Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 26.01.2023, Tartu 3-22-2270 AS Hansa Bussiliinid kaebus MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 01.09.2022. a otsuse riigihankes „Põlva- ja Võrumaa avalik bussiliinivedu“ (viitenumber 240556) ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.10.2022. a otsuse nr 126-22/240556 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.12.2022. a otsus AS Hansa Bussiliinid apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) / apellant AS Hansa Bussiliinid Lepinguline esindaja v.adv. Jaana Nõgisto Vastustaja (hankija) MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus Lepinguline esindaja v.adv. Kristina Laarmaa Kolmas isik (pakkuja) AS GoBus Lepinguline esindaja v.adv. Erki Fels
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.12.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista AS-lt Hansa Bussiliinid MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 1554 (tuhat viissada viiskümmend neli) eurot.
3.Mõista AS-lt Hansa Bussiliinid AS GoBus kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 1330 (tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2023 (HKMS § 278 lg 1).
1.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus viis läbi riigihanke nr 240556 „Põlva- ja Võrumaa avalik bussiliinivedu“. Pakkumuste esitamise tähtajaks 20.12.2021 saabus viis pakkumust, s.h AS Hansa Bussiliinid ja AS GoBus pakkumused.
2.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus tunnistas 24.01.2022. a otsusega vastavaks ja edukaks AS Hansa Bussiliinid pakkumuse ja lükkas mittevastavana tagasi AS GoBus pakkumuse.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) jättis 01.03.2022. a otsusega nr 17-22/240556 AS GoBus vaidlustuse rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 06.05.2022. a otsusega haldusasjas nr 3-22-607 rahuldamata AS GoBus kaebuse MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 24.01.2022. a otsuse osaliseks tühistamiseks ja VAKO 01.03.2022. a otsuse tühistamiseks.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.06.2022. a otsusega haldusasjas nr 3-22-607 Tartu Halduskohtu 06.05.2022. a otsuse ning tühistas MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 24.01.2022. a otsuse ja VAKO 01.03.2022. a otsuse. Otsus jõustus 02.07.2022.
6.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus tunnistas 01.09.2022. a otsusega AS GoBus pakkumuse vastavaks ja edukaks, võttes aluseks riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 teise lause, kuivõrd pakkumuses esinevad mittesisulised kõrvalekalded.
7.AS Hansa Bussiliinid 12.09.2022. a vaidlustuse kohaselt ei vasta AS GoBus pakkumus vastavustingimusele „Busside loetelu“. AS GoBus ei esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et kasutatud bussid vastavad riigihanke alusdokumendile (RHAD) ja õigusaktide nõuetele ega ole tõendanud, et RHAD nõuetele vastavad uued bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne avaliku teenindamise lepingu (ATL) alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis. Pakkumuse vastavust ei saa tõendada hilisemate selgitustega ning pakkumus oli põhjendamatult madala hinnaga.
8.VAKO jättis 12.10.2022. a otsusega nr 126-22/240556 AS Hansa Bussiliinid vaidlustuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole asjakohane tugineda halduskohtu otsusele nr 3-22-607 ega VAKO 01.03.2022. a otsusele, kuna need on tühistatud ringkonnakohtu otsusega. Puudub vaidlus, et AS GoBus pakkumuse Vormil 3 antud kinnitus oli ebaselge, mistõttu oli hankijal RHS § 46 lg-st 4 tulenev õigus ja kohustus nõuda selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta. Kuna RHAD ei sisalda nõuet dokumentide vormile ja sisule, mis kinnitavad, et pakutavad bussid vastavad kõikidele RHAD nõuetele, on sellise dokumendina käsitletav AS GoBus märkus 2 pakkumuse Vormil 3. Ringkonnakohtu otsusega nr 3-22-607 on tuvastatud, et bussid, mille kohta esitas kolmas isik pakkumuses eellepingud, vastavad vastavustingimusele „Busside loetelu“ tähtaegse soetamise nõude osas ja vastavust tõendavad 10.01.2022 sõlmitud müügilepingud. Vaidlustaja esitas hilinenult 26.09.2022. a täiendavates seisukohtades vaidlustuse uue faktilise põhjenduse, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus tehnilise kirjelduse (TK) lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.3 tingimusele EÜ tüübikinnitustunnistuse kohta, mistõttu VAKO jättis selle tähelepanuta. Ei ole alust kahtluseks, et kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega.
