3-21-2944 Lidl Eesti OÜ kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/03984 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426 tühistamiseks Kaebaja – Lidl Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja KM
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2022 määruse resolutsiooni punkt 4 haldusasjas nr 3-21-2944 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lidl Eesti OÜ-le kuulub Tallinnas Sõpruse pst 153 kinnistu. Sõpruse pst 153 kinnistu jääb alale, kus Tallinna Linnavolikogu 03.05.2001 otsusega nr 127 on kehtestatud „Sõpruse pst, Räägu tn ja Tüve tn ning Linnu tee vahelise ala detailplaneering“.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 19.05.2017 projekteerimistingimused nr 1611002/06277 Sõpruse pst 153 kinnistule ärihoone püstitamise aluseks oleva detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks.
3.TLPA väljastas 11.12.2019 ehitusloa nr 1912271/36111 mh Sõpruse pst 153 kinnistule kaubandushoone ja Lehe tn T3 kinnistule avaliku kasutusega tee ja avaliku kasutusega eratee rajamiseks.
3-21-2944
4.Vastavalt kokkuleppele andis Lidl Eesti OÜ Lehe tn T3 kinnistu omandi üle Tallinna linnale ja alates 01.03.2021 on Tallinna linn nimetatud kinnistu omanik.
5.Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet väljastas 04.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/03984 Lehe tn T3, Lehe tn T2 ja Linnu tee T4 kinnistutele jalgtee rajamiseks koos tänavavalgustusega ja haljastusega. Lehe tn T3 katastriüksus ja Linnu tee T4 katastriüksus külgnevad Sõpruse pst 153 kinnistuga, kus paikneb kauplusehoone.
6.Lidl Eesti OÜ esitas 20.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 04.06.2021 projekteerimistingimuste nr 2111802/03984 tühistamiseks. Vaidlustatud projekteerimistingimused näevad ette kaebaja kinnistule Linnu teelt juurdepääsu olulise muutmise. Põhiprojekti kohaselt muudetakse Lehe tn ja Linnu tee ristmikku – Lehe tänavale lisatakse mõlemale poole sõiduteed jalgratta- ja jalgteed. Kaotatakse ära üks pöörderida Linnu teele. Selle tulemusena muudetakse oluliselt kaebaja rajatud kaubandushoone juurdepääsu ja sellel on vahetu oluline mõju kaebaja majandustegevusele tulevikus. Kaebajal on õiguspärane ootus, et kehtestatud detailplaneeringu lahenduse liikluskorraldus säilib ja realiseerub sellisena, nagu on kaebaja ehitustegevuse käigus valminud ja hiljuti kasutusloa saanud rajatistega ette nähtud. Kaebaja on valinud kinnistu asukoha lähtuvalt muu hulgas piirkonnas kehtivatest ruumilistest planeeringutest ja nendega kavandatud ümbritsevatest tänavate liikluskorraldusest. Kaubandushoone käitamisel sõltub majandustulemus juurdepääsudest – need peavad olema võimalikult selged ja lihtsasti kasutatavad. Kaebaja äritegevusele on äärmiselt oluline hea juurdepääs võimalikult paljudest erinevatest suundadest. Ebamugavam liikluskorraldus võrreldes naabruses asuvate äripindadega toob endaga kaasa vähem külastajad. Kaebaja on taotlenud ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused ja taotlenud vajalikud load (nii ehitus- kui kasutusload). Kaebaja on kandnud suuri kulutusi, et püstitada Tallinna linna seaduslikult välja antud haldusaktide kohased ehitised. Vaidlustatud projekteerimistingimused on õigusvastased. Lehe tänav on avaliku huviga rajatis, mille asukoht ja liikluskorraldus on planeeritud kehtiva detailplaneeringuga. Seega saanuks vastustaja projekteerimistingimuste väljastamist kaaluda ainult ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 alusel, mis sätestab projekteerimistingimuste andmise detailplaneeringu olemasolul ja mille kohaselt on kohustuslik läbida avatud menetlus (EhS § 31 lg 1 teine lause). Planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS-is detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Seega ei ole võimalik õiguspäraselt muuta kehtiva detailplaneeringu lahendust pelgalt projekteerimistingimustega olukorras, kus vastavat rajatist ei ole kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud. Kavandatud Lehe tänava muudatus muudab ulatuslikult kehtivat Sõpruse pst, Räägu tn ja Tüve tn ning Linnu tee vahelise ala detailplaneeringut, mis toob endaga kaasa kehtiva Kristiine linnaosa üldplaneeringu muutmise vajaduse.
