asjaolud, mis kaebaja jättis rääkimata, ei ole seotud häbitundega ega väga isiklikud, millest rääkimine võinuks olla raskendatud. PPA-le tehtud uurimisprintsiibi rakendamata jätmise etteheide on põhjendamatu, kuna 05.04.2022 protokollist nähtuvalt on PPA menetleja oma küsimustega püüdnud igakülgselt suunata kaebajat rääkima tagakiusu põhjustest. Kaebaja jutt haldusmenetluses ja kohtus on olnud võrdlemisi abstraktne. Sellest nähtub kokkuvõtvalt, et tema isa, kes hukkus YYY rünnakus RRRs XX.XX.XXXX, mitte ei tapetud vaenulike kogukonnaliikmete poolt, oli külapealik (kuninga järel tähtsuselt teine mees, vt vestluse küsimus 11), kelle positsiooni pärimise õigus on kaebajal. Kohtumenetluses väitis kaebaja kuningaks saamist, kuigi tema isa oli võimuhierarhias alles teisel positsioonil. Samas ei teadnud kaebaja kogukonna traditsioonidest midagi ja elas hoopis RRRs ning rääkis XXX keelt (vestluse küsimus 8). Kaebaja väited sellest, et ta oli isa surma ajal liiga noor (16 a), et positsioon üle võtta, ei vasta tõele, arvestades, et kaebaja sünniaeg on XX.XX.XXXX. PPA küsitleja on eksinud kaebaja 5(10)
3-22-1087 vanuse arvutamisel ning kaebaja on sellega sujuvalt kaasa läinud (vt 05.04.2022 vestluse küsimus 61), asudes väitma, et oli liiga noor, et isa positsioon üle võtta. Seejuures on isa matus toimunud väidetavalt pea aasta pärast tema surma, mil toimus ka väidetav külakoosolek, kus arutati isa ametialase järeltulija üle. Kaebaja lahkus XXXst alles 2 aastat pärast isa matuseid ega saanud selle aja jooksul üheski vägivallaaktis kannatada ega otseste ähvarduste osaliseks ning ta ei olnud koduriigis sunnitud kolima pealinnast mujale põhjusel, et keegi oleks teda taga otsinud. XXXst sai kaebaja lahkuda seaduslikult ja probleemideta, kuigi väitis kohtus, et ta leitakse kohe üles, kui ta riiki naaseb ja tagakiusajatel on kontaktid politseis. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et mõni XXX suurlinna kolinud kogukonnaliige oleks üles otsitud ja tapetud. Samuti elab kaebaja ema jätkuvalt XXXs ning väidetavalt vaenulikud kogukonnaliikmed pole talle midagi teinud ehk endise külajuhi lähikondset ei taba tingimata tagakius. Kohus ei pea kaebaja seletusi usutavaks, arvestades päritoluriigi teavet (mh AAA puudutav) ja AAA mainimist alles kaebuses ning samuti seletuste ajas muutumist ja seletuste ekslikkust ja vastuolulisust. Kaebaja üldine usaldusväärsus on madal. Kaebaja esitas kohtus taotluse alusena uusi väiteid, mis viitab, et tagakiusu põhjuseid ei esine. Kaebajal on võimalik asuda elama oma viimasesse elukohta XXX pealinnas või mujale endise kodukülaga mittepiirnevasse asutusüksusesse, arvestades riigi suurust ja kaebaja pärinemist riigi ühest suurimast hõimust. Kaebaja pole YYY tegutsemispiirkonnas XXXXs kunagi elanud. Päritoluriiki naasmise võimalikkust ja turvalisust on PPA kaevatavas otsuses käsitlenud ja põhjendanud, miks ei saa kaebajat pidada YYY vt terroristlike rühmituste poolt ohustatuks määral, et see õigustaks rahvusvahelise kaitse andmist. 06.06.2022 kaebuse täiendusele lisatud tõendid ei lükka ümber PPA hinnangut täiendava kaitse vajaduse puudumise osas. Üksikjuhtumil (tüdruku tapmine moslemite poolt) puudub seos kaebajaga. Ka asjaolu, et XXX on globaalse rahuindeksi või haavatavuse hinnangutes probleemsete riikide hulgas, ei tähenda, et kogu elanikkond peaks riigist lahkuma, taotlema rahvusvahelist kaitset ning kaebaja naasmine sinna poleks piisavalt turvaline. VRKS § 4 lg-st 3 tulenev lävend on kõrgem ning eeldab tõsise ohu olemasolu, mida pole võimalik vältida. PPA poolt päritoluriigi info allikana kasutatud materjalid viitavad samuti XXXs probleemide olemasolule, kuid ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole andnud soovitust mitte saata sinna tagasi varjupaigataotlejaid üldise tõsise ohu tõttu. Kohus nõustub PPA põhjendustega lahkumisettekirjutuse osas ega korda neid. Väljasaatmise keelu (VSS § 171) rakendamiseks ei esine kaebaja puhul ühtegi alust. Sissesõidukeelu kohaldamisel on PPA viidanud kohastele õiguslikele alustele ning