9.AS Hansa Bussiliinid esitas 24.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse ning 16.11.2022 seisukoha. Kaebuse täiendamise järel palus kaebaja tühistada MTÜ Kagu2
Eesti Ühistranspordikeskus 01.09.2022. a otsus AS GoBus pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning VAKO 12.10.2022. a otsus nr 126-22/240556. Kaebaja põhjendused: 1) AS GoBus pakkumuses puudus RHAD vastavustingimuses lisaks Vormile 3 nõutud dokument, mis kinnitaks kõikidele RHAD nõuetele vastavate busside õigeaegset tarnimist. Kolmanda isiku pakkumuses pakutud kasutatud bussidel puudub lapsevankrikoht, puuduvad jalgrattakinnitused, tagatud ei ole 3-punkti turvavöö nõude täitmine, puuduvad USB-pistikupesad iga istmepaari juures, puudub nõuetekohane välisvärv ja -kujundus. Vormil 3 esitatud märkus puudutas üksnes busside istekohtade arvu registriandmete muutmist. See ei kinnita, et tagatud on busside vastavus kõikidele RHAD (s.h TK) nõuetele nõutud tähtajaks. 2) Busside ümberehitustööd peavad vastama tüübikinnitusele ja seda saab kinnitada üksnes tootjatehas. Kolmas isik ei ole tõendanud, et tüübikinnitusele vastava lapsevankri koha tekitamine on pakutavatesse bussidesse võimalik. RHAD nõuab bussidele tüübikinnitust (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.3.), kuid tüübikinnituse andmeid muutvatele ümberehitustele ei ole võimalik uut tüübikinnitust saada. 3) Jalgrattahoidjate, USB-pistikute ning värvi ja kujunduse RHAD nõuetele vastavuse kohta ei ole kolmas isik dokumente, ka Vormil 3 esitanud. Need on bussidele esitatavad sisunõuded, kuid hankija peab vastavaid puudusi „mittesisulisteks“. Hankija ei saa vastavaks tunnistada busse, mis ei vasta kasvõi ühele TK lisa 1 nõudele. VAKO jättis kaebaja vastavad põhjendused vaidlustusmenetluses kõrvale. 4) Hankija selgitas, et busside kõikidele TK tingimustele vastavuse kohta tuleb esitada lisadokument, mis seda tõendab. Puudused kolmanda isiku pakkumuses olid sellised, mida ei saanud selgituste küsimise kaudu kõrvaldada. Hankija küsis täiendavaid selgitusi ja tõendeid 06.01.2022. a selgitustaotluses. Kuna kolmas isik nõutut ei esitanud, tulnuks hankijal pakkumus mittevastavana tagasi lükata. Eellepingute täpsustamiseks müügilepingute juurdevõtmine oli lubamatu. 5) Kaebaja viide tüübikinnituse nõudele ei ole hilinenud, sest tugines sellele vaidlustuse p-s 2.2.10. Asjassepuutumatu on viide EL tüübikinnituse määruse 2018/858 art 35 lg-le 2. Transpordiameti nõusolek registreerida ümberehitatud bussid Eestis, ei tähenda, et need vastavad dokumendi „Nõuded bussidele“ p 1.3 nõudele.
10.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2022. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata; mõistis kaebajalt välja vastustaja kasuks menetluskulu 2664 eurot; mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulu 2660 eurot; ülejäänud osas jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda; jättis rahuldamata AS GoBus taotluse kohustada AS Hansa Bussiliinid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse põhjendused: 1) Vaidluse lahendamisel ei ole asjakohane tugineda VAKO 01.03.2022. a otsusele ega Tartu Halduskohtu otsusele nr 3-22-607, mis on tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 2) Kolmas isik kasutas võimalust esitada Vormi 3 tabeli kujul esitatud teabe järel 3 täiendavat märkust (II kd, tl 18p). Täiendava dokumendi esitamise kohustust ega vorminõuet täiendavate selgituste või andmete esitamiseks ei ole hankija kehtestanud, mistõttu on põhjendatud lugeda nõuetekohaseks vormivabalt esitatud teave või kinnitus. Kolmas isik esitas tõendid, mis kinnitavad Vormil 3 antud kinnituse kohaste ümberehitustööde teostamise võimalikkust tähtaegselt, ka muude kinnitusega hõlmamata ehk istekohtade arvu muutmisega mitteseotud puuduste kõrvaldamiseks tehtavate ümberehitustööde teostamise võimalikkust. Seega kolmas isik pakkujana kinnitas hanketingimustes sätestatud nõuetele vastavate kasutatud busside ümberehitamise riigihankes kehtestatud tähtaegadeks. 3) RHS § 46 lg-st 4 ei tulene, millistel juhtudel on hankijal lubatud ettevõtjalt selgitusi küsida ja neid selgitusi otsuse tegemisel arvesse võtta. Õiguspraktika on tunnustanud õigust küsida selgitusi pakkumuse ebaselguse või ebatäpsuse korral, mis ei tohi viia lubamatult pakkumuse
muutmiseni või selle olulises osas täiendamiseni. Õiguskirjanduse kohaselt on RHS § 46 lg 4 aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 76 lg 4 sõnastuselt avarad ja piiravad selgituste küsimist vaid nõudega, et see toimuks kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Samas on leitud, et Eesti õigus ei ole selgituste küsimise võimalust täiendavalt piiranud. Kohaldatavatest normidest ei tulene keeldu esitada vajadusel korduvaid selgitustaotlusi, kui see on põhjendatud pakkumuse vastavuses veendumiseks. Selgituste küsimine andis hankijale võimaluse kontrollida ja veenduda, et kasutatud busside osas vastab AS GoBus pakkumus RHAD-le. Eellepingute (II kd, tl 44-46p) täpsustamine 10.01.2022 sõlmitud müügilepingutega (II kd, tl 12-15) oli lubatav, nendega arvestamise kohustus tuleneb ringkonnakohtu jõustunud lahendist ning müügilepingud tõendavad kolmanda isiku pakkumuse vastavust. 