7.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426, et ehitada välja Lehe tänava jalgratta- ja jalgtee koos valgustusega. Ehitusloa saanud projektis on muu hulgas ette nähtud asfaltbetoonkattega jalgratta- ja jalgtee rajamine Lehe tn T3 katastriüksusele ja Linnu tee T4 katastriüksusele.
8.Lidl Eesti OÜ esitas 12.12.2022 halduskohtule avalduse kaebuse täiendamiseks 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426 tühistamise nõudega. Vaidlustatud ehitusloa saanud projekti realiseerimine toob paratamatult kaasa liikluskorralduse muutmise nii, et sellega aeglustub senisega võrreldes väljasõit Sõpruse pst 153 asuva kaupluse parklast, mis omakorda mõjutab negatiivselt kaupluse käivet. Praegu paikneb Lehe tn T3 katastriüksusel sõidutee, kus on kolm sõidurada: kaks sõidusuunaga kaebaja kaupluse poolt 2(8)
3-21-2944 Linnu teele ning üks vastupidises suunas. Ehitusloa saanud projekti realiseerimisel kolme sõidurajaga tee enam võimalik ei ole, kuna osa teemaast võtab tulevikus enda alla ehitatav jalgratta- ja jalgtee. Üldkasutatav metoodika kaubanduses arvestab käibe arvutamiseks parkimiskohtade arvu ja nende kasutamise aega. Arvestades keskmise ostukorvi suurust, on võimalik prognoosida teatud parkla suuruse ja parkimiskohtade kasutamise aja järgi poe käivet. Parkla juurdepääsude muutmisel muutub parkimiskohtade kasutamise aeg. Kui sõidukid ei pääse enam sedavõrd sujuvalt parklast minema, ei teki klientide teenindamiseks piisavalt vabu kohti ja kliendid valivad lõpuks mugavama juurdepääsuga kaupluse. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 järgi on kaebajal õigus, et ehitusloa menetluse käigus hinnatakse ja kaalutakse ka tema huve. Vastustaja ei ole seda teinud, kaebajat ei kaasatud nõuetekohaselt ehitusloa menetlusse. Kuna planeeritaval ehitisel on kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada, oleks pädev asutus pidanud keelduma sellise mõjuga ehitisele ehitusloa andmisest. Seejuures on ehitusloa saanud projektis kavandatud kergliiklustee rajamine vastuolus kehtivate planeeringutega ning vastustaja ei ole mõistlikult kaalunud kaebaja huvi senise liikluskorralduse säilimise vastu.
9.Kaebuse muutmise taotlusele oli lisatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426 täitmine. Vastustaja võib alustada Lehe tn ehitusloa elluviimise ja ehitustöödega juba enne asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist. On tõenäoline, et juba ehitustööde alustamisega võib kaebaja majandustegevusele kaasneda oluline kahju, mida ei ole võimalik tagasi pöörata. On ka võimalik, et ehitustööd jõuavad lõpule samuti enne lõpliku kohtulahendi jõustumist. Kohus ei pea väidetavate tagajärgedega arvestama vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine on kindlasti välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Praegusel juhul on kaebajale kahjulike tagajärgede saabumine pigem ettenähtav ja tõenäoline.