määranud kaebajale maksimaalsest lühema sissesõidukeelu (2 aastat). Kaebaja viibis Ukrainas ligi 4 aastat ebaseaduslikult. Kohtuistungil antud selgitustest võib järeldada, et kaebaja ei pruukinud mõista, mis on vahet rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saamisel või muul alusel elamisloa saamisel, kuid kaebajale ei saanud olla teadmata, et ilma viibimisõigust andva dokumendita on ta riigis ebaseaduslikult. Kaebaja on suhtunud ükskõikselt enda legaliseerimisse Ukrainas. Kaebaja selge eesmärk on olnud jääda Euroopasse ja mängida siin jalgpalli, mitte omandada haridust. Ühtegi humaanset kaalutlust elamisloa andmiseks ei esine. Ukrainas väidetava lapse olemasolu ei õigusta sissesõidukeelu kohaldamata jätmist, kuna olukorras, kus peaks selguma, et laps on sõja käigus sattunud Euroopa Liitu (Schengeni alasse), on kaebajal võimalik esitada taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks.
6.X palub 21.07.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.06.2022 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Kaebaja kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks, kuna kaebaja väljasaatmisel ähvardab tema elu reaalne oht. Kaebajal esineb kartus kohalike põliselanike ees, kes soovivad teda tappa võimu tõttu. Kaebaja on oma surnud isa pärijaks külajuhi ametis. Kuna külas on maavarana naftat, siis on külajuhi amet ihaldatud. Tekkinud on suur konflikt, mis on viinud küla hävitamiseni ja mitmete inimeste, sh kaebaja pereliikmete, tapmiseni. Täiendavalt on kaebaja toonud välja hirmu erinevate terroristlike rühmituste (YYY, TTT, RRR) ees. Kaebajale on tema tahtest olenemata pandud kohustus võidelda kunagise AAA Vabariigi nimel. Kui ta seda ei tee, siis käsitatakse seda riigireetmisena ja tekib oht elule. Kaebajat survestatakse liituma sõjaväega Ü rühmituse poolt ja tal puudub reaalne võimalus sellest keelduda. XXX ei suuda tagada talle ja kogu külale piisavat kaitset, mida tõendab kaebaja esitatud tunnistus, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Kohtu järeldus, et kaebaja Eestisse saabumise eesmärk on jätkata jalgpalliga, on paljasõnaline. Kaebaja on küll tegelenud jalgpalliga, kuid see ei olnud Eestisse saabumise eesmärk. Kaebaja valis Eesti, sest see tundus NATO liikmelisuse tõttu turvaline. Kaebaja teenis Ukrainas jalgpalli mängimisega u 40‒90 eurot kuus, mille eest ei olnud õppemaksu tasumine võimalik. Väär on kohtu väide, et kaebaja kohta oli Ukraina jalgpalliföderatsioon saatnud kirja JJJ jalgpalliklubile. See ei ole asja lahendamisel määrav. Kui kaebaja JJJ jalgpalliklubiga liitus, saatis klubi ise vastavad päringud ja sai vastused. Kaebaja ei saanud aru, et 05.04.2022 vestlusel oleks olnud oluline rääkida ka AAAst, mitte vaid XXX valitsuse tagakiusust seonduvalt FFF hõimu kuulumisega. Kaebaja on esitanud tõendid, et tema onu tapeti mujal piirkonnas, kus teda teadlikult varitseti. Tõenditest nähtub ka see, et ümberkaudsetest piirkondadest on inimesi üles otsitud ja tapetud. Asjaolu, et kaebaja ema elab jätkuvalt XXXs, ei pisenda kaebaja hirmu. Kaebaja ema varjab end. AAAga seotud probleemistiku tõi kaebaja välja juba kaebuses ja see on ainus uus alus, mida ta ei toonud välja vestlustes PPA-ga. XXX ei ole turvaline riik. Kaebaja suhtes on olemas VRKS § 4 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud oht, kuivõrd kohalikud elanikud soovivad teda tappa ning AAAga mitteliitumisel ähvardab teda surm. Kaebaja on esitanud tõendid kannibalismist, kogu küla hävitamisest, inimeste tapmisest ja tagaotsimisest. Sissesõidukeelu seadmiseks puudub vajadus ja selle seadmine ei ole proportsionaalne. Kaebaja oli Ukrainas sundolukorras – ta ei olnud teadlik oma õigustest ja võimalustest, kuid tagasi XXXsse pöörduda ei saanud. Kaebaja ei varjanud end Ukrainas ning tegeles asjaajamisega, et oma viibimine seadustada. Kaebaja soovib võidelda oma vanemlike õiguste eest. Kaebajal on Ukrainas tütar, kellega suhtlust takistab tütre vanaema. Sissesõidukeeld võib Ukraina sõda ja ümberasumisi arvestades takistada selle õiguse teostamist.