4) VAKO määras täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks 26.09.2022. Kaebaja esitas 26.09.2022. a täiendavas seisukohas uue vaidlustuse faktilise põhjenduse, mille kohaselt ei vasta AS GoBus pakkumus TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p-i 1.3 tingimusele EÜ tüübikinnitustunnistuse kohta. Vaidlustuses (I kd, tl 124-131) kaebaja sellist väidet ei esitanud. Täiendav põhjendus on hilinenult esitatud. Hilinenult esitatud seisukohtadega ei ole võimalik arvestada. 5) Ei nõustu kaebajaga, et tüübikinnituse saab anda vaid tootja ning et busside ümberehitamise korral kaotab tüübikinnitus kehtivuse. Määruse 2018/858 art 3 p 2 kohaselt väljastab igas liikmesriigis EÜ tüübikinnitustunnistusi tüübikinnitusasutus. Eestis on tüübikinnitusasutuseks Transpordiamet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.AS Hansa Bussiliinid esitas 19.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.12.2022. a otsus, hankija 01.09.2022. a otsus ja VAKO 12.10.2022. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) AS GoBus pakkumuses puudus dokument, mis kinnitaks kõikidele RHAD nõuetele vastavate busside õigeaegset tarnimist. Vormil 3 esitatud märkus puudutas üksnes busside istekohtade arvu registriandmete muutmist ega kinnita, et tagatud on busside vastavus kõikidele RHAD (s.h TK) nõuetele hankes nõutud tähtajaks. 2) Kolmas isik ei tõendanud, et tüübikinnitusele vastava lapsevankri koha tekitamine on pakutavatesse bussidesse võimalik. Kaebaja 26.09.2022. a seisukohas tehtud viide EL tüübikinnituse määrusele ei ole käsitletav vaidlustuse aluste muutmisena. Kaebaja üksnes täiendas vaidlustuse põhjendusi õigusnormi viidetega. Tõendatud ei ole, et Transpordiamet saaks väljastada ümberehitatud bussidele EL tüübikinnituse. Kohaldatav ei ole hankija viide määruse 2018/858 tekstile, kuna see puudutab tüübikinnituse kehtetuks muutmist, mitte küsimust, kas tüübikinnitus ümberehitatud bussile kehtib. Ümberehitatud bussil tüübikinnitus puudub. 3) Jalgrattahoidjate, USB-pistikute, värvi ja kujunduse RHAD nõuetele vastavuse kohta ei ole kolmas isik dokumente, ka Vormil 3 esitanud. Hankija ei saa vastavaks tunnistada busse, mis ei vasta kasvõi ühele TK lisa 1 nõudele. VAKO jättis kaebaja vastavad põhjendused vaidlustusmenetluses kõrvale. Pakkumuse täienduste vastuvõtmine tähendab pakkumuse muutmist, mis on lubamatu. Hankija selgitas, et busside kõikidele TK tingimustele vastavuse kohta tuleb esitada lisadokument, mis eeltoodut tõendab, mitte abstraktset dokumenti. 4) Kohtuotsus on vastuolus halduskohtu 06.05.2022. a otsuses nr 3-22-607 antud seisukohtadega AS GoBus pakkumust ja Vormi 3 märkusi puudutavas osas. Ringkonnakohus ei tühistanud halduskohtu otsust Vormi 3 märkuste osas antud põhjenduste tõttu, vaid eellepingute täpsustamist võimaldavate müügilepinguid puudutava käsitluse tõttu. Seega halduskohtu 06.05.2022. a otsuse põhjendused on pädevad. Kohtuotsuses puuduvad selgitused, miks ja kuidas saab istmekohtade registriandmete muutmist mõista lapsevankrikoha tagamise
kinnitusena ega kajasta ka teiste vajalike sisuliste nõuete täitmist. AS GoBus pakkumuses puudusid kinnitused ja selgitused ümberehituse kohta. Hilisemate dokumentide ja teabe esitamine ei olnud lubatud. 5) On lubamatu, et kohus ei nimeta otsuses kohtulahendeid, millele tugineb, vaid teeb seda õiguskirjanduse viite kaudu. TK nõuded on sisulised nõuded pakkumusele. Kohtupraktika ei tohi avada TK-d hankija kaalutlusele, millises osas TK-d vastavushindamisel järgida. Kohus jättis tähelepanuta kohtulahendi asjas nr 3-19-174.
12.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus esitas 09.01.2023 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohtuasjas nr 3-22-607 tühistatud VAKO otsus ega halduskohtu otsus ei saa sisaldada siduvaid järeldusi 01.09.2022. a otsuse tegemiseks. 2) Vastavustingimuse sõnastuse kohaselt on nõutav kinnitav dokument. Olukorras, kus busside ümberehitustööd plaanib teha pakkuja ise, ei saa ümberehitustööde kohta esitada mingit muus vormis dokumenti kui pakkuja kinnitus. Transpordiamet on kinnitanud, et ümberehitustööde järel liiklusregistris muudatuste registreerimiseks ei ole bussi tootja nõusolek vajalik ning kolmanda isiku jaoks bussides ümberehitustöid tegev ettevõte omab tööde teostamiseks vajalikku pädevust ja lube. 3) RHS § 114 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik TK nõuete puhul hinnata, kas pakkumuses esinev kõrvalekalle on sisuline või mitte. Hankija põhjendas vaidlustatud otsuses, miks ei olnud puudused, mille kõrvaldamine seisnes muus kui istekohtade arvu muutmises (busside välisvärv, USB-pistikupesad ja jalgrattakinnitused), sisulised puudused. Kaebaja ei ole esitanud põhjendust, miks peaks eelloetletud puudusi olemuslikult pidama sisulisteks puudusteks. 4) AS Hansa Bussiliinid soovib hilinenult vaidlustada AS GoBus pakkumuse mittevastavust TK lisa 1 p-le 1.3 EÜ tüübikinnitustunnistusega seoses. Ka ei ole väited tüübikinnituse kehtetuks muutumise kohta sisuliselt põhjendatud. Tüübikinnitust ei väljasta bussi tootja, vaid seda teeb tüübikinnitusasutus, kelleks Eestis on Transpordiamet. Kõikidel vaidlusalustel nn kasutatud bussidel on kehtivad EÜ tüübikinnitustunnistused olemas. Väljastatud EÜ tüübikinnitustunnistus kaotab kehtivuse üksnes määruse 2018/858 art 35 lg-s 2 sätestatud alustel, millest ükski ei maini ümberehitustöid.