10.Tallinna Halduskohus võttis 13.12.2022 määrusega vastu kaebaja avalduse kaebuse muutmiseks ja menetlusse kaebaja nõude TLPA 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426 tühistamiseks (resolutsiooni p 1). Ühtlasi rahuldas halduskohus osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas TLPA 16.11.2022 ehitusloa nr 2212271/22426 täitmise selliselt, et kuni käesolevas kohtuasjas tehtava Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse avalikult teatavakstegemiseni ja sellele järgneva 30 päeva jooksul on keelatud ehitusloa nr 2212271/22426 alusel teha ehitustöid Lehe tn T3 katastriüksuse (katastritunnus 78401:101:3286) sellel osal, mis külgneb Võrse tn 32 ja Võrse tn 28 katastriüksustega, ning Linnu tee T4 katastriüksusel (katastritunnus 78407:701:0564) (resolutsiooni p 4). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on vältida Lehe tn T3 katastriüksusele kergliiklustee rajamist, kuna selle tee rajamine välistaks senise liikluskorralduse, mille säilitamine on kaebaja tegelik eesmärk. Kui ehitusloa saanud kergliiklustee valmis ehitatakse, on kaebajal keeruline oma eesmärki saavutada. Praegu on Lehe tn T3 katastriüksusel tee, mis on liikluskorraldusvahenditega jagatud nii, et kaks sõidurada on Linnu tee suunas ja üks rada vastupidises suunas. Võrreldes ehitusloa saanud projekti joonist (vt dtl 282) olemasoleva olukorraga (vt dtl 345) on usutav, et senine kolme sõidurajaga liikluslahendus pärast jalgratta- ja jalgtee rajamist enam võimalik ei ole. Ehitatud uue tee lammutamine ja endise olukorra taastamine oleks põhimõtteliselt mõeldav, ent oleks igal juhul aeganõudev. Ei ole usutav, et praegu esineks selliseid kaalukaid kolmanda isiku õigusi (nt kasumit taotleva arendaja huvi projekti realiseerimisega edasi liikuda), mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Iseenesest on tee- ja tänavavõrgu uuendamine, sh kergliiklusteede võrgustiku täiustamine avalikes huvides ja esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kavandatava ehitise valmimist mõnevõrra edasi lükata. Sellega kaasnev kahju avalikule huvile ei kaalu üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. 3(8)
3-21-2944 Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja väitel oli tal oma äriplaani kujundamisel ja kauplusehoone rajamisel usaldus selle vastu, et kauplusele juurdepääsuks on võimalik selline liikluskorraldus, nagu kauplusehoone projekteerimisel kavandati. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud sellega vaidlustatud ehitusloa andmisel arvestama, ent ei teinud seda. Selle seisukoha õigsust saab hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, ent seda ei saa pidada sel määral põhjendamatuks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Esialgne õiguskaitse peab kaebajale andma vähima vajaliku kaitse. Ehitusloa saanud projekt hõlmab ehitustöid mitmel katastriüksusel. Kaebaja õiguste esialgseks kaitseks piisab, kui keelata ehitustööde tegemine sellel osal projektiga hõlmatud maa-alast, kus paikneb senine tee, s.t esiteks Lehe tn T3 kinnistu osal, mis jääb Võrse tn 28 ja Võrse tn 26 vahelise piiri mõttelisest sirgjoonelisest pikendusest Linnu tee poole (s.t osal, mis külgneb Võrse tn 28 ja Võrse tn 32 katastriüksustega), ning teiseks Linnu tee T4 katastriüksusel. Ülejäänud osal projektiga hõlmatud maa-alast ehitustööde tegemine kaebaja eesmärgi saavutamise tagamiseks vajalik ei ole ning seal saab vastustaja ise otsustada, kas edasiste tegevuste tegemine on