7.PPA palub 23.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. PPA on hinnanud taotlust individuaalselt ja erapooletult. Kaebaja kartus tagakiusu osas kohaliku kogukonna poolt, kelle eest ei suuda riik kaitset pakkuda, ei ole leidnud kinnitust. Lisaks on kaebaja vestluses välja toonud, et küla, kus toimub võimuvõitlus, ei ole enam olemas. Tagakiusuks ei saa pidada igasugust negatiivset sündmust päritoluriigis (VRKS § 19 lg 2). Kaebaja reisiteekond Eestisse läks läbi Slovakkia, Poola, Leedu ja Läti ning üheski riigis ei küsinud kaebaja varjupaika. Sellest joonistub välja kaebaja tegelik 7(10)
3-22-1087 põhjus Euroopas viibimiseks. Väited päritoluriigis ootavast tagakiusust on tekkinud alles Eestis, kui selgus, et kaebajal pole muud alust riigis viibimiseks. Asjaolu, kas Ukraina jalgpalliföderatsioon saatis kirja JJJ jalgpalliklubile või mitte, ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega. Lisaks ei muudaks kirja saatmine PPA otsust, sest rahvusvahelise kaitse andmisel ei oma tähtsust, kas kaebaja soovib mängida jalgpalli siin või mitte. Kaebaja ütluste põhjal ei ole tõenäoline, et kriminaalsed rühmitused XXXs oleks kaebaja vastu huvi tundnud. Kaebaja ütlustest tuleneb selgelt, et tegemist on üldise kartusega, mitte isikliku tagakiusukartusega. Esineb piisav alus väita, et kaebaja pole usaldusväärne. Arvestades päritoluriigi teavet ja kaebaja seletuste vastuolulisust, ei saa kaebaja seletusi pidada usutavaks. PPA on otsuses selgitanud, kuidas on kujunenud järeldus, et kaebaja ei vasta täiendava kaitse saamise tingimustele. XXXs puuduvad õiguslikud takistused riigisiseseks liikumiseks. XXXX ja XX vahel toimub märkimisväärne ränne, riigisisene ränne on tavaline. Tihti elatakse ja töötatakse teistes riigiosades. XXX juhusliku vägivalla tase ei ole selline, et pelgalt seal viibimise tõttu oleksid inimesed ohus. Kaebaja on suhtunud ükskõikselt enda legaliseerimisse Ukrainas ja tema selge eesmärk on olnud jääda Euroopasse ning mängida jalgpalli, mitte omandada haridust. Vanemlike õiguste eest võitlemise soovi on kaebaja asunud väitma kohtumenetluses ja need väited on paljasõnalised. Kaebaja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mille tõttu võiks sissesõidukeelu kestvus olla ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). PPA ja halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole eksinud uurimispõhimõtte ega põhjendamiskohustuse vastu. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja väited seoses tema võimaliku tagakiusamisega kogukonna poolt on vastuolulised ega ole seetõttu ringkonnakohtule usaldusväärsed. Kaebaja 05.04.2022 selgituste kohaselt ohustavad teda kodukohas (küla nimega HHH) kaks kogukonda (üks on HHH ja teine WWW), kellest osa arvab, et temast peaks saama uus kogukonna liider ja teised, et mitte (kaebaja ise kuulub HHH kogukonda). Selle selgituse kohaselt oleks justkui viidatud tüli tõttu (st seoses küsimusega, kellest saab uus kogukonna liider pärast kaebaja isa surma 2014. a-l) olnud kaebaja sunnitud a-l 2015 oma kodukohast lahkuma, küla hävitati ning konflikti osapooled olid HHH ja WWW kogukondadest (küsimused 8, 12, 13, 14, 16, 19‒22 ja 26). Kaebaja esitatud tõendid (dtl 32 ja 138) aga kaebaja väiteid ei kinnita. Esimesel tõendil on kirjeldatud hoopis HHH ja WWW(a) (ühend)kogukondade konflikti naaberkogukonnaga PPP, mis sai alguse alles novembris 2018 ja eskaleerus alates detsembrist 2019. Nendes tõendites kirjeldatu kohaselt olid hoopis PPP kogukonna liikmed vastutavad ka küla hävitamise ning politseinike ja kaebaja onude Ä ja Q tapmise eest. Ka halduskohtu istungil avaldatud isikud (protokoll kell 14:01:09 ja dtl 305), kes väidetavalt soovivad kaebajat tappa, kuuluvad osaliselt dtl 138 tõendi kohaselt PPP kogukonda ja on dtl 305 tõendi kohaselt M perekonna palgal. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja kirjeldatud sündmused seostatavad sündmustega, mis toimusid kaebaja kodukohas põhjustatuna PPP kogukonnast (millist kaebaja oma seletustest üldse ei ole maininud) 2019. ja 2020. a-l, mistõttu ei ole kaebaja kirjeldus talle kodukoha kogukonna poolt kujutatavast ohust 8(10)
3-22-1087 usaldusväärne. Tagakiusu PPP kogukonna või M perekonna poolt pole kaebaja väitnud ei haldus- ega kohtumenetluses. Nii ei ole asjakohased ka kaebaja 14.11.2022 ja 30.11.2022 esitatud fotod ja videod.