13.AS GoBus esitas 09.01.2023 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Vaidluse all ei ole busside vastavus TK-le, vaid pakkumuse vastavus vastavustingimusele „Busside loetelu“. AS GoBus pakkumus ei ole puudulik. 2) Kaebaja ei saa enam vaidlustada ringkonnakohtu 21.06.2022. a otsust, milles kohus ei nõustunud VAKO ega halduskohtu järeldustega. 3) AS GoBus esitas nõuetekohaselt kasutatud busside kohta dokumendid. Kasutatud busside kohta pidi esitama vaid Vormi 3. AS GoBus esitas täiendava dokumendina kinnituse. AS-l GoBus oli õigus esitada kinnituskiri kui täiendav tõend pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuna RHAD ei nõudnud selle esitamist pakkumuses. Kohus ei pidanud asjassepuutumatutele otsustele tähelepanu pöörama. 4) Tüübikinnitustunnistuse etteheide on hilinenud ja asjakohatu. Kõikidel AS GoBus nimetatud kasutatud bussidel on tüübikinnitustunnistus olemas. Bussi istekohtade arvu muutmine ei muuda tunnistust kehtetuks. RHAD-st ei tulene, et kasutatud bussidele on pärast ümberehitust vaja väljastada uus tüübikinnitustunnistus või et tüübikinnitustunnistust ei ole lubatud ümberehituse järgselt laiendada. Transpordiamet kinnitas, et kõik vajalikud ümberehitustööd bussida RHAD nõuetele vastavuse tagamiseks on teostatavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohus piiritleb esmalt vaidluse eseme (I); kontrollib seejärel pakkumuses näidatud busside vastavust RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ nõuetele (II); analüüsib, kas vastustajal oli pärast pakkumuste esitamist õigus küsida kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi (III); selgitab, kas kolmanda isiku vastused olid piisavad kinnitamaks busside vastavust RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ nõuetele (IV) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (V). I
16.Menetlusosalised vaidlesid hankemenetluses ning vaidlevad kohtumenetluses jätkuvalt kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle RHAD nõuetele. Kaebaja väitel esinesid kolmanda isiku pakkumuses selle esitamise ajal puudused, mistõttu pidi kolmas isik esitama koos pakkumusega tõendid bussides lapsevankrite ja jalgrattahoidjate, USB-pistikupesade, busside värvi ning kolme punkti turvavööde tähtaegselt nõuetele vastavuse tagamise (ümberehituste) kohta. Lisaks leidis kaebaja, et busside ümberehitustööd peavad vastama tüübikinnitusele ja ümberehitustööde vastavust tüübikinnitusele saab kinnitada üksnes tootjatehas. Nii ei ole kolmas isik kaebaja arvates tõendanud, et tüübikinnitusele vastava lapsevankri koha tekitamine on pakutavatesse bussidesse võimalik. Ühtlasi ei ole tüübikinnituse andmeid muutvatele ümberehitustele võimalik uut tüübikinnitust saada.
17.Halduskohus nõustus otsuses vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et kaebaja esitas tüübikinnitusega seonduva väite vaidlustusmenetluses hilinenult, 26.09.2022 (II kd, tl 68-73), mistõttu ei ole sellega võimalik arvestada. RHS § 191 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Vaidlustusmenetluse materjalidest nähtub, et VAKO pikendas kaebaja täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega kuni 26.09.2022 (II kd, tl 58) ning kaebaja esitas oma seisukoha määratud tähtpäeval (II kd, tl 68-73). Seega ei tohtinud kaebaja koos täiendavate selgitustega vaidlustuse nõuet ega alust muuta.
18.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole vaidlustust uute asjaoludega täiendanud, kuna on algusest peale väitnud, et pakutavad bussid peavad vastama tüübikinnitusele ning kolmas isik ei ole tõendanud, et tema kavandatavad ümberehitused on võimalik kooskõlas tüübikinnitusega teha. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ta täiendas 26.09.2022. a seisukohas oma väiteid viitega TK sättele ja EL tüübikinnituse määrusele, mis ei hõlma endast uut asjaolu RHS tähenduses. Põhiliste asjaolude kogumi raames peab kaebajal olema võimalik oma seisukohti täpsustada, mida ta 26.09.2022 ka tegi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga.