otstarbekas või mitte, võttes ehitamise alustamisel riski, et ehitusloa tühistamise korral ei osutu projekti lõpuni realiseerimine võimalikuks. Otstarbekas on piirata esialgse õiguskaitse kehtivust ka ajaliselt nii, et keeld kehtib kuni käesoleva vaidluse lahendamiseni esimeses kohtuastmes ja 30-päevase edasikaebetähtaja jooksul. Esimeses kohtuastmes on võimalik kohtuotsuseni jõuda eelduslikult 2023. aasta märtsi esimeses pooles. Seejärel saab esialgse õiguskaitse pikendamise üle otsustada kas kohus omal algatusel (eelkõige kaebuse rahuldamise korral) või ringkonnakohus apellatsioonkaebuse eduväljavaateid arvesse võttes (eelkõige kaebuse rahuldamata jätmise korral).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Tallinna linn palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on ennatlikult ning vastuolus kehtiva kohtupraktikaga kohaldanud esialgset õiguskaitset. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised ning kohus ei ole määruse tegemisel kaalul olevaid huve kohaselt hinnanud. Halduskohus on valesti hinnanud kaebaja õiguskaitsevajadust. Ainuüksi fakt, et juhul kui ehitusluba realiseeritakse, on kaebajal oma kaebuse eesmärkide saavutamine raskendatud, ei ole piisav, sest olukorra taastamine ei ole ka täielikult välistatud (vrd Riigikohtu 25.08.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-771, p 21). Õiguskaitsevajadus eksisteerib siis, kui esineb vahetu oht kaebaja subjektiivsele õigustele, mis tuleneks näiteks ehitustegevusest. Kaebaja ei ole sellist ohtu välja toonud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja on juba varasemas menetluse faasis projekteerimistingimuste kohta selgitanud, et kaebaja väide, et tema käive väheneb seetõttu, et kinnistuga piirneval tänaval on üks sõidurada vähem, on oletuslik ja tõendamata ning ei ole eluliselt usutav. Samuti on asjakohatud ja ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et ehitusluba ja projekteerimistingimused ei vasta kehtivatele planeeringutele. Kaebajal ei ole ka üldist subjektiivset õigust nõuda, et teine isik ehitaks kooskõlas objektiivse õigusega. Kaebaja õigusi võib puudutada üksnes see, kui ehitustegevus kahjustab kaebaja mõnda õigushüve, nt omandiõigust. Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, veel vähem tõendanud, kuidas sõiduradade arvu muutmine kindlasti kahjustab tema majandustegevust negatiivselt. Kaebaja subjektiivsete õiguse riive olemasolu piirdub üksnes kaebaja enda oletuslikel väidetel, mida halduskohus pole sisuliselt hinnanud. Põhjendamatu on eeldus, et Tallinna linnas on äritegevus võimalik üksnes siis, kui on loodud võimalikult head võimalused autoliikluseks, jättes tähelepanuta, et ratta- ja jalgtee rajamine loob kaebaja kauplusele paremad ühendusvõimalused jalgsi, ratta jm kergliikuritega. Seega 4(8)
3-21-2944 võib parem ligipääsetavus ja planeeritav kergliiklustee kaebaja äritegevust positiivselt soodustada, võimaldades ligipääsu erinevate transpordiliikidega ja suurendades võimalike klientide arvu. Ühestki kehtivast planeeringudokumendist ei teki kaebajale subjektiivsest õigust nõudmaks, et Lehe tänaval peab kindlasti olema kolm sõidurada. Vastupidi, kehtiv detailplaneering ja selle täpsustamiseks antud projekteerimistingimused näevad Lehe tänavale ette üksnes kaks sõidurada ning seejuures on kaebajale kuuluvale Sõpruse pst 153 kinnistule ligipääs ette nähtud üksnes Lehe tänava kaudu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et väljaehitatud lahendus on