10.Väited seonduvalt terroristlike rühmitustega (YYY, RRR, TTT) on üldised ega ole seostatavad kaebajaga. Kaebaja ei väida, et ta oleks sattunud nende terroriorganisatsioonide huviorbiiti või rünnaku alla. Väidetavat kohustust võidelda AAA Vabariigi nimel (sund Ü rühmituse poolt) ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, kuna kaebaja väited on selles osas konkretiseerimata ning esitatud alles kohtumenetluses. Lisaks nähtub päritolumaa informatsioonist1, et Ü organiseerib enamasti teadlikkust tõstvaid tegevusi, marsse ja muid vägivallatuid kogunemisi. Kaebaja on PPA-le avaldanud, et XXX ametivõimudega tal probleeme pole olnud (05.04.2022 vestluse küsimused 44 ja 69). Aastatel 2014‒2015 pärast isa surma elas ta oma kodukohas probleemideta ning aastatel 2015‒2017 enne Ukrainasse lahkumist elas ta probleemideta XXX pealinnas ZZZs (05.04.2022 vestluse küsimused 17, 18 ja 64). Kaebaja möönis, et on ebatõenäoline, et ta ZZZs üles leitaks (05.04.2022 vestluse küsimused 62‒63). Kokkuvõtvalt saab järeldada, et isegi kui kaebaja kõik väited oleksid tõesed, saaks ta XXX suuruses riigis (rahvaarv üle 216 miljoni inimese, neist üle 6 miljoni ZZZs) probleemideta ümber paikneda.
11.Küsimused sellest, kas kaebaja eesmärk oli Eestisse tulles mh jätkata jalgpalli mängimisega, mil määral ta sellega Aafrikas või Ukrainas tegeles, mis põhjusel jäid pooleli kaebaja õpingud Ukrainas või kuidas ja millega ta Ukrainas raha teenis, ei oma kaebaja pagulase staatuse üle otsustades määravat tähtsust, mistõttu ei ole tähendust ka sellel, kas halduskohus on viidatud küsimusele üleliia tähelepanu osutanud.
12.Täiendava kaitse saamiseks puudub alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu XXXs sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks XXXsse naasma. Olukord XXXs pole selline, mis takistaks kaebaja tagasipöördumist. EUAA hinnangul2 pole üldine olukord ei pealinnas ZZZs ega kaebaja kodukoha BBB osariigis selline, kus juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud eluliselt usutavalt esile isiklikult temaga seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kaebajal on võrreldes teiste tsiviilisikutega oluliselt suurem oht sattuda vägivalla ohvriks. Vägivalla ulatus XXXs on küll suur, ent XXX suuruse riigi kohta mitte sedavõrd kõrge, et pidada seda kaebajat tõsiselt ohustavaks.
13.VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu ei esine. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine XXXsse ohtu kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja ema elab XXXs, Eestis puuduvad tal perekondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed.
14.Sissesõidukeelu kohaldamisel pole eksitud. Kaebajale on kohaldatud sissesõidukeeldu kaheks aastaks, s.o vähem, kui VSS § 74 lg-s 1 sätestatud eeldus ette näeb. Kaheaastast sissesõidukeeldu pole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi ei välista kaebajal taotleda sõja vaibudes Ukraina viisat tütre külastamiseks või tütre asumisel Euroopa Liitu taotleda sissesõidukeelu tühistamist ja taotleda Schengeni viisat.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
16.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning ka muus osas tuleb otsus avaldada isiku identifitseerimist välistavalt vastavalt otsuse resolutsioonile (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.