19.12.09.2022. a vaidlustuses (I kd, tl 124-130) leidis kaebaja, et kolmas isik on jätnud dokumendinõude eiramisega tõendamata, et ohutu ja bussi tüübikinnitusele vastava lapsevankri koha tekitamine on pakutavatesse bussidesse võimalik. Nimelt tugines kaebaja Iveco ja MAN busside ametlike edasimüüjate selgitusele, et busside ümberehitustööd ei käi niisama lihtsalt, vaid need peavad vastama bussi tüübikinnitusele ja seda saab kinnitada ainult bussi tootjatehas, mh peab ümberehituse tarbeks olema ümberehitusprojekt. Kaebaja väitel ei ole sõidukit tehniliselt ja vastavuses õigusaktide, tüübikinnituse ja tootjatehase nõuetega võimalik suvaliselt
ümber ehitada (vt vaidlustuse p 2.2.10). Kaebaja 26.09.2022. a täiendavas seletuses VAKO-le vaidles kaebaja vastu hankija ja kolmanda isiku selgitusele, et busside nõuetelevastavust on võimalik tagada Transpordiameti teostatavate registriandmete muutmisega. Kaebaja leidis, et istekohtade arv kantakse bussile väljastatavale Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistusele ning istmekohtade arvu muutmisel buss enam tüübikinnitustunnistusele ei vasta. RHAD dokumendis „Nõuded bussidele“ p-s 1.3 on aga bussidele esitatud Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistuse nõue.
20.RHS § 190 lg 6 järgi on vaidlustuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Üheks 12.09.2022. a vaidlustuses toodud asjaoluks oli ka bussi ümberehitustööde (bussi istekohtade arvu muutmine lapsevankri koha tekitamiseks) mittevastavus bussi tüübikinnitusele. Asjaolu, et kaebaja täpsustas 26.09.2022. a seletuses 12.09.2022. a vaidlustuses esitatud väidet viitega RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p-le 1.3, mille kohaselt peavad bussid omama Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust ning vastas hankija ja kolmanda isiku väidetele Transpordiameti pädevuse kohta, ei muuda kaebaja 12.09.2022. a vaidlustuse alust. Juba 12.09.2022. a vaidlustuses leidis kaebaja, et busside ümberehitustööd ei pruugi olla kooskõlas tüübikinnituse nõuetega. Eeltoodud põhjusel ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu, vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et kaebaja poolt 26.09.2022. a täiendavas seletuses VAKO-le toodud väited tulnuks ja tuleks jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu otsust. II
21.Pooled ei vaidle selle üle, et hankija tuvastas kolmanda isiku pakkumuses puudused.
22.Hankija tuvastas vaidlustatud otsuse lisas ühe põhilise puudusena selle, et vormil 3 loetletud bussides nr 1-7, 12-14 ja 48-54 ei lange kokku vormil 3 esitatud arvandmed busside istekohtade osas pakkumuses esitatud busside tehnilistes passides näidatud istekohtade arvuga, kuid luges puuduse sellegipoolest kõrvaldatuks. Nimelt nähtus vormi 3 märkusest 2 järgmine: „Busside jrk nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 12, 13, 14, 48, 49, 50, 51, 52, 53 ja 54 märgitud istekohtade arv erineb kehtivatest registriandmetest, kuna on planeeritud busside registriandmete muutmine, et bussid vastaksid hankes esitatud nõuetele“ (II kd, tl 18p). Ringkonnakohus möönab, et viidatud märkust saab lugeda kolmanda isiku kinnituseks selle kohta, et busside istekohtade arvuga seotud ümberehitustööd bussides teostatakse riigihankes sätestatud nõudeid ja tähtaegu arvestades. Sellega on nõustunud ka halduskohus.
23.Vaidlustatud otsuse lisas oli puudusena märgitud ka bussidel 1-7 ning 48-54 lapsevankrikoha nõude täitmata jätmine. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vormil 3 märgitud busside istekohtade arvu muutmisest üksi ei järeldu, et seda tehakse lapsevankrikoha nõude täitmise eesmärgil ehk et samaaegselt istekohtade arvu muutmisega täidetakse ka TK lisas 1 „Nõuded bussidele“ esitatud lapsevankrikoha nõue. Seetõttu ei saa vormil 3 esitatud märkust 2 lugeda lapsevankrikoha nõudega seonduva puuduse täitmise kinnituseks ning selle nõude täitmist pidi kolmas isik hankija kahtluse korral eraldiseisvalt kinnitama.
24.Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et tarnitavatel bussidel oli pakkumuste esitamise ajal lisaks bussi istekohtade arvule vähemalt viis mittevastavust TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ nõuetele: puudus lapsevankri koht (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 3.6); puudusid jalgrattakinnitused (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 3.7); tagatud ei olnud 3-punkti turvavöö nõude täitmine teatud bussiistmetel (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 4.1); puudusid USB-pistikupesad iga istmepaari juures (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 3.13); puudus nõuetekohane välisvärv ja -kujundus (TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.5).
25.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuse lisast (II kd, tl 9) nähtub, et hankija tuvastas 01.09.2022 kolmanda isiku pakkumuse hindamisel järgmist: bussidel 1-7 ja 48-54 puuduvad lapsevankrikoht ja jalgrattahoidjad; bussidel 12-14 puuduvad 3-punkti turvavööd kolmel kokkuklapitaval istmel ning kõigil küsitud bussidel puuduvad välisvärv ja -kujundus ning USB-pistikupesad. Samas asus hankija seisukohale, et istekohtade arvu muutusega mitteseotud mittevastavused bussides (hankija pidas silmas lapsevankrikohti, jalgrattahoidjaid, 3-punkti turvavöid, välisvärvi ja -kujundust ning USB-pistikupesi) ei ole sisulised kõrvalekalded riigihankes esitatud nõuetest, sest ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse mugavust ega vedaja kulusid teenuse osutamisel, samuti on istekohtade arvu muutmisega mitteseotud mittevastavused bussides kerge vaevaga ja kiiresti kõrvaldatavad ning pakkuja on pakkumuste esitamise tähtaja järel ka esitanud tõendid sellekohaste tööde tähtaegse teostamise kohta.