seega vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ning väljastatud ehitusloa eesmärgiks on muu hulgas likvideerida õigusvastane olukord. Lisaks on ehitusloaga kaebajale võimaldatud ehitada Sõpruse pst T3 kinnistule täiendav juurdepääs, kuigi kehtiv planeering seda ette ei näe. Seega on kaebaja avaliku ruumi arvelt saanud tasuta täiendava juurdepääsu, mis ilmselgelt soodustab kaebaja tegevust oluliselt. Isegi kui Lehe tänava ümberehitamisest tekiks kaebajale mingisugune negatiivne mõju, on see täiendava sissesõidu olemasoluga igal juhul leevendatud. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul puudub kaebaja huvidele vastanduv avalik huvi või et see on vähese kaaluga. Vastustaja juba märkis, et väljaehitatud lahendus on vastuolus kehtiva planeeringuga ning seega ei ole kaebajal mistahes õiguspärast ootust, et väljaehitatud lahendust ei muudeta. Lisaks puudub praegu Lehe tänaval kõnnitee ning jalakäijate ligipääs Linnu tee poolt kaebaja kauplusele on seega jalakäijatele ohtlik. Ainuüksi vajadus linnaruum viia vastavusse minimaalsete tingimustega jalakäijate jaoks on oluliselt kaalukam avalik huvi kui kaebaja oletus käibe langemise kohta. Ehitusloa peatamine võib tekitada olulist kahju vastustajale kui kinnisasja omanikule, sest tal ei ole võimalik ettearvamatu ja pidevalt muutuva iseloomuga ehitusturul alustada ehitustööde hankemenetlusega ning selle viibimine võib muuta ehituse kallimaks. Samuti ei ole vastustajal võimalik seega planeerida ehitustegevuse algust, eelarvelisi vahendeid ega teha muid vajalikke toiminguid ehitusloa elluviimiseks. Õigusvastane ja ohtlik linnaruum tuleb parandada esimesel võimalusel ning ka ajaline viivitus on avalikku huvi kahjustava iseloomuga.
12.Lidl Eesti OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse rakendamata jätmise korral ei ole välistatud olemasoleva olukorra vajadusel taastamine, on meelevaldne. Vastustaja viidatud lahendis haldusasjas nr 3-20-771 leidis Riigikohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik, kuivõrd tõsiste tagajärgede ilmnemisel on võimalik rajatava õlitehase kasutuselevõttu vältida. Praeguses vaidluses ei piisa kahjuliku mõju vältimiseks üksnes sellest, et loodav lahendus jäetaks kasutusele võtmata. Lehe täna ehitusluba hõlmab endast iseenesest loodava Lehe tänava ja Linnu tee vahelise ristmiku lammutamist ja uue väiksema ristmiku ehitamist. Endise olukorra taastamine nõuaks seega täiendavalt ehitusloa alusel ehitatud ristmiku lammutamist ja varasema, kaebaja väljaehitatud lahenduse uuesti loomist. On äärmiselt ebatõenäoline, et negatiivsete mõjude ilmnemisel kaebaja majandustegevusele asuks vastustaja ristmikul praegust olukorda taastama. Liiatigi oleks vastav teguviis ebamõistlik avaliku vara ja ressursi kasutus, mis häiriks mitte üksnes kaebajat ja kaebaja majandustegevust, vaid ka teisi Lehe tänavat ja Linnu teed kasutavaid isikuid. Kaebaja ei ole taotlenud ehitusloa kehtivuse peatamist, vaid üksnes selle ehitusloa täitmise edasilükkamist. Lisaks ei piira ehitusloa täitmise osaline peatamine vastustaja tegevust Lehe tn ehitusloa elluviimisel täielikult. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumist selgitanud korduvalt oma varasemates menetlusdokumentides (20.12.2021 kaebus, 28.02.2022 seisukoht, 22.12.2022 taotlus). Kohalik omavalitsus peab tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras. Vaidlustatud ehitusloas puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, miks on vastustaja 5(8)
3-21-2944 otsustanud kõrvale kalduda kehtiva detailplaneeringu alusel vastustaja enda poolt välja antud ehitusloas nr 1912271/36111 ette nähtud lahendusest. Samuti on kaebaja arvamusi ehitusloa menetluses ignoreeritud ega ole loa andmisel isegi kajastatud, et sellised arvamused on esitatud. Ainuüksi selle tõttu on vaidlustatud ehitusluba kaalutlusvigadega ja õigusvastane. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et olemasolev ristmikulahendus on vastuolus detailplaneeringuga. Nagu kaebaja on oma varasemates seisukohtades esile toonud, on olemasolev lahendus loodud vastustaja teadmisel ja loal. Vastustaja on kooskõlastanud kaebaja Sõpruse pst 153 kaubandushoone eskiisprojekti, milles on väljasõit Lehe tn T3 kinnistult Linnu teele planeeritud kahest reast, ning andnud välja ehitusloa nr 1912271/36111, mis nägi ette kahe väljasõidurea ehitamist. Samuti on vastustaja võtnud 11.02.2021 kaebajalt tasuta vastu Lehe tn T3 kinnistu, millele kaebaja ehitas omal kulul 77 000 euro eest olemasoleva liikluslahenduse ja on väljastanud olemasolevale lahendusele kasutusloa nr 2112371/01704. Vastustaja on vähemalt alates 2017. aastast olnud teadlik sellest, millist lahendust Lehe tänava ja Linnu tee ristmikule plaanitakse, kuid on alles praeguses menetluses asunud seisukohale, justkui oleks vastav lahendus lubamatu. Kaebajal on õigustatud ootus, et kehtivate ruumiliste planeeringute, projekteerimistingimuste ning ehitus- ja kasutuslubade kohane juurdepääsulahendus säilib vähemalt rajatise keskmise ja mõistliku eluea jooksul. Vastustaja väited mistahes ohu suurenemisest on paljasõnalised. Kristiine linnaosa üldplaneering, milles on planeeritud kergliiklusteede kulgemine, ei näe ette Lehe tänavale kergliiklusteid. Kogu kergliiklusteede võrgustik kulgeb Sõpruse puiesteel ja Linnu tee ja Räägu tänava vaheline tänavaühendus (Lehe tänav) on mõeldud kinnistutele juurdepääsuks. Ka vastustaja väide selle kohta, et ligipääs kaebaja kaubandushoonele on jalakäijatele ohtlik, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole vastustaja kaebajale teadaolevalt kordagi analüüsinud, kas väidetav ohtlik olukord oleks võimalik likvideerida ilma olemasoleva liikluslahenduse muutmiseta. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avalike huvidega. Kaebaja on rajanud liikluslahenduse Lehe tänava ja Linnu tee ristmiku näol, mis on praegu avalikus kasutuses. Kaebaja hinnangul on avalikkusel suurem huvi selle vastu, et haldusorgan kasutaks oma ressursse mõistlikult ja heausklikult ning Lehe tänava ja Linnu tee ristmiku ümberehitamise võimalik teatav viivitus ei ole eelmainitud avalikust huvist kaalukam. Nähtuvalt määruskaebusest ei ole vastustaja praegu eraldanud ehitusloa realiseerimiseks eelarvevahendeid, planeerinud ehitustegevuse algust ega alustanud hankemenetlusega. Seetõttu on tõenäoline, et ehitusluba lähiajal nagunii ei realiseeritaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). See on olukord, kus vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem heastamine ebaotstarbekas. Kahjulike tagajärgede saabumine ei ole pea olema kindel, kohus peab arvestama ka selliste tagajärgede saabumise ohuga (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-167-01, p 3; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 14). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 17.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 13.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 tühistamiseks.