26.RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
27.Sisulise kõrvalekalde vastand „formaalne kõrvalekalle“ tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus1. Kohtupraktikas on sisuliseks kõrvalekaldeks peetud näiteks eksimist kõrguspiirangu vastu (TlnRK 17.02.2022. a otsus asjas 3-21-2489, p 33) ning pakkumust alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära (TlnRK 08.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21), kuid mitte bussi VIN-koodi märkimata jätmist (TrtRK 13.05.2021. a otsus asjas nr 3-21-258, p 13). Pakkumuse vormiliseks puuduseks on peetud seda, kui esitatud andmed on ebaloogilised, ei ole üheselt ja veenvalt kontrollitavad, pakkumuses puuduvad osad andmed ning pakkumus ei järgi nõutavat numeratsiooni (RKHK 07.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4).
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et lapsevankrikohad, jalgrattakinnitused, 3-punkti turvavööd, USB pistikupesad ning välisvärv ja -kujundus on RHAD TK-s seatud tingimused, millele mittevastavust ei saa RHS § 114 lg 2 teise lause mõistes mittesisuliseks kõrvalekaldeks pidada. Kohtupraktikas on leitud, et olulistele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (vt Euroopa Kohtu 22.06.1993. a otsus asjas Euroopa Komisjon vs Taani Kuningriik, C-243/89, p-d 37-39; Euroopa Komisjon vs Belgia Kuningriik, C-87/94 p-d 94-95). Seega ei olnud vastustajal vaidlustatud otsuses võimalik loobuda RHAD-s bussidele esitatud nõuetest.
29.Otsuse lisast 1 võib siiski aru saada, et hankija tingimustest ei loobunudki, kuna selgitas, et talle on esitatud tõendid puudusi kõrvaldavate tööde tähtaegse teostamise kohta, mida pidas piisavaks. Asjaolu, et busside puudused tähtaegselt kõrvaldatakse, pidas oluliseks ka ringkonnakohus haldusasjas nr 3-22-607. Tartu Ringkonnakohus nõustus 21.06.2021. a otsuses haldusasjas nr 3-22-607 halduskohtuga selles, et RHAD alusdokumendist „Busside loetelu“ tuleneb, et pakkumuses märgitud bussid peavad nõuetele vastama hiljemalt 20 kalendripäeva enne teenuse osutamise eelduslikku algusaega ehk 11.12.2022 (I liinigrupp) ja 11.03.2024 (II liinigrupp). Ringkonnakohus leidis, et kaebajal on võimalik selle ajaga bussid nõuetekohaseks ehitada ning pakkumuse hetkel esinenud puudused (puuduvad USB-pistikud, lapsevankrikohad, istekohtade arv erineb registriandmetest jne) kõrvaldada (otsuse p 9). Ühtlasi
leidis ringkonnakohus, et vastustaja pidi hindama esitatud dokumentide alusel seda, kas bussid saavad vastama nõuetele 11.12.2022 ja 11.03.2024 ehk tulevikus, mitte hetkeseisuga (otsuse p 10).
30.RHAD vastavustingimuste „Busside loetelu“ kohaselt kasutab pakkuja ATL täitmiseks busse, mis on täies ulatuses kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja õigusaktide tingimustega. Pakkuja esitab ATL täitmisel kasutatavate busside kohta andmed AD vormil 3, märkides iga bussi kohta ka seda, kas bussi kasutatakse liinigrupis I või liinigrupis II. Samuti esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele riigihankes esitatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis. Kaebaja on seisukohal, et sellist dokumenti busside nõuetele vastavuse kohta kolmas isik lisaks AD vormile 3 pakkumusega koos ei esitanud ning dokumendi esitamata jätmine on selline mittevastavus, mille tõttu pidi hankija pakkumuse tagasi lükkama.
31.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku pakkumuses puudusid tõendid kasutatud busside puuduste tähtaegse kõrvaldamise kohta. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas selliste tõendite puudumist saab pidada pakkumuse puuduseks, mis pidi kaasa tooma RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse tagasilükkamise või oli vastustajal õigus küsida ja arvesse võtta kolmanda isiku täiendavaid kinnitusi. III
32.Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleval juhul pidi vastustaja tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2021. a otsusest hindama, kas bussid saavad vastama nõuetele hiljemalt 11.12.2022 ja 11.03.2024 seisuga. Seega ei saanud vastustaja ainuüksi kasutatud busside sisulisest mittevastavusest RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ nõuetele pakkumuse esitamise ajal järeldada, et bussid ei vasta nõuetele ka 11.12.2022 ja 11.03.2024 seisuga ning et tegemist on pakkumuse sisulise puudusega.
33.RHAD „Vastavustingimused“ alapealkirja „Busside loetelu“ nõuete kohaselt pidi kolmas isik esitama ATL täitmiseks kasutatavate busside kohta andmed AD vormil 3, märkides iga bussi kohta ka seda, kas bussi kasutatakse liinigrupis I või liinigrupis II. Pooled ei vaidle selle üle, et andmed ATL täitmiseks kasutatavate busside kohta AD vormil 3 kolmas isik ka esitas. Ühtlasi pidi kolmas isik esitama pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele riigihankes esitatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis. Asjaolu kohta, et pakkumuses näidatud tootmata bussid on 11.12.2022 ja 11.03.2024 seisuga kolmanda isiku omandis, esitas kolmas isik hankijale ostu-müügi eellepingud. Haldusasjas nr 3-22-607 asus ringkonnakohus seisukohale, et hankija võis kolmanda isiku pakkumuse nõuetekohasust hinnates aluseks võtta lisaks pakkumuse dokumentidele ka kolmanda isiku poolt 10.01.2022 sõlmitud müügilepingud (II kd, tl 12, 14), millest nähtub, et bussid pidid olema kolmanda isiku omandis tähtaegselt. Kasutatud busside omandikuuluvust ei ole ükski menetlusosaline aga kahtluse alla seadnud.
34.Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei vastanud pakkumuses märgitud kasutatud bussid pakkumuse esitamise hetkel nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et kolmas isik oleks pidanud tõendi busside vastavuse kohta esitama tulenevalt vastavustingimuse lause osast „et kõikide riigihankes esitatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise
eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis“. Kolmas isik on seisukohal, et ta pidi kasutatud busside kohta esitama vaid vormi 3.
35.Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga selles, et vormis 3 toodud tabeli täitmiseks ettenähtud märkuses 4) märgitakse: „Busside kohta, mis ei ole pakkumuse esitamise hetkel pakkuja omandis, esitab pakkuja pakkumuses dokumendid, mis kinnitavad, et kõikidele riigihankes esitatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega vastavas liinigrupis“ (II kd, tl 18p). Pooled ei vaidle selle üle, et sellisteks bussideks olid uued, veel tootmata bussid, mitte aga kasutatud bussid. Eeltoodut arvestades ei pidanud kolmas isik tõlgendama ka vastavustingimuses toodut erinevalt vormil 3 toodud märkusest ning võis eeldada, et täiendavaid dokumente soovitakse nimelt nende busside kohta, mis ei ole pakkumuse esitamise hetkel pakkuja omandis. Seega ei saa järeldada ka seda, et kolmas isik rikkus ilmselgelt vastavustingimusi, kui ei esitanud koos pakkumusega täiendavaid tõendeid pakkumuse hetkel nõuetele mittevastavate kasutatud busside tähtaegselt ümberehitamise kohta.
36.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et RHS-st ega ettevõtjalt selgituste küsimist reguleerivast RHS § 46 lg-st 4 ei tulene konkreetsemalt, millistel juhtudel on hankijal lubatud ettevõtjalt selgitusi küsida ning neid selgitusi otsuste tegemisel arvesse võtta, kuid kohaldatavatest normidest ei tulene keeldu esitada vajadusel ka korduvaid selgitustaotlusi, kui see on põhjendatud pakkumuse vastavuses veendumiseks (otsuse p 16). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Olenemata asjaolust, et kolmas isik täitis pakkumust esitades RHAD vastavustingimuste nõudeid, ei saa mööda vaadata asjaolust, et hankija jaoks ei olnud kolmanda isiku poolt esitatud tõendid piisavad selleks, et kasutatud busside nõuetekohasuses 11.12.2022 ja 11.03.2024 seisuga kahtlusteta veenduda.
37.Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega ei ole siiski vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt ja lojaalselt nii, et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Asi oleks teisiti juhul, kui hankedokumendid näeks dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende puudumise korral pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Nimelt peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 31, 32, 37, 40). Riigikohus on leidnud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (RKHK 07.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4). Ringkonnakohus on seisukohal, et ka käesolevat juhtumit tuleb käsitada erandjuhtumina.
38.Ringkonnakohtu 21.06.2021. a otsusest tuleneb, et hankija ei saanud ainuüksi kasutatud busside andmetest pakkumuse esitamisel järeldada nende mittevastavust RHAD nõuetele 11.12.2022 ja 11.03.2024 seisuga ning võis pakkumuse ebaselguse korral esitada pakkujale täiendavaid küsimusi. Tõendite esitamist kasutatud busside ümberehitamise kohta RHAD nõuded sõnaselgelt ette ei näinud. Eeltoodust tulenevalt võis vastustaja nõuda kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid tingimustele mittevastavates busside tähtaegse ümberehitamise kohta. Sellise selgituse küsimine ei ole kohtupraktikaga vastuolus. Ringkonnakohtule ei nähtu,
et vastusest hankija küsimustele oleks muutunud kolmanda isiku pakkumuse sisu, kuivõrd tingimused, millele bussid pidid vastama, olid selgelt määratletud TK lisas 1 „Nõuded bussidele“. Seetõttu ei saanud kolmas isik vastustega enda pakkumust muuta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku pakkumuses tõendite puudumist busside ümberehitamise kohta ei saa pidada pakkumuse sisuliseks puuduseks, mis pidi kaasa tooma RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse tagasilükkamise ning vastustajal oli õigus nõuda kolmandalt isikult busside vastavuse kohta täiendavaid selgitusi. Järgnevalt uurib ringkonnakohus, kas kolmanda isiku vastused vastustaja küsimustele olid piisavad kinnitamaks busside vastavust RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ nõuetele
IV
39.Vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtub, et hankija küsis bussides teostatavate ümberehitustööde kohta lisaselgitusi kolmandalt isikult, et mh täpsustada pakkumuses esitatud kinnitust istekohtadega seotud ümberehitustööde kohta. Kolmas isik esitas hankijale 25.03.2022 väljastatud sõidukite ümberehitamisega tegeleva tehingupartneri kinnituse selle kohta, et viimane on võtnud kohustuse teostada pakkumuses nimetatud bussides nr 1-7, 12-14 ja 48-54 kõik muudatus- ja ümberehitustööd (nii istekohtade kui ka lapsevankrikohtade, jalgrattahoidja ja USB-pistikupesade muutmisega seotud ümberehitustööd) (II kd, tl 24-25). Lisaks kinnitas tehingupartner 27.07.2022 busside vastavusse viimist ka välisvärvi ja kujunduse nõuetega (II kd, tl 28-29). 04.08.2022 kinnitas tehingupartner taaskord, et juba 25.03.2022 kinnituse esitamisel oli tal tahe tööd tähtaegselt teha ning busside ümberehitus on võimalik kõiki riigihanke tähtaegu järgides. Tehingupartner kohustus teostama kõik vajalikud ümberehitustööd ja registreerima muudatused Transpordiametis hiljemalt vastavustingimustes „Busside loetelu“ nimetatud tähtpäevadeks (II kd, tl 32-33).