6(8)
3-21-2944
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on selgitanud, et võrreldes olemasolevaga mõjutaks vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatav ristmikulahendus tema majandustegevust negatiivselt. Samuti on tõenäoline, et kui kavandatav lahendus juba kohtumenetluse ajal valmis ehitataks, ei hakataks kaebajale soodsa kohtulahendi korral praegust olukorda taastama. Lisaks võib negatiivne mõju kaebaja kaupluse külastatavusele ja tema majandustegevusele avalduda ka ristmiku ehitamise ajal. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja väidetav mõju tema majandustegevusele on üksnes oletuslik ja tõendamata ning ei ole eluliselt usutav. Nagu kaebaja on osutanud, on ta vaidlustatud ehitusloa mõju oma tegevusele põhjendanud ka varasemates menetlusdokumentides. Kaebaja on oma 28.02.2022 seisukohas üsna üksikasjalikult selgitanud (vt p-d 2.2.2 jj, dtl 90–91), kuidas kavandatav Lehe tänava ja Linnu tee ristmiku ja seega ka liikluskorralduse muudatus kaupluse külastatavust ja selle kaudu käivet mõjutab. Kaebaja on selgitanud, et ettevõtte ärimudeli ja ostuharjumuste kohaselt käiakse kaupluses eeskätt autoga, kuna ostetakse suuremaid koguseid kaupa. Samas ei ole tegemist kaubanduskeskusega, kus klient sooviks pikemalt aega veeta. Seetõttu on kaupluse külastamisel oluline kiire ja lihtne autoga juurdepääsu olemasolu. Samuti on kaebaja esile toonud, et kui Lehe tänaval oleks kolme sõidurea asemel kaks, tooks see liikluse tipptunnil kaasa olukorra, kus kaupluse parklast Linnu teele väljumisel pikeneksid oluliselt autorivi ja väljasõidu ooteajad, sest vasak- ja parempöörde tegemiseks ei oleks enam eraldi sõidurada. Kaebaja on seejuures toetunud Liikluslahendus OÜ eksperdi Sulev Sanniku koostatud liikluslahenduse läbilaskvuse eksperthinnangule (vt dtl 160– 166). Tekkiv olukord viib aga selleni, et külastajad asuvad tõenäoliselt eelistama teisi lähedalasuvaid mugavama liikluskorraldusega kauplusi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seega kokkuvõttes oma esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt ja usutavalt põhistanud.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks pidada. Seda, kas kaebajal oli õigustatud ootus senise, vastustajaga kooskõlastatud liikluskorralduse säilimisele ning kas kaebaja huvidega on ehitusloa andmisel õiguspäraselt arvestatud, tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Asja sisulisel lahendamisel saab anda hinnangu ka selle kohta, kas vastustaja on ehitusloast tuleneva võimaliku negatiivse mõju kaebaja majandustegevusele muul viisil kompenseerinud.
17.Iseenesest on õige vastustaja osutus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Esialgne õiguskaitse tuleks jätta kohaldamata, kui selle tõttu saaksid avalik huvi või puudutatud isikute õigused ülemääraselt kahjustada (vt nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohus ei ole kaalul olevaid huve valesti hinnanud. Halduskohus ei peatanud vaidlustatud ehitusloa kehtivust, vaid üksnes selle alusel ehitustööde tegemise vaidlusalusel teelõigul. Seega ei takista praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine vastustajal ehitusloa alusel ehitustegevuse planeerimist ja selleks vajalike toimingute tegemist. Lisaks kohaldas halduskohus esialgset õiguskaitset üksnes kuni vaidluse lahendamiseni esimeses kohtuastmes ja 30-päevase edasikaebetähtaja jooksul, selgitades samas, et esimeses kohtuastmes on võimalik kohtuotsuseni jõuda eelduslikult 2023. aasta märtsi esimeses pooles. Kohtutoimikust nähtuvalt on halduskohus praeguseks määranud asja läbivaatamiseks ka kohtuistungi, mis toimub 16.02.2023. Vastustaja määruskaebusest ei nähtu, et vaidlustatud ehitusloa realiseerimisel oleks jõutud etappi, et juba lähiajal saaks alustada ehitustegevust ja sellega asuda likvideerima võimalikku jalakäijatele ohtlikku olukorda. Seetõttu ei nähtu ringkonnakohtule, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel halduskohtu määratud ajaks saaks avalik huvi ülemääraselt kahjustada. Sarnaselt halduskohtuga peab ringkonnakohus siinkohal siiski oluliseks märkida, et hoolimata esialgse õiguskaitse kohaldamisest võtab vastustaja kohtumenetluse ajal ehitamise alustamisel riski, et ehitusloa tühistamise korral ei osutu projekti lõpuni realiseerimine võimalikuks.
7(8)
3-21-2944
18.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.12.2022 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
19.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.