40.Varasemas praktikas on ringkonnakohus pidanud piisavaks eellepingus märget selle kohta, et kõik müüdavad bussid vastavad oma konstruktsioonilt ja tehniliselt varustatuselt riigihanke hankedokumendis „Nõude bussidele“ esitatavatele tingimustele (TrtRK 13.05.2021. a otsus asjas nr 3-21-258, p 11). Ka vaidlusaluses riigihankes peab ringkonnakohus seetõttu piisavaks kolmanda isiku tehingupartneri kinnitust kasutatud busside riigihanke nõuetega vastavusse viimise kohta. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga selles, et kinnitused pidid kõrvaldama kahtlused busside vastavuse kohta RHAD tingimustele hiljemalt kokku lepitud tähtpäevadeks.
41.Kaebaja on läbivalt olnud seisukohal, et bussid peavad omama Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust (vt RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.3), kuid busside ümberehitustööd ei pruugi sellega kooskõlas olla. Kolmanda isiku ja vastustaja väitel on kõigil vaidlusalustel bussidel EÜ tüübikinnitused olemas ning tüübikinnitusi ei väljasta bussi tootja, vaid seda teeb tüübikinnitusasutus, kelleks on Eestis Transpordiamet. Samale seisukohale asus ka halduskohus (kohtuotsuse p 20). Ringkonnakohus nõustub, et määruse nr 2018/858 art 6 p 1 järgi määravad liikmesriigid oma tüübikinnitusasutused. Määruse art 7 p 1 järgi annab tüübikinnitusasutus tüübikinnituse vaid sõidukitele, mis vastavad käesolevale määrusele. Liiklusseaduse (LS) § 78 lg 3 kohaselt on Eestis tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemisel pädevaks asutuseks Transpordiamet. Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, esitas kolmas isik hankijale koostööpartneri kinnituse, et kõik bussides tehtud muudatused registreeritakse Transpordiametis. Ühtlasi selgitas Transpordiamet 16.08.2022. a kirjas nr 11.2-7/22/28017-2 vastustajale, et sõidukite, sh busside istmekohtade vähendamiseks ümberehituse raames ja selle vormistamiseks liiklusregistris ei ole vajalik
sõiduki tootja nõusolek või kinnitus. Ka ei ole sõiduki tootja nõusolek või kinnitus vajalik sõiduki värvuse andmete muutmiseks liiklusregistris. Jalgrattahoidjate ja USB pistikupesade lisamist liiklusregistrisse ei kanta (II kd, tl 37). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et RHAD TK lisa 1 „Nõuded bussidele“ punkti 1.3, mille kohaselt peavad bussid omama Euroopa Ühenduse tüübikinnitustunnistust, tuleb kooskõlas määruse nr 2018/858 ja LS sätetega tõlgendada viisil, et sellega on kooskõlas ka Transpordiameti kui Euroopa Ühenduse liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tüübikinnitustunnistus.
V
42.Eeltoodud põhjendustel loeb ringkonnakohus vastustaja otsuse kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks lugemise kohta õiguspäraseks. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.12.2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
43.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, puudub alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks.
44.MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus taotleb kaebajalt ringkonnakohtus kantud õigusabikulude (7 töötundi hinnaga 185 eurot/tund + käibemaks) summas 1554 eurot väljamõistmist (sh käibemaks) koos märkusega, et vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane. Vastustaja leiab, et välise õigusabi kasutamine oli põhjendatud ja vajalik. Kuigi ühistranspordikeskuse pädevusse kuulub mh avaliku liiniveo lepingute sõlmimine ja sel eesmärgil riigihangete korraldamine, siis ei saa riigihangetest võrsunud vaidlusi pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks.
45.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon ning seda ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena (vt RKHK 15.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb täies ulatuses kaebajalt välja mõista.
46.AS GoBus taotleb kaebajalt ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 1900 eurot (10 töötundi hinnaga 190 eurot/tund). Ringkonnakohus peab kohtuasja keerukust ja mahtu arvestades võimalikuks välja mõista õigusabikulud kokku 7 töötunni eest summas 1330 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.